3.Kuidas on seotud absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja? Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna (selle, kuhu laine läheb) absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna (selle, kust laine tuleb) absoluutsesse v1 c n1 n2 murdumisnäitajasse ns = v = = c n2 n1 2 4.Kuidas muutub lainepikkus ja sagedus murdumisel? Valguse sagedus on määratud valgusallikas toimuvate protsessidega ja see ei olene, millises keskkonnas valgus levib. Murdumisel muutub valguse lainepikkus, üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. 5.Mis on dispersioon? Selle seaduspära? Dispersiooniks nimetatakse absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust lainepikkusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on lainepikkus. 6.Mis on spekter?
2000. aasta novembris jõudsid viis suurt ITfirmat kokkuleppele ühtses standardis, mille alusel hakata tootma seadmeid, mis üksteisega ühilduvad. Sellest ajast on lähiraadiovõrku ühenduvaid seadmeid välja mõeldud kõigil elektroonikaaladel, kus on üldse vaja lähidistantsilt teiste seadmetega ühenduses olla, alates arvutitest ning lõpetades muusikakeskuste, koduse valvetehnika ja kas või garaaziuksi avavate pultideni välja. Sagedus ja sagedushüpped Sagedus: Bluetooth kasutab 2,45 GHz ISM (IndustrialScientificMedical) sagedusriba; Sagedushüpped: laial sagedusribal on Bluetooth'i jaoks defineeritud 79 sagedusriba, seda selleks, et muuda ühe sessiooni ajal tihedalt (1600 korda sekundis) kasutatavat kanalit info kiiremaks ülekandmiseks; Tehnoloogia võimaldab andmeid Pikovõrk: ühes tööpiirkonnas (kera edastada kuni 10 meetri raadiusega ca 10 m) võivad
tekitamiseks ja raadio vastuvõtjates. Elektromagnetvõnkumiste periood võnkeringis Leitakse Thomsoni valemiga. Maksimaalne voolutugevus Kondensaator on tühi. Võnkumiste sumbumine Kondensaatori elektrivälja energia muutub voolu magnetvälja energiaks ja vastupidi. Toimub tänu takistile. Valemid: Kondensaatori energia Wp=C*U2/2 Pooli energia Wm=L*I2/2 Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienergia ülekandmisel. Primaarmähis Mähis, millele rakendatakse võrgupinge.
( 3p.) 5. Tavalises telefonis muundatakse helisignaal sama sagedusega elektromagnetlaineks ja kantakse siis edasi. Raadiotelefonides signaal enne edasikandmist moduleeritakse ( kirjutatakse kandesignaalile ) ja alles siis saadetakse see teele. Miks ? ( 3 p.) 6. Raadiolained jaotatakse lainepikkuste ja sageduste järgi pikklaineteks, kesklaineteks,lühilaineteks ja ultralühilaineteks. Kirjuta kõikide raadiolainete jaoks lainepikkuste ja sageduste vahemikud . Kuidas on omavahel seotud sagedus ja lainepikkus ? ( 9 p.) 7. Leia esimese tulba sõnadele kahest teisest tulbast sobivad vasted .( 8 p.) Raadiolained levivad : a) pikklainealas - piiratud kaugustel - peegeldudes ionosfäärilt b) kesklainealas - mistahes kaugustel - peegeldudes maapinnalt c) lühilainealas - suurtel kaugustel - paindudes maapinna poole d) ultralühilainealas - otsese nähtavuse piirkonnas - peegeldudes sidesatelliitidelt 8
6. Isoprotsessid neist mõni on const; nt p=const, T=const, V=const. 7. Võimsuse ühik W, tuletatud ühik N=A/t=1/s=W 8. Newtoni I seadus kui liikuvat keha miski ei mõjuta, siis jätkab ta liikumist ühtlaselt. 9. Gaasid MKT põhjal molekulid ebakorrrapäraselt, vastastikmõju nende vahel, molekulid on punktmassid, kaootiline liikumine. V RÜHM 1. Nihe Vektor, mis on suunatud keha algasukohast lõppasukohta. 2. Mass 3. Sagedus 4. Millal omab keha energiat? 5. Entroopia Suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem kvaliteet, seda väiksem entroopia. Suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi tasakaaluolekut. Mida tasakaalulisem süsteem, seda suurem entroopia. Suurus, mida kasutatakse TD II seaduse sõnastamisel, iseeneslikes
