Riigil on 68 km riigipiiri mandril ning kõik ülejäänud riigipiir on mereline. Tänu riiki läbivale laevateele on riigi majanduslik areng väga kiire. Taani asub Põhja-Euroopas ning on ümbritsetud ida poolt Läänemere lääne poolt Põhjamere ning lõuna poolt Saksamaaga. Kuulub arenenud riikide hulka. Suuremad jõed on Gudenå, Kongeåen, Odense jõgi. Suurimad järved on Arresø, Egå Engsø ja Furesø. Asub parasvöötmelises kliimas. Riigi reljeef on tasane lauskmaa. Tähtsaimad loodusvarad on magaas, petrooleum, kala, sool, kriit, killustik, liiv ja lubjakivi. Taani naaberriigid on Saksamaa, Rootsi ja Norra. Kõigi nende riikidega toimub Taanil import ja eksport. Tähtsaimad transporditeed on laevateed, mis riiki läbivad. Rahvusvahelise tähtsusega lennujaamad on Kopenhaageni lennujaam ja Billundi lennujaam. Tähtsaimad reisisadamad on Helsingør, Rødbyhavn. Tähtsaimad kaubasadamad on Fredericia, Aarhus ja Copenhagen. 3
mesoliitikum Noorem kiviaeg e. neoliitikum Kunsti tekke algus u 40 000 a. eKr. Vanema kiviaja nooremas ajajärgus. Miks hakkas inimene kunstiga tegelema? Eneseväljenduse tahe Rituaalide teostus Kogemuste edasiandmine Kõige tõenäolisemalt tekkis kunst seoses usundiga ja maagiaga. Skulptuur ~40 000-20 000 eKr. Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi. Materjal: luu, savi, pehme kivi. Ümarplastika ja reljeef. Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur Peamiselt naiste kujud. Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega. Ebaolulised kehaosad välja töötlemata. Tuntuim nn. Willendorfi Veenus. Leitud ka koopareljeefe loomadest. Koopamaalid ~20 000-10 000 a. eKr. Euroopas avastatud ~150 koobast koopamaalidega. Tuntumad koopad: Altamira (Hispaania) Lascaux (Saksamaa) Koopamaalid
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest
huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat ELUSTIK - Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhustamisele) INIMTEGEVUS RELJEEF - Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur 4. KEEMILINE MURENEMINE EHK PORSUMINE vesi hapnik süsihappegaas soodustab : niiske ja soe kliima FÜÜSIKALINE MURENEMINE EHK RABENEMINE - Külmarabenemine, jää-, tuule-, vee- Kulutus soodustab : kuiv ja suurte tempe-ratuurikõikumistega kliima 5
Somaalia Koostasid: Ksenia Kolmann Mari-Liis Vähi 11A https://www.youtube.com/watch?v=Xv72Hh-9Fh0 Pealinn Mogadishu, Somaalia lipp: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/geos/so.html Riigiasend https://www.cia.gov/library/publications/t he-world-factbook/geos/so.html Kliima ja maastik • Reljeef on tasane. Põhjas veidi mägisem. • 2 jõge: Shabele ja Juba (lõunas) • Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Enamasti on kõrbekliima. Sagedased on põuad ja tolmutormid. Kirdemussoon detsembrist veebruarini toob kaasa põhjapool mõõdukamad temperatuurid, lõunas kuuma. Edelamussoon maist oktoobrini toob põhjapool kaasa väga kuuma, lõunapool kuuma ilma. Mussoonide vahelisel ajal on kuum ja niiske – tangambili. Sel perioodil esineb üleujutusi.
