Temast sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kasutas osava diplomaadina ära vaenlaste omavahelisi vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida vaherahu) Ümera lahingu tähtsus: eestlased võitsid sakslaseid, latgaleid, liivlaseid. Turaida vaherahu järel olid eestlased võitlemas leedulastega, kuid ristisõdijatega oli vaherahu kasulik, kuna nad said selle ajaga lisajõude juurde.
Julius Kuperjanov LAPSEPÕLV JA KOOLIIGA Julius Kuperjanov sündis 11.oktoobril 1894. aastal. Oma esimesed eluaastad veetis Kuperjanov Venemaal, Pihkva kubermangus, kuhu tema vanaisa Karl Kuperjanov oli Räpina mõisast 1870. aastal põgenenud. Soov anda oma lastele eestikeelset haridust oli peamiseks põhjuseks, miks Julius Kuperjanovi isa lahkus Venemaalt ja ostis 1904. aastal Vana-Kuustes Lalli talu. Kui 10 aastane Julius tuli Vana- kuuste Sipe kooli, äratas ta teistes õpilastes tähelepanu mitte ainult oma tõmmu nahavärvi ja tumedate juustega, vaid ka väga hea vene keele oskusega
Kui üks kohanimi täpsustab teist või I sõna on omadussõna kasutame sidekriipsu N: Järva-Jaani, Suure-Jaani,Väike-Maarja,Viru-Jaagupi 14.KADAKA TEE-tänavate, väljakute,teede, turgude nimed kirjutame lahku N: Vabaduse puiestee, Lai tänav, Nõmme turg (Keskturg) 15.EMAJÕGI- Kui pärisnime esiosa eraldi kohanimena ei kasut. Kirj Kokku. N: Munamägi, Metsakalmistu, Pelgurand, Vahemeri, Hirvepark. 16. PÄRNU JÕGI- Kui nime esiosa esineb eraldi kohanim. kirjut. Järg. Sõn.Lahku N: Pihkva järv, Tartu linn, Jõgeva maakond 17.ARVSÕNAD -sada -kümmend------Kokku, ülejäänud lahku -teist N: Nelisada, kolmkümmend, viisteist, kaks tuhat, kuus miljonit
OGALIK Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5…8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv pesa ehitada. Ogalik on kala, kellele pesaehitamises on võrdväärset vastast raske leida. Ta tassib kokku igasugust taimset materjali, mis elupaig...
hakkasid eestlased kasutama alles vabadusvõitluse lõpulahingutes. Eestlaste sõjaväes puudus ühtsus. Enne lahingut olid eestlased üksteise juures röövretkedel käinud ja maakonniti ei saadud just kõige paremini läbi, puudus ühtne riik. Ordurüütlid, taanlased ning rootslased see eest hoidsid kokku ja võitlesid ühise eesmärgi nimel. Kui algselt olid suhted venelastega kehvad, siis hiljem korraldati nii Pihkva kui ka Novgorodiga mõned ühisoperatsioonid, kuid selleks pidid eestlased venelasi meelitama kingituste ja rahaga ja taluma nende rüüsteretki. Loodeti venelaste abile ka vabadusvõitluse lõpus, kuid venelaste poolt tulev abi jäi mitmeid kordi tulemata ning see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Eestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa, kuna neil puudus ühtne riik,
Modest Mussorgski Mussorgski sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esimese klaverimänfuoskuse sai ta emalt. 1852. aastal astus Mussorgski kadettide kooli, kus noorte seltskondliku lihvi andmiseks õpetati ka klaverimängu. Nelja aasta pärast alustas ta teenistust kaardiväeohvitserina. Ta oli oodatud külaline suurilma külalistetubades. Ta oli elegantne, hästi kasvatatud, oskas prantsuse keelt paremini kui vene keelt, oli suurepärane pianist, laulja ja tantsija; teda ootas ees kaardiväeohvitseri muretu karjäär
Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et
sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest süüdimõistetud. Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa, 90% eestlastest elas siiski Venemaa Euroopa-osas. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jõge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Sageli koondusid samast Eestimaa piirkonnast väljarännanud samadesse asundustesse (ka külade nimed pandi selle järgi näiteks, Petseri küla Krasnojarski krais), mis tähendas, et eesti keel säilis ja on tänapäevani säilinud igapäevase suhtluskeelena. Edasised ajad kujunesid asunikele muutlikeks
