näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis. Marihuaana sisaldab kanepi narkootilist mõjuainet THK-d kõige vähem. Eestisse tuuakse kanepit tavaliselt läbi Kesk- Aasiast läbi Venemaa. Kanep lõdvestab inimesi ja annab neile hea lõdvestava enesetunde mille l2bi inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad väga palju teistega rääkida. Kanepi nimetused: Marihuaanas on travka, anasha, smail, rohi, mari, õis ja mant. Hasisis on plastiliin, afganka ja maroko. Kanepist saadavaid mõnuaineid kasutati Hiinas juba 3000 aastat enne Kristust. Just Hiinast arvatakse kanepi levimise algust ja sealt edasi hakkas see levima Indiasse ja sealt edasi Aafrikasse. Kanep on laialt levinud 5-6 meetri pikkune põõsakujuine taim, mis kasvab nii metsikus looduses kui kasvuhoones. Laiemalt tuntakse kahte liiki kanepit India kanep (Cannabis sativa var. Indica) ja Ameerika kanep (Cannabis sativa var.
Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole.
Legend Apolloni sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled hüatsindid. Apolloni järglased: Asklepios Hekabe Troilos Koronis Orpheus Linos Asklepios Kalliope Orpheus Apolloni sugupuu Kasutatud allikad Google.ee Vikipedia.ee Miksike.ee Koolielu.edu.ee Chaline E. 2005. Jumalate raamat. Tallinn: Varrak. Täname kuulamast!
Rahvuskultuur organisatsioonikäitumises Reelika Rohi OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused
Väljaheited oluline: suur hulk toitaineid muulda tagasi, ööpäevasel karajatamisel lämmastiku tagasi 60 %, P ja K 80%, Osalisel karjatamisel 10h, staub lämmastikust tagasi 30%, fosfor ja kaalium 30 ja 40%. Suve jookusl tekitab lehm karjamaale 25 tonni sõnnikut. Oluline mõju mikrobioloogilisele tegevusele. Loob head eeldused karjamaa taimedele kasvamiseks. Negatiivne et rohusöödavus väheneb, vajalik hooldusniitmine ja karjamaaäkega. Karjatamise optimaalne aega ja vaheaeg Tähtis, et rohi süüakse kiiresti ja lühikese aja jooksul ja siis pikk periood taastumiseks. Kõige väärtuslikum rohi on noorem rohi, 1 kg kuivainet=1kg piima. Maksimaalselt söövad siis kui rohi 12- 20 cm kõrge. Selline rohi lubab toota 20 kg piima rohu kuivaine abil. Väga õige aja valik ei maksa midagi, aga võimaldab toota suurtes kogust odavat piima. Karjatamisest saab alustada maikuu esimes dekaadis ja rohukõrgus optimaalselt 10 cm. Karjatada sobiv
Kõige enam jäid silma Navitrolla tööd, mis olid originaalsed ja pilkupüüdvad eriti oma värvilahenduse tõttu. Kirjeldatavad maalid olid kõik väiksemas formaadis. ,,Sööme, puhkame, anname piima" - maalil kujutati põhiideena kahte vastassuunas lamavat lehma. Taustaks olid karjamaa ning vasakus ja paremas nurgas olev mets tumedate mürkroheliste kuuskedega, leidus ka mõned üksikud puud. Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest. ,,Jõuluöö unenägu" - maali keskseks objektiks oli võetud põlev kirik. Teose miljöö on talvine, kuna maapinda katab lumekiht. Kiriku kõrval on näha jäneseid, kuuski ning ühte üksikult seisvat puud.
Varesel oli ühe tiiva peal valge jutt. Vanaema arvas, et see on saatuse märk, et see on äratehtud nonn ja käskis linnu uksese välja visata. 6. Miks ei sallinud Mardu Leemetit? Mardu arvas, et emal pole uut meest tarvis. Leemet jõi palju ja haises viina järgi. Leemet oli varesetapja. 7. Kes oli luigetapja ja miks teda nii kutsuti? Mardu vanaisa oli luigetapja. Kui Mardu ema oli noor jäi ta raskelt haigeks. Rohi oli kallis ja vanaisa lasi mitu luike maha, et nende müümise eest saadud raha eest emale rohtu osta. 8. Mis ametit pidas Leemet? Leemet oli kalur. 9. Miks sai Leemet Mihkliga hästi läbi? Leemet pakkus Mihklile alkoholi, mis linnule väga meeldis. 10. Mis juhtus jaanipäeval? Mihkel lendas ära. Poiss arvas , et äkki lendas lind koguni Roomassaarde ja sealt edasi Kuressaarde"Konna" kõrtsi.
