Kurvameelsuse rohi Mis aitaks kurvameelsuse vastu? Kas on üldse midagi sellist ? Midagi, mille eest ei peaks hingematvat hinda maksma? Kindlasti! See on kurbuse raudne vastane: naeratus. Huvitav, milline see välja näeb: suulihaste kokkutõmbed või on see hoopis haiguslik nähe? Mulle on aga naeratus midagi imelist. Naeratades jagan oma rõõmu kõigiga ning naeratusega saavutan oma elus palju sõpru, hea tuju. Leian, et on mitut sorti naeratust, nagu ka apteekides ravimeid, nt köha vastu. Kõige mõjuvam ning ilusam on loomulik naeratus. See tuleb südamest ja on alati armas. Võltsnaeratus on aga esile kutsutud vastu tahtmist ning paistab välja oma virila olekuga. Eks elus tuleb ette olukordi, kus tarvitad variante, mis endale ei meeldi. Tuleks proovida ka "naeru läbi pisarate", mis siis, et on momente, kui kurbus matab kõik hea. Öelda on ju alati kergem, kui seda teoks teha. Selleks, et naeratada, peab olema...
Ravimid Egert Ertel Ravim e arstim on orgaaniline keemiline ühend, mis muudab organismi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla: tahked (nt tabletid, pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed (salvid ,pastad, plaastrid), vedelad (tinktuurid ja lahused) või gaasilised. Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas Ravimid jagunevad käsimüügiravimid, retseptiravimid, piiratud kasutusega retseptiravimid. Millisesse klassifikatsiooni ravim kuulub, otsustab Ravimiamet müügiloa andmisel või kasutamisloa väljastamisel. Käsimüügiravim Käsimüügiravim on ravimpreparaat, mille tarbijatele apteegist väljastamiseks ei ole arstiretsept nõutav. Käsimüügiravimid on retseptiravimitest vähem mürgised ja suhteliselt ohutud ka suuremate annuste ja üle annustamise puhul. Retseptiravim Retseptiravim on ravim, mille ostmiseks on vaja arsti poolt väljast...
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Teksti sisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest. Kuidas kajastub teoses aeg, milliste sündmuste ja tegevuste kaudu näitab autor aja kulgu. Sündmustik toimub algselt linnas, seejärel külas, kolh...
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...
| Kalev | Komm | KKK06 | Terje Tamm | | Rita | Rehv | KKK06 | Terje Tamm | | Pille | Pill | RMT07 | Sirje Mnd | | Tiit | Tikk | RMT07 | Sirje Mnd | | Luisa | Tuul | RMT07 | Sirje Mnd | | Sandra | Saar | RMT07 | Sirje Mnd | | Janek | Jooksik | RMT07 | Sirje Mnd | | Kati | Karummm | RMT07 | Sirje Mnd | | Kati | Kask | HTL05 | Tiiu Rohi | | Ragnar | Roos | HTL05 | Tiiu Rohi | | Kadri | Kade | HTL05 | Tiiu Rohi | | Jane | Jnes | HTL05 | Tiiu Rohi | | Malle | Moos | TSL05 | Aile Aas | | Robert | Rohi | TSL05 | Aile Aas | | Vaiko | Kook | TSL05 | Aile Aas | | Leo | Loots | TSL05 | Aile Aas | | Mart | Karu | TSL05 | Aile Aas | +---------+----------+-----------+-----------------+
,,Isa Goriot'" 1.Kirjelda Vauquer' pansioni. Mida see sümboliseerib? Iseloomusta selle perenaist. Kasuta tekstinäiteid. See asetseb Neuve-Sainte-Geneviève'i tänava lõpus, kohal, kus maapind laskub Arbalète'i tänava poole nii järsu ning kõrge kallakuga, et hobused siit harva üles või alla sõidavad. Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning koole, viletsust või igavust, surmasuus vaakuvat vanadust, rõõmsat noorust, kes on sunnitud töötama. Ükski kvartal Pariisis pole hirmsam ning, kinnitame seda, tundmatum. Pansioni fassaad on aiakese poole
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5
