Pasunat hoiti kasutamise vaheaegadel vees, siis võis see teenida mängijat terve suve. Tavaline eesti karjapasun oli ilma sõrmeavadeta ning võimaldas mängida väheseid helisid (ainult ülemheisid). Jahipasun ehk jahipiibar on karrast (plekist) tehtud pasun, mille ümber mässiti naharibasid. Jahimehed andsid sellega mitmesuguseid signaale. Sokusarve (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik) mängisid karjased ja õitsilised tööle minnes ning töölt tulles, vooris käies, õhtuti õues ajaviiteks. Harva puhuti seda koos teiste pillidega tantsu saateks. Pill valmistati looma, tavaliselt soku sarvest. Mõõtmed olenesid sarve suurusest. Esiküljel oli 29, enamasti 34 sõrmeava, mõnikord üks ka tagaküljel. Ülemine ots kujundati huulikuks. Kõla oli tuhm, isegi pisut süngevõitu.
KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Sem...
TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestri...
Neist välimine võruketas on mobiilsem ja tema vigastus tekib harvemini. Seesmine võruketas on liigesekapsliga tihedalt seotud ja tema vigastusi esineb sageli. Vigastuse korral on tegemist põlveliigeses olevate võruketaste rebendiga. Tavaliselt rebeneb üks võruketastest, harvemal juhul mõlemad. Meniskirebendite liigid (ruptura menisci) Rebendid täielikud või osalised Vertikaalne rebend – menisk ise või äärmised kinnituskohad Osalise rebendi puhul vigastatud meniski tagumine sarv Horisontaalne rebend – enamasti vanemaealistel degeneratiivse pehmenemise tõttu Põhjused: Põlveliigese võruketaste vigastus võib tekkida hüppel või maandumisel, põlv on vigastuse tekkemomendil painutatud. Vigastuse käigus tekib sääreluu nihkumine reieluu suhtes ja võruketas ületab oma elastsuse piiri ning rebeneb. Samuti võib rebend tekkida ootamatul põlveliigese pööramisel, kui labajalg on maas ehk rotatsiooniline jõud kõverdatud põlvele.
Tolliorganisatsioon) • Strateegiline plaan 2016-2020: vähendada salaküttimist ja loodusega äritsemist • 2014 Londoni deklaratsioon – rahvusvahelise koostöö tugevdamine illegaalse kaubanduse vastu Raport 2016 hõlmas 7 000 liiki (2016): ︎Mööbel – Dalbergia ehk nn roosipuu ︎Kunst, ehted – vandel ︎Mood – reptiilid, suured kassid ︎Kosmeetika ja parfüümid – akvilaaria ︎Toit, meditsiin – soomusloom, ninasarviku sarv, karu sapp ︎Lemmikloomad – papagoid, kilpkonnad, inimahvid ︎Meretoit – kalamari, kilpkonnad -Sekretariaat ja komiteed -Strateegiline visioon 2008-2020 -Korraldusasutus: Eestis KKM looduskaitse osakond -COPID -CITESi Teaduskomitee: Tiit Maran, Urmas Laansoo, Eerik Leibak, Märt Kruus, Uudo Timm -Teadusnõunikud: Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Loodusmuuseum ning Eesti Loodusmuuseum
materjalidest koduseid tarbeesemeid, aga suurem osa neist on ostetud. Puust valmistatakse tänapäeval liudasid liha ja kala jaoks, kulpe, lumeklopitsaid ja söögilaudu; kasetohust - hälle, vakkasid, toidunõusid, tubakatoose; riidest - patju, nõelapatju. Tarbeesemed, eriti kasetoht- ja nahkesemed, on sageli kaunistatud ornamentidega, mis valdavalt on geomeetrilised, aga esineb ka linnu- ja loomakujutisi. Ornamentidel on oma nimetused: kaseoks, konna jälg, põhjapõdra sarv, kajaka tiib, magav soobel, sajandivanune seeder jt. Söögi- ja keedunõud ostetakse kaasajal poest. Rõivad 19. sajandist on teada, et lääne-, ida- ja lõunamansid kudusid kangastelgedel riiet nõgesekiududest kedratud niidist, aga ka ostetud linasest niidist. Aastasadu on mansid valmistanud rõivaid põhjapõdranahast, samuti põdra-, orava-, saarma- jt metsloomade nahast. Tatari ja vene kaupmeestelt saadi kanepist ja villast, hiljem puuvillast riiet.