Nimisõna tuletus Omadussõna tuletu 1.Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kas...
õisikuosad. Hashis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis. Marihuaana sisaldab kanepi narkootilist mõjuainet THK-d kõige vähem, 1%- 12%, aga on leitud ka 25% THK-d sisaldavat marihuaanat. Hashis sisaldab THK-d tunduvalt rohkem, umbes 8%-25%. Vedel hashis sisaldab THK-d kuni 60%. · NIMETUSED MARIHUAANA - travka, trava, anasha, smail, rohi, mari HASHIS - plastiliin, afganka, maroko · VÄLIMUS Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. · TARVITAMINE Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb...
lund. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe. Piisonid hoiavad oma keskkonda, langetades aeg-ajalt väikesi puid. Maas puud kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad tulel ka edasi levida.Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohujuured. Suure tulekahju järel tärkab maast võimas rohi ning pakub piisoneile piisavalt toitu. Nende teravad sõrad sõtkuvad maad ja nii imbub vesi kergemini pinnasesse. Ka väetamiseks sobilik sõnnik on põllupidajast piisonil omast käest võtta. Miks hävitati piisonid? Kontinendi hõlvamine valgenahaliste poolt vajas raudtee ehitamist, see omakorda indiaanlaste maid. Põliselanike vastupanu murdmise üks edukamaid viise oli piisoni kui liigi hävitamine. Piisonitel oli suur tähtsus indiaanlaste toitumises ja elus
elukoosluses, sest tegu on avamaastikuga. 8. Aastamiljonite jooksul on rohusööjad kohastunud oma toidulauda äärmiselt säästvalt kasutama. Nad söövad eri kõrgustel ja liiguvad laialt ringi, vastavalt taimede kasvamisele. Kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt, elevant kahemeetristelt põõsastelt, sebrad ja antiloobid saavad kõhu täis rohust. 9. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates lopsakas rohi ja tänu sellele, et savannides sajab palju, ongi savann väga liigirohke. 10. Kui üks krokodill jõuab saagist vaid paari meetri kaugusele, elustub teispool saaki teine krokodill, kes libistab end ootamatu väledusega vette ja hakkab samuti saagi poole ujuma. Esimene krokodill teeb järsu pöörde ja lahkub, sest see pole tema maa. Niimoodi käib savannides loomade vahel üksteisele selgeks tegemine, et kelle maa see on.
,,Kuritöö ja karistus'' Fjodor Dostojevski Helerin Rohi 11B 1) F.Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus'' katkendis jagab peategelane Raskolnikov inimesed kahte gruppi. Alamliigi moodustavad harilikud inimesed, kelle ülesanne on endasuguseid sigitada. Nad on loomult konservatiivsed ja korralikud ning kuulavad sõna. Teise liigi moodustavad inimesed, kel on anne oma ümbrusele uut sõna öelda. Need inimesed julgevad
Madalmaade kunst 15. sajandil Gerda Rohi 29.11.2010 Taust Madalmaade kunst tekkis keskaegses ühiskonnas, mis sõltumatult itaallastest hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma Esialgu juhtus see ainult Madalmaades, kus oli rohkelt rikkaid linnu Madalmaade maalikunsti üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis itaalia kunstis, aga oluliste iseärasustega Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Antiikkunsti eeskujud ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud puuduvad Vähe märgata itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont Kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Inimest ei peetud maailma keskpunktiks, nagu seda tehti Itaalias Piltidel sageli moraalne, õpetlik tähendus Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Usulised meeleolud isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias Kunstnikuisiksuste kumm...
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia ...
Isekas Hiiglane Kord elas Hiiglane, kes elas lossis. Tal oli väga suur ja ilus aed, kus õitses palju lilli, kasvas pehme rohi ja kus oli 12 virsikupuud. Seal laulsid ka paljud linnud ja kogu aeg päike säras. Kord läks Hiiglane oma sõbrale, Cornwalli Kollile külla. Kõik need 7 aastat, mis Hiiglane ära oli, mängisid lapsed peale kooli Hiiglase aias. Neile väga meeldis seal. Kui Hiiglane tagasi koju jõudis, oli ta väga kuri laste peale ja käskis neil kohe lahkuda. Lastega koos kadus ka päike ja kõik hea ning tuli asemele talv, põhjatuul, rahe, pakane ja lumi. Ta ehitas lossi ümber suure müüri.