b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine toitumistasemetel Tootja ehk produtsendid on taimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid on taimtoidulised loomad Teised tarbijad ehk karnivoorid on loomad,kes toituvad taimtoidulistest loomadest. Tipptarbijad on loom, kes toitub teistest loomadest Ökopüramiid Ökosüsteem Toiduahel:*vetikad->piison->krokodill *rohi->metsloom->krokodill *väike kala->rändlind->krokodill
2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid võtavad vahel tolmuvanne mille eesmärgiks on karvkatte vahetumise sujuvamaks muutmine, putukate eemale hoidmiseks ning ka päikese kaitseks. Tihe ja paks karvkate putukate ja päikese kaitseks. Teravad sõrad paremaks liikumiseks. Väga arenenud haistmine, haistavad ohtu juba 2 kilomeetri kauguselt. Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema, mis soodustab tulekahjusi. Tulekahjud hävitavad kõik maapeal oleva kuid jätavad juured alles. Seega tekib palju viljakat mulda ning rohi saab võimsalt kasvada.Piisonitel on päris tervad
Männioksad kaapavad su järele pehme häbeliku käpaga nagu su viimane mängukaru ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Kaselehed puudutavad su nägu hellade kurbade hajevil sõrmedega nagu su esimene kallim ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Äraandja nii minnes kui jäädes Imeline aas Sealt künkalt algas imeline aas, näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas, nii imevärske ja nii igihaljas. Sealt künkalt algas imeline aas. Me kuulsime, kuis puude süda lõi ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi. Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või ja vaikne rohi sosistas: ei tohi. Me kuulsime, kuis puude süda lõi. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost, et sellest laanest tagasi ei tulda. Me läksime ja oksad läksid koos ning värskes õhus lõhnas sooja mulda.
6. karjatada 6-8korda suve jooksul 7. 3-5 päeva ühes koplis 8. Kopleid 8-12 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed 1. Kuival kasvukohal 2. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist 3. Karajatamisperiood 190 päeva 4. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta 5. Koplis 3-5 päeva 6. Grupi suurus piiramata 7. Rohi madal -13cm 8. Liigirikas rohi 9. 3-5t hektarile Hobused 1.võivad olla veistega ühes koplis 2. eraldi koplites 4-6 päeva ühes koplis 3. 1ha kohta 2-3 hobust 4. Karjatatakse vanemat rohtu 5. sobivad kõrreliste rohked karjamaad Sead 1. Noorsigadel võib olla 40% söödast rohusööt 2. Ühele emisele 0,08-0,1ha
paremini. Piisonid mäletsevad nagu lehmad ja on karjaloomad. Lehmad ja vasikad liiguvad oma karjas, mida juhib eakas, tugev ja kogenud isane. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Piisonid langetavad aeg-ajalt väikesi puid, mis maas kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad ka tulel edasi levida. Tulekahjud aga hävitavad enamiku taimedest jättes alles vaid rohujuured, peale seda tärkab maast võimas rohi, mis pakub piisoneile toitu. Piisonite teravad sõrad sõtkuvad maad, aidates veel kergemini pinnasesse imbuda..Rohtlataimi väetab piisonite sõnnik. Miks hävitati piisonid? Põhja-Ameerika hõivajad 19. sajandil vajasid selleks raudteid ehitada, selle jaoks oli omakorda vaja indiaanlaste maid. Kuna põliselanikud olid piisonitest sõltuvuses oli üks hõlpsamaid viise, kuidas indiaanlaste vastupanu murda, piisoni kui liigi hävitamine. Millist kasu said inimesed piisonitest?
