Kalevipoja 7. lugu Hommik koitis, ning Kalevite kange poeg avas silmad. Ta tundis ennast halvasti, kuigi oli saanud hästi magada. Ta oli läinud Soome sepa pojaga tülli ja viimase tüli käigus surmanud. Nüüd valutas ta südant, sest, nagu öeldakse- verevalamine nõuab veritasu. Ta hakkas eelnevaid sündmusi meenutama ja siis tuli talle isegi suurem nukrus peale. Ta oli ju ka saarepiigaga natuke hullanud ja teine oli peale Kalevipoja lahkumist end ära uputanud, küllap seetõttu, et Kalevipoeg ta hülgas. Kalevipoeg tõusis püsti ning suundus sortsi paadi poole, mis peidetuna merekaldal seisis. Ta leidis paadi ning lükkas selle vette, hüppas paati ja haaras aerud. Ta oli otsustanud sõita tagasi kodurannale ja minna vendade juurde tagasi. Niisiis hakkaski ta aerutama, ega temasugusel mehel jõust puudu juba ei tule. Päeva keskpaigaks oli ta juba pool maad ära sõitnud ning äkki märkas kolme suurt alust endale ...
Hamlet W. Shakespeare 1. Miks väidab Hamlet, et Taanimaa ja kogu maailm on vangla? Hamleti maailmavaade oli muutunud pessimistlikuks, kuna tuli välja, et Claudius oli tapnud tema isa. Reetlik mees oli asunud nüüd Taanimaad valitsema ning saanud kõik vennale (Hamleti isale) kuulunud maad endale. Hamlet ei tundnud end enam vabana, tema silmis oli sellise uue kuninga võimsuse all olev Taani võrreldav vanglaga. 2. Milles seisneb katastroofini viiv traagiline olukord? Kogu tegevuse viib katastroofini asjaolu, et Claudius on tapnud oma venna. Isa surm oli Hamletile väga raskeks hoobiks ning ilmtingimata soovis ta leida isa mõrvarit. Hamletit valgustas
Kui Villust oleks saanud Kõrboja peremees . Kui Katku Villust oleks saanud Kõrboja peremees oleks võinud minu arvates paljusid asju juhtuda ning tema peremehe põli erinevalt lõppeda. Mina kirjeldan aga ühte versiooni, mis on minule kõige südamelähedasem. Nagu teosest sai teada oli Villu üsna vigane, kuid Anna armastas teda nii väga, et tahtis teda siiski Kõrboja peremeheks. Oletame, et Villu poleks ennast ära tapnud ning võtnud Anna kutse vastu. Kuna siiski Villu oli hea hingega, arvan ma, et ta oleks võtnud Eevi ka Kõrboja tallu elama, et olla ligidal oma pojale. Kuna Villul oli ka palju ideid oleks ta need täide viinud ning teinud talu palju ilusamaks ning elamiskõlblikumaks. Villu oleks rüganud palju tööd teha, nii palju kui tema seisundis oleks olnud võimalik. Elu oleksid raskeks teinud aga hoopiski sama katuse all elavad naised. Eevi oleks
ärakasutamine. Ka kõige selle taga on ilmselt soov tunda end teistest üle. Milleks ollakse valmis, et säilitada oma võim? Ajaloost on teada palju fakte, kus võimule kuuletumine ei ole toonud häid tagajärgi ja rahulolu ei kuuletujale ega ka riigile. Miks inimesed ikkagi kuuletuvad võimule? Inimesed lähtuvad igapäevastes tegemistes ja suhetes oma väärtushinnangutest. Miks vahel unustatakse oma väärtushinnanguid? Claudius oli Taani kuningas. Ta oli tapnud oma venna ja abiellunud kuningannaga, et saada endale kuninglik võim. Hamlet teadis, et Claudius oli tapnud tema isa. See fakt ohustas Claudiuse võimu. Ohustatud turvatunne pani Claudiuse tegutsema oma võimu säilitamise nimel. Ta saatis Hamleti koos saatjatega Inglismaale, et Hamlet tapetaks. Claudius oli valmis oma võimu nimel tapma oma vennapoja. Ka tänapäeval minnakse poliitilistes mängudes oma võimu säilitamiseks üle eetiliste piiride ning unustatakse olulised väärtushinnangud
Ta ütles veel et surma saab Oidipus ise kuna teireisas arvas et oidipus oli ise mõrvar ja ennusts et oidipus saab ise surma oma vandenõu järgi. II Ilmub Kreon ja küsib selle järele et ta kuulis kuidas käskija teda laimanud oli. Talle panid pahaks et Teireisias oli tema nimel valetanud, kuidKreon ei teadnud sellest midagi.Kreoni ja Oidipuse vahel tekkis tüli ja süüdistati keroni alusestult tapatöös. Kuid samas oli ka Oidipuse pihta mitu tarva öelnud et tema olnud tapnud Laiose. Koor imestas et Oidipusele tuli Kreoni sõnadega ründe peale kohwe kiiresti vastulöök nagu iseenesest.Siis tuleb Iokaste ja tunneb et ta on sattunud suurede tülli. Iokaste ütles et laiosele oli ennustatud et kunagi tapab ta enese laps ta ja ta oli sidunud lapse enda külge ja kaljult siis alla kukkunud. Siis tuli välja et üks teener oli pääsenud sellest laiose liimetest minema ja oli rääkinud kuidas kõik oli olnud seal kohapeal Iokasele.
Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. Seepeale vastanud vaim, et ta soovib Hamletiga omavahel rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus, et tegu on kuradiga, kes suudab moondada ennast ükskõik kelleks või ükskõik milleks ja seeläbi Hamleti lõksu püüda. Kuid Hamlet sellest ei hoolinud ja ta läkski vaimuga kaasa, et omavahel rääkida. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. Vaim nõudis, et poeg mõrtsukale kätte maksaks ja peale seda vaim kadus. Pärast vaimu nägemist oli Hamlet väga raevunud. Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja
Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. Seepeale vastanud vaim, et ta soovib Hamletiga omavahel rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus, et tegu on kuradiga, kes suudab moondada ennast ükskõik kelleks või ükskõik milleks ja seeläbi Hamleti lõksu püüda. Kuid Hamlet sellest ei hoolinud ja ta läkski vaimuga kaasa, et omavahel rääkida. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. Vaim nõudis, et poeg mõrtsukale kätte maksaks ja peale seda vaim kadus. Pärast vaimu nägemist oli Hamlet väga raevunud. Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta
2. Näidendi teemad, peaidee. Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel. Teemad: Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada? Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi? Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv? 3. Millist Hamleti oletust isa vaim kinnitab? Millise ülesande saab Hamlet vaimult? Claudius, prints Hamleti onu on tema isa surmas süüdi. Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. 4. Miks ,,on aeg liigestest lahti"? Aeg liigestest on lahti, neetud rist et minult nõuab paikapanemist. 5. Kuidas iseloomustad Poloniust? Too oma arvamuse kohta teosest näiteid. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii
kellegagi rääkimas ja ta arvas ,et see oli olnud Rogeri sekretär,aga tuli välja,et toas polnud olnud kedagi ja mõrvar oli pannud diktofoni tööle nagu Roger oleks kellegagi rääkinud. 5. Charles Kent, võõras mees,kes oli Rogeri maja juurest mööda läinud ja teed küsinud oli Miss Russelli poeg ,kes oli talle külla tulnud. 6. Mees,kes oli mr.Ackroydi tapnud oli olnud ka väljapressija,kes oli Mrs. Ferrarsilt, naiselt,kes Rogerile meeldis rha välja pressinud. 5.Kuidas toimus kuritöö lahendamine? Flora Ackroyd rääkis alguses, et ta oli käinud Rogeri toas ja talle head ööd soovinud ja peale tema enam kedagi Rogeri toas ei käinud. Pärast aga sai Poirot teada,et Flora oli valetanud ja ta polnud üldse Rogeri toas küinud ja ta oli ainult raha võtnud,aga kuna
7.1 Kuningas sai aru, et Hamlet teab, et Claudius eelmise kuninga ära mürgitas. Claudius kartis, et Hamlet paljastab selle saladuse ning Taani rahvas saab ka tegeliku tõe teada. 8 Miks Hamlet kohe oma kättemakse täide ei viinud? Miks ta viivitas? 8.1 Ta ei tahtnud, et Claudius sureks teiste poolt austatud mehena, vaid ka teised peaksid teada saama, milline mees Claudius tegelikult oli. 9 Miks Hamlet Claudiust ära ei tapnud, kui see pärast näitemängu palvetas? Hamletil oleks siis olnud hea võimalus seda teha. Miks ta ei kasutanud juhust? 9.1 Hamlet arvas, et kuningas oli just oma patud andeks saanud ning oleks taevasse pääsenud. 10 Mis Claudius Hamleti Inglismaale saatis? Põhjenda. 10.1 Claudius saatis Hamleti Inglismaalse sellepärast, et Hamlet oli teada saanud, et Claudius mürgitas Hamleti isa. Kuningas andis ka salajase käsu Hamlet Inglismaal
läbi ajaloo on ehtsaks näiteks mõrvade julmust ja läbimõeldust. Indias kägistas ja poos ühe kultusrühma liige, kellest on teada vaid nimi - Behram -, 1790. ja 1840. aasta vahel vähemalt 931 inimest. Transilvaanias krahvinna Elizabeth Bathori tappis 17. sajandi algul rohkem kui 600 tüdrukut. Kolumbia sissirühma juht Teofilo Rojas mõrvas alates 1945. aastast kuni oma surmani 1963. aastal 592-3500 inimest. 1994. aastal mõisteti Venemaal Rostovis surma 52 inimest tapnud Andrei Tsikatilo. "Andide lapsemõrvar" Pedro Lopez, keda teatakse tapnud olevat vähemalt 300 last, pääses aga eeskujuliku käitumise eest paar aastat tagasi Kolumbia vanglast. Mullu mõisteti Ukrainas surma Anatoli Onoprienko, kes teadaolevalt on tapnud 42 täiskasvanut ja 10 last. Brasiilias Rio de Janeiros tappis meditsiinitegelane Edson Guimares mõned aastat tagasi nelja kuuga 153 patsienti. Märkimisväärseid juhtumeid on veel palju kõik erinevad motiivide ja viisi
Ophelia oli ka kaval ning otsustas samuti hullu mängida nagu Hamlet. Võibolla lootis ta, et prints teda lõpuks märkab. Kuna ta armastas Hamletit südamest, ei oleks ta tohtinud oma isa korraldustele Hamletit ignoreerida alluda. Ta oleks pidanud noormehe kirjadele koheselt vastama jäädes samas kohati salapäraseks. See oleks tekitanud Hamletis huvi ning ta oleks seadnud Ophelia endale prioriteediks. Prints oleks oma seisukohta Poloniuse suhtes ehk muutnud ja poleks teda nii kergekäeliselt tapnud. Sellega oleks säästnud ta Opheliat suurest kurvastusest, mis neiu lõpuks ka hukutas. "Hamletis" olid tegelasteks veel ka näiteks Laertes, Polonius, Horatio ning Hamleti vanad sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Laertes oli kättemaksuhimuline. Ta tahtis Hamleti tappa peale seda, kui selgus, et viimane oli tapnud Laertese õe ja isa. Talle sai saatuslikuks võitlushimu, sest võitluses Hamletiga ta hukkus. Ma leian, et Laertese viga oli see, et ta ei suutnud andestada. Kui ta oleks
