Kärbil on jooksuaeg mais-juunis. Seega esineb kärbil munaraku arengus latentne periood, mis kestab 10-13 kuud. Emased saavad suguküpseks enne 5. elunädalat, isased alles aastaselt. Piimast võõrduvad ja silmad avanevad ca 1 kuu vanuselt, iseseisvumine www.jahindusinfo.ee umbes kolmandal elukuul. Keskmine eluiga ei ületa 2 aastat neid söövad kõik suuremad kiskjad ja röövlinnud. Võrdluseks niipalju, et kärp kaalub 150-200 g ja nirk 50-100 g (nirk on maailma väikseim kiskjaline) Nirk (Mustela nivalis) Ahm (ahmi) e kaljukassi on kohatud Eestis eksikülalisena - 20. sajandi jooksul ca 5 korda, ning kahel korral ka kütitud. Ahm elab meist põhja pool ning satub siia tavaliselt talviste toidurännakute ajal. Toitub enamasti raibetest, kuid võimalusel murrab metskitsi, põtru ja rebaseid. Kärplaste sugukonnas suurim maismaal elav liik, kes
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................1 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS.................................................................................................2 1.1.Põllu mõiste...............................................................................................................................2 1.2. Tähtsamad põllutööd.................................................................................................................3 Kevadtööd põllul..............................................................................................................................3 2. EEESTI MULLAD...........................................................................................................................4 3. TAIMED PÕLLUL..................................................................................
..3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40... 44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani. Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Halljanes, 2011) Mink (Mustela vison) Mink on Eestis võõrliik, kes on siia levinud naaberaladelt, kuhu teda on lahti lastud.
komplitseeritud seetõttu ei kasutata Eestis. Lammaste pidamistehnoloogia Eestis Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis: 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega). Ohuks on röövloomad (rebased, hunt, ilvesed, koerhundid) ja röövlinnud (kotkad, rongad) vastsündinud talledele. Hea oleks kevadine poegimine, et talled sünniksid kevadel 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Lammaste söötmine toimub jalutusalal. Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises. Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine ...
Jäälinnud püüavad oma saagi vee alt. Varitsedes saaki vee kohal olevalt istepuult, ootavad nad kuni kala satub löögilähedusse, siis sukeldub linnuke pea ees vette ning naaseb uuesti pinnale kala nokas. [14] Vaenlased. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja 16 värbkakk. Vaatamata oma kirevale sulestikule on jäälinnul siiski suurepärane kaitsevärvus, sest ülevalt vaadates sulandub tema sulestik sillerdava jõeveega ilusti ühte. Altpoolt vaadates sulandub jäälind oma oranzika rinnaga ilusti liivakivipaljandiga kokku. [14] Arvukus. Liigi koguarvukus arvatakse Eestis jäävad 200-500 linnu vahele, kuid need isendid
Viljakuse ja ellujäämistõenäosuse korrutis. mx mune ühe algse kohordi liikme kohta Elumus lx, tõenäosus elada vanuseni x Suremus dx, algse kohordi osa, mis sureb vanusel x Vanuseline suremus qx, surmarisk mingi vanuse x juures Viljakus Fx Paljunemisväärtus Vx, x-vanusega kohordi liikme oodatav järglaste arv aja t pärast. Deevy kõverad näitavad, kuidas ellujäämus vanusest sõltub (kalad suures osas surevad noorelt, suured röövlinnud elavad teatud eani, ja siis suremus suureneb. Lineaarne graafik (diagonaalis) näitab, et suremus on vanusest sõltumatu. Demograafilised püramiidid vananev- (R0 <1), kasvav- (R0 >1) ja stabiilne (R0=1) populatsioon. Y-teljel vanus, x-teljelesindatus vanuserühmas. 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; Levik isendite paiknemine ruumis ; a) juhuslik asend ruumis ei sõltu teisest isendist ; b)
selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad: metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel luhaniitudel tegutseb suurkoovitaja, kuivematel aruniitudel pesitsevad rukkirääk, põldlõoke, kiivitaja, nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest. Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased. Nektarist toituvad putukad on kasulikud ka taimedele, sest nad tolmeldavad taimi
..10 mm pikkune. Areng on moondega ning moone lõpeb kui isend on 40...60 mm pikkune. Vastseiga kestab kokku 90 päeva. Harivesilik saab suguküpseks 3 eluaastal, sigimises osaleb keskmiselt 2,5 aastat. Maksimaalseks elueaks on 14 aastat. · Koht ökosüsteemis Süües suurel hulgal sääsevastseid hoiavad vaos sääskede arvukust, kuid konnakullestest toitudes võivad vähendada haruldaste konnade arvukust. Vaenlasteks võivad olla nastikud, toonekured, erinevad röövlinnud. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. · Kehamõõtmed Kehapikkus koos sabaga on 8...11 cm, saba 4...5,5 cm. Kehakaal 1,0...3,5 g. · Levik Eestis ja maailmas On levinud Prantsusmaast, Inglismaast ja Lõuna-Rootsist kuni Lääne-Siberini (kaasa arvatud). Levila põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Karjala, lõunapiir alates Mustast merest. Esineb ka
või haigena leitud siile. Ohud ja vaenlased Siilidel on mõned omapärased vaenlased, sest siilid on kaitstud peaaegu tervet keha katvate okastega. Ohu korral tõmbab siil kerra nii, et ka katmata nägu ja kõhualune jäävad okastega varjatuks. Kassikakk võib neelata siili koos okastega. Nugis võib kraapida siili talvel magamiskohast välja ja ära süüa. Siilidest saavad jagu mäger ning mõned suuremad päevased ja öised röövlinnud. Täiskasvanud rebane ei saa siiliokastest üldjuhul jagu. Alfred Brehm väitis, et rebane pissib siilile peale, ning siil kerib ennast lahti ja kaitsetusse kõhualusesse tungivad kiskjahambad. Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab käpaga siili okaskera poriloiku, et siis siilist jagu saada. Vaenlaste nimekiri on pikem noortel, veel pehmete okastega siilidel. Nemad langevad tihti rebaste, nugiste ja mitmesuguste röövlindude ohvriks.
vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik
, Sarv, I. Vanasõnaraamat. Tallinn: Eesti Raamat 1984 Ivask, M., Lilleleht, V. Kalakajaka (Larus canus) vanemlindude ja poegade vahelistest suhetest. Lin- dude käitumine. Tallinn: Valgus 1978 Jakobson, C. R. Lugemisraamat loodusest. Tallinn: Eesti Raamat 1981 Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 Jüssi, F. Eesti linde ja loomi. Tallinn: Kunst 1977 Kaidla, J. Valgete liblikate aeg. Tallinn: Eesti Raamat 1968 Kontkanen, H., Lõhmus, A., Nevalainen, T. Röövlinnud ja metsamajandus. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus 2004 Kumari, E. Kuidas vaadelda linde. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963 Kumari, E. Lindude ränne. Tallinn: Valgus 1975 Kumari, E. Punane raamat. Tallinn: Valgus 1982 Kumari, E. Eesti lindude välimääraja. Tallinn: Valgus 1984 Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. Birds of Estonia. Tallinn: Estonian Academy Publishers 1994 Lundevall, C., Bergström, M. Põhjamaa linnud. Tallinn: Varrak 2005 Metstak, V. Mõista, mõista..
Nii pääses Theseus labürindist välja. Atlantis müütiline tõenäoliselt plahvatuse tagajärjel mere alla vajunud riik ja maa. Atlas titaan, kelle Zeus määras pärast jumalate ja titaanidevahelist sõda taevavõlvi kandma. Ta oli Prometheuse vend. Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi Harpüia tormideemonid, pooleldi röövlinnud ja pooleldi inimesed. Neid oli 2 või 3, nime ei olnud. Lethe allmaajõgi. Lethest üleminemine tähendab surma. Unustuse jõgi Hadeses.