Hiljem inimeste kujukesed ja koopa joonised. Euroopa kuulsamad koopamaalingud:maalig Lascauxi koobastes pprantsusmaal, Altamira koobastes hispaanias. Mis on megaliitilised ehitised, megaliitiliste ehitiste liigid? Usulised monumendid suurtest kividest. Liigid: megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid. Kuulsamad megaliitilised ehitised: 4000.a vnune dolmen prantsusmaal, iirimaa poulnabronei dolmen, kromlehh inglismal stonehenge. Nim. 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias:skulptuur, reljeef, kujud. Kirjelda tsikuraati:kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Sinna viis sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Miks kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamentika vastu? Milline tähtsus oli ornamentidel?usk nähtamatutesse jõududesse suunas põldu harivad loodusrahvaid eemale nähtavat maailma jälendavatest kujunditest
koormust? Soojendus: Kaela- ja õlavöö- ja puusaringid, väljaasted, põlve ja päkaringid Pärast: · Nimeta 4 asja, mille poolest on kasulik ujumine, vesivõimlemine? aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani, parandab liikuvust, arendab kõhu-, selja-, käte, jalgade ning rindkere lihaseid, tõhus tselluliidi vastu · Mida tähistatakse orienteerumiskaardil pruuni, kollase, rohelise, musta värviga? pruun- reljeef, kollane- avatud ala, roheline- maastikul olevat taimkate ja maastiku läbitavus, must- kivid,hooned · Milleks kasutatakse kompassi? Kaardil orienteerumiseks ja õigesse sihtpunkti jõudmiseks · Klassikalise sõiduviisi ja uisustiili erinevused (3) Klassikaline: vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis, paaristõukeline 1 - sammuline sõiduviis, paaristõukeline sammuta sõiduviis
niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla
ja biol. Protsessidel · Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. · Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). · Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. c) Reljeef · Nõlva kalle (erosioon) · Kujundab mikrokliima (Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) · Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. d) Taimed · Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente
Passiivsed tegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aktiivsed tegurid Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe,
o Nendel aastatel, mis Michelangelo veetis San Marco aedades hakkas ta õppima inimese anatoomiat. o Kokkupuude laipadega tekitas talle tervise probleeme ja sundis teda katkestama õpinguid. o Michelangelo tegi 2 reljeefset skulptuuri: "Battle of the Centaurs" ja "Madonna of the Stairs" o Mõlemad reljeefid on tehtud aastatel 1489-1492, mis tähendas et ta oli loonud omapärase stiili oma vanusest hoolimata. "Madonna of the stairs" on Michelangelo reljeef, mille ta lõi Lorenzo de' Medici koolis Hetkel asub skulptuur Casa Buonarotti muuseumis Firenzes. Skulptuur on tehtud marmorist. "Battle of the centaurs" "Battle of the centaurs" on
..................................................................................... 4 .......................................................................................................................................... 5 Tulemaa saared..................................................................................................................6 Saared............................................................................................................................ 6 Reljeef............................................................................................................................6 Kliima............................................................................................................................7 Veestik...........................................................................................................................7 Elustik............................................................................................
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend)
maismaad 469 440 ruutkilomeetrit ja veepinda 6000 ruutkilomeetrit. Kameruni Vabariigi pealinn on Yaounde. Riik piirneb läänest Atlandi ookeaniga, loodest Nigeeriaga, idast Tsaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunast Kongo, Gaboni ja Ekvatoriaal-Gineaga, põhjast aga Tsaadi järvega. Kamerun on kolmnurga kujuline ja moodustab silla Lääne- ja Kesk-Aafrika vahel. Kameruni rannajoone pikkus on 402 kilomeetrit. Kameruni kaart 2 Reljeef Suurem osa Kamerunist asub Kameruni massiivil. Mägine on piirkond alates Kameruni mäest edelarannikul kuni Mandara mäeni kaugel põhjaosas. Kamerun jaguneb kolmeks geograafiliseks piirkonnaks: põhjaosa savanni piirkonnaks, lääneosa mägismaa piirkonnaks ning lõuna- ja idaosa vihmametsade piirkonnaks. Kameruni vulkaan on ainus aktiivne vulkaan Lääne-Aafrikas. Vulkaan asub kõigest mõne kilomeetri kaugusel Ginea lahest ja tema suurim kõrgus on 4095 meetrit üle
1.Kunstiliigid EHITUSKUNST, SKULPTUUR, MAALIKUNST, GRAAFIKA, TARBEKUNST, DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Akropol- vana kindlusmägi. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodu...