Noored peaksid hoidma üksteist nii hästi kui suudavad, sest võib-olla sellist tunnet enam sa ei tunnegi elus. Me oleme jõudnud kahekümne esimesse sajandisse, mis on teadagi infoajastu. Tänapäeva noor on enamus ajast Internetis online. See on pluss, et noored saavad Interneti teel kõigiga suhelda, kuid sellel on ka omad miinused. Näiteks ei oska noored ennast enam reaalelus väljendada. Nende keel on jäänud juba kiduraks ja võimust on võtnud släng. Selle vastu on ainult üks rohi. Tuleb rohkem käia väljas sõpradega ja mitte olla ainult internetis, sest tulevikus võib-olla sul raskusi töö leidmisega. Noored peaksid julgemalt suhtlema vastassugupooltega ja mitte seda tegema Internetis vaid näost näkku. Ma usun, et noorusiga on ikka kõige parem iga. Ka selles on halbu aegu, aga siiski tuleks sellest võtta maksimum. Karl Johan
· Esmaseemenduskaal-sobilik kaal esmastiinuseks · Esmastiinus-esimene kord mil loom jääb tiineks G · Geoloogia- teadus Maa, eriti maakoore koostisest, ehitusest ja arenemisest ning viimast mõjustavatest protsessidest H · Hüdraulika- vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasuste rakendamise meetodeid käsitlev teadusharu. · Hein-niitudel, põldudel vm. kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana I · Isasloom-loom kes on isane · Istandus-suur taimekasvatus koht · Istik-ette istutatud taim · Ind-emaslooma perioodiline sugukihu · Indlemisperiood-aeg mil emasloom indleb J · Jõudluskontroll-kontrollitakse looma piima ning looma ennast(piima valjalüps) · Jõusööt- suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt · Jahuti- seade vedelike v
,,Mardileib" kokkuvõte Raamatu ,,Mardileib" autor on Jaan Kross. Peategelasteks on Mart ja meister Johann. Mart töötas keskaegses Tallinna apteegis apteeker Johanni abilisena. Ühel päeval tuli apteeki raehärra majateener Jürgen nende juurde ja ütles neile, et raehärra Kalle on sapihaige. Meister Johann ja Mart läksid raehärra juurde, meister kirjutas raehärrale välja kõige tõhusama rohu midridaatsiumi. Selleks, et kindel olla, et rohi mürgitatud ei ole, pidi Mart seda alguses ise proovima ja alles siis pidi seda raehärra sööma. Nad pidid selle rohu valmis tegema lõunaks. Nii läksidki Mart ja meister Johann seda rohtu tegema. Kuna meistril oli suur nohu, siis ei õnnestunud neil seda rohtu eriti teha, sest valmistusained lendasid koguaeg minema, kui meister Johann aevastas. Nii käskiski meister seda rohtu Mardil teha. Igaks juhuks pani Mart meistrile päeva kausi, et kui ta aevastab, siis ei lenda valmistusained minema
kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. Sõna on üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum, sõne aga sõna tekstis. Leksikaalne üksus on keeleüksus, millel on tähendussisu, see võib olla sõna või sõnade püsiühend. Ilus ja kaunis on sünonüümid, ehk samatähenduslikud sõnad raamat ja juturaamat on hüperonüüm ja hüponüüm, õnnelik ja õnnetu on antonüümid, ehk vastandtähendusega sõnad. Sõna rohi `ravim' ja `muru' on polüseem, kuna selle eri tähendused on omavahel seotud; soe `mitte külm' ja soe `hundi' aga homonüümid, kuna siin on tegemist kahe erineva sõna vormidega, mille häälikuline kokkulangevus on juhuslik. Vormiõpetus ehk morfoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa.
· Kuusekõbjuk · Lapik hiilatriinu · Roosa pess · Ostoma ferruqinea · Naksurlane · Camponotus · Niditinea tuncicolella herculeanus Organismid III etapis · Ceruchus chrusomelinus · Uitsikk · Naksurlane · Punanaksur · Puidukärsakas Metsa ökosüsteem Metsas kasvavad taimed rinnetena puud, põõsad, puhmad ja rohi. Igal taimel on elukoht vastavalt vajadustele. Tänu inimestele ja nende raiumistele metsas, on metsade puude mitmekesisus vähenenud Biosfäär Biosfäär ehk elundkond on maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab ka atmosfääri, litosfääri, hüdrosfääri ja pedosfääri.
Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade. Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid:...