Kui selliseid kohti ei ole, tuleb mõne päeva pärast uuesti kontrollida. Heina isekuumenemine võib viia ka heina isesüttimiseni. Selleks on vaja, et õhuhapnik pääseks virna sisse ja tekkiv soojus saaks liialt hajuda ümbritsevasse keskkonda. Kõige ohtlikum on selles suhtes 30%-lise niiskusesisaldusega heinavirn. Kui aga heinavirn on ventileeritav, siis seda ohtu ei ole, sest läbi virna liikuv õhk jahutab ka heina maha. Rohusilod ja silode konservandid Noor rohi on veiste parim suvine sööt, talvine sööt on kvaliteetne rohusilo. Sileerimine on taimse materjali säilitamisviis õhuvabas happelises keskkonnas. Happeline keskkond tekib piimhappekäärimise tulemusena. Sileerimine ei suurenda söödavust ja toiteväärtust, vaid ainult säilitab seda. Sileeritav materjal Haljasmass peab olema puhas, see ei tohi sisaldada mulda ega riknenud taimejäänuseid. Sileerimine on mikrobioloogiline protsess, mis soodustab piimhappebakterite tegevust ja
antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla mõõdukas, karjamaid aeg-ajalt niita ning seal mättaid purustada, mitte kasutada niidul raskeid traktoreid,niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. Karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse, regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist. Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad
hiigelsuure voolamise kohal suure halli voolamise keskel 3 võrdlust 3 isikustamist 3 väljendit lihtsalt olla kuulates teineteise südant paljad varbad kivil rahnul saarel suure halli voolamise keskel Imeline aas Sealt künkalt algas imeline aas, näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas, nii imevärske ja nii igihaljas. Sealt künkalt algas imeline aas. Me kuulsime, kuis puude süda lõi ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi. Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või ja vaikne rohi sosistas: ei tohi. Me kuulsime, kuis puude süda lõi.
põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi mättaid purustada, Kultuurrohumaana võib ka rajada karjamaid, mille pind on küll viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudas pidamisega vähenenud. Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab
kasutamisest ja hooldustöödest. Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aegajalt uuendatakse, regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist. Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab aga loomade jõudlust ja juurdekasvu. Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem.
kuiv), jäävad paljud sealsed loomad kuivusest ja toidunappusest hoidumiseks talveunne või rändavad soodsamatesse elupaikadesse. Taimedel on sel perioodil puhkus, puud langetavad oma lehed ja rohttaimede maapealsed osa surevad ära. Suvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on ekvatoriaalse kliimavöötme tingimused, (soe ja sajab palju vihma), tärkab loodus jälle elule. Loomad rändavad tagasi või ärkavad talveunest, puud kasvatavad tänu veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt külvatud seemned hakkavad idanema. Kogu ala on rohust roheline ning lilleõitest kirju. Lähisekvatoriaalse kliimavöötmega aladel laiuvad ulatuslikud rohumaad, kuna metsade kasvuks ei piisa seal vett. Puudest peavad vastu vaid mõned üksikud, kes on kohastunud kuivaperioodil vett säilitama. Neid rohumaid kutsutakse Ameerikas pampadeks ja Aafrikas savannideks. Pampades ja savannides elab arvukalt rohusööjaid loomi, kes rändavad kuival
Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. Rohu sisse võid heita selili mõnusalt. Kaeda pilvede rändu hästi sügavalt alt. Rohi tuttavalt lõhnab. Päkkasid silitab. Mesipuu undab vaikselt. Lepalind vilistab. SÜGIS Viivi Luik Ma ei tea, kas oled käinud sügisel maal. Taevas on kõrgele tõusnud ja puudest said jaheda leegiga lõkked lagedail väljal. Näed sa, kui kauaks septembrikuu valgus jäi peatuma viljapuuaeda
lamavate vartega kõrreliste võrsumisel ja kõrsumisel, tugevamal väetamisel ka loomise faasis, liblikõielistel õiepungade 3) Võrsumisel on kahte tüüpi võrseid: moodustumisel ja õitemise alguses, samuti on nendes arengufaasides rohi puitumata, mille kinnitusek on a)varreta lühi võrsed tooraine sisaldus alla 30 % kuivainest. Seoses heintaimede judmisega hilisematesse kasvufaasidesse b)generatiiv e. pikkvõrsed- vars hargneb väheneb seeduvate toitainete sisaldus rohus, kuigi samal ajal võib veel rohusaaki juurde kasvada. Idelaases
SEBRA OMADUSED Valge-mustatriibuline hobune. Vöödid kaitseks. Kaalub keskmiselt 260 kg. Hirnuvad. Eluiga kuni 28 aastat. 3 liiki kõrbesebra, savannisebra, mägisebra. TOITUMINE Kulutab söömisele pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma. Kohastanud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Hea kuulmine ja nägemine hoiatavad teisi ohu eest. PALJUNEMINE Tiinus kestab aasta. Sünnib üks varss. Paaritumine toimub
JÄÄKARU Ursus maritimus Põhiandmed Kõrgus: 2,4-2,3m Eluiga: 15- Jalatalla suurus: 18aastat 30cm pikk ja 25 Kaal: cm lai isane-350-650kg Eluviis: elavad ja emane 175- eraldi 300kg Toitumine ja jahipidamine Hüljestest: põhitoit, Taimestikust: tapavad ainsa marjad, seened, käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad Kas tead, et... Karudel on tundlik haistmine(30km kaug.) Nad võivad joosta 40km/h Nende temperatuur urgudes võib olla
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nime...