/16. XII 1899-10. II 1945), luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik. (Kruus 1995 : 561)Sündis Tartumaal Tähtvere v. Kure metsavahitalus ehitustöölise pojana, õppis 1909-12 Tartu Peetri kog. Kirikuk-s, töötas 1913-19 kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel ja 1918-22 Tartu õhtugümnaasiumis. (Kruus 1995 : 561)Kuulus 1919-20 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võittis mõne päeva osa lahingutegevusest Pihkva all Punaarmee vastu. (Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu ülikoolis filosoofia-ja õigusteadskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirj., rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561)
Coat of arms and flag parishes: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina and Vastseliina. Hist ory! Piusa is a river in § Southeastern Click to edit Master text styles Estonia and, for the Second level last 14 km before draining into Lake Third level Pihkva Fourth level Fifth level § Engli is a lake in Võru county. Rõuge Suurjärv is a Riv § lake in Rõuge er Parish, Võru County. It is the deepest and Estonian lake with a maximal depth of 38 lak m. es! § TammeLauri oak is the thickest and oldest tree in Estonia.
Ogalik Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5...8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv pesa ehitada. Ogalik on kala, kellele pesaehitamises on võrdväärset vastast raske leida. Ta tassib kokku igasugust taimset materjali, mis elupaigas on kättesaadav. Kokk...
Eestlased muinasaja lõpul (koostas V.Stepanova) Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist talirukis) · Loomapidamine/ Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) · Küttimine/ Jaht · Kalapüük/ Kalastamine · Metsamesindus * Sel ajal Eesti alal elas vähemalt 150 000 inimest. Käsitöö areng · Igas peres valmistati: tööriistaid tarberiistaid ehitisi rõivaid liiklusvahendeid Käsitöö areng · Oma ala meistrid tegid metallitöid: relvi tööriistu pronks ja hõbeehteid Kaubandus · Tegeldi vahetuskaubandusega: kaup vahetati kauba vastu kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud. · Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linn...
maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel. Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Nagu varem räägitud jäid Soome abiväed Tallinna hiljaks ja eestlased said 14. mail Sõjamäe lahingus orduvägedelt hävitava kaotuse. 18. mail saabus Viiburi foogt Tallina, aga kuuldes eestlaste kaotused pöördus ta tagasi soome. 26. mal algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, kus lõõdi maha sakslased ja uputati preestrid merre, seejärel piirati 8 päeva Pöide linnust ja viskasid alistunud sakslased, nende hulgas ka foogti, kividega surnuks. Harjumaal surus Liivi ordu Saksa ordu abiga ülestõusu maha 1343. aasta lõpus aga ülestõus ei olnud veel läbi. 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas (poos üles) saarlaste kuninga Vesse
Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on üleka...
a. esimesel poolel. 1983. a. kuulutas USA valitsus 14. juuni Balti vabaduse päevaks, 1985. a. võttis Euroopa Parlament vastu otsuse Balti riikide õiguslikust staatusest ning järgmisel aastal kiitis heaks resolutsiooni, mis nõudis eestlaste, lätlaste ja leedulaste enesemääramisõigust. Uue nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. a. eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga (Eesti saanud Tartu rahuga, 80% Venelased; kaotas 5%), Lätilt võeti Abrene linn ümbrusega (kaotas 1,8%) ning Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipéda ala (sai 16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks
Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust. Liivi, Lätii ja Riia ning Mõõgavendade ordu ühendatud väed ei suuda linnust vallutada. Linnusesse lubatakse preestrid läbirääkimisteks, kuid Viljandi ei kinnita rahulepingut. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmitakse rahuleping sakslastega ja neid lubatakse linnusesse. 1223. aasta 29. jaanuaril pühapäevase missa ajal tapetakse linnuse õuel ja osalt vangistatakse kirikusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed. Algas eestlaste üleüldine uus võitlus sakslaste vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja Saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. 1223. aasta suvel löövad Viljandi kaitsjad Mõõgavendade Ordu, ulgusakslaste, lätlaste ja liivlaste ühendatud väge ...
Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid. Viljaka pinnasega Sakala kõrgustikul on tihe asustus. Suurimad asulad on Viljandi, Tõrva, KilingiNõmme, Mõisaküla ja SuureJaani linn ning Nuia ja AbjaPaluoja alev. Haanja kõrgustik asub KaguEestis, idaosa ulatub Vene Pihkva oblastisse ning lõunaosa Lätti. Kõrgustikul on valdav künklik moreenmaastik. Pinnakate paksus küünib 180 mni. Künkliku maastiku ja ulatusliku erosiooni tõttu on mulla viljakus väike ja põllumaad killustatud. Kõrgeimas osas Haanjas asuvad metsased munajad mäed Suur Munamägi 318 m (Baltimaade kõrgeim tipp) ja Vällamägi 297m. Haanja kõrgustik on Eesti kõige sademeterikkaimaid alasid, lumikate püsib seal märksa kauem kui mujal
Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning
Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused. NT : Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Mongolite vallutuse tagajärjel (13. Saj alguses) pidurdus kultuuri areng. Uueks ehituskunsti keskuseks sai Moskva, kus töötasid itaalia meistrid (kuulsaim neist ARISTOTELE FIORAVANTI). · Uspenski kirik Moskvas · Alates 15
veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas surmaaeg ja -koht teadmata, arvatavasti september 1944) oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. See tehtud valik oli õige. Sellest otsusest algas Johan Pitka mere- ja sõjamehetee, mis viis ta Eesti Vabadussõjas kolman- daks meheks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrvale. Julius Kuperjanov (11. oktoober 1894 Venemaa, Pihkva kubermang, Ljohhova küla Novorzevi lähedal 2. veebruar 1919 Tartu) oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Vabadussõja ajal organiseeris Kuperjanov Lõuna-Eestis enamlaste vastu partisanisõda ning saavutas rahva seas suure poolehoiu.
Lese teiseks kättemaksuks oli siis järgneva saatkonna hävitamine. Arvatavasti teine saatkond ei teadnud esimese saatusest midagi ja need mehed olid ka kõrgemast seisust, kuid seda vaatamata põletati nemad saunas või tares. Saun süüdati hoone ukse juurest. Inimeste rituaalsed põletamised on pärit Skandinaaviast. Niisiis on see põletamine esimesest staatuse poolest kõrgem. Olga eluloos väidetakse, et Olga sündis Võbutõs, mis on praegu Pihkva linna lähedal. Pihkvamaal on säilinud ka Olga toponüümika. Võbutõ lähedal avastati ka surnukamber, kus süüdati inimesi, see meenutab väga Olga teist kättemaksu.Ja sealt võib ka välja lugeda, et Olga tapmisviis, sobis täiesti drevljaanide staatustega. Teise saatkonna hukkamsie järel oli Igori matusepidu, seejärel hukati Olga käsul 5000 drevljaani, see oligi Olga kolmas kättemaks. Olga oli esimene kuulus Venemaa naisvalitseja. Oma tapmistes käitus ta täiesti
Flotilli divisjoni komandörina. 15. juulil 1839. aastal määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks. Aastatel 1841 kuni 1851 oli Bellingshausen igaaastastel kuni 40 sõjalaevani ulatuva Balti laevastiku õppuste Kroonlinna eskaadri juht. 1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks. Aastal 1848 sai temast Balti laevastiku ülemjuhataja. Bellingshausen on Vene Geograafiaseltsi asutajaliige. Perekond Fabian Gottlieb von Bellingshausen abiellus 1826 Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Burehhino mõisast pärit Anna Dmitrijevna Boikovaga (Bajkova; 18081892). Abielust sündis 7 last, kellest 4 elas täisealiseni: Bellingshauseni nime ja tegevuse jäädvustamine Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968 ja 1978. Tallinnas Pikk tänav 28 avati talle 1978 bareljeeftahvel. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu, Bellingshauseni saar ja kraater Kuu tagaküljel.