1)Noor Eesti: tegutsemis aasta 19051916; asukoht tartu; Tuglas, B. Linde, G. Suits; eesmärk: arendada ja mitmekesistada kultuuri ja kirjanduselu; "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Siuru: tegutsemis aasta 19171919; asukoht Tallinn; F. Tuglas, M. Under, A. Gailit; eesmärk: läbi lüüa kirjanduses "Carpe Diem" ehk naudi hetke Tarapita:aastad:19211922 asukoht:Tallinn Tähtsamad inimesed: Maria Under, Johannes Semper, F.Tuglas Tähtsus: Teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Lause: "Loomise rõõm see olgu me ainus tõukejõud" 2)Kassetipõlvkondnimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn luulekassettidena mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Kassetid koostas Oskar Kruus. 3)Mõisted 3.1 Realism kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, mill...
virtsa ja läga, mis on lämmastiku- ja kaaliumirikkad, täiendavalt tuleks lisada fosforit. Karjamaade kasutamine 1. Karjamaade iseärasused - Keerulisem kui üheaastaste taimede kasutamine - Karjatamisel on täiesti erinevad tingimused (tallamine, väljaheited, mitmete mikroorganismide tegevus). Alles karjatamine teeb rohumaast karjamaa. - Rohu söömine erineb rohu niitmisest niitmisel kõrvaladatakse rohi ühtlaselt, karjamaal sööb loom valikuliselt. Pidevalt kärbitakse paremaid taimi ja taimeosi, seetõttu paremini söödavad taimeliigid on ebasoodsates tingimustes. Mittesöödavad taimeliigid aga võivad rahulikult kasvada, annavad seemet, paljunevad(head taimed võvad välja minna, mittesöödavad levivad). Kärpimise kõrgus sõltub taimede kõrgusest, tihedusest ja arengufaasist. Peale karjatamist jääb laiguline pinnas.
- 4., isasloomad 5. - 6. eluaastal. Innaaeg: Septembris oktoobris Tiinuse kestus: Keskmiselt 235 päeva Imetamisaeg: 7 kuud Poegade arv: 1 Eluviis Harjumispärane eluviis: Seltsiv loom, ettevaatlik, väljaspool jooksuaega moodustavad emas- ja isasloomad eraldi karju. Toitumine: Rohi, kanarbik, oksad, lehed, metsikud viljad, puukoor. Eluea pikkus: Isasloomadel 10, emasloomadel 12 aastat. Mõned üksikud haruharva kuni 25 aastat Lähissuguluses olevad liigid 23 punahirve almliigist 6 on ohustatud. Kaitse Punahirv on kohati arvukas ning tema populatsioonid koguni kasvavad. Hirvejahti
Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha Külviaeg: Juuli lõpp Kaasliigid: Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste Saagikus: Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire. Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel. Haljasmassisaagilt ületab sorti ,,Jõgeva 47" 3-10, kuivainesaagilt 2-7 ja seemnesaagilt 10%. Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga ,,Jõgeva 47" samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil ,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47" Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui ,,Jõgeva 47" Kestvus: 5-6 aastat Punane aruhein Punane aruhein ( Festuca rubra L
fuugatehnikat (reekviemi 3. osas kõlab fuuga orelipunktil d). Teose I, II ja VII osa läbib üks ja seesama motiiv, mis on pärit luteri koraalist "Kes ainsal jumalal laseb valitseda" (II osas on meloodia rütmi muudetud ja see kõlab ka mazoori asemel minooris). I osa "Selig sind, die da Leid tragen" (Koor) Mattheuse 5:4 "Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse" II osa "Denn alles Fleisch, es ist wie Gras" (Koor) I Peetruse 1:24 "Sest kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu rohu õieke; rohi kuivab ära ja õieke variseb maha"; Jaakobuse 5:7 "Siis olge nüüd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab maa kallist vilja ja on pikameelne seda oodates, kuni ta saab varase ja hilise vihma."; I Peetruse 1:25 "Aga issanda sõna püsib igavesti"; Jesaja 35:10 "Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende peakohal on igavene rõõm:
