17.01.2009
Surnud mehe temp
Agatha Christie
Peategelaseks on Hercule Poirot , kes oli kutsutud ühele peole korraldama mõrvajahti ja
ühtlasi ka võitjatele auhindu kätte andma.
Tähtsamad
kõrvaltegelased on sir George, leedi Stubbs ja
Ariadne Oliver.
Sir George ja leedi
Stubbs organiseerivad oma valdustes külapeo, mis peaks kujunema
meeldejäävamaks, kui tavalised peod. Nad plaanisid korraldada
aardejahi asemel mõrvajahi. Nad kutsusid seda korraldama
kriminaalkirjaniku Ariadne Oliveri. Kõik organiseeritakse
korralikult ja täpselt, kuid Ariadne Oliver kutsus igaks juhuks oma
hea sõbra Hercule Poiroti asju üle vaatama. Kuni peoni oli kõik
enamvähem korras, kuid peo käigus tapetakse natukene lihtsameelne Marlene Tucker täpselt samas kohas ja sama moodi, kuidas pidi
Oli ka sepatööjumal. Tema abikaasaks on Aphrodite. H on lahke ja rahuarmastav jumal. Hestia (Vesta) Zeusi õde, neitsilik jumal, kodukoldejumalanna. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle. PILET NR 2 ALLMAAILMA KIRJELDUS Surnute riiki valitses Hades koos oma naise Persephonega. Teed Hadese riiki üle maa serva, teisele poole Okeanost; koopad ja sügavamad järved. Tartaros on allilma sügavam osa, Maa poegade vangla. Erebos on paik, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist. Allilm on hämar, varjuline paik, varjude riik, kus pole midagi reaalset. Tee allilma hakkab sealt, kus Acheron, hädade jõgi, suubub Kokytosesse, hädakisa jõkke. Vana paadimees Charon toimetab surnute hinged üle vee teisele kaldale, kus asub Tartarose teemantne värav. Väravat valvab Kerberos, kolme pea ja draakonisabaga koer, kes laseb sisse kõik hinged, kuid välja mitte kedagi. Pärast sisenemist tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette
lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas
Edgar Allan Poe oli esimene Uue Maailma kirjanik, kes ühest küljest õppis eurooplastelt ja teisest küljest avaldas neile suurt mõju. Ameerika uus reaalsus näitas kirjanikule oma karmi palet. Tema isa oli näitleja, kes suri tuberkuloosi. Tänu sellele pidi kirjanik üles kasvama ärimehe Allani jõukas kodus. Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine. Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud karjääri tegemiseks sõjaväkke. Ainus mida elegantne ja hästikasvatatud noormees hästi teha oskas oli luuletuste kirjutamine. Oma kulu ja kirjadega avaldas Poe ühe kogumiku ja siis teise...kuulsus ja raha jäid aga tulemata.
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Romaan on kena ja huvitav, ainuke asi, mis tänapäeva lugejat eemale tõukab, on need lehekülgede kaupa dialoogid prantsuse keeles. Järgmine Tolstoi teos, on ,,Anna Karenina". Kui lõpetab sõja ja rahu, mis on ajalooline ja tagasivaatav teos, siis järgmisena tahab kirjutada kaasaajast. 1873-1877 kirjutas seda. Sügav veendumus oli see, et inimese õnne aluseks on perekond ja lapsed. Anna ei tohi õnnelikuks saada, sest jättis maha oma mehe ja lapse, pidigi surema. Mingil moel sellise teema perekonnaelu probleemide juurde pöördumist võis aimata juba ,,Sõjas ja rahus." Tolstoi on neil aegadel veendumusel, et iagsuguse kõlbelise ühiskonna aluseks on tugev perekond. Üsna tihti on nii, et kui kirjanikud kirjutavad väga pikka aega väga pikka teost, siis selline pikk tööprotsess väsitab, samad probleemid väsitavad. Teema on abielu purunemise lugu. Ülteb ka, et iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi
Puhkes uus võitlus. Hektor – troojalane, kuninga poeg. Patrokles (Achilleuse sõber) tahtis minna kreeklastega sõtta. Achilleus andis oma sõjavarustuse Patroklesele ning troojalased lõid vankuma. Patroklos ning Hektor sattusid kokku ning toimus kahevõitlus. Hektor võidab kahevõitluse arvates, et ta on võitnud Achilleuse. Ta võttis Patrokloselt varustuse, ning sai aru, et see ei olnud Achilleus. Kui Achilleus sai teada, et tema lähedane sõber on surnud, tahtis ta Troojale kallale minna. Ema lasi teha sepal uue sõjavarustuse, mis oli tugevam kui eelmine. Algab eepos Uus päev, uus võitlus. Kättemaksuhimuline Achilleus oli Kreeka vägede eesotsas ja surus troojalasi tagasi. Hektor võttis Achilleuse väljakutse vastu, aga siis kui Achilleus talle läheneb, lööb Hektor vankuma ja jookseb minema. Kuid siis sekkus mängu Athena, kes võttis Hektori venna kuju ja julgustas Hektorit võitlema. Esimesena heidab oma oda Achilleus – vise läheb
Delfi oraakel kuulutas, et Kadmose pojapoeg Laios tapab isa ja naib ema. Kui Laiose naisel sündis poeg, puuriti lapsel ennustuse täitumise vältimiseks jalad läbi ja viidi mägedesse surema. Üks karjus viis aga lapse Korintose kuninga kotta. Kuningas pani poisile nimeks Oidipus ja kasvatas ta üles. Noormehena sai ta oraaklilt sama hoiatuse ja põgenes laia maailma. Ta pidas kuningat oma pärisisaks. Kord teelisi kohates läks noormees nendega riidu ja tappis nad. Mehe pärisisa Laios sai samuti surma. Teel Teebasse sai noormees jagu sfinksist, kes hoidis linna hirmu all. Selle teo eest sai ta kuningakrooni ja naiseks Laiose lese, kes oli noormehe pärisema. Viisteist aastat hiljem tabas Teebat katk. Raamatu tegevus läheb müüdi lõpust edasi. Proloogis näeme Oidipust kui tarka, abivalmist, kohusetundlikku ja oma rahva eest hoolitsevat valitsejat. Ta on valmis tegema kõik, mida taevajõud käsivad
Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic
Palun ärge lollitage inimesi no tõesõna kohe.
Loll kasutaja: vaikeka
Kõik kommentaarid