vee (ja mineraalainete) kättesaadavusest taime elu algusjärgus. Temperatuur. Tuul. 12.Heterotroofide rühmad. Lagundajad ehk destruendid – loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Nugilised ehk parasiidid – organismid, kes elavad teistes elusolendites või nende pinnal ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Röövloomad – siia kuuluvad kiskjad ehk röövimetajad, röövkalad, röövlinnud, röövputukad. Nad toituvad saakloomadest, kes tüüpilisel juhul surmavad. Taimtoidulised ehk herbivoorid – elusaist taimeosadest ja seentest toituvad loomad. 13.Heterotroofe mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Loomad, seened, enamus baktereid: päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Vt.eelnevalt vastatud küsimust. 14.C ja N aatomite suhe eri organismide rühmades ja selle mõju organismidevahelistele suhetele.
tolmeldajad), kuid ka hulgaliselt röövlinde ja mõningad raipesööjad. Ökosüsteemides olulisel kohal paljude taimeliikide ja selgrootute arvukuse kujundatena. Peaaegu kõik linnuliigid on Eestis looduskaitse all, s.t. linde ei tohi tahtlikult tappa. Lindude ohustatuse põhjused: - maakasutusviisi muutused ja kliimamuutused viivad toidubaasi muutusele; - Elupaikade hävitamine ja muutmine vähendavad pesitsuskohtade kättesaadavust; - Kiskjate arvukuse tõus (kassid, röövlinnud, oravad, looduslikud väikekiskjad); - Teistes maades ka jaht, lindude püük kodus kasvatamiseks jne. Mõnikord muutused kiired ja põhjused ebaselged: 39 - must-toonekurg ehk ,,toonela lind" oli vanasti palju tavalisem, valge-toonekurg elab siin alles 1841. aastast alates; - Siniraa kiire kadumine, pesitsusi peaaegu pole; - Tedred ja metsised olid 40 aastat tagasi jahilinnud, nüüd metsis väga ohustatud (kuivendamise, metsades
juures. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus, alates 19. sajandist on hakanud ennekõike sanitaarsetel ja majanduslikel põhjustel levima põletusmatus, kuigi eriti roomakatoliku kirik seda heaks ei kiida. Põletusmatus oli väga levinud muistsetel indoeurooplastel. Ent germaanlastel, aga ka muistsetel eestlastel oli levinud nii laiba- kui ka põletusmatus. Zoroastristid ja parsid jätsid surnud lahtistesse matusetornidesse, kus röövlinnud luustiku puhtaks nokkisid, sest elemente (maad, vett ja tuld) ei tohtinud rüvetada. Mitmetes kultuurides on jäetud oma vanurid ja haiged üksildastesse kohtadesse surema. Surnusöömist (nekrofaagiat) on praktiseerinud loodusrahvad, samuti on jäetud oma surnuid tundrasse maha või oli komme riputada surnud hiide puuokste külge. Kalmule on püstitatud hauaehitisi ja monumente. Euroopa vanimad hauaehitised on megaliidid dolmenid, käigushauad ja menhiirisambad
pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan
Roomajad: maakilpkonnad, mõned sisalikuliigid - nt leeguan Kahepaiksed: vastsed on taimtoidulised, täiskasvanud aga mitte Kalad: puhtalt taimtoidulisi kalu on väga vähe, ntks pakslaup, karpkalaliste seltsi kuuluv valgeamuur ja eesti vetest on kõige taimtoidulisem roosärg, kes peamiselt sööb vetikaid ja veetaimi LOOMTOIDULISED LOOMAD Loomtoiduline on loom, kes toitub - üllatus-üllatus - teistest loomadest. Sellised on näiteks kõik kiskjalised ja röövlinnud. Loomtoiduline loom võib olla omakorda saakloomaks mõnele teisele röövloomale. Meie vete röövtoidulised kalad, kes toituvad peamiselt teistest kaladest on nt haug, tursk ,ahven ja koha. Kahepaiksed on peamiselt loomtoidulised, nät järvekonn(lemmiksöök: väiksemad kalad), kärnkonn (lemmiksöök: nälkjas, putukas, vihmauss). Roomajad: enamik on loomtoidulised. Ei ole väga valivad, neelavad alla kõik, mida kätte saavad
. Hoolitsemine maa eest, hoolitsemine veise eest. Pühad loomad olid koer ja kukk. Kukk oli hommikusaadik ja valguse kuulutaja. Kreekas hüüti kukke pikka aega Pärsia linnuks. Pärslastel oli komme, et koerale tuleb anda parimad palad. Neljasilmne koer peletas deemoni eemale. Hobused ja kaamelid hinnatud kõrgelt. Meeste pärisnimed Ustra (kaamel) ja Aspa (hobune) Hystaspes/Vistaspa Kurja jumala loodud - põldhiired, maod, konnad, röövlinnud, putukad (hävitamine oli religioosne tegevus) Kõige puhastavam ja valgustandev element tuli. Templis põles püha leek, preester tohtis leegile lähedale minema maski ja kinnastega (püha tuld ei tohtinud hingeõhuga rüvetada) Lehvikud jaanalinnusulgedest, metallid olid hea jumala loodud. Surnukeha oli ebapuhas, seda ei tohtinud rüvetada, laipa ei tohtinud põletada, ei tohtinud niisama jätta õhu kätte lagunema (rüvetatakse ju õhku!). Äärmisel juhul kõrbeliiva!
