PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade ...
Bulgaaria majandusgeograafilise asendi iseloomustus Bulgaaria asub Kagu- Euroopas, Musta mere rannikul, lehtmetsa loodusvööndis, parasvöötmes. Bulgaaria kliima on suhteliselt soe ja seal on mereline kliima. Suvel keskmiselt +16° C sooja ning talvel keskmiselt umbes 0° C (kuni -8° C) külma. Sademeid umbes 500- 1000 mm/aastas. Bulgaarial ei ole väga palju metsa, kuid Bulgaariast kaevandatakse pruunsütt. Veevarud on head, kuna sademete hulk on suur ja aurumine keskmine, sammuti on Bulgaarias hea kindlustatus joogiveega. Bulgaaria ja Rumeenia piiril on ka Doonau jõgi. Bulgaarias on pigem mägine kui tasane pinnamood, seal on Stara planina mäestik ning Ludogorie platoo. Bulgaaria kõrgeim mägi on Musala (2925m). Bulgaaria naaberriigid on põhjas Rumeenia, lõunas Kreeka ja idas Serbia ning Makedoonia. Koostöö võimalused on head, kuna Bulgaaria asub Musta mere ääres ja mere ühendus on võimalik ka Venemaa ja T...
Madalmaade Kuningriik Holland Suuruselt viies majandus eurotsoonis Üldandmed Naaberriigid Idas Saksamaa Lõunas Belgia Kogu riigipiir 1027km Rahvastik 17 131 911 elanikku (2016) 501/km² 79,3% hollandlased 6,3% teiste ELi riikide kodanikud Suurimad linnad Amterdam (pealinn; 855,896) Rotterdam (638,751) Haag (531,935) Utrecht (347,526) Sümboolika Lipp Statenvlag Vanim riigihümn Trikoloor; punane, valge, sinine Originaalsõnade autor 14. Veebruar 1796 teadmata Pühendatud Oraje Willemile Ajaloolised eripärad Iseseisev aastast 1648 II maailmasõjas alistus 4 päevaga Vabastati 5. mail 1945 Pärast II maailmasõda (1954) alustas dekolonisatsiooniga Moodustus Madalmaade Kuningriik Iseseisvusid Indoneesia ja Suriname Peale II maailmasõda utsitas valitsus emigratsioonile ...
Lihula Gümnaasium MATSALU LAHT referaat Koostaja : Andra-Liis Junker Juhendaja : Marje Loide Saastna 2012 Sisukord Matsalu looduse uurimisloost...................................................................................................3 Matsalu lahe kirjeldus...............................................................................................................4 Matsalu lahe veetaimestik...........
*Domeen kuninga maavaldus *Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla,
Kihutuskõne Tervist lugupeetud klass ning õpetaja! Oleme täna siin, et arutada, mida me sooviksime muuta Eesti haridussüsteemis. Kas on üldse vaja seda muuta või on kõik ideaalne? Ei, see ei ole ideaalne ja kindlalt oleks vaja seda korrastada ja ümber teha. Haridussüsteem kui tervik, on selline asi, mis peaks pidevalt muutuma ja käima kaasas ajaga, kuid samas ei tohiks olla järske suuri ümberkorraldusi. Muutus peaks toimuma vaikselt ja laskma lainel end kanda, ise vahel aerudega suunates. Nagu ütles Herakleitos: „Miski pole püsiv peale muutuste.” Sellepärast arvan, et kui muutused toimuksid pidevalt ja vähehaaval, siis oleks õpilased ja ka ühiskond rahulikum ning parem. Seda selleks, et kui haridussüsteem on vana ja aegunud, tekib rahulolematus õpilaste seas ja sellest tekivad muud probleemid nagu liigne stress ja mõtted, et miks on mul sellist asja vaja teada. Kuid lõpuks peab muutus...
Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust. See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need kolm seisust olid: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Esimesed kaks seisust olid kõrgemad kui kolmas. Vaimulikud pidid kõigi eest palvetama ja hoolt kandma, et inimesed pattu ei teeks. Aadlikud pidid kõiki kaitsma välisvaenlaste ja kurjategijate eest. Ja lihtrahvas pidi füüsilise tööga kõigile elatist teenima. Väike jääaeg tõi endaga kaasa erakordselt külmad talved ja vihmased suved. Inimesed kelgutasid ja uisutasid kanalitel. Külm ja niiske kliime tõi kaasa viljaikaldusi.
Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud.
Prantsuse revolutsioon toimus aastal 1789-1799. See on Euroopa ajaloos üks tähtsamaid sündmuseid. Revolutsiooni käigus kuulutati Prantsusmaa vabariigiks ning kuningavõim kukutati. Sündmus hõlmas kogu ühiskonda ning sellel ajal toimus pidev võimu vahetus. Revolutsiooni põhjuseks oli ebavõrdsus ühiskonnas. Ühiskonnas oli tekkinud kaks erinevat klassi, kus alamklassid ei taha ning ülemklassid ei saa endist moodi elada. Tolleaegse hierharia moodustas kolm seisust. Esimeseks seisuseks olid vaimulikud, kelle ülesandeks oli maksude kogumine. Teiseks seisuseks olid aadlikud, kes tegid vaimulikega koostööd. Kolmanda seisuse moodustas lihtrahvas, kes vaevlesid kõrgete koormiste ning ebaõigete elutingimuste all. Lihtrahvas moodustas kogu rahvast 95% , see tähendab seda, et ainult 5% rahvast olid aadlikud ning vaimulikud. Aadlikele ja vaimulikele kuulus 20% riigimaad, 50% kuulus talupoegadele ja ülejäänud oli domeen, mis kuulus kuningale.
Keskaja seisused Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses
üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas takt on töötakt, kus alguses toimub küttesegu plahvatus – segu paisub ning kolb liigub taas ülemisest surnud seisust alumisse. Ainult sell ajal teeb silindris asuv gaasiline küttesegu oma paisumise tõttu tööd. Neljas takt
edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. töötakt 4. väljalasketakt https://www.taskutark.ee/m/sisepolemismootor/ 1. Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid 2. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda 3. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. 4. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse.
Platoni ideaalse riigi õigustatuse küsimus. Platoni ideaalset riiki saab käsitleda vaid teoreetiliselt, sest selline riigikorraldus oleks praktiliselt võimatu. Ideaalse riigi õpetusest on eeskuju püüdnud võtta eelkõige diktaatorid katses juhtida karmikäeliselt riiki. Platoni õpetuse järgi peab ideaalses riigis olema esindatud kolm seisust. Nendeks on valitsejad, sõjamäehed, käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed on tähtsuselt teisel kohal ning käsitöölised on madalasordilised. Ideaalset riiki iseloomustab neli voorust. Tarkus, mehisus, harmoonia ning õiglus. Filosoof leidis,et riigile annavad tarkuse arukad valitsejad,sest ainult nemad on võimelised vastu võtma tarku otsuseid. Platoni arvates teevad riigi mehiseks sõjamehed, kes võitlevad välis-ning sisevaenalaste vastu
sõidusuunda muuta. Hiljem prooviti kõiksugu erinevaid lahendusi, mis ei viinud kuhugi. Otto-mootor ehk 4-taktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Informatsioon mootorrattast jõudis Eestisse Heinrich Hildebrand ja Alois Wolfmüller 1894.a. konstrueerisid esimese müügiks mõeldud kaherattalise sõiduki, mida nimetati mootorrattaks. Mootori mõisted Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI)
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks
kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises
Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu tiik tervikuna. Ta on veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filsosoofid.
seda võib pidada väga oluliseks osaks inimkonna arengus. Maadeavastused tõid ka muudatusi kaubanduse arengusse, mis tingis laevaehituse arengu täiesti uuele tasandile. Inimesed jagunesid keskajal kolme seisusesse. Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisusesse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Need kaks seisust olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Inimeste seisustesse jagunemine tõi kaasa feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti olnud oluline etapp inimkonna arengus keskajal. Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavä-organisatsiooni
mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid.Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. 5) Iseloomusta Platoni õpetust riigist Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid.