Niitemeetodi korral valitakse igas koplis arvestuslapid kogu suveks ja võimaliku ühtlase paigutusega üle kopli pindala, et nad iseloomustaksid kogu kopli rohukamarat. Lapid märgitakse nurkadesse löödud vaiade või lapi nurkadesse lõigatavate vaokeste abil. Vaiad tuleb lüüa maasse nii sügavale, et nad ei segaks järelniitmist. Arvestuslappide eraldamiseks võib kasutada puust valmistatud raami (näit mõõdus 2 x 5). Raam asetada valitud kohale ja raami sisse jäävalt lapilt niidetakse rohi. Selliselt valitud ja tähistatud lappidelt arvestatakse saak kogu suve igal karjatamisringil, enne loomade karjatamist. Arvestuslapi suuruseks on soovitav võtta 5 või 10 m2 (2 x 2,5 m või 2 x 5 m). Ühes koplis peab olema vähemalt neli arvestuslappi. Arvestuslappidelt niidetakse rohi iga karjatamise eel võimaluse korral kasteta ja kuival ajal. Kuna arvestus tuleb teha karjatamise eel, siis tuleb mõnikord proov võtta ka niiskena
Lambaid toidetakse talvel nii heina kui ka siloga. Suvel viiakse nad rohumaale kus närivad rohtu ise. Et lammas oleks terve ja elujõuline antakse lisaks mineraalväetist, mis on kogu aeg ees. Samuti on vitamiinide saamiseks soolakivi. Vett antakse iga päev. Silo ostetakse sisse aga hein tehakse Raba talu rohumaalt. Põhk loomadele allapanuks saadakse viljakõrtest mis viljakoristusel järgi põllule jääb. Heinategu toimub juunis-juulis. Hein on rohumaalt lõigatud rohi. Piisavalt kõrgeks kasvanud rohi niidetakse ja kuivatatakse mõned päevad õhu käes, seda aeg ajalt ringi pöörates. Seejärel kogutakse ja rulltakse kuivanud rohi-see on heina pressimine. Heinasaak pannakse hoiule hoonesse milles on tagatud hea ventilatsiooni süsteem. Heinaaeg kestab kokku viis nädalat. (teadmisi talupidamisest 2009;120 Raba talus tööde mahukuse tõttu palgatakse elukutseline lambapügaja, kes niidab ühe lamba umbes kolme minutiga
viimati võeti ära igasügisene koolikotitoetus, mis oli paljudele kindlasti abiks. Paljud inimesed kolivad Eestist ära, arvates et igal pool mujal on parem. See kõik oleneb inimestest endast, mida nad oma elult ootavad ja tahavad. Põhjuseid välismaale minemiseks on mitmeid: paremad elamistingimused, palgad on kõrgemad ja inimlikum keskkond . Alguses tundub iga riik parem ja ahvatlevam. Kuid lähema tundmaõppimise käigus selgub, et rohi pole kuskil rohelisem ega taevas sinisem. Ükskõik kui kaua kuskil võõras riigis elatakse, ei asenda kodumaad mitte miski ja paratamult tekib igatsus ja soov tagasi tulla. Mulle meeldivad eesti keel ja eesti meel ning meie imekaunis Eestimaa loodus. Igapäevaellu tuleks sisse tuua palju rohkem inimlikkust, eetilisust ja kaasinimestega arvestamise. Kuigi elul Eestis on omad head ja halvad küljed, olen siiski õnnelik, et olen sündinud ja üles kasvanud just siin, Eestimaal .
tihti kui ma nende läheduseski ei asu. Näiteks meenub mulle sageli kakaolõhn. Veel arvan ma ei lõhna ei saa peita teise lõhnaga. Minu meelest nad hoopiski segunevad sel juhul mitte ei kata üksteist. Minu lemmiklõhn: 82% värskelt praetud sealiha lõhna + 10% ketsupilõhna + 8% värske salati lõhna Lõpetuseks tahaksin öelda, et igaüks tõlgendab enda jaoks lõhnu erinevalt. Toon paar näidet oma seostest lõhnadega: kohvilõhn mahe, soe, hommikune kevadelõhn värske, rohi värske asfaldi lõhn pigine, kraapiv, ebameeldiv bensiinilõhn kange, mürgine, vahel meeldiv sõnnikuhais kange, ebameeldiv, okseleajav, soe
Durden, kuidas teadlased ei keskendu haiguste ravimisele, vaid proovivad leida ravimit kiilaspäisusele. Kuna see probleem vaevab rikkaid ärimehi, kes neid teaduslike organisatsioone toetavad. Üleüldse on teadus muutunud merkantiilseks. Korporatsioonid ostavad ravimifirmasid, et see järel nende toodete hindasid tõsta. Aktuaalne näide on, kuidas Martin Shkreli ostis AIDS-i ravimi Daraprim patendi ning tõstis siis selle hinda 56 korda. See tekitas palju pahameelt, sest varem oli see rohi kõigile kättesaadav, siis nüüd ei saa seda paljud inimesed endale lubada. Kas raha teenimine on tähtsam kui inimeste aitamine? Mõne inimese arvates kindlasti. Tänapäeva teadus proovib muuta inimese elu paremaks, kuid selle prioriteedid on paigast.