Soovõhk (Calla palustris) seavõhk, raaked, ärjakõõrikas, ports, jooksva-rohi Koostajad: Juhendaja: Sisukord Taime kirjeldus Taime toitumine Taime tähtsus Lisaks taime kohta Kasutatud kirjandus Kirjeldus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10..40 cm. Õied moodustavad rullitaolise väikese õisiku. Maapealne vars puudub. Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk. Lehed on südajad, pikarootsulised, kaarroodsed ja 5 kuni 12 cm laiad. Taime viljaks on erkpunased marjad Kogu taim, eriti marjad on mürgised. Toitumine Juured (risoomid) ulatuvad sügavale. Taime tähtsus Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Risoom on tärkliserikas. Taim on dekoratiivne ja sobib veekogude kallaste haljastamiseks. Lisa * Soovõha rahvapärastest nimedest viitavad osad tema kasutamisele...
Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses). Häälitsused: Nohisemine ja huilgamine. Toitumine: Puude ja põõsaste lehed-oksad, rohi, taimed, puuviljad.(Pollock 2001: 7) ,,Loomade elu" Steve Pollock lk 7, 28-29 Joonis 1.Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela (Loomauudised 2010 )
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või
kuivades kohtades Et saada vett, läbivad kängurud vahel päris pikki teekondi Kängurusid on tapetud igasugustel erinevatel põhjustel juba kaua Aborigeenid küttisid teda alguse liha ja naha pärast Talunikud peavad neid kahjulikeks loomadeks ja tapavad neid Põhiandmed Pikkus: keha kuni 1,6 ja saba pikkus on kuni 1 meeter Kaal: isastel ligikaudu 90 kg, emastel umbes 30 kg Harjumuspärane eluviis: öine Toitumine: rohi, põõsalehed ja oksad Eluea pikkus: 12-18 aastat Esinemine: Austraalia keskosa Kaitse: nad ei ole väljasuremise ohus Huvitavat Känguru võib ainult ühe tagajala löögiga inimese või koera kõhu lõhki rebida. Känguru jalgadel on teravad küünised. Känguru enda kõht on kaitstud väga tugeva nahakihiga Punane hiidkänguru on võimeline arendama kiirust kuni 65 km tunnis Tema hüpete pikkus võib olla
meetrini. Emalinnud on hallid ja väiksemad, isaslinnud mustad valgete tiivaotstega ja sabaga. 3. Elupaik Metsikult võime jaanalindu kohata ainult Aafrikas. Lähisekvatoriaalses loodusvööndis. Jaanalinnud jagatakse tõu järgi Aafrika mustaks, sinikaelaliseks ja punakaelaliseks. Sinikaelalist jaanalindu kohtame Lõuna - Aafrikas ja punakaelalist Ida - Aafrikas. 4. Eluviis Jaanalind on päevaloom. Talvel ei maga. 5. Toitumine Jaanalind on eelkõige rohusööja. Rohi ristik ja lutshernes on sobivad. Farmides antakse lisaks jõusööta, mis sisaldab ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Peale selle vajavad nad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks. 6. Sigimine Jaanalinnul on pesas üle 12 muna. Haudeperiood kestab 6 nädalat. Öösel haub isaslind, päeval emaslind. Kuuvanuselt saavad loomad iseseisvaks. 7. Muid huvitavaid fakte Üks jaanalinnu muna võrdub umbes 24 kanamunaga Suudavad joosta kuni 70km/h. Suurim lind. 8
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
6,5).Happelist mulda võib neutraliseerida dolomiidijahuga . · Mullapind rehitseda tasaseks ja rullida mururulliga, andes kalde hoonest eemale.Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks. · Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le. · Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle. · Kasta muld seemnete idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei kuivaks. · Niida noort muru esimest korda, kui rohi on 10 cm-i pikkune. Muru hooldamine Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajav niitmist 1-2 korda nädalas. Kevadel, kui kasv on kiire, vajab muru tihedamini niitmist kui südasuvel, mil on sageli kuiv on aeglasem. Põua ajal niitmiskõrgust tõstetakse ja niidetakse harvemini. Kui
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled - hüatsindid.