Ükskord lõhkusin ettevaatamatult ära oma ema vaasi, mida ta armastas. Tundsin end väga süüdi ja mind karistati sellega, et ma ei saanud õhtul jäätist. Kuid koos karistusega vähenes ka minu süütunne. Raskolnikov aga mõisteti ellu. Ta ei saanud oma teo eest karistust ja piinama jäid süütunne ning pinge. Mees üritas oma enesetunnet parandada, leides oma teole vabandusi ning sisendades endale: ,,...vanaeit oli ainult haigus... Tahtsin ruttu üle astuda... Ma ei tapnud inimest, vaid tapsin põhimõtte!...". Selle korrutamine aga ei aidanud. Sooritatud mõrvad piinasid teda. Mulle tundus, et Raskolnikov sai oma teo mõjust endale aru, kui ütles Sonjale: ,,Tapsin vanaeide? Iseenda tapsin, mitte vanaeide!". Olen tähele pannud suhtumist, et kui halva teoga vahele ei jää, siis justkui polegi midagi juhtunud. Paraku inimene ise teab. Isegi kui seda teadmist ignoreerida, jätab see pahategija alateadvusesse jälje. Aastaid tagasi tundsin
Orestes( poeg) tapab omakorda ema ja ema armukese. Aheldatud Prometheus- titaan, mässaja, varastas jumalatelt tule, aheldati Zeusi poolt, et linnud saaksid teda nokkida. Euripides- Medeia Iasoni ja Medeia armastus pöördub halastamatuks vihkamiseks. Sophokles Antigone, Oidipuse tütar, Kreon nõuab valitseja (enese) käsu täitmist, kuid Antigone kuulab südant ja matab oam venna kombekohaselt. Kuningas Oidipus- Laios ei võinud saada last, sest see oleks tapnud isa. Laps ikkagi sünndis. Oidipus sai teada, et talle oli määratud isa tappa ja abielluda emaga. Oidipus põgenes kodust, aga ta ei teadnud, et tegellikult need inimesed kellega ta koos elas ei olnud tema päris vanemad. Oidipus päästab Teeba ja abiellub enda teadmata oma emaga. Lõpuks saab aru et ta oli kogemata oma isa tapnud. Ränk saatus asuale mehele. Proosa; Herodotos- ajaloo isa Demosthenes- suurepärane kõnemees Filosoofid. Sokrates: ,,ma tean, et ma midagi ei tea"
Pärast lühikest uurimist, jõuab Holmes paljudes asjades selgusele. Peamine fakt oli see, et tapjal oli punakas nägu, millest tuleneb ka raamatu pealkiri. Paar päeva hiljem leidis aset Halliday erahotellis järjekordne mõrv. Ohvriks Joseph Stangerson, kes selgus olevat Drebberi erasekretär. Mõlema mõrva kordasaatjaks oli mormoon Jefferson Hope. Jefferson Hope oli neid kahte meest aastaid taga ajanud, sest need olid tapnud ta kallima Lucy Ferrieri ning ta isa John Ferrieri. Hope'i ainus soov oli need mehed üles leida ning neile kätte maksta. Ta ei tapnud neid lihtsalt niisama ära, vaid mängis saatusega, andes ohvrile valida kahe tabletti vahel: ühes oli surmav mürk, teises mitte midagi. Ainsaks mälestuseks, mis Hopel oma armastusest oli, oli laulatussõrmus. See oli tal mõrva käigus kaduma läinud. Holmes pani leitud sõrmusest lehte kuulutuse, mille abil õnnestus tal kindlaks teha mõrvar ja ta kinni
Alles siis kui mõrvar välja selgitatakse ja linnas pagendatakse , lõpeb katk. Oidipus andis käsu kõigil, kes teavad midagi Laiose mõrvarist oma teadmisi jagada. Ta needis inimest, kelle pärast oli linnale selline häda osaks saanud. Oidipus kutsus oraakli enda juurde, kuid oraakel hoiatas Oidipust, et parem vaikib, kuna tema teadmised toovad häda talle enesele. Oidipus käis sellegipoolest peale, misjärel rääkis oraakel talle läbi vihjete, et Teeba kuningas on mees, kes on tapnud oma isa Laiose ja heitnud ühte oma emaga ning just selle teotusega on ta toonud katku linna laastama. Oidipus ei uskunud oraakli juttu ning süüdistas teda vandenõus kuninganna venna Kreoniga. Viimane tahtvat sellise laimuga ise võimule pääseda. Oidipus hakkas uurima oma naiselt Iokateselt kuna ja kus Laios oma lõpu oli leidnud. Iokates seletas, et roim oli toimunud veidi enne Oidipuse saabumist Teebasse, mil röövlijõuk oli teederistmikul Laiose ja tema kaaskonna tapnud.
Ebola viirus Ebola viirus Väga nakkav RNA viirus Ebola haiguse e. hemorraagilise palaviku põhjustajaks Seni ravimatu tapab 50-90% haigestunutest Ajalugu Esimene puhang 1976, Kongo Hiljem mõned Aafrikas, kui ka Euroopas, Filipiinidel ja Ameerikas Nimetus sealse Ebola jõe järgi Avastajaks Dr. Ngoy Mushola Tapnud 1200 inimest Iseloomustus Filoviiruste perekond Pikk ja niitjas Jaguneb 4ks: o Ebola - Zaire(Kongo) o Ebola Elevandiluurannik o Ebola Sudaan o Ebola Reston o Ebola - Bundibugyo Iseloomustus Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam, mis põhjustab sisemisi verejookse Nakatumine Kehavedelike kaudu kui ka kokkupuute teel Tervenenud inimene lühikest aega viirusekandja Peiteaeg 2 nädalat Sümptomid Esmased: o Palavik o Neelupõletik o Lihasvalu Pärast 5t päeva: o Lööve o Oksendamine o Sisemised verejooksud · Lõppeb surnuks ...