1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja
Kuramaa hertsogiriik Põhjasõda (1700-1721) • Toimumisaeg: 1700- 1721 • Toimumiskoht: Euroopa • Tulemus: Venemaa ja tema liitlaste võit. Sõja lõpetas Uusikaupunki rahu • Osalised: Rootsi, Türgi, Kasakad, Venemaa, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita, Preisimaa, Hannover Vabadussõda • Toimumisaeg: 1918- 1920 • Toimumiskoht: Eesti, Läti, • Peterburi kubermang ja Pihkva kubermang • Tulemus: Punaarmee väljatõrjumine Eestist ja Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamine Tartu rahulepinguga • Osalised: Eesti, Vene SFNV, Landeswehr Okupatsioonid Esimene Saksa 1917– 1918, Esimene Nõukogude 1918–1919, Teine Nõukogude 1940– 1941, Teine Saksa 1941– 1944, Kolmas Nõukogude 1944–1991 Kasutatud materjal http://et.wikipedia
Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ülejäänud Saksa-Rooma keisrile. Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis) Ristisõdade lõpp Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240. aastal vallutati Ingerimaal Koporje ning Peipsist lõunas Irboska ja Petseri. Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma sõjajõuga vastu, samal aastal lõi ta Neeva lahingus tagasi Rootsi ristisõdijad, seejärel vallutas tagasi Koporje ning tungis 1242. aastal Tartumaale. Tartu piiskop Hermann suutis umb 1000 meest koondada. Kuna eestlased korraldasid vene eelüksustele Mooste juures eduka varitsuse, võttis
ühiskondlikke ideid, harida muusikalist lihtrahvast. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõnadest) II instrumentaallooming (pandi juurde sõnaline programm seletus) Click to edit Master text styles Ilja Repini Second level portree Third level Fourth level Fifth level Elulugu Modest Petrovits Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus. Kannatas vaimse tasakaalutuse all, mida süvendas alkoholism. Tema muusikaanne ilmnes varakult ja ta sai heaks pianistiks. Perekond soovis, et ta teeks karjääri sõjaväes. Ta lõpetaski sõjakooli ja ta võeti eliitväeossa. Demobiliseerus kahe aasta pärast. Tutvus Balakireviga ja pühendus koos temaga tõsisele muusikale. Rahaliste raskuste tõttu hakkas ametnikuks. Samal ajal töötas oma esimese ooperi ,,Salambo" kallal. Suri oma 42
Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas
sõlmimisel) kaotus kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun Merelahing Uues sadamas saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho Läbirääkimistel paluti ugandlastel röövitud vara tagastada, aga see polnud võimalik (latgalite rüüsteretked), nõustuti ristimisega Ugandis & Sakalas, mis ajas närvi vürst Vladimiri, kes tegi 1216 rüüsteretke Ugandisse 1217 veebr Otepää, Pihkva ja Novgorod liitusid sakslaste suurim lüüasaamine 1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus
3. Vabadussõda (1918-1920) 5. Saksa okupatsioon (1941-1944) 6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eesti alal asus tegutsema Eesti Töörahva Kommuun, mis paiknes Narvas. Selle juhiks oli Jaan Anvelt. Kommuuni poliitika jätkas enamlaste