Me oleme noored. Igatseme elada täisvääruslikku elu, aega, mil me ei pea põdema rahapuuduse ja töö kaotuse pärast. Me elame tulevikus, ehitame enda peas plaane ja põletame minevikku. Täpselt samamoodi teen ka mina. Ma ei mõtle üldse praegusele. Ausalt öeldes m ei kujuta ette mis saab isegi siis, kui ma ei saa enda soovitud erialal ülikooli sisse. Öeldakse, et noorus on ilus aeg. Et rohi on rohelisem ja taevas sinisem. Aga kas tegelikult on nii? Kas on ikka parem aeg? Minu arust see on elu üks raskemaid aegu, kus toimub üleminek täiskasvanuellu. Ma pole juba laps, kuid samas ma pole veel ka täiskasvanu. Ma püüan anda endast parem, kuid alati see ei õnnestu. Ma proovin olla tööl mitte nagu peata kana, aga põrun. Ja põrun veel ja veel, kuni lõpuks on nii raske jalule uuesti saada, et tahakski maha porisse kinni jääda. Noorus on vaevaline aeg ja raske aeg
Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Kui terved marjad kokku korjata ja ära kuivatada, siis ei pea neilt kive välja võtma. Nii saame hea teematerjali. Võttes supilusikatäie kuivatatud marju klaasi vee kohta ja keetes seda segu veel paarkümmend minutit on meil rohi valmis, aga marjad tuleb enne joomist välja kurnata. Saadud teed juuakse kaks või kolm korda päevas pool klaasi korraga kõhulahtisuse ja ka paljude teiste seedehäirete korral. Ka toominga lehtedest ja õitest valmistatud tee on ravim, see aitab leevendada palavikku. Vähem on kasutatud toominga puitu, peamiselt lihtsate põllutööriistade valmistamiseks ja puidutöömeistrite töölaual. Toomingavitsad sobisid nõuvitsteks, korvivõrudeks ja sidumisväätideks
komplimente: "Oi, kui kõhnaks sa oled jäänud!'' Vähemalt mina ei tee enam mitte kunagi selliseid märkusi, sest kõhnaks jäämise põhjuseks võib olla traagiline haigus... Tean nüüd, et keemia ravi tähendab üks päev haiglas olemist, kus sulle tilgutatakse pool päeva sisse seda mürki, mis on sinu ainsaks võimaluseks vähiga võitlusel, sest ta on osanud end sisse seada sinna, kust teda noaga kätte ei saa . Seda protseduuri korratakse mitu korda ja see rohi on nii mürgine, et ta armistab ära sinu veeni ning sulle peab sisse opereerima spetsiaalsed torud, mida mööda ta liikuda võib. Vähemalt kaheksa korda iga kümne päeva tagant pead sa seda kannatama, isegi teadmata seda, kas see üldse sinu vähki lagundab või on see kõik asjata. Täiskasvanutele teeb vähemalt see head meelt, et nad saavad koju ravikuuride vahepeal, aga lapsed peavad kogu selle aja haiglas veetma , arstide järelvalve all- neli kuud...
sageil uimastite kasutamisest nii kultuslikel kui ka muudel eesmärkidel. Maagial rajanevas meditsiinis ning ka jumalate auks korraldatid pühade tseremooniate ajal kasutati algmaterjalina uimasteid. Ajalugu Veel paljud hääbunud tsivilisatsioonidest säilinud tundemärgid viitavad sellele, et oopium oli rahustina laialt levinud juba tuhandeid aastaid tagasi. Juba vanal ajal pandi tähele, et magunast saadav rohi on mürgine ja ei soovitatud isegi kasutada teda uinutina. Oma uinutava ja naudingut tekitavale omadustele levis oopium kiiresti üle kogu maa. Oopiumit on toodud ka ettekäändeks sõdadele. Levik Eestis kasutatakse opiaate laialdaselt Tallinnas ja Narvas. Tooraine tuuakse põhiliselt Ukrainast ja LõunaVenemaalt. Kasutatakse ka kohalike moonide piimamahla, kuid selle toime mõjuainena on nõrgem.