Ø Õnnetused naftapuurimisel Mõju ökosüsteemile Ø Kõige tugevam mõju kaladele ja veelindudele Ø Väärarengud ja suremus (ca 90%) Ø ,,Õlikatk" Statistika Ø 1990. aastal sattus vee keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest 121 000 tonni oli õnnetuste tagajärg. Ø 72% saastusest tuleb inimeste hoolimatuse ja mugavuse tagajärjel. Ø Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelindu. Suuremad reostused Ø 1967. aasta märts Suurbritannia Ø 1978. aasta Prantsusmaa Ø 1989. aasta Alaska Ø 2010. Mehhiko Tagajärgede likvideerimine Ø Sõltub kliimast Ø Käsnade abil õli kokku kogumine Ø Korjelaevad Ø Kemikaalid, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks, bakterid lagundavad kemikaalide ülejäänud osa Ø Reostuse ennetamine on kõige tõhusam ja odavam viis
jalutama. Järsku kuulis ta ühe naise nuttu ja kisa ning märkas metsas jooksmas alasti tütarlast, kelle keha oli okaste poolt ära kriibitud. Tema taga jooksid aga 2 koera, kes ajasid teda taga ning tagapool vihase näoga ratsanik, kes ärvardas tüdrukut tappa. Nostagio üritas neile vastu hakkata mille peale ratsanik jutustas, et kord oli tema armunud sellesse tüdrukusse rohkem kui Nostagio Traversarosse. Ratsanik oli end ühel päeval suurtes armuvaludes ära tapnud ning põrgusse jõudes pandi tema ja tüdruku peale niisugune karistus, et iga kord kui ta tüdruku kätte saab tapab ta tema selle sama floretiga millega oli endki tapnud ning avab tal külje ning kisub kehast välja ta külma südame. Ning see toimus iga reede täpselt samas kohas. Nostagio lõi kartma ning vaatas kui rüütel oma karistuse täide viis. Nostagiol tekkis mõte. Ta laskis oma sõpradel ja sugulastel kutsuda Traversaro koos oma tütre ja naisega sinna samma järgmisel
hästi pikk ja ülevalt läks kitsaks. Selle otsas oli uks mis oli kinni. Antonia leidis 1 ukse veel. Kui nad olid sellest uksest sisse läinud läks uks kinni ja tagasipääsu enam ei olnud . Seal majas oli palju ämblike ja putukaid lisaks nendele leidsid nad majast luukere. Deemondi nimi Dromodor. Saali sisenedes nägid nad diivanil seda meest. See mees hakkas nendega rääkima pakkus neile juua ja ütles" tundke end nagu kodus" . Dromodor oli tapnud kümneid inimesi ja nende pildid seintele riputanud. Deemond soovis minna sügavasse metsa kus lastakse tal rahus olla ja kui lapsed sellega nõus oleksid laseks nad kõik vabaks. Antonial oli talle kolm tingimust 1. Et ta laseks kõik lapsed vabadusse 2. täidaks nende laste soovid : Dromodor täitis selljuhul soovid kui Antonia jääb temajuurde paariks aastaks. Tüdrukud kutsusid Antonia ema välja (vaimu), et küsida mis oleks õige tegu. Antonia nõustus. 3. muudaks ta ingliks
talupojad misnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sbrad. Tema sbrad olid krgest soost: Lodijrve lossi noorhrra Oodo ja tema de Emilia. Sbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju koos. Nad tlitsesid vga vhe ja kui sedagi siis leppisid ka kohe ra, aga kui Oodo suureks sai siis hakkas teda hirima Jaanuse vabadus ning nad astusid omavahel sjajalale. Jri lestusul mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all surma. Kui eestlased olid Jri lestusu kaotanud ms Taani kuningas Eesti 19000 hbeda marga eest maha Saksa ordule. Rohkem Eesti orjade poolt ei tulnud kuna nad kartsid selle eest karistada saad
kõik talupojad mõisnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sõbrad. Tema sõbrad olid kõrgest soost: Lodijärve lossi noorhärra Oodo ja tema õde Emilia. Sõbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju. Nad tülitsesid väga vähe ja kui sedagi, siis leppisid ka kohe ära, aga kui Oodo suureks sai, siis hakkas teda häirima Jaanuse vabadus ning nad asusid omavahel sõjajalale. Jüriöö ülestõusul, mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all surma. Kui eestlased olid Jüriöö ülestõusu kaotanud, müüs Taani kuningas Eesti 19000 hõbemarga eest maha Saksa ordule. Rohkem Eesti orjade poolt vastuhakke ei tulnud, kuna nad kartsid selle eest karistada saada.
enamvähem korras, kuid peo käigus tapetakse natukene lihtsameelne Marlene Tucker täpselt samas kohas ja sama moodi, kuidas pidi toimuma lavastatud mõrv. Juhtunut asusid lahendama kohalikud politseinikud Inspektor Bland ja tema kollegid. Kui juhtumit ei õnnestunud kohapeal lahendada, mindi lahku. Alles mõne aja pärast kui Poirot läks langenud tütarlapse vanematele kaastunnet avaldama lõi talle äkitselt pähe, kes oli mõrvar. Mõrvariks oli Leedi Stubbsi poeg. Ta oli tapnud Marlene juba enne pidu, kuid peol teeskles Marlene Tuckerit leedi Stubbsi itaallannast minia, kes oskas suurepäraselt mängida natukene nõdrameelset Marlene. Oma arvamus. Mulle meeldis see raamat kuna seda oli huvitav lugeda ning juhtunu lahendamisel kaasa mõelda.
Sonderkommando liige. See film, minu arvates, keskendub iseenesest kõik holokausti õudused, näitab koonduslaagri vangite raske saatus läbi ühe vangi, kes on keset põrgu. Ma ei kujuta enam kohutav saatus kui Sonderkommando Auschwitzisi liikmete saatus. Kuigi peategelane kutsub esile mul vastuolulised tunded, sest inimesel on alati valikuvõimalus. Kogu filmi jooksul ma küsisin ise ennast ja ei saanud täielikult aru, kuidas inimene võib kannatada nii, miks ta ei tapnud ise ennast, miks ei kiirustanud end viia gaasikambrisse, kus ta võttis võimu (?), et seda õudset tööd teha. Mulle hindan heli roll selles filmis. Siin puuduvad valelikud nutused laulud, taust koosneb jutukõminist, karjumisest, mootorimürast ja kõva käskust saksa keeles, mis loovad sobiva atmosfääri. Rezisöör pani mind koonduslaagri keset põrgu, kuid ma ei kahetse, et vaatasin seda filmi. Ma arvan, et meie põlvkond kindlasti peaks teadma ajaloo õudusad kogemused.
üleni mustas, noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu, mustlanna, Andaluusiast?, sile nahk oli vasekarva, viltused, aga kaunid silmad, täidlased, aga ilusa kujuga huuled, valged hambad, juuksed olid karedad pikad, aga ronkmustad ja läikivad Lk 174 don Jose tuleb C-i koju, kus on ka RM, DJ (tegelt Carmen)varastas RM kella ära Mitu kuud möödus RM sai teada , et DJ on vanglas, on mitu inimest tapnud ja varastas(tegelt Carmen) RM kella ära, kutsuti DJ-d vanglasse vaatama. DJ palus Rm-lt kaks teenet-missat pidada ja et viiks ühele naisele medaljoni ja ütleks et DJ on surnud KOLMAS PEATÜKK Algab DJ lugu Räägitakse natuke DJ elu algusest. Kakles ja seega määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Räägitakse manufaktuuri elust, sealsestest naistest. DJ-le ei meeldi sealsed lõõpivad, DJ kohtub esimest korrda Carmeniga,
Veiko esitas võlanõude ja kui Margus keeldus maksmast, siis kasutas vägivalda. Samuti näitas ta Margusele tundmatu mehe laipa. See, et Margus põgenes ega tasunud võlga, ei ole väljapressimist välistav asjaolu. Väljapressimine on lõpule viidud varalise kasu nõude esitamisega, kui seejuures on kasutatud vägivalda, sh sellega ähvardatud. Veiko vastutab KarS § 214 alusel 4) Veiko võis toime panna tapmise julmal viisil 2 p Veiko oli tapnud kulleri sõites tal autoga üle pea. Sel viisil tapmist võib pidada tapmiseks julmal viisil (faktiküsimus, seega pole välistatud ka § 113). Veiko vastutab KarS § 114 p 1 alusel 5) Margus võis toime panna laibarüvetamise ja I astme kuriteo varjamise 1 p Kuna Margus kullerit ei tapnud, kuid sai aru, et Veiko tegi seda ja Veiko soovib laibast vabaneda, siis saab Marguse poolset laiba tükeldamist ja mahamatmist vaadata laibarüvetamise ja I astme kuriteo varjamisena.