Revolutsioon lükkas käima ,,vana korra" lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks. Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama. Revolutsiooni põhjused: Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis. POLIITILISE kriisi põhjustas kõigi kolme seisuse väga erinevad poliitilised eesmärgid. Esimesed kaks seisust tahtsid seisust säilitada, kolmas soovis võrdsust. Selleks, et reforme läbi viia vajas kuningas kõiki seisuste toetust, kutsus kokku generaalstaadid ehk seisuste esinduskogu. Mõttetu, sest nad ei suutnud kokku leppida, kas hääletus seisuste kaupa või ühiselt. KUNINGAVÕIMU kriis põhjustas eelnevaid probleeme, kuid ka need omakorda tekitasid kuningavõimu kriisi. Kriisi mõjutasid peamiselt valgustusideed, mis kritiseerisid kiriku
Ajaloo kordamisküsimused 1) Frangi riigi teke ja 4 valitsejat? 2) Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga? 3) Feodaalühiskonna olemus? Lääni suhted Kolm seisust Pärisorjus Naturaalmajandus 4) Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga? 5) Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas? 6) Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus? 7) Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal? 8) Rooma katoliku kiriku korraldus? 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas? 10) Benedictuse reegli olulisemad põhimõtted? Mõisted:
SIKHISM 11.klass Mis on sikhism? Monoteistlik religioon See on välja arenenud hinduismist ja islamist Sikhism levib peamiselt Loode- Indias Pandžabis Sikhism on suuruselt viies religioon maailmas India rahvastikust moodustavad sihkhid ligikaudu 2% Ajalugu Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak (1469–1539) Nanakile järgnes veel üheksa Guru, kes kõik andsid mingil määral oma panuse sikhi religiooni arengusse Alguses peeti gurusid õpetajateks, kuid hiljem hakati gurudeks kutsuma ka vaimse tarkuse edasiandjaid Sikhid Pandžabikeelne sõna „Sikh“ tähendab Indias „õppijat“ Sikhide pühakirja koostas 1604. aastal guru Ardžan Sikhidel ei eksisteeri eraldi vaimulike seisust. Viis tunnust The Kanda 10 Gurut ...
AJALEHE ARTIKLI ANALÜÜS 9 Elering oli kolmandas kvartalis kahjumis. Kahjuks ei leidnud artikli autorit. Artikkel on välja antud Postimehes reedel, 28. oktoobril 2016 aastal. Artikkel on uudis, täpsemalt äriuudis. Artiklis on juttu firma Elering majanduslikust seisust, nii kahjumitest kui kasumitest ning erinevatel ajaetappidel äritegevuse kaudu laekunud sissetulekust. Uudisest välja loetav probleem seisneb firma ebastabiilses sissetulekus, mis tekitas kahjumit. See artikkel tervikuna tekitab ühiskonnas negatiivset vastukaja, kuna põhirõhk on pandud artikli halvemale poolele ehk siis kahjumile. Valisin selle artikli, kuna majandus teema huvitab mind ning artiklis tulevad välja tagajärjed, mis võivad igal ettevõttel tekkida.
MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst
poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS. 5 Kolb hakkab liikuma vastassuunas, põleva segu silindrisse andmine lõpetatakse, silindrisse jõudnud segu surutakse kokku , kolb jõuab, ülemisse surnud seisu, väntvõll teeb järgmise pool poolpööret, silindri maht on kõige väiksem. 3. TÖÖTAKTIKS. Kokkusurutud põlev segu süüdatakse elektrisädemega, kolb surutakse ülemisest surnud seisust alumisse, väntvõll teeb järgmise pool pööret, nüüd juba soojusenergia arvel. 4. VÄLJALASKETAKTIKS Silindris olev kütus põles ära, kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse väntvõll teeb järgmise pool pööret, silindrist surutakse põlenud gaasid välisõhku. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise mootori töötsükkel koosneb küll kahest taktist, kuid kogu eelpool
poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS. Kolb hakkab liikuma vastassuunas, põleva segu silindrisse andmine lõpetatakse, silindrisse jõudnud segu surutakse kokku , kolb jõuab, ülemisse surnud seisu, 3 väntvõll teeb järgmise pool poolpööret, silindri maht on kõige väiksem. 3. TÖÖTAKTIKS. Kokkusurutud põlev segu süüdatakse elektrisädemega, kolb surutakse ülemisest surnud seisust alumisse, väntvõll teeb järgmise pool pööret, nüüd juba soojusenergia arvel. 4. VÄLJALASKETAKTIKS Silindris olev kütus põles ära, kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse väntvõll teeb järgmise pool pööret, silindrist surutakse põlenud gaasid välisõhku. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise mootori töötsükkel koosneb küll kahest taktist, kuid kogu eelpool
Ta kuulub ülemeelelisse ideede maailma. Seega on hing igavene, tekkimatu, hävimatu, muutumatu ning lihtne. Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on muutumatu, igavene, keha aga muutuv, teisenev, tekkiv ja kaduv. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioonid ja iha. Olulisim ning kõrgeimosa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Ideaalriik Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natuke vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks oli teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid:
iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul. See väljendas kõiki inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Leidis palju vastukaja kuid olles eeskujuks paljudele teistele riikidele · Kolm seisust- sinna kuulusid 1) vaimulikud 2) aadlikud ja 3) talupojad, käsitöölised, kaupmehed jne. Makse pidi maksma algul ainult 3 seisus, aga kui riigil tekkisid rahalised probleemid pidid seda tegema ka ülejäänud 2 seisust. · Revulutsioonisõjad- sõjad mille eesmärk oli revulutsiooni lämmatada ja monarhia taastada. · Direktoorium täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, kuhu kuulusid enamasti uusrikkad · ´´marseljees```- laul, mis edutas rahvast võitlema isamaa eest revolutsioonisõjade ajal, täna prantsuse hümn. Isikud: · Louid XVI- prantsusmaa valitseja. 18 sajandi lõpul valitsenud absolutsilik prantsuse
Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 732 araablasi, hakkab sõjateenistuse eest maad andma Pippin Lühike: Karl Martelli poeg, 751 kroonis paavst ta Frangi kuningaks, 753 pani aluse Kirikuriigile Karl Suur: Pippin Lühikese poeg, vallutas suured alad, aastal 800 krooniti Roomas keisriks- Lääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim 3. Varakeskaegse ühiskonna tunnused: linnade allakäik, naturaalmajandus, feodaalkord, kolm seisust . Linnade allakäik: sai alguse juba hilise Rooma keisririigi ajal, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati Naturaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad võiülikute kodades tegutsevad käsitöölised, halvad majandussidemed Feodaalkord: isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli vaheline suhe, enam-vähem lõplikult arenes välja kõrgkeskaja alguseks