kasvukoht · Teaduslik · Maastikuline Rabale iseloomulik · Puid vähe · Paks vähelagunenud turbakiht · Saab vett ainult sademetest · Ohtralt väikeseid veekogusid (älved ja laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · Põõsarinne: pajud, vaevakased · Samblarinne: harilik karusammal, raba- karusammal, turbasamblad, harilik palusammal Puhmad, rohi · Puhmarinne: kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas · Rohurinne: kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel Sookail ja kanarbik Võrdlus Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/taimed/general/raba.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Parika_raba · http://wwx.sakala.ajaleht.ee/071004/esileht/50127
· Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas) · Jäetakse taimed mitmeks aastaks kasvama · Niidetakse ja väetatakse aeg-ajalt Tingimused koosluse püsimiseks · Tuleb aeg-ajalt niita · Hooldamiseks ei tohi kasutada raskeid masinaid · Mõõdukalt väetama · Valida kõrgem niidutera Tagajärjed tingimuste mitte täitmisel · Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks · Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam · Rohu maitsest sõltub palju loomad söövad Osakaal · Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. · Jäävad püsima ainult kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kasutatud kirjandus · http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kultuur-_j a_ruderaaltaimkond · http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/ro humaaviljelus/kultuurrohumaad#.VCu6_2d_u24 · http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/poollood _01.pdf · http:// pmk.agri
tunduvad kängus olevat koerad halavad haukudes - Metafoorid: pakaseparra kord pügavad päikse kuldkäärid kevadel sulatab päike lume vete kirstude kaaned jäätunud veekogud Paralleele saab tõmmata taas inimeluga, kus kõik väline räsiv negatiivsus ei pruugi seesmist positiivsust ja puhtaid mõtteid ilmtingimata lämmatada. Riimi vorm ristriim. Veel Jaan Krossi luuletusi Imeline aas Sealt künkalt algas imeline aas, nii vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas. Nii imevärske ja nii igihaljas. Sealt künkalt algas imeline aas. Me kuulsime, kuis puude süda lõi ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi. Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või ja vaikne rohi sosistas: ei tohi. Me kuulsime, kuis puude süda lõi. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost, et sellest laanest tagasi ei tulda. Me läksime ja oksad läksid koos ning värskes õhus lõhnas sooja mulda. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost?
VANASÕNAD 1. Koera keele otsas rohi, kassi keele otsas tõbi. 2. Koer magab, saba kuulab. 3. Ega koer koera ei salli. 4. Väikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui suured. 5. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed. 6. Kukk, koer ja kirikuhärra saavad suu eest süüa. 7. Hunt tahab kurjutamist, raha lugemist, saks palumist. 8. Õhta on kõik kassid hallid. 9. Mida armsam laps, seda valusam vits. 10.Vanapoisi armastus on nagu kassi kriimustus. 11. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi. 12. Ega koer tuult haugu. 13
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad ...
1. Kus elavad piisonid? Praegusel ajal elavad piisonid nii Euroopas, kui Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Too näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Nad murravad puid maha, mis maas kuivavad ning seejärel süttivad, seepärast ongi preerias palju metsa tulekahjusi. Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohu juured. Peale tulekahjut kasvab maast võimas rohi ning nii saavad piisonid oma kõhu täis. Nad ajavad ka lund laiali, et oma toitu kätte saada, nii on nad abiks ka inimestele, inimesed ei pea enam ise lunf ära ajama neil on elavad lumesahad. 3. Kuidas on preerias koosluse säilimine sõltuv piisonitest? 4. Miks hävitati piisonid? Piisonid hävitati selle pärast et kontinendi hõlmamine vajas raudteid ja seetõttu ka indiaanlaste maid. Kuna piisoneid oli sellel ajal väga palju (60
kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Kliima Valitseb parasvöötme mandriline kliima. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm. Taimed Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Maavarad Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Tänan vaatamise eest!