7. Miks kuningas pärast näitlejate esitatud tapmisstseeni Hamletist lahti tahtis saada? Põhjenda. See tapmisstseen viitas sellele, et Claudius tappis Hamleti isa. Claudius kartis, et Hamlet hakkab ka teistele sellest rääkima, mille tõttu tahtis ta Hamletist lahti saada. 8. Miks Hamlet kohe oma kättemaksu täide ei viinud? Miks ta viivitas? Peale vaimuga kohtumist ei läinud ta Claudiust kohe tapma, sest ta polnud kindel, kas see jutt oli tõsi. 9. Miks Hamlet Claudiust ära ei tapnud, kui see pärast näitemängu palvetas? Hamletil oleks siis olnud hea võimalus seda teha. Miks ta ei kasutanud juhust? 10. Miks Claudius Hamleti Inglismaale saatis? Põhjenda. Claudius saatis Hamleti Inglismaale, et ta seal ära tapetaks. Kui ta seal tapetaks, siis ei oskaks Hamleti pooldajad seda seostada Claudiuse käsuga teda tappa. 11. Kas Hamlet oli Ophelia surmas süüdi? Põhjenda. Oli, sest Hamlet tappis Ophelia isa Poloniuse, mille tõttu läks Ophelia hulluks. Kui Ophelia
Ida- Euroopat ja Saksamaa tahtis Lääne- Euroopat. Nende enda vahel oli rahu 10 aastat. Saksamaa ja NSV Venamaa said venemaal kokku, kus nad olid piirid kokku leppinud. Saksamaa sai endale Lääne-Poola ja NSV Venamaa sai endale Ida-Poola. Nad alustasid korraga sõda. Talvesõda Talvesõda - Soome langes Punavõimu alla 1939 lõpus. NSV Venemaa oli sõjas meeste, tankide ja lennukitega kordades rohkuses. NSV väejuhid olid halvad, kuid Soomlased ei andnud kergelt alla. Soomlased olid tapnud umbes 4-5 venelast ühe tapetud soomlase kohta. Eesti, Läti ja Leedu andsid NSV Venemaa tahtmistele järgi ja lasid väed sisse. Pilt - Leslie Illingworth ,,Võitlus" 1939 Kujutatud on Suurbritannia lennukit võitlemas Saksamaa sissetungi vastu Isikukukirjeldus (Jossif Stalin) Jossif Stalin - Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879. Tema tegeliku sünniaja peale käib vaidlus, sest ta ise muutis seda. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja
elusalt matmisega lossikeldrisse. Põlguse ja terava irooniaga on kujutatud ka rõhujate alatut käsilast Lodijärve kupja näol, kes on orjastatud rahva õel vaenlane. Jaanus eestlaste legendaarse Tasujana algatas Jüriöö ülestõusu ja oli vabadust ihkavate eestlaste juhiks ning eeskujuks mitmes lahingus. Nad suundusid oma salgaga ka appi teistele eestlastele Tallinna all, kuid said seal kõik koos hävitava kaotuse ning ka meie Jaanus leidis oma otsa selles lahingus peale seda, kui oli tapnud mitmeid vaenlase sõdalasi. Paar aastat pärast Jüriöö ülestõusu müüs eestlaste vabadusihast ära kohkunud Taani kuningas Eesti 19 000 marga hõbeda eest Saksa ordule. Nagu ütleb Eduard Bornhöhe: ,,Siis unustas eestlane ajutiseks oma rahvuse, esivanemad ja nende vabaduse ning algas pikk, raske uni." Hoolimata ülestõusu ebaõnnestumisest näitab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõitluse teed. Ennem surra vabadusvõitlejana kui elada orjana niisugune on jutustuse põhiidee.
Nibelungide laul Eepose esimeses osas jutustatakse, kuidas Nibelungide soost kangelane Siegfried, kuulund burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne naituda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes senion kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat, lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagel Tronjest. Kavalusega uurib taKrimhildilt väljam, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, kuhu lohe
maha, sest langenud inglitele ei meeldinud, et nad läbi käivad ja Nora ei näinud neil ühist tulevikku. Samal ajal saab Nora parim sõbranna Vee kokku Patchi parima sõbra Rixoniga. Nora saab uusi teateid oma isa tapjast. Ta näeb ja kuuleb tihti oma isa. Nora hakkab asja uurima ja tuleb välja, et selle taga on Must käsi. Ta saab teada, et ta päris geneetiline isa on elus ja tänu sellele on nad Marciega õed.Nora saab palju juhiseid teada Rixonilt ning ta arvab, et ta isa on tapnud Patch. Aga asja uurides tuli välja, et see on Rixon. Rixon tahtis Norat päästa, sest ta on langenud ingli tütar. Ning kui ta tapaks Nora saaks ta tagasi inimese keha. Rixon ei jõudnud seda teha, sest Patch tuli vahele. Rixon saadeti pärast seda sündmuste käiku põrgusse. Nora ja Patch leppisid ära ning tuli välja, et Must Käsi on Millar Hank, kes on ka Nora geneetiline isa. Millar Hank ning nefilimid võtsid Patchi kinni.