" Vene Muuseum, Peterburi. 1916-1920. Vasakult paremale: I. Grabar, N. Roerich, E.E. Lansere, B. Kustodiev, Ivan Bilibin, A.P. Miasoyedov, Alexander Benois, G.I. Narbut, K. Petrov-Vodkin, N.D. Millioti, K.A. Somov, M.V.Dobuzhinsky. (lisa 1) 19. Skulptuur mingist kõvast materjalist loodud mahulised(kolmemõõtmelised) kujundid. · Michelangelo, Pieta (Saint Peter Cathedral, Vatikan) (55) · Auguste Rodin, ,,Mõtleja" (56) · ,,Russalka" Amandus Adamson (57) 20. Reljeef - vaadeldav ühest küljest skulptuuri teosed. - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Relijeef Egiptuses (58) · Petseri kloostri koobastes olev Arthur Mihkelsoo reljeef (59) · Kõrgreljeef pangahoonel. Nové Msto,Praha. (60) 21. Monument - tähendab ladina keeles mälestus- või ausammast, mis on ajaloo-, kultuuri- või
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti ...
Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub sulavesi alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed poorid ja külmub. Üha kasvava rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab liustik liikuma. b) Mägedes tekivad mäeliustikud, mille jää- ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla. Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge Kui toitumisalal sajab lund oluliselt rohkem, kui servas jõuab jääd ära sulada, kasvab liustik paksemaks ja hakkab kujunema mandriliustik. Need võivad tekkida nii mäestikes kui ka ulatuslikel tasasematel aladel, mis asuvad lumepiirist kõrgemal või pooluse pool. c) Tänapäeval hõivavad liustikud umbes 11% maismaa pindalast, Kvaternaari jääaja maksimaalse jäätumise ajal oli see aga 32%.
1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik) Pindala: 8 547 404 km2 Rahvaarv: 192 272 890 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 1 822 000 Keel: portugali keel Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka riigi kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega
) Ehitus materjalid: Põletatud tellis, kivi, marmor, kinnitamiseks kasutati mõnikord metallklambreid. Skulptuur: Skulptuuri iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus, liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus ning kehade paindlikkus. Materjaliks on põhiliselt kivi, aga ka pronks ning vask. Maistest vahekordadest, proportsioonidest ning anatoomiast ei peeta kinni, kuna need pole jumalate kujutamisel vajalikud. Valitsevaks vormiks on reljeef. Jumalad on ümbritsetud veetlevatest ja lõbusatest naistest. Kunst tahab rõhutada, et kõik kordub. Tähelepanu ei pöörata iga elusolendi individuaalsusele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Skulptuuri peeti väga tähtsaks ja seda võib pidada tähtsaimaks kunstiliigiks. Indias oli kõige rohkem erinevaid usundeid.
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest
VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALI- JA TARBEKUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunstil oli palju ühiseid jooni, seega võib neid käsitleda ühe teema all. Erinevusi aga leidub. Kreekas oli maalikunst väga tähtsal kohal. Eriti peeti lugu tahvelmaalist, kuna nemad selle ise ka leiutasid (5.-6. saj. e.Kr.). Võeti kasutusele valguse ja varju modelleerimise, katsetati ka perspektiivi. Enkaustika- tehnika, kus temperavärvid kaeti kuuma vahaga. Apollodorus Athenast suurim maalikunsti uuendaja ja edasiviija (5. saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud. Apelles - tõi maalkikunsti naisakti ("Veenuse (Aphrodite) sünd", talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne). Töötas ka Aleksander Suure õukonnas. Roomas peeti maalikunsti pigem väärtusetuks. Arvati isegi, et meestel ei ole sünnis sellega tegeleda (määrib käsi) Pigem tegelesid sellega naised, orjad, kreeka päritoluga mehed. Siiski on mõningaid tahvelmaale leitud, näieks Roo...