seedivad toitu kuni 14 päeva vombatitel puudub saba äsja sündinud vombad kaalub 2 grammi ema lähedusse jääb poeg 11 kuuks ühe öö jooksul võib vombat läbida 3 km Vombatid vombatitel on oma lemmiktaim Xerotese nimelise perekonna tarnud vombatitel on närilistega sarnased hambad Tasmaania vombatid elavad 5-aastaseks Tasmaanias tehakse vombati väljaheidetest paberit Tasmaania vombati põhitoiduks on rohi Opossumid Opossumid on kohastunud eluga puuvõrades väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti neil puudub varjevärvus opossumid on sündides nii tillukesed, et mahuksid ära ühteainsasse teelusikasse opossumid tulevad toime ka tihedalt asustatud paikades, kus nad hangivad endale toitu kas prügimägedel või prügikaste rüüstates Opossumid
Inimesed niidavad v kariloomad söövad taimed tavaliselt enne, kui taimede seemned jõuavad valmis saada. Niidul pole valguse puudust. Niidutaimede maapinna lähedast osa, mis jääb pärast niitmist alles ja mis talub hästi karilooma tallamist, nimetatakse kamaraks.Seepärast on niidumuld põllumullast rikkalikum. Tavalised rohttaimed niidul on keharhein, marjahein, hiirehernes. Niitude eheteks on kauniõielised, kuid haruldased orhideed ehk käpalised. Rohustu on maapinna peal olev rohi ja kamar on rohustu all olev koostis.(järjekord:rohusti,kamar,muld) Keharhein ja marjahein kasvavad puhmakutena.Naad on kõrrelised.Keharhein kasvab kuni 1,5 m pikaks.Ta on väärtuslik söödataim.Marjahein on 0,5 m kõrgune. Puhmikud on rohtaimede maapealsete võsude kogumikud.Puhmikud on ühes pundis kasvavad taimed ja nei ei ole kunagi hapniku puudust.. Paljud orhideed on eestis ohustatud, kuna väga vähesed suudavad elutseda külmas kliimas.
Sonett ,,Kui esimesel päeval" on kirjutatud sellise tunnete detailsusega, nagu ta oleks kirjutanud selle just sel hetkel, kui ta neid tundeid tundis. Kindlasti leiab keegi, kes on samas olukorras olnud, sellest luuletusest midagi tuttavat. Läbi luuletuse kumab kerge ja önnelik toon, mis haarab lugeja endaga kaasa. Läbi sonettide on tunda Underi lähedust loodusega ja suurt armastust suve vastu. Talle meeldib päike, rohelised puud, rohi, lillede meeldiv lõhn jne. Väikese haimduse saab sellest näiteks luuletuses ,,Päiksevann". Kõikidel sonettidel on ka kindel vorm ja struktuur. Võib ka öelda, et Marie Underi luule on väga naiselik. Sonettidest ei hakanud silma ühtegi varjatud sõnumit.Võib-olla oli ta sõnumiks vabadus, mis oli tunda läbi luule. Luule on väga selgesõnaline ja vaba. On väga vabalt avaldatud tundeid ja mõtteid. ,,Kuis võiksin magada" ja ,,Ei raatsi lahkuda" on väga palju kurbust
Eesti keele arvestuse kordamisleht Veaohtlikke sõnu: Asfalt - asfaldi asfalti forsseerima kompromiss Interjöör karussell absurdne Simultaan intervjuu defekt Plokk (ehitusdetail) prestiizne represseerima Blokk (ühendus) konstateerima sveitser belletri´stika kompetentne silling (ilukirjandus) satäänblond zlott harras satäänriie siffer helama (helisema) blamaaz zürii ädal (noor rohi) kooperatiiv sedööver hepik (p irtsakas) psühholoogia eunuhh hiirukas (hiirhall) psüühika hospidal/hospital revisjon kotlet diskussioon materialism taburet reziim renessanss menuett balanss allianss (riikide ühendus) tualett absoluutne sansoon (rahvalaulu liik) ...