Andmed jagan tabelisse, joonestan sageduspolügoonid ning arvutan mediaani, moodi ja keskväärtuse. 1.1 Jagan kirjandi tulemuste andmed sagedustabelisse. Variatsioonirida: 4,45,49,50,50,50,55,55,55,56,60,60,65,65,65,65,65,65,70,70,75,75,75, 80,80,80,80,85,85,85,90,90,93,95 Sagedustabel: 12.klassi kirjandi tulemused(punktid) 0 kuni 20 21 kuni 40 41 kuni 60 61 kuni 80 81 kuni 100 Sagedus 1 0 11 15 7 Suhteline sagedus (%) 2,9 0 32,4 44,1 20,6 1.2 Joonestan sageduspolügooni kirjandi tulemustest. 1.3 Arvutan mediaani, moodi ning keskväärtuse. Arvutan mediaani: Variatsioonirida: 4,45,49,50,50,50,55,55,55,56,60,60,65,65,65,65,65,65,70,70,75,75,75, 80,80,80,80,85,85,85,90,90,93,95 6 Kuna variatsioonireas on paarisarv liikmeid, siis mediaaniks on kahe keskmise liikme poolsumma
Efektiivne kommunikatsioon- kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru. MUDELID: 1. LINEAARNE ÜHESUUNALINE (Shannon-Weaver`i mudel) 2. VASTASTIKUNE SÕNUMITE TÕLGENDAMINE (Osgood-Schramm`i mudel) Ringikujuline. 3. SPIRAALIKUJULINE KOMMUNIKATSIOON (Dance`i mudel) Eelnenud kommunkatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. KOMMUNIKATSIOONI MUUTUS- MUUTUS SUHETES ja vastupidi sõltub: ● Sagedus ● Teemad ● Teemade hulk ● Teemade käsitlemise sügavusest Sõnumi tegelik sisu- sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt. MEHED- faktidele orienteeritus, instrumentaalne NAISED- tunnetele orienteeritus, isiklik teave Efektiivne sõnumi saatmine: ● “mina” sõnumid ● ideede korrastamine enne sõnumi saatmist ● ideede hulk sõnumis (1) ● seisukoha selge esitamine
Kilpkõhr kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurrud kõnelemise seisukohalt kõri kõige olulisem elund. Rahvakeeles häälepaelad. Kui jõude hingame, on lihased lõdvad, õhk liigub vabalt. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad. See annab häälele tema kõrguse ja helilisuse. Häälekõrguse puhul on oluline võnkumise sagedus. Laias laastus: 150-300 Hz (võnget/sek) naistel ja 80-100 Hz meestel. Häälekurrud on elastsed. Töötab Bernoulli-efekt. Mida lühemad ja õhemad on häälekurrud, seda kõrgem on hääl. Mehe kõri, peale murdeiga, kasvab edasi, häälepaelad kasvavad pikemaks => võnguvad aeglasemalt. Kõrihäälikud larüngaalhäälikud. Kõri sulghäälik nt võrukeelne `leivad' leeväq [lévä']; eitus kõnekeeles: EI > mkm. Hääle kvaliteet
koosinus-funktsiooniga. Pendel: Amplituud väike, raskuse mõõtmed võrreldes niidi pikkusega väikesed, niit kerge ja venimatu. Matemaatiline pendel: kaalutu, venimatu niidi otsa riputatud masspunkt. Võnkumise energia: Võnkuval süsteemil on nii Ek kui Ep. Suletud süsteemis energia ei teki ega kao, vaid muutub ühes liigist teise. Sundvõnkumine - resonants: Keha võnkumise amplituudi kasv välise jõu mõjul. Mõjub perioodiline väline jõud, mille sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkesagedusega Mehaaniliste sundvõnkumiste resonantsi näited: Kiik, muusikariistade korpus, raadiotehnikas signaalide selektiivne vastuvõtt. Vibratsioon on väikese amplituudiga kiire mehaaniline võnkumine, värisemine. Vibratsiooni vähendamiseks kasutatakse summutavat e. amortiseeruvat lüli: kummirattad, autokere ja istemete amortisaatorid, kummipuksid, poroloonikiht istme all. Mootorsael kummiklots käepideme ja kere vahel.