Laboratoorne töö nr. 8 Pinnanivelleerimine Töö ülesandeks oli kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m, kasutades nivelleerimise välisskeemil toodud mõõtmistulemusi. Skeemil olevad tulemused on on nivelleeritud iga 40 meetri tagant tekkinud on ruudustik, kus iga ruut tähistaks 40*40 meetrist ruudustikku looduses. Punkti A kõrgus on teada: 63,994, lugem 1126. Minu variandi (variant 12) lahti lugemid punktides: VARIAND LATI LUGEMID PUNKTIDES
2. Egiptuse püramiidid olid tehtud paekivist ja Mesopotaamia omad tehti kuiva muda tellistest . Egiptuse kalendris oli 365 päeva . Mesopotaamias oli 354 päeva . 3. Mesopotaamia on Kahejõemaa , sest sellele linnale andsid elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. 4. Sumerid leiutasid sõjavankrid ja arvatakse, et nad leiutasid ka võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. 5. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. 6. Mesopotaamias oli svastika seotud sigitava jõuga ning esineb suure jumalanna Istari häbemel. 7. Kandilised ja sarnaste värvidega ehitised. 8. Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Tsikuraat ehk astmiktempel on Mesopotaamia kultusehitiste tüüp: massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne
Naabertiigid: Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Itaalia, Šveits, Liechtenstein, Saksamaa Pealinn: Viin (N 48° E 16°) Iseloomustus Rahvaarv: 8 402 900 (2011) Pindala: 83 858 km² Riigikord: föderatiivne vabariik President: Heinz Fischer Rahaühik: euro (EUR) Rahvastikutihedus: 100,2 in/km² Linnarahvastiku osakaal: 68% Enamusrahvused riigis: austerlased 81,1%, jugoslaavlased 5,1%, sakslased 2,7%, türklased 2,2%, muud 8,9% Rahvastik Austria reljeef Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida-Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik. Mäestikud: Baieri Alpid, Karni Alpid, Kitzbüheli Alpid, Kõrg-Tauern, Salzburgi Alpid Jõed: Doonau, Rein, Drava, Inn, Morava Järved: Bodeni, Neusiedli Mullad: stepimullad, mäginiidumullad, metsa pruun mullad Kliimavööde: parasvööde
Portree inimkujundust, ( Taamsaaare portree, Lydia Koidula portree, Juhan Liivi portree) 17.Autoportree - kunstniku enda portree (Rafael,Pikaso,Dali) 18. Grupiportree - portree, kus on mitu inimesi IV. " " .. " I " 19. Skulptuur kunstiliige, mile teosed on mahulised ja on teinud tahkest või plastilisest materjalist (,,David", ,,Pjeta" Mikelanzelo, ,,Nefertiti") 20. Reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum (Mikelanzelo, Belini, Adamson) 21. Monument- mälestussammas ( Russalka, A.H.Taamsaare monument, Vabadussammas) 22.Roosaken ümmargune vitraazaken ( ,,Eesti Maastikud") 23.Muralism(o)- seinamaali liikumine (1920) ( J.C. Orozco, D.A.Siqueros, D.Rivera) 24. Ateljee kunstniku meistrikoda ( Da Vinci meistrikoda, A. Adamsoni ateljee, J.Kölleri meistrikoda) 25. Palett- värvide ja toonide komplekt ehk riist, mille peal kunstnik segab värve
Kenya Keity Eres Üldandmed Pindala : 582 650 km2 Rahvaarv : 38 610 097 (2009) Pealinn: Nairobi Pealinna elanike a1 503 000 Keel : Suahiili ja inglise keel Rahaühik: silling(KES) õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Geograafiline asend Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Pinnamood Reljeef on vahelduv. Riigi kesk ja lääneosa on mägine, see on jagatud kaheks osaks, mida lahutab Ida Aafrika alang (Great Rift Valley). Kenya idaosa võtab enda alla kõrgem platoo. Ülejäänud alad on tasased madalikud. Kõrgeim mägi on Mount Kenya (Kirinyaga) 5199 m üle merepinna. See on kõrguselt teine mägi Aafrikas. Riigi äärealad on tasased. Kliima Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Riigi sisealad jäävad kuiva ja kuuma kõrb...