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
seaduspärasusi. Kaitsealad Looduse kaitseks on loodud mitmesuguseid kaitsealasid: Rahvuspargid Looduspargid Maastikukaitsealad Mõte liike kaitsta tekkis inimestel siis, kui ta märkas, et mõnda liiki loomi või taimi ja aina vähemaks või kadusid need liigid täiesti Loomade või taimede kadumise peamiseks põhjustajaks on peamiselt inimene I kaitsekategooria katteseemnetaimed Lehitu pisikäpp Kollane käoking Sinine kopsu rohi I kaitsekategooria sõnajalgtaimed Ogane astel sõnajalg Haruline võtmehein Rohe raunjalg I kaitsekategooria lehtsammaltaimed Roheline hiidkupa Tömbilehine tiivik Kolmis-seligeeria I kaitsekategooria selgrootu loom ebapärlikarp- Säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina. I kaitsekategooria selgroogsed loomad Must-toonekurg Suur-konnakotkas I kaitsekategooria selgroogsed loomad Lendorav Rohe kärnkonn
Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Surmajärgne elu- spekulatsioon, et mingisugune eluvorm toimib edasi peale surma siinse Maa peal. Kratt- nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab. Mingisugust roojast asja ei tohitud ohvriaeda visata, ehk muidu kardeti majarahvale varsti õnnetust tulevat. Kui ilus rohi ohvriaias ka kasvas, ei võinud ükski vikat ega sirp seda puutuda. Ülepea ei lubatud mõnes kohas inimestki ohvriaeda minna, teisal ometi võis ohverdaja ohvriga alati sinna püha paika astuda. Kus ära keeldi ohvriaia püha paika jalaga puutuda, seal pandi ohver kaitseks ettetehtud aia üle püha maa peale maha. Kraasna rahva seas viib tavalisesti mees anda ohvriaeda; naine tohib ainult korra elus, laulatuselt tulles, sellele pühale paigale läheneda.
NEPTUUN Gerda Rohi Planeedid Päikesesüsteemis Maa Jupiter Päikesesüsteemi planeetide Saturn suuruste võrdlus Uraan Neptuun Sissejuhatus Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi hiiglaslikest gaasplaneetidest. Sissejuhatus Faktid · Avastajad: Urbain Le Verrier, John Couch Adams, Johann Galle · Avastamise aeg: 23. September 1846 · Diameeter: 49532 km (ekvatoriaalne) · Atmosfääri temperatuur: 218°C (pilvede kohal) · Mass: 1,0243×1026 kg · Kaaslaste arv: 13 Avastamine John Couch Adams Johann Galle Urbain Le Verrier 18111877 18191892 18121910 Neptuuni ehitus Voyager 2 Voyager 2 Laigud Neptuunil Tuuled N...