saatusest ta ikkagi ei pääse. Raamat lõpeb traagiliselt. Oidipus saab teada, et tema on süüdi kõiges halvas, mis on toimunud. Oidipus oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust. Kui Oidipus poleks nii meeleheitlikult otsinud taga Laiose mõrtsukat, ei oleks ilmselgelt tõsi välja tulnud. Oidipus oleks võinud elada rahulikult oma elu edasi, teadmata kust ta pärit on ning kes on tema tegelikud vanemad. Kui fakt, et Oidipus on tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga, poleks välja tulnud, oleks Oidipus saanud vältida oma naise/ema surma ja muid sellega kaasnenud traagilisi sündmusi. Vaatamata kõigele, oli Oidipuse saatus jumalate poolt määratud ning ta ei saanud seda muuta. Tema kohustus oli välja uurida, kes on Laiose tapja, kes on tema linnas katku levitanud. Oidipus oli mässumeelne ning tahtis oma linna hästi valitseda. Kuid tõde tuli
sama hea kiirendus kui jalgrattal. Ta kasutab võimalikult palju ühistransporti ja on igas mõttes perfektne. Härra Poliitiliselt Korrektne hoiab ära ka kuritegevust. Kui ta peaks läbi oma pudelipõhjapaksuste hiiglaslike ümmarguste prillide tagant nägema mõnda kurikaela siis lajatab ta tollele oma gigantse raamatuga lagipähe. Piisav, et kurjam intensiivravisse toimetada kuid ühtegi närukaela ta veel tapnud pole. Kangelase eriline võime on teisi oma perfektsuse ja idealismiga närvi ajada aga ta teeb seda ainult sellepärast, et kõik oleks head ja korralikud kodanikud (näiteks ei propageeriks keegi droogide aktiivset kasutamist).
Ta nägi unes, kuidas keegi teda puudutas ning üks hääl karjus ,,Sinu laps karjub, Juudit," et ta proovis last üles leida, ent edutult, kui seekord tundis ta tuleleegi sarnast puudutust. Hääl küsis, et miks Juudit ei taha oma last aidata. Hääl rääkis, et ta end ära ehiks ning Olovernese palge ette armu paluma läheks, sest vaid sealt võb veel Iisreali rahvas abi leida. Rabi nõustub, et unes räägitaksegi jumalaga. (Sisse astub naine.) Naine teatab nuuksudes, et ,,nad" on tapnud ta mehe. Et alles ta oli koos mehega mesinädalaid pidanud, et olid viimast suutäit leiba nautimas, kui nende majja sisse tungiti ning ta mees surnuks löödi. Osias lubab asja kiirelt korda ajada ning osalistele kiire lõpu teha. (Kabris ja naine ära.) Räägitakse Iisreali päästmisest, et kasvõi laps peaks riiki päästma, et mis see ss naisel ära teha on. (Sisse tormab käskjalg.) Käskjalg teatab, et Kabris kutsub peavanem Osiast, kuna rahvas on arust ära, laamendab
Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt: "Kes käib hommikul nelja jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal?" Oidipus lahendas selle mõistatuse, öeldes, et see on inimene: varases lapsepõlves roomab ta, suuremaks kasvades käib ta kahel jalal, aga vanas põlves tarvitab ta keppi. Siis kukutas Sfinks end oma kaljurünkalt alla ja hukkus. Tänulikud teebalased kutsusid Oidipuse kuningaks Laiose asemele, kelle nende arvates olid tapnud röövlid. Oidipusele anti naiseks Laiose lesk Iokaste, s.t. Oidipuse ema. Mõne aja pärast tabas Teebat hirmus taud, mis viis palju inimesi hauda. Muistendi järgi teatanud jumalad, et see õnnetus ei lakka enne, kui teebalased ajavad minema selle, kelle käed on rüvetatud Laiose verega. Ori, kes oli pääsenud kallaletungi puhul Laiosele, tundis Oidipuse ära ja teatas talle, et tema oligi tapnud Laiose teel Teebasse. Meeleheites pistis Oidipus enda pimedaks ja läks maapakku.
Kui Jeremy Cloade oli klubis olnud ja kuulnud kuidas keegi rääkis sellest, et Robert oli veel elus, oli Poirot samuti seal olnud. See kes Robertist rääkis oli olnud Roberti parim sõber, major Porter. Poirot otsis Porteri ülesse ja nad läksid Rowleyga teda külastama. Porter nägi Enochist pilti ja ütles, et see on tema sõber Underhay. Rosaleen väidab, et surnukeha pole Underhay. Paar päeva hiljem tuleb teade, et major Porter on ennast ära tapnud. Sellega pole enam Cloadidel ühtegi tõendit, et Enoch oli Robert. Hakatakse kahtlustama Davidit mõrvades, kuid mingeid tõendeid tema vastu polnud. Peale seda läks Poirot Rosaleeni külastama ja tuli välja, et Rosaleen oli ära mürgitatud. Siis lõpuks sai Poirot kõigest aru ja seletas kõikidele ära. Enoch oli tegelikult Jeremy perekonnast ja tahti lihtsalt Rosaleenilt raha välja pressida, Rowley oli kogemata Enochi ära tapnud, kui ta sai aru näojoonte
Ta armub Nastasjasse ja tahab temaga abielluda. Nastasja nõustub, kuid lahkub siiski Rogoziniga. Mõskin palub naiseks Aglajat, kuid kui vürst peab kahe naise vahel valima, mõistab Aglaja, et vürstil on ikka tunded Nastja vastu. Nastja ja Mõskin vannuvad armastust ja lubavad abielluda, panevad isegi kuupäeva paika, kuid Rogozin röövib Nastja ja viib ta Peterburgi. Mõskin järgneb neile ja leiab, et Rogozin on hulluse või peaajupõletiku tagajärjel Nastasja noaga ära tapnud. Mõskin elas üle närvivapustuse, mis tema närvisüsteemi ja kriitilise mõtlemise pahupidi tallas ja temast uuesti idioodi tegi.