+10C Aktiivsete temperatuuride summa-ööpäeva keskmiste temperatuuride summa aktiivsel taimekasvatusperioodil. Eestis 1600-1900C. Kultuurtaimede soojanõudlus: 1)Redis 400C 2)Kartul 900-1500C 3)Porgand 1200-1500C 4)Rukis 1300-1500C 5)Lina 1500-1700C Vegetatsiooni periood-taimede aktiivse kasvamise ja arenemisperiood,mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5C; Eestis 170-180 päeva. Punamood e reljeef: Kõige sobivamad alad põllumajanduseks on tasased, merepinnast mitte väga kõrgel asuvad alad. Raskendatud on põllumajandus mägistes piirkondades ja künkliku reljeefiga aladel, sealt tuleb arvesse võtta nõlvade kallet ja avatust ilmakaarte suhtes. Mullad Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turg. Energiamajandus Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega(primaarenergia),nafta ja gaasi
lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. Pheidias. Athena Pheidias. Figuurid Pheidias. Ateenlaste Parthenoni idaviilult pidulik rongkäik. Reljeef Parthenonist. Pheidias Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud.
pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse raiutud pilt, tasandiline, kõrgreljeef-kuju pooleldi väljas, madalal vähe; · Maalikunst o Monumentaalmaal seinamaal(otse seintele maalitud), kui reljeef on ära maalitud, siis on mõlemat; o Fresko krohvile maalitud, alt märjaks värv peale, krohv kuivab ning kui krohvi maha kukub, siis kuna värv on krohvi alla läinud
Klassikalised 5 kunstiliiki on: ARHITEKTUUR e. ehituskunst: 1. Sakraalarhitektuur religioossed ehitised: kirik, kabel, klooster, mosee, tempel 2. Profaanarhitektuur ilmalikud ehitised: loss, palee, linnus, raekoda, elamu SKULPTUUR on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahuline kujund: 1. Ümarplastika ( asja saad igalt poolt vaadata) ( vabaplastika- saab skulptuuri tõsta, monumentaalplastika- sambad, triumfikaared) 2. Reljeef kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav ainult ühest küljest. Jaguneb: · Kõrgreljeef peaaegu ümarplastiline töötlus · Madalreljeef üsna tasapinnaline töötlus · Süvendreljeef esineb peamiselt Egiptuse kunstis Skulptuur jaguneb ka otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega(pargiskulptuurid) 3. monumentaalplastika kindla asukohaga, kuuluvad arhitektuursesse
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
Peen ja puhas või värvitud puust. painduvad kehad, ei peeta kinni detailide töötlus, armastus proportsioonidest ja anatoomiast. voolava joone ja vormi vastu ning Inimesed paljude käte, mitmete peen pinnakäsitlus. peadega ning inimeste ja loomade kombinatsioonid. Kivi, vask ja pronks. Valitsev vorm on reljeef. Inimeste, loomade ja jumalate ühtsuse rõhutamine. 7. skulptuuri näited Tantsiva Siva pronkskujud. Shi Huangdi hauast leitud Buddha kujud põletatud savist sõdurifiguurid, Luoyangi lähedalt leitud hiiglaslik Buddha figuur. 8
Pedosfäär Kui mullad on inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastunud, kasvab ka põhjavee saastumise oht. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee õhu ja elus org. toimel. Murenemine on pidev protsess. Lähtekivim- pindmised, peenemad murenenud kivimid.Just lähtekivim on see, kuhu peale tekib mullakiht. Füsikaline murenemne- ehk rabenemine, toimub kivimiosakeste- mineraalide-temperatuui kõikumisest ja soojuspaisumisest(kokkutõmbed). keemiline koostis ei muutu.kõige intensiivsem kuivas kliimas, nt. kõrb. Keemiline murenemine- ehk porsumine, kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi või keemiliste saaste ainetega. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine. Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus. Mineraliseeru...
Pedosfäär *pedosfäär on muld (üldiselt) *muld on avatud süsteem, mis on avatud õhule ja niiskusele, altpoolt ka kivimitele. *Enamus globaalprobleeme on tihedalt seotud mullaga. *Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. *lähtekivim on mulla peenemaks murenenud pindmiseid kivimeid *Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht kus murenemine toimub. *Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimiosakeste e. mineraalide murenemine soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Selle käigus peenestub kivim eri suurusega osadeks kuid keemiline koostis ei muutu. *keemiline murenemine e. porsumine muudab kivimi keemilist koostist ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutud algselt vähe. *lahustunud soolade ära kandumist nimetatakse leostumiseks *nt sellele on eestis karstumine. *ühe alaliigina võib tuua veel bioloogilise murenemise. *murenemise käigus tekib lähtekivim *Pinda, millele muld tekib,...