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
tütarlaste lemmik, võlunud neid oma moodsate riiete ja soengutega. Viimasel ajal oli aastad siiski hakanud end tunda andma. Ta kiirustas meditsiininstituuti oma armukese Aida juurde, kes näpistas tema jaoks aega oma perekonna kõrvalt24 . Ta viis naise sõbra kolmetoalusesse korterisse. Kuulsast teadlasest äi luges teistele ette ette kunagiste kultuurrahvate nooreks jäämise retsepte. Järsku köitis Raufi tähelepanu üks retsept, milles soovitati ninasarviku sarv Sõnni tunnil uhmris peeneks tampida ja segada aspari, köömnete, muskatpähkli ja meega. Rauf põlgas oma äia, kuna too ei osanud oma eluga toime tulla, oma tiitlitest viimast pigistada. Äia juurde oli tulnud ka äia vennapoeg Kämil oma naisega. Raufile ei meeldinud ka Kämil, kuna oli oma äia protezee, kes ei saanud kuidagi oma kraadi ära kaitstud. Peagi asus Rauf oma plaani teostama. Ta astus relva saamiseks Jahimeeste Seltsi liikmeks.
Endrik Arumägi IIIA-321 620 2402 Ene Pähn III 226 620 2551 Eneli Liisma III 120 620 2453 Enn Loigu III 235, 620 2502 Erki Soekov IIIB 303 620 2466 Erkki Seinre III 223 620 2511 Evald Kalda Mäepealse 3-101 620 2407 Eve Koort III 411 620 2508 Feliks Sarv Ehitajate tee 4A 620 3106 Georg Kodi IIIA 221 620 2409 Harri Annuka III 420 620 3100 Harri Rõuk III 318 620 2606 Heino Möldre III 425 620 3101 Helve Promet III 425 620 3101 Hendrik Naar IIIB 316 620 2552 Hendrik Voll III 124 620 2510 Ilme Rätsep Ehitajate tee 4A 620 3106
küllaltki tähtsa koha. Temaga on seotud mitmed uskumused ja maagilised toimingud. Näiteks arvati püssi täpseks tegevat see, kui esimene pauk lasta rauda topitud ussiga. Püssirohi võeti jahile kaasa tavaliselt lehmasarvest valmistatud või puust sarvekujulises topsis. Sarve jämedam ots suleti puust põhjaga, peenem ots lõigati maha nii, et sinna tekkis paraja suurusega ava, mida sai punniga sulgeda. Sarve kanti taskus või erilise aasa otsa riputatuna. Et püssirohi kuiv püsiks mähiti sarv jahilt koju naastes vildi sisse ning asetati liivaga täidetud prakku ahju ja seina vahel. Et laeng alati õige suurusega saaks, võis sarve külge olla seotud väike sarvest mõõdutops. Jahipaun Jahipaunaks ei sobinud kütile sugugi igasugune kott. Nahksed, sageli ilustustega jahitaskud on ka rahvakunsti seisukohalt märkimisväärsed. Päritolult võib neid pidada väga vanaks. "Jahitaskusse pandud püssi nii kui ka oma moon ning muu tarviduse materjal."
Kuival maal elavad selgrootud, näiteks putukad ja ämblikud, paarituvad, neil on kehasisene viljastumine. Üksikult elavad putukad peavad partneri leidmiseks vaeva nägema. Liblikad saadavad välja lõhnasignaale, rohutirtsud ja tsikaadid lasevad kuuldavale kõlavaid peibutushelisid. Osal selgrootutel kaasneb paaritumisega omapärane pulmarituaal, mis näiteks ämblikul ja palvetajaritsikal võib lõppeda isase nahkapistmisega. Pilt ja alltekst: Isast ninasarvikpõrnikat eristab emasest suur sarv. Paaritumisel viib isane putukas oma seemnerakud emase kehasse. Viljastumine jaguneb kaheks: 1. Kehasisene viljastamine - toimub keha sees (nt uss, ämblik, putukas); 2. Kehaväline viljastamine - toimub väljaspool keha vees (nt vähk, meririst, karp, meduus, käsn). Huvitav Kollapaabusilmadel eritab emane isase meelitamiseks lõhnaainet, mida viimane haistab oma suurte sulgjate tundlatega isegi 2 km kauguselt. Isased tsikaadid aga on
Tartu Ülikooli Geograafia instituut, 2003, 75 lk. (magistritöö) 46. Kask, Tiit. Pärnu kuurort 19401955. Reis [nõukogude] läände. Tallinn: Uniprint, 2009a, lk 3850. 47. Kask, Tiit. Pärnu kuurort 19561988. Reis [nõukogude] läände. Tallinn: Uniprint, 2009b, lk 88105. 48. Kask, Tiit, Raagmaa, Garri. The spirit of place of West Estonian resorts. Norweigian Journal of Geography. London: Routledge, 2010, 64: 3, pp. 162171. 49. Kiili, Jaanus, Sarv Aat, Loit, Silver, Kikas, Tavo, Susi, Tiiu, Kiviste, Ülle. Rapla maakonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 20062013. Rapla, 2005, 23 lk. [http://www.raplamv.ee/kl/uploads/arendus/turism.pdf] 03.05.2011 50. King, Oliver. Service Design. New Design. London: Engine, 2009, pp. 25. 51. Kivimäe, Jüri, Kriiska, Aivar, Põltsam, Inna, Vunk Aldur. Merelinn Pärnu. Pärnu: AS Trükk, 1998, 174 lk. 52. Klinge, Matti. Läänemere maailm