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
ahistavad, karjaloitsudes ja jahiloitsudes sisaldub aga värsket vaba õhu luulet. Karujahi ja karupeietega liituvad runod Loitse loeti karu pesa poole suusatades. Jutustakse, kuidas kuuse oksad kumavad kuuna, männi oksad hõbedana jne. Kui karu oli tapetud, ei olnud oht möödas. Karu oli inimestest targem, vägevam. Et tema viha vältida, tuli kinni pidada traditsioonidest. Surnud karule sisendati, et tema surmas on süüdi röövlinnud või naaberrahvad või et see oli õnnetusjuhtum. Karu käteldi leppimise märgiks. Surnud karu tassiti külla saatmislaulude saatel. Peielaud meenutas pulmalauda. Laua otsas istus karule valitud peig või mõrsja. Pärast seda viidi karu pea pidulikus rongkäigus metsa, kondid riputati männi otsa. Pulmalaulud Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga. Karjala pulmalauludes on napilt
Ta kaevab lühikesi ja lihtsa ehitusega urge. Koduhiir eelistab kuivi pesakohti. Pesa rajab ta tavaliselt toiduallikate juurde. Ta otsib harva toitu kaugemalt kui paar meetrit pesast. Pesad on enamasti tehtud kohapeal leiduvatest materjalidest, näiteks vanast paberist. 41 Koduhiired väldivad uusi asju. Seda nimetatakse neofoobiaks. Looduses söövad koduhiiri kõik lihatoidulised loomad: kärplased, rebane, metssiga ja röövlinnud. Koduhiir on inimese jaoks peamiselt kahjur, kes reostab ja hävitab toitu ja muid varusi. Sellepärast ei kuulu koduhiir looduskaitse alla. Lisaks toidu rikkumisele levitab koduhiir haigusi. Kodus elavate pisiloomade, aga eriti koduhiirte püüdmiseks on leiutatud hiirelõks. Minevikus võideldi koduhiirte vastu peamiselt nii, et kodus peeti hiirtest toituvaid loomi: mitte üksnes kasse, vaid ka koeri, naaritsaid ja isegi majausse.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
Ruderaaltaimed prahi(paiga)taimed, umbrohud. Rändrelikt jäänukliik, kes on kunagisest refuugiumist välja rännanud ja kelle praegune levila on pagulast märksa suurem. Eesti rändrelikte on jugapuu. Ränne migratsioon, loomade korrapärane, geneetiliselt programmeeritud kohavahetus. Eristatakse aastaajaliste ilmastikumuutuste põhjustatud rännet ja sigimisrännet; viimane toimub ainult üks kord elus (siirdekalad). Röövloomad kiskjad, röövkalad, röövlinnud ja röövputukad. Saak osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. Saasteaine reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaines vm. Tähtsaimad gaasilised s-d on SO2, NO, NO2, CO, HF, NH3, H2S, O3 ja süsivesinikud, tahked s-d on näit. tolm, tuhk, tahm ja metallide hapendid. Saasteaine häiretase saasteaine kogus välisõhu ruumalaühiku kohta, mille ületamisel tuleb rakendada meetmeid inimese tervise kaitseks.
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