Mõisa ajalugu Eestimaa kagusopis, Peipsi-äärsetel rannamadalikel, jõgede ja järvederohkel alal on läbi aastasadade mänginud olulist osa maa poliitilises ja majanduslik-kaubanduslikus elus just see Räpina mõis (vt. joonis 1) (mõisa peahooneks on Sillapää loss). Siit metsatagusest viisid maa- ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale. Hilisemal ajal puutusid Räpina alla jääva Võhandu jõe suudmes Salusaares kokku kolme kubermangu piirid: Peterburi, Pihkva ja Liivimaa, seetõttu toimus ka siinsetel aladel suurem kauplemine. Mõis on läbi aegade olnud majanduslikust vaatevinklist vaadates keskmike hulgas: 1585. a. andmetel kasvatati mõisas lina, rukist, otra, kaera, hernest ja tatart. 1610. a. oli Räpina all märgitud 10 veskit ja 15 küla 9. jaanuaril 1710. a. toimus mõisa lähistel Põhjasõja üks otsustavamaid sündmusi- Erastvere lahing, milles Peeter 1. väed saavutasid kaaluka võidu. Sellest ajast peale algasid
endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved (soodid ehk vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali). SUURIMAD JÄRVED Euroopa suuruselt viies järv Peipsi. Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank. Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades kitsaid ja pikki orglahtesid. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi. Võrtsjärv ja Peipsi järv asuvad mõlemad liustiku poolt kulutatud madalas ja laugeveerulises nõos. Võrtsjärv on läbivoolujärv. PÕHJAVEE KUJUNEMINE
ja oopereid ja klaverimuusikat; loomingus vähe rahuslikkust "Võimas rühm" Russian five. Balakirev- rühmituse juht. VR ainus liige, kes tegeles üksnes muusikaga. "Geeniused haritamist ei vaja" Borodin- keemik, ooperite ja romansside looja Cui- sõjaväe.insener, hililoojana kõige keskpärasem. Tegutses kriitikuna- Mussorgskit! Mussorgski- kaardiväeohvitser. Kõige andekam! Rimski-Korsakov-mereväelane. Teinud seoses ametiga ümber maailma reisi. 2.Modest Mussorgski (1839-1881) *Sündinud Pihkva kubermangu vaesunud mõisniku peres. Suri Peterburis. * Muusikalist haridust sai emalt * Õppis kaardiväeohvitseriks. Tutvus Dargomõzski ja Balakireviga ning samuti Glinka muusikaga. Hakkas võtma B.komp tunde. Lahkus sõjaväest- mõisteti hukka sõprade ja tuttavate poolt. *1860 alustas ooperite kirjutamist, kuid enamik jäid lõpetamata. *väga radikaalne uuendaja, otsib jõulist stiili *vaba harmoonia käsitlus, kaotab võtmemärgid, paralleelsused
Bütsantsi ja vanavene kunst ·5. Sajandil lakkas olemast LääneRooma riik, sealse kunsti areng peatus sajanditeks ·Kunsti areng jätkus IdaRooma riigis Poliitiline mõjutus · Rooma keiser Constantinus (valitses 306337) rajas kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna Konstantinoopoli (nüüd Istanbul) · 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja usuvabaduse · Ristiusk sai ametlikuks religiooniks · Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395 · Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati nimetama Bütsantsiks · Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele · Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud ...
Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus...