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
Estonian musicologist Helju Tauk stated: The creative aim of Marguste is the juxtaposition of scanty musical materials, selected carefully, organised and developed by several principles. Using folk tunes, he exhibits a bold self-will, without searching for national harmony, not being underpinned by rhythms of folk dances. He enjoys the intertwining of ancient runic melodies with contemporary means of expression.1 Musicologist Jaan Sarv added: By his laconic and the ostinato character of images, Marguste approaches Carl Orff. In his music, the single sections of form are joined together like great blocks of limestone, forming rational constructions reminiscent of ancient megalithic buildings. 2 XV. HEIMAR ILVES AND HIS MUSIC – DEEP IN THOUGHT AND FEELING. Without doubt, Heimar Ilves (1914-2002) can be considered one of the best Estonian symphonists
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
A. Benderi kogust Foto 30. BBB (1939). Ees vasakult: Robert Tilgar, Alfred Bender, Soosaar, Hugo Trummal; tagareas: Ilmar Jaanson, Edgar Ereline, Elmar Niinas O. Avarmaa kogust Foto 31. Tartumaa Kaitseliidu tantsuorkester Vanemuise saalis 1940. aasta I poolel. Ees vasakult: – , Olgert Müürsepp (?), Pripitkin, Ants Sillaots; tagareas: Paul Sarv, Leo Virkmaa ja Ovid Avarmaa 154 R. Bleive kogust Foto 32. Kuldne 6 12.11.1939. Vasakult esimene Richard Kangro, kolmas Alfred Offard (?), neljas Johannes Bleive, kuues Hugo Kull (?) .
aminoatsüül-tRNA-d (aa-tRNA). - süntees toimub vastavalt mRNA programmile - koosnevad kahest subühikust: suur ja väike prokarüoodid – 30 S + 50 S: 30 S – 21 erinevat valku (igat 1 + 16S rRNA) 50 S – 34 erinevat valku (33 on igat 1; ühte on 4 + 23S rRNA + 5S rRNA). Aktiivtsenter koosneb vaid rRNA-st. Kompaktne, 1 domään, millest ulatuvad välja struktuurid (3 sarve ühel küljel), keskmine sarv = 5S rRNA ja kaks äärmist on valgud. Läbi 50S läheb tunnel, millest väljub ribosoomis kasvanud peptiidahel. Võrreldav tulbi kroonlehega. 50 S on 6 domääni, mis ei moodusta eraldi struktuure – üksteisest läbipõimunud. eukarüoodid – 40 S + 60 S - subühikud koosnevad RNA-st ja valkudest – mõlemad osalevad substraadi sidumisel ja keemilise reaktsiooni läbiviimisel - aktiivtsentri moodustab just ribosoomi-RNA (rRNA).
10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18. veebruar, 2019]. 10/17/2005 ### ### ### 10/18/2005 ### ### 10/19/2005 ### ### 10/20/2005 ### ### ### 10/21/2005 ### ### ### 10/22/2005 ### ### 10/23/2005 ### ### ### 10/24/2005 ### ### ### 10/25/2005 ### ###
Reikter, Tormi Reinson, Piia Reismann, Margus Rekor, Martti Remmelgas, Ago-Erik Riet, Pille Rinne, Marilin Ristikivi, Pille Roaldset, Lauri Rooden, Paul-Eerik Rummo, Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jüri Ruut, Toivo Räim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja Saluveer, Tõnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann, Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon, Signe Susi, Erki Suurjaak, Maret Suuroja, Ivar Zarans, Stanislav Zavjalov, Deivi Taal,
Seda õigustab asjaolu, et õigushüve vahetu kandja võimatus osaleda menetluses on tingitud vahetult tema vastu toime pandud kuriteost. Olukorras, kus kannatanu surm ei ole tingitud tema vastu toime pandud kuriteost(nt kannatanu varavastases kuriteos sureb krm-se kestel õnnetusjuhtumi tagajärjel), puuduks ka vajadus tema õigusjärglaste käsitamiseks kannatanutena. Haginõuded kriminaalmenetluses. - Juhan Sarv. Juridica, 2011, nr 5, lk 365-374 KrMs 38 lg 1 p 2 annab kannatanule õiguse esitada krm-s süüdistatava ja/või tsiviilkostja ning võimalik, et teatud juhtudel ka kolmanda isiku vastu tsiviilhagi. Asjaolu, et kannatanu nõue vaadatakse läbi krm-s, ei saa vähimalgi määral mõjutada sellele nõudele antavat materiaalõiguslikku (tsiviilõiguslikku) hinnangut, ja seega ka mitte nõude faktilisi eelusi. Kohaldades tsiviilhagi lahendamisel tsiviilõiguse norme, on kriminaalasja arutav kohus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
