See teeb metsauuendamismahu ja kultiveerimismaterjali vajaduse prognoosimise pikemaks perioodiks 11 keeruliseks ja ebatäpseks. Metsakultuuride ebapiisava rajamise ja kasutuseta põllumaade metsastamata jätmise tõttu on Eesti metsaressursi hulgas üle 177 000 hektari hall-lepikuid. 69% hall-lepa enamusega puistutest kasvab laane- ja salumetsades, kus on kõige produktiivsemad (jänesekapsa, sinilille, naadi ja sõnajala) kasvukohatüübid. Neid alasid on hoopis otstarbekam kasutada majanduslikult ja ökoloogiliselt väärtuslikumate, eelkõige kuuse ja laialehiste puuliikide kasvatamiseks. Eestis on 213 registreeritud kultiveerimismaterjali tootjat. Aastane metsaistutusmaterjali toodang on 1518 miljonit taime, millest suletud juurekavaga taimed 2009. aastal moodustasid 52%. Suurim taimekasvataja RMK kasvatab
reaktsioon vähemalt mõõdukalt happeline) D.diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel E.näivleetunud profiil (kogu profiili ulatuses pole saviosakeste sisaldus ühesugune ülaosas on kerge lõimis liivast kerge liivsavini ja profiili allosas on raske liivsavi v savi) 2.orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiilid): A.mull ehk pehmehuumuslik iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont (näit. sinilille kasvukoht); kehtib parasniisketel muldadel B.moder ehk keskmine huumuslikkus iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont (kas muld on pidevalt märg v mingit aega niiske; esinevad kõik kõdu astmed) C.moor ehk toorhuumuslik kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht); (enamasti karbonaadivaesel lähtekivimil; veelgi niiskemates oludes; huumushorisonti ei tekigi ja kogu huumus on kogunenud kõduhorisonti) D
Alustaimestikus enamasti mustikas, tihe samblarinne. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Jänesekapsa mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 9.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne
Metsad kõrge tootlikkusega, tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Ia-II bon. Lõhmuse järgi 2 Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku, 1.4 Laanemetsad kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. eriti kohtades, kus valgust on Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest mõnevõrra rohkem, esineb veel kukemari, jänesesekapsa kasvukohatüüp. ligikaudu 3%. leesikas, samblad (palusammal, Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel.
rg- kood 1234567 e-post [email protected] käibemaksukohuslase nr koduleht www.pihlaka.ee Dokumendi veerised: Vasak äär- 3 cm Parem äär- 1,2 cm Ülevalt- 1 cm Alt- 1 cm Kirjapeaväli- 1,0 4,2 cm Kontaktandmete väli- teksti suurus 8-10, eraldatakse pidevjoonega, mis on 0,25- 0,35 cm. Minu ettevõte OÜ TikiDelfiin Tegevusala: isikupäraste loomakujuliste helkurite õmblemine tikkimismasina abil Finantsjuht: Maris Paarmets Asukoht: Sinilille 6 , Tartu Telefon: 518 4676 Ametikiri Kohustuslikud elemendid: · Autor (kirja sisu eest vastutav organisatsioon või isik) · Logo · Kasutusmärge (isiklik, kiire, mitteametlik, konfidentsiaalne) · Adressaat (isik või organisatsioon, kellele kiri suunatakse; ka nt Maavalitsus vm), järjestada tähestikuliselt või tähtsuse järjekorras · Nime ette võib panna viisakusvormeli (preili, härra, proua- siin võib lühendada) või
· Heterogeensus (sünonüüm varieeruvusega) - kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; · Sesoonsed muutused (aastaajalised) olulised eelkõige seal, kus aastaajad on olemas, kus näiteks kliima oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt. · Lühiajalised (mõneaastased ) muutused Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes sõidavad lõbustuspargis karusselliga, mis kogu aeg töötab. Mõned ootavad paremat aastat, söövad jäätist. 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 1
liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Palumetsad on enamasti I-III bon. Männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) – esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaažiga, põhjavesi sügavamal, kõige enam levinud on kuusikud, moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) - levinud positiivsetel pinnavormidel, kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head, kõige enam kuusikuid (2/3), Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. Salumetsad Naadi (nd) – kõdukiht puudub, huumushorisont tüse – 25-30 cm, viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu Eesti viljakaim kkt, esinevad nii segapuistud kui kuusikud, laialehelised lehtpuuliigid, bon. Ia-I (harva II),
haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2 erinevat vormi: P-vorm – männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat
Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn, põdrasamblik). Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka karusambla-mustika kasvukohatüüp. Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused)
Lähtekivimiks karbonaadivaene liivsavimoreen või saviliiv. Põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m. Puudest domineerib kuusk. Põõsarinne hõre kuni keskmise tihedusega (nt. mage sõstar, paakspuu, lodjapuu). Puhmarinne puudub või on katkendlik, rohurinne madal. Samblarinne pidev, keskmise ohtrusega. Levinud valdavalt Kagu- ja Lõuna-Eestis. 1.4.2. sinilille kkt.- reljeefiks lainjad moreentasandikud, oosid, lähtekivimiks karbonaatne moreen või rähkmoreen. Kohati võib läbi kuivada. Puurindes domineerib kuusk, põõsarinne hõre kuni keskmiselt tihe (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar, näsiniin). Rohurinne küllaltki liigirikas, arvukalt kaltsifiilseid8 liike. Samblarinne katkendlik, esindatud tüüpilised metsasamblad, nt laanik, arusammal. 1.5
7 magesõstar, sarapuu, näsiniin; rohttaimerindes on: jänesekapsas, metskastik, jänesesalat, kuldvits, maasikas; samblarindes: laanik, metskäharik, palusammal. The hepatica site type can be found in the northern and northwestern parts of Estonia on the typical leached and podzolic sodded carbonate soils which have been formed from carbonate parent material and are potetially very fertile. Sinilille kasvukohatüüpi võib leida Põhja- ja Loode-Eestis tüüpilistel leostunud ja leetjatel kamar- karbonaatmuldadel, mis on moodustunud karbonaatsest lähtekivimist ja on potensiaalselt väga viljakad. Spruce forests predominate (57%), pine (27%) and birch forests (10%) being the next. The potentially high fertility is only seldom realized. Kuusemetsad (57%) on esikohal, männimetsad (27%) ja järgnevad kasemetsad (10%). Potensiaalselt kõrge viljakus on ainult harva realiseeritud.
Grime kõver - küürselgkõver ehk hump-backed curve. Küür- diversiteet on seotud produktiivsusega nii, et max on mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral 38.Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel, kumulatiivne liigirikkus (konspekt); 1. Sesoonsed (aastaajalised) muutused - diversiteedis on olulised eelkõige seal, kus need aastaajad olemas on, kus kliima või mingi muu jama oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt. 2. Lühiajalised (mõneaastased) muutused. Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes lõbustuspargis karusselliga sõidavad, mis kogu aeg töötab. Mõned, kes ootavad paremat aastat, söövad jäätist. Kumulatiivne diversiteet mingisuguse perioodi jooksul registreeritud summaarne diversiteet, mis leevendab lühiajaliste (mõneaastaste) muutuste mõju ja lubab kirja panna kõik kogu elustikust, mis on omane mingile keskkonnale. 39
Laanemetsad Laanemetsade muld on hea drenaaziga, viljakas, paiknedes enamasti liivsavimoreenidel, mõnikord kaetud peenliivaga. Organogeenne horisont on õhuke või puudub, A1 horisont kuni 35 cm tüsedune. Looduslikult kasvavad põhiliselt kuusikud, raiete tagajärjel ka kaasikud ja haavikud, kultiveerituna männikud. Puistud Ia kuni III boniteediga (tavaliselt I-II boniteediklass). Alustaimestikus alati ohtrasti h. jänesekapsast jt. rohttaimi. Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või moreenküngastel. Mulla lähtekivimiks on tavaliselt karbonaadivaene punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen, vahel esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügavamal kui 2 m. Esinevad õhukeselt kuni tüsedalt leetunud mullad (LkI kuni LkIII) või kahkjad mullad (LP). Organogeenne kiht on õhuke(1.....5 cm), sellele järgneb 5
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