Valimi moodustab Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 10.-12. klassi juhuslikud õpilased. Kokku küsitlesin 30 õpilast. 5 1.Koolitee pikkus Tunnuseks on see kui kaugel elab meie kooli gümnasist koolist. 1.1 Sagedustabel Kaugus 0-3 4-7 8 -11 12-15 16-19 20- Sagedus 14 6 3 1 2 4 1.2 Variatsioonirida 0,25 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 3 3 4 4 4 4 5 7 8 9 10 15 17 18 20 20 23 150 1.3 Histogramm 6 1.4 Karakteristikud 1.4.1 Keskväärtus 1.4.2 Standardhälve = 27,10720463 1.4.3 Variatsioonikordaja V = 2,41704900847 1.4
a) Histoonide aminohapete post-translatsioonilised keemilised modifikatsioonid b) DNA metüleerimine (metüülgrupi lisamine nukleotiid tsüosiinile DNA järjestuses) Mõisted 2: - Multifaktoriaalsed tunnused tunnus, mis on hääratud rea geneetiliste ja keskkonnafaktorite kombinatsiooniga - Polümorfsus kahe või enama geneetilise variandi olemasolu populatsiooni isendite hulgas, kusjuures vähemalt kahe variandi sagedus on suurem kui 1% - Steriilsed mutatsioonid rida mutatsioone, mis vähendavad organismi paljunemisvõimet, kuni paljunemisvõime kaoni. - Geenide interaktsioon - - Epistaas mittealleelsete geenide produktide vastastikune mõju - Genotüüp organismi geneetiline struktuur - Fenotüüp genotüüp + keskkond - Pseudoautosoomsed regioonid sugukromosoomidel - - Epigeneetiline toime geeniekspressiooni ja rakufenotüübi muutused organismi
D1n1 v= , kus 60 103 kus D1 vedava ratta läbimõõt, mm; n1 vedava ratta pöörlemissagedus, p/min. Maksimaalne lubatud kiilrihmade kiirus on 25 m/s. 100 955 v= = 5,0 m/s 60 103 11. Rihma läbijooksude sagedus U, s-1 . v U= [U], kus 1 [U] = 30 s-1 lubatud läbijooksude sagedus. l - rihma arvutuslik pikkus, m 5 U= = 0,004 s-1 1250 12. Ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud võimsus [P], kW.
Suurus oli pöördliikumisel nurkkiirus. Siin kannab see nimetust ringsagedus. Suurus r oli ringliikumise puhul ringjoone raadius. Siin kirjeldab ta maksimaalset kaugust nullpunktist ja kannab amplituudi nime. Punkti kaugus mingil ajahetkel nullpunktist z on hälve. Vähim ajavahemik, mille jooksul tehakse täisvõnge, on periood T. Seda terminit võib kasutada ka ringliikumise puhul, kus ta tähendab ajavahemikku, millega punkt teeb täisringi. Sagedus on võngete (täisringide) arv ajaühikus. Ilmselt kehtib seos 1 f = ja ilmselt on sageduse ühik 1/s. T Ringliikumisel saame nurkkiiruse ja perioodi T vahel tuletada järgmise seose 2 = , sest aja T jooksul kasvab pöördenurk 2 võrra. Selline seos ringsageduse ja T perioodi vahel kehtib ka võnkumisel, millest saab kergesti tuletada seose ringsageduse ja sageduse vahel: = 2f Tuleb tunnistada, et ringsagedusel ei ole võnkumise juures korralikku füüsikalist
4) Pingejaguri alumise õla takistus: 0,1 h21E R E * E 30 · 10 3 · 9 R = = 37k B2 E - U E 0 - U BE 0 9 - 1 - 0,7 5) Pingejaguri ülemise õla takistus: E 9 RB1 = 0,9 RB 2 - 1 = 0,9 37 000 - 1 = 143 k U E 0 + U BE 0 1 + 0,7 6) Kondensaatori mahtuvus, kui sagedus f=2kHz: 200 I C 200 1 10 3 -7 C E f = 3,14 200 10 3 = 3,18 10 F 7) Kondensaatori mahtuvus, kui sagedus f=2kHz: 200 I C 200 1 10 3 C -9 C B fh21E 3,14 200 103 300 = h21EE = 1,06 10 F = 8) Kondensaatori mahtuvus, kui võimendi koormus Rk=47k: 5 5 CK = = 1,59 10 -10 F f ( RK + Rk ) 3,14 200 10 ( 3 + 47 ) 10
l Pöördenurk Perioodiline ϕ= r liikumine ϕ v Nurkkiirus Perioodiline ω= = või ω=2 π f t r liikumine 2π Ringliikumise periood Perioodiline T= ω liikumine 1 Ringliikumise sagedus Perioodiline f= T liikumine v2 Kesktõmbekiirendus Perioodiline a= =ω2 ⋅r liikumine r M =F ⋅l Jõumoment Perioodiline liikumine L=mvr= pr Impulsimoment Perioodiline
4 või enama arvu bittide edastamiseks iga sümboliga kasutatakse juba kvadratuur- amplituudmodulatsiooni, st lisaks faasile moduleeritakse ka kandevlainete amplituudi. Tehniliselt on see keerulisem, kuid tagab parema veakindluse. Binaarne e. 2-faasiline Kvadratuur e. 4PSK 8PSK 2.3 FREQUENCY SHIFT KEYING e FSK Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures.