Peremehi nimeati kohalike valitsejate vastuolusid öra kasutades mõne siseasjadesse sekkuda. Vana vaenlase Leeduga üksjalgadeks. teise aadliku maale elama asuda, lootes seal kujunsid 15.sajandil heanaaberlikud suhted. Hiljem Maavabad olid vallutusperioodi ülikute paremaid elutingimusi. Nüüd sõlmiti kokkulepped, Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendatud rüüsteretk järeltulijad. Vabastas koormistest, isiklikult vabad. mis kohustasid ilma loata oma isanda juurst Lõuna-Eestisse. Liit Leeduga ja Venemaa vastu Pidid maad ise harima. pagenud talupoegi välja andma. Talupoegadelt sõtta. 1503 sõlmiti venelastega 6 aastaks vaherahu, Vabatalupojad olid end koormistest raha eest lahti nõutavad maksud suurenesid. 1507. Võeti mida pikendati kuni Liivi sõjani 1558. Aastani
Milline võinuks olla Eesti kuningriik? Palju on filosofeeritud teema üle, kas Eestil oleks olnud võimalus olla iseseisev kuningriik ja milline see kuningriik oleks olnud. Maailmast on palju näiteid kuningriigi kujunemiseks, kui ka monarhia lõppemistest. Eestlaste teadaolev ajalugu algab IX aastatuhandel eKr, kus esimesed elumärgid on Sindi jõe äärest Pulli külast. Eestlased on olnud ajaloolise kujunemise järgus kuni muinasaja lõpuni nii maaharijad, karjakasvatajad, kalurid, käsitöölised ja kaupmehed. Eestlasi on peetud alati harimatuks talurahvaks. Eesti Kuningriigiks? See võimalus oleks meil olnud Jüriöö ülestõusu ajal, kus Eestlased osutasid head vastupanu ja valisid enda seast neli kuningat. Kuid miks neli? Eestlastel polnud üksmeelt, polnud teadmisi ja kogemusi. Sooviti võimu ja seeläbi ennast kehtestada, sest leiti mida rohkem, seda rohkem on teadmisi ja tarkust. Kuid nad hukati vandenõu läbi ja Eesti ei sa...
JULIUS KUPERJANOV K E S O L I J U L I U S KU P E R J A N O V ? Julius Kuperjanov sündis 11.oktoober 1894.aastal Venemaal, Pihkva kubermangis, Ljohhova külas –suri 2. veebruar 1919 Tartus. Ta oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant (Saksa okupatsiooni ajal ja mõjul nimetati teda vastava Saksa auastme järgi ülemleitnandiks). JULIUS KUPERJANOV ISIKKLIK ELU Julius Kuperjanov esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale
Omakaitse varad. Eesti Kaitseliitu võisid kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud. · 16. november Ajutine Valitsus esitas üleskutse Eesti Rahvaväe kokkukutsumiseks. · 19. november Eesti Ajutine Valitsus võttis valitsemise ametlikult üle. · 22. november Nõukogude Venemaa väed ründasid Narvat. Tänu Saksamaa vägedele löödi rünnak tagasi. · 25. november Nõukogude Venemaa väed vallutasid Pihkva. · 27. november valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. · 28. november soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv. · 28. november Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. · 28
koostööd. *restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus*asjaajamiskeel sks keel*säilis luteri usk *tollipiir sama Aadlimatriklid-aadlisuguvõsade nimekirjad. 1762 Katariina 2. uuendused *Uus asehalduskord: tekkis Paldiski, Pärnu mk-st lõi lahku Viljandi mk, Tartust lõi lahku võru mk, Narva läks Peterburi kubermangu, Setumaa läks Pihkva kubermangu.* taastati pearahamaks_aadlik maksis talupoja eest ära, kuid pani selle eest tööd juurde* hingeloendused **Uuenduste eesm:piirkonna ühtesulamine MÕIS JA TALU:tüübid*rüütli e eramõisad(balti sks)*kroonum.(renditi aadlikele riigiteenistuse eest) *pastoraadid e kirikum. ,,Eesti on Rootsi viljaait"-eestil oli rootsi ajal rootsit viljaga varustada. Vakuraamat-raamat,kus kirjas talupoegade kohustused. Adramaarevision-pandi kirja töövõimelised talup .