Elas kord poiss, kelle nimi oli Mart. Ta oli apteekriabiline. Mart töötas meister Johanni juures apteegis. Ühel päeval tuleb apteeki raehärra majateener Jürgen nende juurde ja ütleb neile, et raehärra Kalle on haige. Meister Johann ja Mart lähevad raehärra juurde, meister kirjutab raehärrale välja kõige tõhusama rohu midridaatsiumi. Kuid olla kindel, et rohi mürgitatud ei ole, pidi Mart seda alguses ise proovima ja alles siis pidi seda räehärra sööma. Ning nad pidid selle rohu valmis tegema lõunaks. Nii läksidki Mart ja meister Johann seda rohtu tegema. Kuna meistril oli suur nohu, siis ei õnnestunud neil seda rohtu ertit teha, sest valmistusained lendasid koguaeg minema, kui meister Johann aevastas. Nii käskiski meister seda rohtu Mardil teha. Igaksjuhuks pani Mart meistrile päeva kausi, et kui ta aevastab, siis ei lenda valmistusained
puud mitte · On erandlik puuliik, mis suudab end tule eest kaitsta "ombu" Põhilised loomaliigid · Pampahirv · Pampajänes · Pampakass · Pamparebane · Valge-kõrvuline opossum · Erinevat liiki armadillod · Geoffroy kass, oma halli karva ja mustatriibuliste jalgadega on peaaegu nähtamatu pampas · "Chrysocyon brachyurus" rebase laadne, pikkade jalgadega, et näha läbi kõrge pamparohu Toiduahelad · Pamparohi > pampajänes > pampakass · Rohi > pampahirv > pamparebane Inimese tekitatud probleemid · Kariloomad ja põllumajandus on mõjutanud pampasid suhteliselt palju (halvas mõttes) · Erinevad väetised ja ülekarjatamised on suur oht pampadele · On vähesed põlised jäänused legendaarsest "ookeani murust", mis oli Pampas. Seda peetakse üheks kõige ohustatumaks elupaigaks maal. Kasutatud allikad: · http://www.blueplanetbiomes.org/pampas.htm · http://en.wikipedia.org/wiki/Pampas
laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. * Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad ja putukalised on kerge saak. Selliste
*embrüo- viljastunud munarakk *esmaseemenduskaal- sobilik kaal esmaseks tiineks jäämisel *esilaadur- põllumajanduslik abivahend peale- ja mahalaadimiseks, ka virnastamiseks F: *Fungitsiid- on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi *Fumigatsioon ehk suitsutamine (ka gaasitamine)- on mingi keemilise aine (fumigandi) kasutamine eesmärgiga võidelda kahjurite, harvem ka taimehaiguste vastu. Fumigante kasutatakse gaasi või auru kujul. H: *Hein- on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana *Niit ehk heinamaa- on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused *Herbitsiid ehk umbrohumürk- on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. *Hüdropoonika- on meetod taimede kasvatamiseks ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid *hüdropult- lihtne käsiprits veeanumaga, ämberprits I:
Sest ka ekslikele ja vääradele uskumustele tuginev tegutsemine võib viia eduka tulemuseni. Selline kriitika ütleb, et uskumused töötavad sellepärast, et nad on tõesed, mitte ümberpööratult. On ka võidetud, et pragmatistlik tõeteooria teeb tõe meelevaldselt muudetavaks ning suhteliseks asjaks, millel puuudb kindel alus. Näide Pragmatistlikku arusaama tõest paistab jagavat näiteks apteeker filmist ,,Suvi" (Tallinfilm, 1976), kes Tootsi küsimusele, kas sissevõetud rohi polnud mitte punsliõli, vastas:"Mis see teie asi on! Peaasi, kui ta aitab. Jooge, mis Teile antakse ja uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigest ja kõige üle võimuse!" Filosoofid, kes pragmatistlikku tõeteooriat pooldavad Charles Sanders Peirce (1839-1914) William James (1842-1910) John Dewey (1859-1952)
10.11.2011 LipiLapi toob Eestisse uue tehnika tippsaavutuse! Tehnikakauplus LipiLapi toob järgmise aasta juunis Eesti turule täiesti uue ja ainulaadse muruniiduki, mis teeb kogu niitmise töö aia omaniku eest ära. Suve alguses Eestisse jõudev toode on täiesti uus Jaapanis väljatöötatud muruniiduk YhuSuper 5000, mis on seadistatud automaatselt ära niitma kogu maa ala, mis seadeldisekompuutri meelest niitmist vajab. YhuSuper5000 leiab üles ka kõige väiksemad alad, kus on pikem rohi. Kuna muruniiduk põhineb uusimal ja ainulaadseimal tehnikal, hakkab kauplustes hind olema kohane vaid jõukatele. LipiLapi turundusdirektori Andra Paarma sõnul on LipiLapi kauplustesse jõudev muruniiduk niivõrd uus, et maailmas sellest veel väga palju kuulda pole olnud. ,,See muruniiduk on tõepoolest omandatud veel vähestel maadel ning Eestil on au astuda peagi nende riikide sekka, kes seda uut tehnika saavutust proovima hakkab," kinnitas Andra Paarma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