Raadiovastuvõtjad Selline kahe nupu keeramise vajadus muudab käsitsemise ebamugavaks. Põhimõte annab rahuldavaid tulemusi sageduseni kuni 7MHz. Kõrgematel sagedustel on tulemused ebapiisavad. Kui reguleerida TS üle genereerimisläve, on võimalik ka moduleerimata telegraafisignaalide vastuvõtt. Selleks häälestatakse VV veidi kõrvale vastuvõetavast kandevsagedusest, mistõttu tekib VV-s genereeritav sagedus, kui häälestasime VV signaalist veidi kõrgemale või genereeritav sagedus – vastuvõetav sagedus. 4. SuperregeneratiivVV KT – elektronvõti JS - juhtskeem K J Sisen KS Detekto MS dring
Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r . (a-kiirendus) Tangentsiaal- ja normaalkiirendus Tangentsiaalkiirendus a näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. Kiiruse puutuja suunaline. Normaalkiirendus an (kesktõmbe- e, tsentripetaalkiirendus) kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Suunatud risti kiiruse vektoriga, e. ringjoone keskpunkti poole. Kui pöörlemine on ühtlane siis aT = 0 Ühtlane pöörlemine, tiirlemisperiood ja sagedus Ühtlane pöörlemine: on keha või masspunktikonstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont. A= ²*r Tiirlemisperiood T, mille all mõistetakse aega, mille jooksul teeb keha täispöörde, e. pöörab nurga 2 võrra. Pöörlemissagedus f näitab pöörete arvu ajaühikus. . f Hz t n p ö ö r et 2 T =t 1 p ö ö r d e = = =
nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. . 6. Laineperiood T Aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks 7. Laine sagedus f Täisvõngete arv ajaühikus. 8. Laine kiirus v Näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. 9. Valguse intensiivsus I
W - sagedusriba laius = 20 MHz S signaali võimsus = 0dBm Teisendus R = W log2 (1+S/N) -> log2 (1+S/N) = R/W (järgnevalt teisendame normaalkujule) -> 2R/W = 1 + S / N -> 2R/W 1 = S / N (jagan S-ga) -> (2R/W 1) / S = 1 / N (astmes -1) -> N = S / (2R/W 1) Vastus: Kuna signaali võimsus vastuvõtja sisendis on 0 ehk sämple on 0, siis on ka müra koheselt 0, sest 0 jagatud mingi arvuga on alati 0. 5 Diskreetimine Lähteülesanne: IP telefoniga üle kantava kõne maksimaalne sagedus on 3,4 kHz. Vähemalt millise sagedusega peab kõnesignaali digitaliseerimisel diskreetima? Vastus: Vajalik diskreerimise vähemalt C 6,8 kHz ja D 34 kHz (Kui signaali m(t) ribalaius on B hertsi, siis on see signaal täielikult määratud disreetsete väljavõtetega ajavahemike 1/2B sekundi tagant.) 6 Alamvõrkude arv Lähteülesanne: Maksimaalselt mitu aadressi saab olla IP alamvõrgus aadressiga 192.168.2.0/24? Vastus: C ja 24 4
x f x= ∑ x' f kus xMo – moodiintervalli alampiir, Pikkus (cm) 165 - 168 Sagedus 5 x' 166.5 x'f 832.5 Σ 5 ∑f k – moodiintervalli pikkus
Kui suurendada võnkeringi induktiivsust 4 korda, siis … … võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste periood suureneb 2 korda. x … võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste periood suureneb 4 korda. … võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste periood väheneb 2 korda. … võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste periood väheneb 4 korda. … võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste sagedus väheneb 4 korda. … võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste sagedus väheneb 2 korda. x … võnkeringis tekkivate elektromagnetvõnkumiste periood ei muutu. 9. Millised kaks järgmistest väidetest on valed? ( 2 p. ) Elektromagnetlaine skaala otsi vihikust! Helilaine on pikilaine. Õ ig
4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi erivorm on apomiksis diploidne rakk hakkab arenema organismiks. 9. Panmiksis e
0 0.08 1 0.56 0.8 1.4 Ostsillogramm 0 1.2 1 0 0 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 0 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 Periood: 0.42 ms ± 0.025 Paus: 0.24 ms ± 0.01 Eesmine front: 0.08 ms ± 0.005 Tagumine front: 0.06 ms ± 0.0035 Sagedus: 2380.95 Hz ± 290Hz
toru hargil toru hargilt võetud U 60V 15V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused Telefoniliini takistus Aparaadi takistus hargil: ? hargil: (lüliti lahti ühendatud) võetud: 2250 hargilt võetud: 500 (U=10V, I=0.02A) (U=45V, I=0.02A) 4. Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering Periood T=0.002s Sagedus f=500Hz (1/T) Nivoo: Umax=0.25V Tegemist on harmoonilise võnkumisega: U Umax=0.25V t 0.02s 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmax = 5230 Rakendumisvoolu vaatlen aktiivtakistuse 5100 juures. Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.009A. 6