PÕHIMÕISTED Takt- protsess, mis toimub silindris ühe kolvikäigu jooksul. Kolvikäik- teepikkus, mille kolb läbib liikudes ühest surnud seisust teise. *Surnud seisud on kolvi liikumisel suuna liikumise punktid. Põlemiskambrimaht(Vp.k)- ruum mis jääb kolvi peale kui kolb on Ü.S.S-is. *Ü.S.S- ülemine surnudseis, A.S.S- alumine surnudseis. Töömaht(Vt.m)- ruum, mille kolb vabastab liikudes ühest surnudseisust teise nim. Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp
Haldjatants Kristiina on päris perekonnast kus ema on hakanud rohkelt jooma sest isa leidis uue naise ja lahkus kodust oma naise ja laste juurest. Kristiinal on ka väiksem õde. Kristiina peab toimetama kogusaeg kodus oma väikse õega kui ema jälle kuskil joob. Kristiinal on sõbranna Triinu kes teab tema seisust kodus kuid tedagi ta ei taha sellega eriti tüüdata, samuti on tal head sõbrad Sven ja Argo. Peagi satub ema haiglasse, läbi pekstuna ning paljaks varastatuna. Kristiinal pole enam üldse raha sest ema käest varastati raha kõik ära. Ta õde Jannu tahab väga jõuludeks ühte nukku mille Kristiina otsustab varastada kuna osta ta seda hetkel ei suuda ja isalt ta raha küsima ei hakka ning ei taha. Sellega jääb ta vahele ning isa saab sellest teada ja annab ise neile raha
võrgutas · Ei kartnud Komtuuri/vaime 4.) Oluline stseen : pmst viiamne stseen kui DJ põrgusse tiritakse. Näitab, kui olla ükskõikne, mõeldes vaid iseendale, elada valedes ja mitte hoolida tagajärgedest, siis see tuleb lõpuks kõik kuidagi tagasi 5.) Põhitegelased: · DJ kuulus kõrgklassi, jõukas, valelik, ükskõikne, paheline, mittetundlik, kasutas enda seisust ära. Soovis kogeda uut ja huvitavat ning alustas uusi suhteid kogu aeg. Nimi ütleb, et ta oli naistemees. · Sganarelle talle ei meeldinud DJ käitumisviis. Proovis Charlotte` hoiatada ka DJ eest. Muidu oli ustav teener, aga vastumeelselt, kirus, miks ta peab sellist peremees teenima 6.) Küs: · Kuidas oleks õige elada? · Kas peaks ikka üdini pahelist elu elada?
Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund. Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 • Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas • Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? • Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 • Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? • Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? • Miks põldude saagikus oli madal? • Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? • Miks pärisorjus ei ole mõistlik?
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 · Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas · Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? · Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 · Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? · Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? · Miks põldude saagikus oli madal? · Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? · Miks pärisorjus ei ole mõistlik? · Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele
7) silindrite paigutuse järgi üherealised püstsilindritega; üherealised kaldsilindritega, mille silindrite telg on püstsihi suhtes 20 40 kraadi kaldu; kaherealised V-kujulised, mille silindriread asetsevad teineteise suhtes nurga all; vastakmootorid, mille silindriread on kohakuti rõhtasendis; 8) silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi ülelaadimiseta mootorid, milles silindrid täituvad kolvi ülemisest surnud seisust alumisse liikumisel tekkiva hõrenduse toimel, ja ülelaademootorid, milles silinder täidetakse kütteseguga laaduri poolt tekitatava rõhu all; 9) jahutusviisi järgi vedelik- ja õhkjahutusega mootorid. 4 Ehitus ja põhiparameetrid Sisepõlemismootor kujutab endast kindlate ülesannetega mehhanismide ja süsteemide kogumit
peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed ei süüdistaks teid liialduses ega noored tagasihoidlikuses."(Louis Püha) 3 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KESKAJA RIIETUS EUROOPAS Euroopaliku riietuse tähtsaimad komponendid keskajast tänapäevani on olnud särk ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja- Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsamaid armupante. Kui daam ulatas oma
Kuidas ennetada kuritegevust. Lisaks uudistele majanduse seisust on rahvast hakatud teavitama ka kuritegevuse kasvust. Loogika on lihtne: kui rahval raha pole, siis minnakse ja pannakse miskit pihta või varastatakse keegi paljaks. Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoisssi hoovis kive loopimas, lähed ja ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast. Minuarust ei ole kuritegevuse kasvu Eestis viimasel ajal suudetud ohjeldada. Muu hulgas
"Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed ei süüdistaks teid liialduses ega noored tagasihoidlikuses." (Louis Püha) Euroopalik riietus Euroopaliku riietuse tähtsaimad komponendid keskajast tänapäevani on olnud särk ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja- Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsaimaid armupante. Kui daam ulatas oma
röövida, vangistada, välja saata, ilma et oleks vaja tõestada ta süüd. 8. Riigi totaliteedi ulatus. Totaalne riik on äärmus, milleni küünib ainult üks riik Nõukogude Liit. Ainult seal haaras riigi totaliteet kõiki kolme dimensiooni, milles areneb inimelu poliitika, vaim, majandus. 9. Totaalne inimene Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, siis peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. 10. Seisused Kolm ajaloolist seisust, mis lõid ühiselt meie kultuuri, on: aadel, vaimulik seisus ja kodanlus. 19. sajandil lisandusid neiel kui poliitilised faktorid veel proletariaat ja talupojad. Need viis seisust on erinevad ja üksteisest kauggel nagu 5 maailmajagu. 11. Ühe illusiooni lõpp 12. Vendluse Revolutsioon Proletariaadiks nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt
liikmesriigid rahastama subsidiaarsuse printsiibil riiklikest eelarvetest, kuid selleks on võimalik saada kaasfinantseeringut Euroopa Liidu vahenditest. Eestis korraldas Natura 2000 rahastamise käsiraamatut tutvustava seminari: Informeerida Euroopa Liidu rahastusvõimalustest Natura 2000 meetmete jaoks 20072013 perioodil ning tutvustada Teile Euroopa Komisjoni poolt tellitud rahastamise käsiraamatut, Anda ülevaade riiklikust rakenduskavade programeerimise seisust ning Natura 2000 protsessi seisust Eestis, Analüüsida riiklikke rahastusvõimalusi ning vajakajäämisi Natura 2000 tegevustes, Vahetada informatsiooni positiivsetest kogemustest Natura 2000 kaitse korraldamise alal. Seadusandlus Kehtivad seadused mida on kasutatud Natura 2000 rajamisel ja mille alla ta läheb on: Looduskaitseseadus mis võeti vastu 21.04.2004 aasta ja jõustus esmakordselt 10.05.2004 aastal Metsaseadus mis võeti vastu 07.06
Haldjatants Kristiina on pärit perekonnast, kus isa on oma pere juurest lahkunud ning ema on joodik. Isa läks teise naise juurde ja lapsed ega ema ei taha temaga suhelda. Ema hakkas jooma ajast, kui isa nende juurest lahkus, ta käib teistega väljas joomas. Vahest on ta paar päeva pohmellis. Sel ajal peab Kristiina hoolitsema nii oma väikse õe Jannu eest kui ka ema eest. Oma perekonna seisust ei taha ta väga mitte kellelegi rääkida. Sellest teavad ainult Triinu ja tema perekond, kes on ka väga palju neile toeks. Samuti ka Sven ja Argo. Kui ema sattub haiglasse läbi pekstuna ja külmununa siis peavad tüdrukud ilma rahata elama, sest emalt varastati kõik raha ära ja isale Kristiina ei taha helistada. Koolis teda mõnitatakse sellepärast, et ta on vaeset perekonnast ja ema on joodik. Ta õde Jannu tahab jõuluks saada nii väga ühte nukku. Tüdrukutel, aga raha ei ole ja ema on haiglas. (Emal ka raha po...