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja...
paigutus oli vähe loogilisem kui Kreetas. Sealt leiame ka iseloomulike pikerguse saali megaroni. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile. Tyrinsi lähedal asus Mükeene linn (see oli ka Homerose eepose "Ilias" kangelase Agamemnoni kodupaik). Mükeene oli samuti hiiglaslikest plokkidest tehtud müüridega kaitstud (kükloopide müürid). Kuulus Mükeene Lõvivärav koosneb vaid kolmest kivimürakast ja nendele toetuvast kolmnurksest plaadist, millele on tahutud reljeef kahest samba najale toetuvast elukast. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane, vaid sarnases Kreeta omaga. Kõrgel jäljel oli tarbekunst (kullassepatöö, keraamika). Leitud on nn. Agamemnoni kuldmask. Peloponnesose valitsejad olid 12.-13. saj. e.Kr. väga võimsad. Kuulus on nende sõjakäik Trooja vastu.
Põhilised religioonid on Aafrika traditsioonilised religioonid ja Islamiusk, on ka kristlaste vähemus. Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhamadjo Riigihümn: Esta é Nossa Pàtria Bem Amada Kliima, loodusolud, geograafiline asend Rannikul on Guinea-Bissau reljeef tasane, rannajoont liigestab üksnes selle keskosas paiknev Geba jõe delta. Sisemaal laiuvad Bafatà ja Gabù kiltmaad, kust voolab läbi mitu jõge, mis kujutavad endast ainsat juurdepääsu riigi sisealadele. Suurimad jõed on Cacheu, Geba, Corubal ja Colufe. Guinea-Bissaule kuulub ka Bissagose ehk Bijagose arhipelaag, mis koosneb 60 saarest, mille vahel on sisse seatud praamiühendus. Kliima on troopiline , keskmine õhutemperauur on 25 kraadi, vihmaperiood kestab juunist novembrini.
google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Hildeseimi toomkiriku Ristimisnõu ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Reimsi peapiiskopi Gero rist, sisaldab reliikviat ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Trooniv Kristus reljeef. PühakTrophime kirikust Prantsusmaal ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Portaal Pühak Trophime kirikust Samson ja lõvid ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Portaal Pühak Trophime kirikust ·http://www.google.ee/search
Romantism Kersti Kaupo 12a Üldiselt romantismist Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine Iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest,individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides Romantismi tunnused Nimetus romantism kandub kunsti üle kirjandusest Väärtuslikumad romantismi saavutused maalikunstis Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk- kunstist Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus Pearõhk kloriidil Eugene Delacroix, 1798-1863 Oli prantsuse kõige tuntum maalikunstnik ja graafik Tema maalid on dünaamil...
Viidumäe looduskaitseala Asukoht Asub Lääne-Saaremaal, jäädes Lümanda ja Kihelkonna valla territooriumile. Paikneb ligi 10 kilomeetri pikkuse ning keskmiselt paari kilomeetri laiuse vööndina Saaremaa keskkõrgustiku lääneküljel Muistse Antsülusjärve rannaastangul. Looduskaitseala külastuskeskus asub Audakul, jäädes Kuressaarest 28 km kaugusele. Asukoht Joonis 1 . Viidumäe Looduskaitseala asukoht Eestis Joonis 2 . Viidumäe Looduskaitseala LK eesmärgid Lääne-Saaremaale iseloomuliku looduse kaitse Elupaikade säilitamine Paljude haruldaste liikide kaitse. Koosluste säilitamine. Haruldaste taime-liikide ja koosluste uurimine Foto 1 . Viidumäe Looduskaitseala hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades eelistavad kasvada mitmed haruldased taimed, sh ka aas-kar...