Fotoefekti võrrand. - Väljumistöö, kineetilise energia andmiseks ehk (h x f) - hf= A + mv2 / 2 16. Kas alati tekib fotoefekt kui valgustada metalli pinda? Millest see sõltub? - Ei teki, sõltub sellest millise valgusega on tegu. - Ultravalgus ja violetne tekitavad hästi enamasti, punane aga peaaegu üldse mitte. - See sõltub punapiirist, pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 17. Mis on punapiir? - Sagesuse seisukohast: Mida väiksem on valguse sagedus seda halvemini vabanevad elektronid. - Lainepikkuse seisukohast: Mida pikemad lained seda halvemini vabanevad elektronid. - Fp= A/h 18. Kas elektronide kiirus sõltub kasutatava vaguse intensiivsusest? Miks? - Jah, sõtub. Mida intensiivsem on valgus, seda kiiremini elektronid eralduvad. 19. Kas fotoelektronide kiirus sõltub kasutatava valguse intensiivsusest? Miks? - Ei sõltu. Fotoelektronidel on oma kiirus, mis ei ole mõjutatav. Kiirus sõltub hoopis sagedusest ja väljumistööst. 20
Pinget madaldava trafo ehitus, tema ülesanne Pinget madaldavas trafos on primaarmähises rohkem keerde kui sekundaarmähisel. Sellega kohandatakse pinge sobivaks enne tarbjani jõudmist. Elektrienergia ülekande põhimõte Tõstetakse pinget, mille käigus soojuslikud energiakaod on väikesed. Elektromagnetlainete skaala(mis on selle aluseks) Elektromagnetlainete skaala koostamisel on võetud aluseks nende sagedus f või lainepikkus . Elektrienergia tootmine Erinevad energialiigid muundatakse elektrienergiaks. Vahelduvvoolu voolutugevuse graafik - Trafo ehitus ja tööpõhimõte Trafo koosneb primaarmä hisest, sekundaarmähisest ja raudsüdamikust. Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Vahelduvvoolu generaatori tööpõhimõte ja ehitus - Generaator muundab mingit teist energiat vahelduva elekt romagentvälja energiaks. Koosneb staatorist paigalseisev
andmeid saadetakse. Seadmed kasutavad väga nõrku signaale ja on väikse voolutarbega. Suhtleb 79 erinaval sagedusel. Bluetooth 4 Hea vahend telefoni handsfree süsteemi jaoks. Korraga saavad suhelda mitu seadet. Seadmed suudavad alustada suhtlust ilma eelneva häälestuseta. Võimeline vahetama 1600 korda sekundis edastussagedust. Bluetooth 5 Edastuskiirus 1Mbit/s Euroopa ja USA bluetooth sagedus on 2400 2485,5 MHz. Jaapanis kasutatakse sagedusala 24722497 Mhz. IrDA Infrapuna liides, mida kasutatakse mobiilide ja muude seadmete ühendamiseks. Arvuti ja mobiili suhtluskaugus kuni 2m. Printeri ja mobiili suhtluskaugus jääb alla meetri. IrDA 2 Maksimaalne nurk sedamdete vahel on 30 kraadi. Tavaline andmedastus 2400115200 Kbit/s Uuemad standardid näitavad 2 ja 4 Mbit/s kiirust.
v = 0,1 km/s = 360 km/h 20. Loe graafikult vajalikke andmeid: a)Millisel teelõigul oli jalgratturi kiirus suurim? BC b) Mitu peatust tegi jalgrattur? Kui kaua peatused kestsid? 2, 20 sek c) Kui pika maa oli jalg- rattur läbinud 50 sekundiga? ~ 300 m d) Leia jalgratturi keskmine kiirus! v = 5 m/s = 18 km/h 21 . Tunne mõisteid: Võnkumine; Pendel; Tasakaaluasend;Amplituudasend; Amplituud; Täisvõnge; Sagedus; Periood 22. Valem, sageduse ja perioodi arvutamiseks: T=1:ff=1:T 23. Kas pendli sagedus ja periood sõltuvad pendli pikkusest? Jah 24. Vihikusse! Milline on pendli võnkesagedus, kui 350 võnke tegemiseks kulub 7 sekundit? 350 : 7 = 50 võnget/sek = 50 Hz 25. Vihikusse! Kui pika aja jooksul teeb sagedusega 15 Hz võnkuv keha 60 võnget? 60 : 15 = 4 sekundit kulub 60 võnke tegemiseks Inertsus 26. Mis on inertsus? Kõik kehad tahavad alati säilitada oma liikumise või paigaloleku. 27. Millest sõltub keha inertsus? Massist mida suurem mass, seda inertsem keha. 28
Õpetaja nägi minu sektordiagrammi ära. 1. 0, 0, 0, 1, 1, 1, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 3, 3, 3, 4 2. Laste arv peredes 7 6 5 4 sagedus Veerg B 3 2 1 0 0 last 1 laps 2 last 3 last 4 last laste arv 4. Keskmiselt 1,8 last 5. 2 last 6. 62,5 %
On lihtsamaid ja keerukamaid seadmeid, kallimatel on peal isegi test, mis aitab õiget koormust määrata ning selle põhjal treeninguprogrammi koostada. Töö käik: · mõõtsime katses osalenud inimesel vererõhu ja pulsi pühkeolekus (rahulikult istudes), koheselt füüsilise koormuse järel ning koormusest taastumise järel. · Kanname tulemused tabelisse Tulemused: Madis Metsanurk Pulsi Pulsi sageduse Arteriaalne sagedus muutus vererõhk (mm (lööki/min) Hg) Puhkeolek 89 - 130/ 80 Koheselt 137 +48 193/ 102 füüsilise koormuse järel 10 minutit pärast 106 +17 126 / 84 koormust Teet Laur Pulsi Pulsi sageduse Arteriaalne sagedus muutus vererõhk (mm
kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsioon ei evolutsioneeru, ta säilib sellisena igavesti, kuid sellist pole olemas. Geneetilise muutlikkuse allikad-mutatsioonid-geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene
Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks. Andurite liigitus edastatava signaali järgi: analoogsignaali edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid. diskreetsignaali edastavad andurid, mis jagunevad omakorda: impulss-signaale edastavad andurid. Need on andurid, kus informatsioon kodeeritakse impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on tema amplituud ehk kõrgus, kestus ehk laius, sagedus või periood ja faasinurk ehk nihe taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on: Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM) Pulsilaiusmodulatsioon (PLM) Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM) Pulsi faasimodulatsioon (PFM) arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid
erinevaid karvrakke. Kui kõrva jõuab kompleksheli, mis sisaldab mitut osaheli, siis ergustub hulk erinevaid karvrakke rühmi. Öeldu ei tähenda muud, kui et basilaarmembraan toimib sarnaselt spektraalanalüsaatoriga, mis määrab kindlaks komplekshelis sisalduvate osahelide sagedused ja amplituudid. Kuulmine Et hästi aru saada heli akustiliste omaduste iseloomust, tuleb teada, kuidas kõlavad heli sageduse, amplituudi ja spektri omadused. 1) Helikõrgus ja sagedus a.) kuuldav sagedusdiapasoon Helikõrgus on tajutav heli omadus, mis seostub tihedalt sageduse kui füüsikalise kategooriaga. Põhiliselt määrab helikõrguse ära sagedus: mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Nagu öeldud, võib terava kuulmisega inimene kõrvaga tajuda helisid sagedusvahemikus 20 kuni 20 000 Hz. See vahemik on sõltuv inimese vanusest ning muutub aastatega kitsamaks. Muusikalised heliread kasutavad vaid
Statistika kodutöö Olga Dalton 12. B Saue Gümnaasium õpetaja Sirje-Tiiu Kreek 2010 1. Sissejuhatus Uuringu andmed põhinevad ühes internetiportaalis 23.02-25.02.2010 läbiviidud küsitlusel. Küsitlusele vastanud isikud on 18-29-vanused(keskmine vanus on 20,9 a). Projekti käigus uuritakse järgmiseid tunnuseid: a) Palju on küsitletul päevas vaba aega(keskmiselt)? punkt 2 b) Palju küsitletu veedab päeva jooksul aega Internetis(keskmiselt)? punkt 3 2. Vaba aeg 1) Statistiline rida(uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadud vaadeldava tunnuse väärtuste rida). 6; 4; 3; 6; 2; 5; 4; 4; 12; 10; 12; 5; 3,5; 5; 13; 6; 2; 3; 8; 6; 3; 2; 1; 14; 4; 10; 4; 3; 11; 4 2) Variantsioonirida(kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida) 1; 2; 2; 2; 3; 3; 3; 3; 3,5; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 8; 10; 10; 11; 12; 12; 13; 14 3) Mood(tunnuse kõige s...
teooriale ning räägib spektritest, nende jaotamisest ning millega ja kuidas spektreid uuritakse. Teise osa moodustab koolis tehtud katse. 3 Spekter 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h ,kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste (lainepikkuste) järgi. Värvuste järjestus spektril on samasugune nagu vikerkaarelgi:punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violetne, kusjuures üleminek on pidev. Seda värvilist rida nimetatakse spektriks ja vastavaid värve spektrivärvusteks. Nii vikerkaar kui ka spektrid tekivad tänu dispersioonile. Dispersioon on
seda sama suurt faili. 1. Seadistada oma WLAN tugijaam kasutama kanalit 6, oma arvuti laadima alla seda sama suurt faili ja salvestada spekter. 2. Seadistada oma WLAN tugijaam kasutama kanalit 4, oma arvuti laadima alla seda sama suurt faili ja salvestada spekter. Tulemused 2. WLAN spektri mõõtmine Kanali Mõõdetud spektri Mõõdetud spektri Mõõdetud spektri Mõõdetud katse kanal sagedus kesksagedus alumine sagedus ülemine sagedus spektri laius 1 6 2437MHz 2413.845MHz 2403.63MHz 2424.06MHz 2 6 2437MHz 2436.57MHz 2425.11MHz 2448.03MHZ Lisada mõõdetud spektrite joonised 3. WLAN võrgu kiiruste uurimine Kasutatakse oma seadistatud WLAN tugijaama ja ühendutakse klientarvutiga tema poolt pakutavasse WLAN võrku. Tugijaam peab olema seadistatud kasutama kanalit, mis on teiste tugijaamade kasutatud kanalitest võimalikult eemal
ehk ak = 2 r. Kesktõukejõuks (tsentrifugaaljõuks) nimetatakse kesktõmbejõuga võrdset, kuid vastupidiselt suunatud jõudu, mis mõjub liikumise keskpunktile või seosele. Kesktõukejõud on oma olemuselt inertsijõud. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta). Laineks nimetatakse võnkumiste levimist (edasikandumist) ruumis. Lainet kirjeldab nagu võnkumistki sagedus f, periood T ja lainepikkus , lisaks ka lainepikkus ja laine levimise kiirus v. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Laine kiirus näitab, kui pika tee lainehari läbib ühe perioodi kestel. Kehtivad seosed v = / T = f. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemis on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus: Ek + Ep = const. Newtoni I seadus: keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni
Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt) Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjoone...