Selline käitumine tekitas pahameelt. Toimus merelahing. Võitis Octavianus. Merelahing Perekond Kleopatral ja Caesaril sündis poeg Caesarion. Pärast ülestõusu Egiptuse vastu kolisid nad elama koos pojaga Caesari juurde Rooma. Antoniusel ja Kleopatral sündisid 2 poega ja tütar. Caesar ja Kleopatra Surm Kleopatra lasi Antoniusele teada anda, et ta on end ära tapnud. Ta püüdis veel Octavianuse poolehoidu võita, aga see ei õnnestunud. Kartusest, et Octavianus sunnib teda aheldatult Roomas triumfirongkäigus kõndima otsustas Kleopatra end tappa. Kleopatra lasi ennast mürkmaol hammustada. Kasutatud pildid http:// www.korzo.net/Svijet-Aktualno/Pronadeni-grobovi-Kleopatre-i-Marka-Antonija.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_merelahing http://www.teadus.ee/?cat=19&paged=3 http://www.salonkleopatra.pl/firma/ofirmie.htm Kasutatud kirjandus
Teos lõpeb aga traagiliselt ning Oidipus saab teada,et tema on süüdi kõiges halvas,mis juhtunud on. Ta oleks saanud kõike teisiti teha küll. Oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust, kui ta poleks meeleheitlikult otsinud Laiose mõrtsukat, siis poleks tegelikult ka tõsi välja tulnud. Kuningas Oidipus oleks võinud rahulikult oma elu edasi elada, isegi siis, kui ta ei teadnud, kust ta pärit on. Ta ei teadnud ju isegi, kes tema vanemad on. On olemas ka fakt, et Oidipus olevat tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga. Kui see poleks välja tulnud, oleks Oidipus saanud vältida oma naise/ema surma ning muid sellega kaasnenud sündmusi. Kuid mis parata,Oidipuse saatus oli jumalate poolt kindlaks määratud ja tal ei olnud seda mitte kuidagi võimalik muuta. Ta pidi teada saama, kes on tema linnas katku levitanud ning pidi teada saama, kes Laiose tappis. Peagi tuli aga tõde päevavalgele, kuningas sai teada, et tema ise ongi see, kes linnas katku levitab
vaadata ja isa, kes kord mu soetas, saatvat surma ma." Oidipus jätkas, et seepeale võttis ta nõuks Korintosest kaugele hoida. Oma teel jõudis ta paika, kus vürst Iokaste jutu järgi oli hukkunud ja kus talle vastu sõitis vanker, kus oli kokku viis meest. Need olid tahtnud teda teelt kõrvale ajada ja rauk oli löönud teda astlaga. Vihahoos oli Oidipus tülitajad tapnud. Iokaste lohutas seepeale teda öeldes, et ainus ellujäänu oli rääkinud röövlitest, mitte röövlist. (Hamilton, 1975) Kohale jõudis sõnumitooja Korintosest, et teatada kuningas Polybose surmast. Teate ära kuulanud hüüdis Iokaste: "Oo, kus küll te viibite, kõik taevaended? Eks ju läinud Oidipus maapakku, kartes tappa meest, kes surnud nüüd oma loomulikku surma, jättes süüst ta priiks
Harry Potteri lugu Harry Potter oli väike prillidega poiss. Ta elas oma kasuvanemate juures. Tema pärisvanemad olid juba ammu surnud. Palju aastaid tagasi oli ta vanemad tapnud lord Voldemort. Harry ema ja isa olid võlurid ja sellepärast ta ei käinud tavalises koolis, vaid Sigatüüka nõiduste ja võlukunsti koolis. Harryle ei meeldinud koolivaheajad, sest tema kasuvanemad ei sallinud võlumist ja ka nende poeg oli kiuslik ja kaebupunn. Sigatüüka kooli tavalised inimesed ei saanud minna, sest sinna pääses ainult salakäigu kaudu. Harry kõige suurem vaenlane oli paha võlur lord Voldemort. Ta ei tahtnud,
eeskujuks. Ta aitas alati, kui see oli tema võimuses. Juudit häiris olovernest oma jutuga. Juudit räägib üht, aga mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Juuditi soovid olid liiga suured olovernese jaoks. Juudit tappis magava olovernese. Ta võttis ta pea ja viis oma linna, pani pea teiba otsa, et tema rahvas näeks, et olovernes ei tee enam kahju. Vaenlased lahkusid linnast. Rahvas sai aga teada, et juudit on teiste oma halbade tegude kõrvalt tapnud ka oma enese mehe. Teda tahetakse kividega surnuks loopida. Ta kodu hävitatakse. Vaid juuditit armastava Osiase enesetapp päästab juuditi rahva viha eest. Tänu juuditile olid kaevud vabad ja olovernes ei takistanud tema rahval neid kasutada. Juudit tahtis surra, kuna tema jaoks pole elul ilma armastuseta mingit mõtet. Ta armas, et mitte keegi ei armasta teda enam, vaid vihkavad, kuid Siimeon armastas teda ikkagi. Juudit päästis oma rahva.
Hamletit piinas aga eriti see, et tema ema abiellus Claudiusega, kes võimalikult oli ka tema isa tapja. Lisaks sellele leidis Hamlet, et ka Ophelia allub oma isale liiga truult ja käitub liialt vastavalt isa soovidele, enda soove ja ambitsioone mitte arvestades. Need kaks olukorda äratasid Hamletis kahtluse naissoo isiksuse tugevuse vastu. Hamlet arvas samuti, et võim ühiskonnas oli ebaausates kätes. Eelmise kuninga tapnud Claudiuse troonil olemine tekitas ebameeldivust Hamletis. Tema jaoks kuningavõimu endine maine sai tema jaoks rikutud seoses Claudiuse võimuletulekuga. Lisaks kõigele muule, Hamlet enam ei tundnud enam ennast ära enda kõikide identiteetide keskelt. Ta ei teadnud, kas ta on näitleja, armastaja või kättemaksja. Võimalik, et sellepärast painas Hamletit ka küsimus:"Kas olla, või mitte olla?" Hamlet ei teadnud enam kes ta neist
ka mehele, kes on temasse armumise äärel, et tahab temaga koos olla ning teisel hetkel ta juba jookseb endalegi teadmata suunas ja ütleb mehele, et ei saa enam temaga koos olla. Kui mehega on kõik korras, käitub Carmen temaga ükskõikeselt, kuid kui mehega on midagi juhtunud, on ta väga hoolitsev ja teeb kõik, mis suudab, et mees kiiresti terveks saaks. Carmen oli küllaltki traagiline naine. Kui midagi juhtus, arvas ta kohe kõige hullemat. Näiteks kui Don Jose oli ära tapnud inimsese, oli Carmen kindel et ei saa ega taha Josed enam kunagi näha. Hiljem, kui ta enam Josed ei armastanud, oli ta valmis pigem surema, kui koos Josega elama hakkama. Don Jose on noor mees, keda tuntakse teoses kui suurt röövlit, keda kõik kardavad. Enne kuritegevusega seotud elu elamist oli Don Jose hea mees ning ega ta nüüdki tahtnud röövlielu elada, kuid ta pidi sellega leppima, kuna talle tundus see ainus viis Carmeniga koos olla. Ta oli