Vabadussõda Vabadussõda puhkes 28.novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Punaaremee pealetung toimus kahes suunas. Narva alt Tallinnale ja Pihkva alt Võru-Valga-Tartu suunas. Algavale interkratsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Iterkatsioon on mingi riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse, eesmärgiga selle riigi valitsevat korda likvideerida. Leenin püüdis näidata aga, et eestis ei toimugi vabadussõda vaid siin toimub hoopis kodusõda. 29.novembril 1918 marssis punaarmee Narva ja samal päeval kuulutasid enamlased seal välja eesti töörahva kommuuni, mille eesotsas oli kommunist ja eesti rahva reetur Jaan Alvelt.
Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Ah, mina olen juba seda sugu, et iga meel mul iga ilu joob. Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega. Artur Adson 3. veebruar 1889 Eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist Õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis, Pihkva maamõõdukoolis ning oli lühemat aega Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hingekirjas Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, aastail 19351940 siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna Kuulus rühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" 1924. aastal abiellus Marie Underiga ning põgenes 1944 Rootsi 5. jaanuar 1977 Looming Adsoni kujunemisele luuletajaks andis suuna Marie Under
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid
Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks oma võimu tunnistama sundinud Ugandi, Sakala, Järvamaa ja Soontagana vanemad. Vallutustest häiritud Novgorodi ja Pihkva vürstid, kes pidasid Ugandit oma mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks, tegid koos neid toetanud saarlaste, harjulaste ja sakalastega sõjakäigu Otepää linnuse ja seal end kindlustanud riialaste ja ugalaste vastu. Põhjused ► Vaenlaste sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult.Vaenlased tahtsid maad juurde saada ning eestit vallutada.Sakala vanema Lembitu eestvõttel enamikest Eestimaa põhimaakondadest oli kokku kogutud suur malev
Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa. Reigi Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis luukarvaseks. Reigi Boecler-Kreutzwaldi raamatus seisab: * luuvalopääv oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, seetõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö. http://et.wikipedia.org/wiki/Luuvalup%C3%A4ev http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/teised/luuvalu.htm http://www.maavald.ee/prindi.html?id=562 http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=taht&docid=75 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/teised/luuvalupev.htm
Kolme maleva manööver-saarlased väina jõe suudme piiramine, läänlased toreida liivlaste ründamine, sakalased ja ugalased latgalite ahistamine plaanis jäi väheseks inimesi Merelahing sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215.a suvi Ugandi ja Sakala alistuvad lotusetus, Riias rahu palumas, ristimine, vana nõudmine(lõpuks loobuti) Pihkva pahameel- rüüsteretk Venemaale koos sakslastega 1217.a Võit Otepää all venelased, saarlased, harjulased otepää all suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit sakslased said teada ja ründasid kiiremas korras, Viljandi juures, langes Lembitu ja Kaupo väga suur kaotus eestlastele ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas
hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda jaotatult. NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda. NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2–1m.
aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist katsid eesti mehed eesotsas majorite Rebase ja Soodeniga
Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola- Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. 4 Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp. 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes
Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõda. Riia linn moodustas ühisrinde ordu vastu. Vana-Liivimaa feodaalriigikeste välispoliitika lähtus Saksa ordu ja Rooma paavsti taotlusest oma võimu laiendada. Põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. 1263. tungisid leedulased ordu valdusesse ja põletasid maha Vana-Pärnu. 1270. käisid nad läbi Saaremaa 1242 toimus Pepsi jääl nn. Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast venelaste poolt purustati. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. Sakslased omalt poolt olid sunnitud leppima sellega, et nende valluse piiriks jäid Narva jõgi ja Pepsi järv. Võitlused hoogustusid taas 1320-ndatel.
puukirikud Oneega järve saarel. Moskva punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja ,et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV, lisanimega Julm. Omapärases suunas arenes Venemaal ka ilmalik ehituskunst. Paljudest suurest linnadest võiks esole tuua meile lähima Pihkva. Sealne kindlustatud kreml ning paljude tüsedate tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätab üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Nagu Bütsantsiski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