Konservatiivsete jõudude korral ei sõltu töö läbitud teepikkusest ega trajektoori kujust, vaid alg- ja lõppasukohast. — Jäiga keha pöörlemise dünaamika. - Pöörlemise puhul liigub keha iga punkt mõõda ringjoont, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Võnkumised ja lained — Võnkumise mõiste. – Nimetatakse perioodiliselt korduvat liikumist — Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus. — Hälve – võnkuva keha kaugus tasakaaluasendis antud ajahetkel, maksimaalne hälve ehk amplituud. — Aplituud – ehk maksimaalne hälve — Periood – tähis T, ühik sekund, näitab ühe täisvõnke sooritamise aega. — Sagedus – tähis f, ühik herts, võrdub nurkkiirusega — Vaba- ja sundvõnkumised. - Sundvõnkumise korral saab võnkuv süsteem perioodiliselt energiat juurde. Vabavõnkumised on sumbuvad
Vonkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne halve Vonkesagedus on ajauhikus sooritatud vongete arv Vonkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse uks taisvonge. Vabavonkumiseks nimetatakse sisejoudude mojul toimuvat vonkumist. Vabavonkumise sagedust nimetatakse vonkesusteemi omavonkesageduseks Sundvonkumiseks nimetatakse vonkumist, mis toimub perioodiliselt mojuva valisjou toi mel. Sundvonkumist iseloomustab sundiva jou sagedus. Kui sundiva jou sagedus langeb kokku susteemi omavonkesagedusega, tekib resonants: vonkeamplituud kasvab jarsult. Mehaaniline laine on vonkumiste levimine elastses keskkonnas. Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid vonguvad oma tasakaaluasendi umber. Laine kannab edasi energiat. Ristlaine korral vonguvad osakesed risti laine levimissuunaga. Ristlained saavad levida ? tahketes kehades; ? kahe keskkonna lahutuspiiril.
tekkib antud punktis kas valgustatuse minimum või maksimum. Maksimumi tingimuse võib kirjutada järgmiselt dsin=k , kus k on täisarv ja minimumi tingimuse dsin=(2n-1)2 , kus n on täisarv. Spektrid. 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali
Vahelduvpinge jälgimine Skeem: U1 U2 G V1 V2 Osts. Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U1 = 3,028 V U2 = 3,000 V U = U1 2 = 3,028 * 2 = 4,282 V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus: t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad mõõtmise täpsuse piirides enam-vähem kokku. Signaali periood T = 4 * 50 µs = 200 µs Signaali sagedus fo = 1 / 200 µs = 0,005 MHz = 5,00 kHz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku eelnevalt mõõdetutega. Nelinurksignaal (f = 10 kHz): Signaali ulatus: Upp = 3,5 * 0,2 V * 4 = 2,8 V Signaali periood: T = 4 * 50 µs = 200 µs Voolusignaali mõõtmine Skeem: U G V Osts. Z A RA Siinuseline signaal (f = 5 kHz):
U 2 G V 1 V 2 O Siinuseline signaal (f = 2 kHz): U = 3,001 V U = 3,001 2 = 4,24V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus: t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad mõõtmise täpsuse piirides enamvähem kokku. Signaali periood T = 5,1 * 20 µs = 50 µs Signaali sagedus fo = 1 / 50 µs = 2 kHz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku generaatori väljundsagedusega. Nelinurk signaal (f = 2 kHz): Signaali ulatus: Upp = 3,5 * 0,2 V * 10 = 7 V Signaali periood: T = 2,5 * 20 µs = 50 µs 3. Voolusignaali mõõtmine Skeem: U 1 Z G V 1 O A Siinuseline signaal (f = 2 kHz): U = 2,98 V I =1,3442 mA