3) ta on esitanud metsateatise lageraie tegemiseks langil, mis piirneb samal kinnisasjal asuva uuenemata raiesmikuga, mille puhul on metsa uuendamise võtete rakendamine kohustuslik, ning kavandatava lageraielangi ja raiesmiku kogupindala on suurem kui kaks hektarit ja uuendatav mets kuulub metsatüüpi, mille puhul tagatisraha tasumine on kohustuslik. (2) Lageraie tegemisel on tagatisraha tasumine kohustuslik järgmistes metsatüüpides: 1) sinilille kuusikud; 2) jänesekapsa kuusikud; 3) jänesekapsamustika kuusikud. (3) Keskkonnaminister võib metsa majandamise eeskirjaga vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsatüübi tervikuna raie tegemise tagatisraha tasumise kohustusest, kui selles metsatüübis on erametsade uuendamise võtete rakendamise ulatus ja tulemuslikkus oluliselt paranenud. (4) Metsa uuendamise tagatisraha tasumise kohustust ei kohaldata riigimetsa majandamisel.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Pikuti lõhestatud sarapuuvitsu kasutati varem tünnivitsteks ja samuti punumistöödel. Sarapuulatte kasutati varem ka piirdeaedade (sarade) ehitamiseks. 33. Perekond kuslapuu (Lonicera) perekonda kuuluvad heitlehised või harvem igihaljad põõsad või puitunud varrega väänliaanid. Perekonnas on u. 200 liiki pms. põhjaparasvöötmes, lähistroopikas ja troopikas. Eestis kasvab looduslikult kuusikutes ja kuuse-segametsades sinilille ja jänesekapsa metsakasvukohatüübis alusmetsapõõsana harilik kuslapuu (L. xylosteum). Lubjarikastel parasniisketel või soostunud okas- ja lehtpuumetsades ning puisniitudel Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestis võib paiguti kohata meil looduslikult kasvavat sinakasmustade viljadega sinist kuslapuud (L. caerulea). Eestisse toodud u. 35 liigist on aedades sagedasemad roosade õite ja oranzpunaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica), kollakate lõhnavate õite ja oranzikate
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
16411426.999962 136756 Vastse-Kuuste vald 23423 8400869-1Sinialliku 58.31011525.548179 23423 Viljandi vald 23424 8400868-1Sinialliku 58.31038125.548481 23424 Viljandi vald 13221 23914-1 Sinikivi 59.36676124.871008 13221 Rae vald 13220 23913-1 Sinikivi 59.36545924.872553 13220 Rae vald 24031 7800874-1Siniküla 58.50515326.341290 24031 Laeva vald 30323 7800873-1Siniküla 58.50518926.341572 30323 Laeva vald 825 00901-1 Sinilille 59.41944324.645445 825 Haabersti 826 00911-1 Sinilille 59.41945024.645903 826 Haabersti 827 00902-1 Sinilille 59.41921524.642605 827 Haabersti 828 00903-1 Sinilille 59.42039824.644759 828 Haabersti 13011 00902-2 Sinilille 59.41983124.644188 13011 Haabersti 22078 7400700-1Sinilille 58.25468122.514745 22078 Kuressaare linn 22079 7400699-1Sinilille 58.25462622.513989 22079 Kuressaare linn 134140 21850-1 Sinilille 59.32332724
Uuringute tulemused on näidanud, et soo kuivemas osas on soovituslik tallamiskoormus kuni 50 külastust vegetatsiooniperioodi jooksul. Niiskemas osas on lubatav 40 külastust vegetatsiooniperioodi jooksul (Roosaluste 1988). Põhjalikumalt on uuritud metsakasvukohatüüpide tallamiskindlust. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi andmetel (Eesti Metsanduse ... 1986) on Eesti metsakasvukoha- tüüpide tallamiskindlus vägagi erinev (tabel 8). Kõige tallamiskindlamad on kastikuloo, sinilille ja mustika kasvukohatüüpi puistud. Kõige tundlikumad on aga lodukuusikud ning sambliku- männikud. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi andmeid tallamiskindlate ja tallamisõrnade kasvukohatüüpide osas toetab 2003. aastal Tiit Leito koostatud Kõpu poolsaart hõlmav loodusturismi kontseptsioon ja selle ruumiline planeerimine, milles on märgitud erinevate külastusviisidega seonduvad tallamiskoormused. Tallamiskindlad on (15-
juurestiku iseloom, vastupidavus tuultele ning saadava puidu omadused. Selleks, et oleks lihtsam erinevate mullaomadustega metsaosade vahel vahet teha, on välja mõeldud kasvukohatüüpide süsteem. Metsa kasvukohatüüp on ühesuguste kasvukohatingimustega metsamaa kogum, mis erineb teistest mulla, veerežiimi ja alustaimestiku poolest. Kasvukohatüübid nimetatakse mõne eriti iseloomuliku taime järgi, mis selles kasvukohatüübis kasvab, näiteks sinilille kasvukohatüüp, mustika kasvukohatüüp, kanarbiku kasvukohatüüp, naadi kasvukohatüüp. Kui mullale, veerežiimile ja alustaimestikule lisaks vaadata ka enamuspuuliiki, mis seal kasvab, saame metsatüübi, näiteks sinilillekuusik, mustikamännik, kanarbikumännik, naadikaasik. Sarnaseid metsatüüpe rühmitatakse tüübirühmadeks, sinilillekuusik kuulub näiteks laanemetsa tüübirühma, mustikamännik palumetsa tüübirühma, kanarbikumännik nõmmemetsa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