LABORATOORNE TÖÖ nr. 6 "Pinnanivelleerimine" Ülesanne. Lähtudes nivelleerimise väliskeemil toodud mõõtmisandmetest, kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m. Skeemil toodud lati lugemid on saadud ühest nivelliiri seisust X, lati seisupunktide vahega 40x40 m ruutvõrgus. Punkti A kõrgus on 63,994 m. Puuduvad andmed on tabelis 1. Algandmed variandile 11 Punkti nr Latilugem A 1126 2 1210 3 1670 4 2250 5 1580 6 1420 7 2400 8 1210
3. AMETIKOHA TEENISTUSÜLESANDED JA SOOVITUD TULEMUS PÕHIKOHUSTUSED TÖÖTULEMUSED 3.1 Raamatupidamisaruannete koostamine. Aruanded on koostatud tähtaegselt ja esitatud andmed on õiged 3.2 Tulude ja kulude kajastamine Juhtkonnal on ülevaade asutuse kasumiaruande kirjetel finantsmajanduslikust seisust. 3.3 Dokumentide arhiivi üleandmine Dokumendid säilitatakse vastavalt nõuetele 3.4 Aruannete koostamine Aruanded on koostatud 3.5 Majandustehingute dokumenteerimine ja Korrektsed majandustehingud kirjendane 3.6 Dokumentide käive reguleerimine Reguleeritud dokumentide käive 3.7 Dokumentide säilitamine Vajalikud dokumendid on säilitatud 4. ÕIGUSED 4.1 Saada ametialast täiendkoolitust. 4
peegelduda. Vahe ongi see, et raamat pole tõeline, sest ta muutub, aga raamatu idee on tõeline, sest ideed on jäävad. Täiusliku riigi teooria: Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Seepärast arvaski ta, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista headuse ideed. See oli aga jõukohane ainult filosoofidele, kes pididki tema õpetuse järgi riiki valitsema. Riigis peaks olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised kõige madalamad. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning oluline on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Platon on selle ideaalse riigi idee kohta öelnud: "Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja
Raha jõud ja jõuetus Honoré de Balzac "Isa Goriot" Raamat jutustas Pariisi kõrgseltskonna elu, kus mängis suurt rolli raha, jõukus ja kavalus. Kasutatakse mitmeid meetodeid kuidas saada rikkaks ning ka seda seisust hoida. Isa Goriot oli rikas mees, kunagine nuudlikaupmees, ning tema ümber käis põhitegevus. Ta elas pansionaadis, et võimaldada tütardele seda, mida nad kõige enam soovisid: raha. Kuna tütred paistsid rõõmsad, oli ka Goriot rõõmus, kuigi seda oli tal seda vähe. Ta müüs viimaseid võlakirju ja lauahõbedat ning soovis ta oma tütardele Anastasie'le ja Delphine'le parimat. Üliõpilane Rastignac oli üks peategelastest, kes sai aru, et edasi pürgimiseks ei piisa
Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli eestlastele pöördepunktiks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid nii igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Pärast vabadussõda jagati Eesti territooriumid võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdusesse ning ka teistel aladel kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduala. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses
Eliitkoolidesse saamiseks tuleb läbida katsed. Kas 7-aastaselt on võimalik aru saada, kas laps on andekas või mitte? Eliitkooli pääsemise nimel on vanemad oma lastele peale pannud sellise surve, et hiljem selgub, et tegu on täiesti keskpärase lapsega. Sageli avalduvad lapse anded ju alles märksa hiljem. On ka täiesti teadaolev tõsiasi, et reeglina ei olene eliitkooli pääsemine mitte lapse andekusest, vaid eelkõige vanemate majanduslikust seisust ja tihti ka positsioonist ühiskonnas. Minu arvamus selles küsimuses on see, et eliitkoolid sellisel kujul on valed. Ilmselt on väga palju andekaid lapsi, kes käivad tavakoolides, samas kui eliitkoolidesse pääsenutel on võimalus näiteks võõrkeeli õppima hakata juba esimeses klassis. See omakorda avab ka paremad võimalused tulevikuks. kõigil lastel võiksid olla võrdsed võimalused. Praegune süsteem süvendab sotsiaalset kihistumist.
Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske välja tulla. Paljud inimesed ongi maalt linna kolinud, sest maal ju tööd pole. Eesti äärealadel ja kohtades, kus linnad on kaugel, elavadki maal ainult pensionärid, alkohoolikud, üksikemad. Seetõttu ongi maarahva hulgas kiire kihistumine. Ning elu maal on välja suremas. Ma ei usu, et maaelu mudel peretalud pluss ühistud, oleks enam võimalik. Selleks oleks vaja väga kardinaalselt muuta Eesti maaelu. Ning minu silmis pole see enam võimalik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