2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal (F = 2 KHz): U1 = 3,032 V U2 = 2,9 V U = U1 2 = 3,032 * 2 = 4,287 V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus: t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad mõõtmise täpsuse piirides enam-vähem kokku. Signaali periood T = 4 * 125 µs = 500 µs Signaali sagedus Fo = 1 / 500 µs = 0,002 MHz = 2,00 KHz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku eelnevalt generaatoris määratud signaaliga. Nelinurksignaal (F = 2 KHz): Signaali ulatus: Upp = 4,0 * 0,2 V * 4 = 3,2 V 3. Voolusignaali mõõtmine Siinuseline signaal (F = 2 KHz): U = 2,96V I = 1,0828 mA Pingelang ampermeetril UA = 107,9 mV UZ = U UA RA = UA / I I = U / (RA + Z)
16 44 3 17 39 3 18 43 3 19 39 3 20 37 3 21 44 4 22 38 3 Tabel kinga numbrite kohta Tunnuse Absoluutne x * f d= | x - x | |x- x |*f | x- x |² | x- x |² * f väärtus x sagedus f 37 2 74 3,91 7,82 15,29 30,58 38 4 152 2,91 11,64 8,47 33,88 39 4 156 1,91 7,64 3,65 14,6 40 2 80 0,91 1,82 0,83 1,66 41 1 41 0,09 0,09 0,01 0,01
Tühi rest Keevkihikoonni diafragma: y=0,0054+0,0785x-0,0018x^2+0,00002^3 Resti takistus, Manomeetri sagedus näit, mmH2O delta P, mmH2O Õhu kiirus Resti takistuse s 0,0 0,0 0 0,0054 6 5,2 0,0 0 0,0054 4 prest 10,0 0,8 0,4 0,0671 2 15,3 2,8 0,8 0,2115 0 ...
a) Sateliidil on kiirendus, sest ta kiiruse suurus muutub b) Satelliidil ei ole kiirendust, sest ta kiiruse suurus ei muutu c) Sateliidil on kiirendus, sest ta liikumise suund muutub d) Sateliidil ei ole kiirendust, sest ta liikumise suund ei muutu 4) Sinusoidaalse ristlaine puhul a) Punktid liiguvad ruumis piki sinusoidi b) Amplituud muutub ajas ja ruumis sinusoidaalselt c) Punktid võnguvad tasakaaluasendi ümber sinusoidaalselt d) Laine sagedus muutub ajas sinusoidaalselt 5) Suur kast massiga m on liftis vannitoakaalu peal. Kaal näitab a) Rohkem kui mg, kui lift liigub kiirendusega üles b) Vähem kui mg, kui lift liigub kiirendusega üles c) Rohkem kui mg, kui lift liigub kiirendusega alla d) Nii a) kui c) 6) Kiaks uisutajat põrkuvad kokku ja hoiavad teinineteisest kinni, et mitte kukkuda. Poiss on tüdrukust mõnevõrra raskem. Edasi libisevad nad tüdruku liikumise suunas. Sellest järeldame, et
ühtlaselt aeglustuvalt kuni peatumiseni. Leia keskmine kiirus kogu liikumise vältel. Kirjuta liikumisvõrrandid, nihke võrrandid, kiiruste võrrandid, kiirenduste võrrandid. Visanda graafikud. Ülesanne : Veoauto liikumisvõrrand on x = -10t + 0,4t2 , jalakäija liikumisvõrrand aga x = 3 + 5t . Kirjelda liikumisi, joonesta graafikud. Kas auto ja jalakäija kohtuvad? Kui jah, siis kus ja millal? Ühtlane ringjooneline liikumine : periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus., kesktõmbejõud Ülesanne: Hüdroturbiini tööratta raadius on auruturbiini töörattta raadiusest 8 korda suurem, pöörlemissagedus 40 korda väiksem. Võrrelda nende turbiinide rattapöia punktide joonkiirusi, nurkkiirusi ja kiirendusi. Harmooniline võnkumine : võnkumise võrrand , periood, sagedus, omavõnkesagedus, amplituud, hälve, matemaatiline pendel, vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS
Valguse ja aine vastastikmõju Lainepikkus Lainepikkus- füüsikas kaugus kahe teineteisele läima samas faasis võnkuva punkti vahel. Võrdne laine levimiskiiruse ja laine sageduse jagatisega. Tähis: lambda (λ ) Heli sagedus Helid võivad olla nii madalad kui ka kõrged. Heli sagedus- näitab, mitu täisvõnget sooritab õhuosake ühe sekundi jooksul. Tähis: f Mõõdetakse hertsides. Helikiirus on võrdne sageduse ja lainepikkuse korrutisega. Kontrollküsimused: 1.Milline tingimus peab olema täidetud, et valgust võiks vaadelda kiirtena? Vastus: tõkked on palju suuremad kui lainepikkus. 2.Missugune nendest põhimõtetest või seadustest ei ole sobilik geomeetrilise optika lähenduses? Vastus: valguse dualism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