JALUTUSKÄIK ROOMAS Rooma linna rekonstruktsioon Rooma linn tänapäeval Colosseum-kõige kuulsaim amfiteater Valmis aastal 80 Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Ellipsi kujuline 188x156m, kõrgus 48,5 4-korruseline 80 kaart ja 80 sissepääsu Mahutas 50 000 pealtvaatajat Colosseum Colosseum tänapäeval Gladiaatorid areenil Panteon "Kõikide jumalate tempel" lad.k Esimene kuppelehitis, kuplid toetuvad 8. eenduvale müüriosale, mille vahel nisid Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5m kassetlagi Sisekujundus erinevatest marmoritest Sinna maeti kuulsaid inimesi näit. Raffael ja paljud valitsejad Panteoni sisevaade Foorumid Linnaväljakud teede ristumiskohas Palju ehitisi-basiilika(äri-ja kohtuhoone), raamatukogud, templid, trimfikaared, arhiiv, kartser, sammas, monumendid Siin lõppesid triumfikäigud, siin asus uudistetahvel "acta diurna", siin ae...
Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kurdmäestike teke Murrangud pangasmäestike teke Ookeanilaamade lahknemine: · Ookeaninõo laienemine ehk spreeding · Pangasmäestikuline reljeef · Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid · Nt Islandil Mandriliste laamade lahknemine: · toob kaasa uute ookeanide tekke, nt Ida-Aafrika suurte järvede piirkonnas. · Tekivad riftiorud ja pangasmäestikud · Mandriline riftide süsteem ja vulkaanid · Nt Aafrika mandril Ookeanilaama ja mandrilaama põrkumine: · Raskema OL serv sukeldub kergema ML alla · Sukeldumisp. kutsutakse ka aktiivseks ookeaniääreks · Ookeanis tekib süvik
Prantsusmaa 910. aastal Romaani stiil MARIA LAACHI KIRIK Saksamaa Romaani stiil 1093-1156 ehitati (63 aastat) POITIERS´ JUMALAEMA KIRIK Prantsusmaal Romaani stiil 10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England concerning William, Duke of Normandy, and Harold, Earl of Wessex, later King of En gland , and culminating in the Battle of Hastings.
Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhu...
Plaan – moonutusteta maapinna kujutis tasapinnal; väiksemate alade jaoks Koordinaatsüsteemid: Geodeetilised k. (meridiaanid ja paraleelid; laius ja pikkus), Ristkoordinaadid (telgmeridiaan ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid (horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid, ellipsoid, suvaline e. suhteline) Mõõtkava – reaalse joone pikkuse ja kaardil oleva joone pikkuse suhe Maastiku reljeef: Pinnavormid (negatiivsed, positiivsed ja neutraalsed) Asimuut – meridiaani põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad.
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 K urista – 23. mai 1956 Stockho lm) oli eesti luuletaja j a kirjandusteadlane . Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel kuni 1917. aastani...
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (edafon (sh mikroorganismid ja suuremad loomad). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed...
märkimiseks ookenail , kalapüügikohtade isobaatide pealekandmiseks avamerel või ookeani põhjakõrgendikul) Teatmekaardid Ülevaatekaardid , erinevate andmetega hoovuste tõusudemõõnade magnetvälja indexkaardid teiste kaartide leidmise hõlbustamiseks. soodsate mereteede kaardid hüdrometreoloogilised kaardid jne. Merekaartide sisu Matemaatiline alus kaardivõrk ( WGS84) , mastaap Mere üldtunnused põhja reljeef , tuletornid , tuled , märgid , madalikud , karid , leetseljakud , veealused ja veepiirid olevad kivid , uppunud laevad , poid , toodrid. Üldgeograafilised elemendid : pinnareljeef , jõed , järved , asulad , sadamad Kaardi vormielemendid kaardi tiitel , pealkirjad , joonised , märkused Enne kaarti kasutamist tuleb kõik kaardielemendid läbi vaadata! Merekaardi lugemise järjekord Täpsustatakse tiitel, See viitab sõidurajoonile.
Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kurdmäestike teke Murrangud pangasmäestike teke Ookeanilaamade lahknemine: Ookeaninõo laienemine ehk spreeding Pangasmäestikuline reljeef Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid Nt Islandil Mandriliste laamade lahknemine: toob kaasa uute ookeanide tekke, nt Ida-Aafrika suurte järvede piirkonnas. Tekivad riftiorud ja pangasmäestikud Mandriline riftide süsteem ja vulkaanid Nt Aafrika mandril Ookeanilaama ja mandrilaama põrkumine: Raskema OL serv sukeldub kergema ML alla Sukeldumisp. kutsutakse ka aktiivseks ookeaniääreks Ookeanis tekib süvik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