Gerda Rohi 11V Ameerika Ühendriikide kodusõda 1861-1865 19. sajandil läks Ameerika Ühendriikides põhja-ja lõunaosariikide majandus eri teid mööda. Põhjaosariikides arenes tööstus ja põllumajanduses valitses farmerlik majandamine, lõunaosariikides oli olukord otse vastupidine. Põhjas peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
Hobused on taimtoidulised loomad, kes söövad päeva jooksul sageli ja vähe korraga, sest neil on väike magu. Sööt jagatakse kolme rühma: · koresööt: rohi, hein, kuivsilo, põhk; · jõusööt: kaer, oder, suhkrupeedikuubikud; · mahlakad söödad on maiuspalad nagu õunad ja porgandid Ka soola tuleb talle anda. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
siis ongi kombeks öelda , et aeg parandab kõik haavad . kui palju selles tõde on või siis kui paljud seda kõigest viisakusest ütlevad - see on juba iseasi . samas , mingi iva peab selles paljukasutatavas vanasõnas peituma , muidu poleks ta ju olemaski . Väikesed lapsed jooksevad alalõpmata ringi . karta on , et mõni neist kivi otsa koperdab ja oma põlve marraskile tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb . nagu praktika on näidanud , ongi toona valu teinud marrastus pulmapäevaks ammu kadunud . Kas tegi siin aeg oma töö ? või sai ema hakkama imega ? kõige loogilisem seletus peitub ilmselt looduses . bioloogia õpetaja ütleks selle peale , et erütrotsüüdid meie veres lõid haava peale kaitsva võrgu ning
seisma jääda. Ent kõige olulisem on see, et me ise oma keelt väärtustame, seda kõnelda ja selles kirjutada tahame. Et me kiidame iga välismaalast, kes meie keeles püüab kõnet alustada ega vaheta seda kohe võõrkeele vastu. Et me ütleme külalistele, et eesti keel on lihtne, et eesti keel on kõige kergem soome-ugri keel, mitte kõige raskem ja kõige võimatum ära õppida, nagu me ikka tõrjuvalt kiitlema kipume. Niisiis, ohu vastu on vaid üks rohi, see on meie endi suhtumine, et eesti keel on parim ja et ta väärib head taset ühiskonnas.
Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhamm...
Puhta Eesti unejutt Kunagi ammu, kui taevas oli sinisem, rohi rohelisem ja prügi oli vähem, uskusid vanad eestlased inglitesse ja nende võimu teha midagi imelist ja uskumatut. Inimesed olid alati arvanud, et kõik sõltub jumalatest, inglitest ja teistest võluolenditest. Kõigel oli oma põhjus, mida inimesed muuta ei saanud. Ilm oli selline nagu ilmataat tahtis, tervis oli korras nendel, kes jumalat kummardasid ja armastuses vedas nendel, kes õhtuti inglitele oma salasoovidest jutustasid
kasvab ja kasvab ning varsti poleks kuskil elada või söögivarud lõppeksid. Nii siis surm on vajalik, aga kas seda saavad kõik ise otsustada millal minna või ütleb meie organis ise üles. Iga inimene teenib enda haigused ja probleemid, tänu sellele mida on ta teinud teistele ja endale. Nii mõningadki on tugevad ning tulevad sellest välja. Kuid osad kannatavad nädalate, kuude või aastate kaupa valudes, ilma et mingi rohi leevendaks nende vaevu. Raske on jääda positiivseks ja teha head nägu, kui on tunne, et midagi kohe plahvatab sisimas. Eutonaasia tegemine ei ole lihtne kellelegi. Arstid on andud Hippokratese vande, milles on kirjas: ,, Ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi kui ta seda minult palub; ka ei anna ma sellele sihitud nõu." Tohtrite ametis on see keelatud ning ka enamus neist on selle vastu nagu on kirjutatud Eesti Päevalehe (01.04.1996) väljaandes. Koomas oleva patsiendi
Paari kuu pärast lähed andma vereproovi, et vaatata kas sinuga on kõik korras, nagu igaks juhuks. Mis tuleb vastuseks, Sa oled saanud endale AIDSI. Esimene mõte mis võib tulla on see et terve maailm variseb kokku. Kuid tegelikult on tänapäeval selleks palju erinevaid viise, et mitte lasta sellel edasi areneda, saab võtta erinevaid rohtusi, mis arstid määravad, on kindlad ravid, millega seda mitte edasi lasta. On isegi võimalus et paari aastapärast on leiutatud sellele juba rohi, et seda täielikult välja ravida. Pragu me kuuleme igaltpoolt raadiotest, telekatest ja loeme ajalehtedest et on levinud uus gripp H1N1, surmav. Me ei tea kunagi millal me selle saada võime, me liigume ringi rahvarohketes kohtades, keegi kellel see viirus on köhib ja võibki olla oht et saad selle ka endale,sest see on piisknakkus, kuigi mõni inimene põeb seda täiesti endale teadmatult. Venemaa sõdib tihti paljude erinevate riikidega, ta on meie naaberriik, äkki juhtub et mingi hetk
Aravete Keskkool Manuela Di Centa Referaat Koostas: Marii Rikken Juhendaja: Raido Rohi Aravete 2012 Sisukord 1 Karjäär......................................................................................................................................... 2 Saavutused................................................................................................................................... 3 Pildid........................................................................................................................................... 1 Karjäär
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