ja vaidlevad, kes don Juani endale saab. DON jUANile saabub teade, et keegi otsib teda taga ja põgeneb külast koos oma teenriga. Nad maskeerivad end, Sganarelle paneb selga arstrirõivad ja don Juan reisiriided. Nnede tee viib läbi metsa, kus don Juan röövlite käest don Carlose pääsab. Selgub, et don Carlos ja ta vend on tulnud donja Elvira eest don Juanile kätte maksma. DON CARLOS aga on Juanile päästmise eest tänu võlgu ja kättemaks lükatakse edasi. Don Juani oli kunagi varem tapnud ära komtuuri ja nüüd tahtis ta tema hauakambrit külastada. Seal oli komtuuri kuju ja don Juan käskis talt nalja pärast küsida, kas too temaga õhtustada tahaks. Juani imestuseks kuju noogutas. Don Juan teeb veel mitmeid patte. Noormees valetab oma isale, kes tema eluviisi ei salli, et ta mõistab lõpuks, kui halvad kombed tal on ning tahab end iga hinna eest parandada. Isa on selle üle väga õnnelik. Veel valetab ta don Elvira vennale,
Üheks läbivaks teemaks on inimeste südametunnistus ning sellest tulenevad vaimsed piinad. Ka novellis „Reetlik süda“ on samuti tegemist inimese süümepiinade ning südametunnistusega. Mõrvar on kõik jäljed täielikult ära koristanud, kuid lõpuks hakkab teda südametuunistus piinama ning tema sooritatud kuritegu tuleb päevavalgele. Poe püüab näidata, et kui inimene on mingi halva teoga hakkama saanud, näiteks kellegi ära tapnud, siis ta võib küll olla väga hea valetaja ning hästi kõike varjata, kuid mingil hetkel hakkab igal inimesel südametunnistus tööle ning tema tehtud halb tegu tuleb välja. Poe teosed sisaldavad väga paljusid motiive, märke ning sümboleid surmast, õudusest ning kannatusest. Näiteks novellis „Must kass“ võib juba pealkirjast välja lugeda surma või ebaõnne märki. Teoses oleva musta kassi rinnal olev võllakujuline valge laik on teiseks sümboliks surmast
lind kaotab lennuvõime Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. L Lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada ning saab mürgistuse Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinu. Väetised: Toimides väetisena ka meres põhjustavad kemikaalid vetikate vohamist Vohavad vetikad tarvitavad kõdunedes ära vees lahustunud hapniku - surnud tsoonid Meredes vohavad sinivetikad mürgistused Mürgid: Merevesi sisaldab mürgiseid kemikaale: taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid Klooriühendid on tihti pärit paberitööstustest, kus neid kasutatakse pleegitajana.
Tybalt sureb Romeo mõõga läbi. Tulevad vürst, Capulettid ja Montecchid. Benvolio räägib, kuidas tüli algas ja kes kelle tappis. Ta vaikib küll sellest, et Tybalt noris tegelikult tüli Romeoga ja Mercutio ise oli mõõgavõitluse algataja. Vürst teatab, et mõrvade eest ei andestata. Ehkki Romeo tappis kättemaksuks, peab ta pagendatuna maalt lahkuma. II stseen: Julia ootab ööd, et Romeoga kui oma mehega kohtuda. Amm tuleb ja toob teate, et Romeo on tapnud Tybalti ja selle eest pagendatud. Julia on ahastuses, kuid ei suuda Romeot süüdi mõista: kui Romeo ei oleks tapnud Tybalti, oleks Tybalt tapnud tema. Amm lubab Romeo ööseks Julia juurde juhatada, kuna pihiisa on ta varjule viinud. III stseen: Lorenzo toob Romeole teate pagendusest. Romeo eelistaks pagendusele surma, sest julia on ju Veronas. Lorenzo püüab Romeole aru pähe panna, see aga on kui segane. Tuleb amm ja räägib, et julia aina nutab ja ahastab
võtab seda solvanguna ja ähvardab teda,Romeot hakkab kaitsma Mercutio ning Tybalt ja Mercutio vahel algab mõõgavõitlus, mida Romeo püüab lõpetada, kuid asjata. Tybalt tapab Mercutio ja põgeneb, kuid naased veidi hiljem, misjärel Romeo tapab Tybalti. Romeo põgenebja ilmub Vürst, kellele Benvolio terve loo ausalt ära räägib ning Vürst pagendab Romeo. 2. stseen Julia ootab ööd, et Romeo saaks salaja ta sängi pugeda. Amm tuleb eemalt ja teatab, et Romeo on tapnud Julia nõbu Tybalti. Julia aga võtab seda nii, et kui Romeo ei oleks Tybaltit tapnud, oleks Tybalt tapnud Romeo. Amm mainis veel, et Romeo pagendati ja see lause jääb Juliat kummitama, kuid Amm ütles, et Romeo peitis end ära vend Lorenzo juurde ja et Romeo läheb ööseks siiski Julia juurde. 3. stseen(lorenzo kongis) Lorenzo teatab Romeole Vürsti otsusest, et ta on Veronast pagendatud. Romeo meelest on pagendamine hullem, kui surm ning vaidleb vend Lorenzoga selle üle.
võtta enesele pool Chalusist leitud varandusest. Seesugune otsus, sai aga talle saatuslikuks, kuna suri sõjarindel Chalusi lossi valitseja vastu. Unustades aga tema pahelisuse, mis talle saatuslikuks sai võib õelda kokkuvõtteks, et Richardi tagasitulek tõi riiki rahu. Rihard aitas kõiki viletsuses olevaid abivajaid, sealjuures vahet tegemata , kas oli siis tegu juudi, normanni või mõnest muust rahvusest pärit isikuga. Tema hea hing paljastus ka selles, et ta ei tapnud oma venda Johni, kuigi ta vend tegi kõik, et hävitada lootus Richari tagasi tulekuks. Nii võib õelda, et Rihard oli tõeliselt rüütelik sõjamees. Andes oma poolset hinnangut raamatule, leian et, see raamat on väärt lugemist. Temas leidub lihtsalt nii palju põnevaid juhtumisi, haarates ja sundides sind raamutu külge lausa kleepuma, kuna tekib soov ja tahe teada saada, kuidas kõik see lõpeb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
