Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema
"Jonestowni juhtum - massimõrv või massienesetapp?" Jonestown oli mitteametlik nimi, mis anti Peoples Temple Agricultural Project'ile, ehk rahvaste põllumajandus templi projektile, Loode-Guyanas, mille eestvedaja oli Jim Jones. Jonestown sai rahvusvaheliselt kuulsaks, kui 18. Novembril 1978 hukkus asulas ja asula lähedal oleval lennujaamal 918 inimest. Asula nimi sai sünonüümiks juhtumitele nendes kohtades. Kokku suri tol traagilisel päeval 909 templi liiget. Kas tegu oli massimõrva või massienesetapuga? Paljudelt audio lintidelt ja Jim Jones'i enda jutust nendel lintidel oli kuulda, et tegu on massilise enesetapuga, pigem ohverdada ennast, kui naasta tollesse ebainimlikku maailma, millest kunagi nii suurejooneliselt loobuti, ohverdada ennast parema maailma nimel. Tänu
Nähtavat hallitust ei teki Katse: 13 november Valasin piima kahte klaasi ning katsin need kilega. 14 november Toatemperatuuril seisval piimal on säilituskile pisut ,,kummi’’ tõmmanud. Muid nähtavaid erinevusi pole. 15 november Toatemperatuuril piimale on peale tekkinud 3 mm pisut hägune kollane kiht ning säilituskile on silmnähtavalt kummis. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt midagi muutunud. 16 november Toatemperatuuril oleval piimal vee kiht on kasvanud 5 mm’ni ning on näha ka klaasi põhjapool olevaid vee kogumeid, mis ilmselt ei suutnud paksust kihist läbi tungida. Klaasi aeglaselt loksutades on näha, et valge kiht oli umbes kohupiima viskoossusega. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt riknemise tunnuseid. 17-18 november Toatemperatuuril oleval piimal kasvas veekiht ning veekogumeid lisandus juurde. Säilituskile on paisunud ehk lagunemisprotsesside käigus vabanes gaase
Anna treening Nimi Rühm Kood Juhendaja Kersti Antoi Nupud: Algseis- mesilane, Anna lähevad algpositsioonidele ning päike hakkab pöörlema Kohale- Anna liigub maa pealt starti ning mesilane lendab taevas START!- Anna alustab on treeningut jooksurajal Muutuja: Kiirus-kkk Kasutamine: Mängu eesmärgiks on mängu peategelase Anna jooksukiirust arendada enne suur võistlust. Mängu alguseks tul Seejärle vajutades nupule Kohale, liigub Anna jooksuraja kõrval oleval maa pealt starijoonele.Enne treeningu alu Mäng lõppeb, kui Anna on ületanud finisi. Algseis Set anna = Shapes("anna") Set mesilane = Shapes("mesilane") Set päike = Shapes("päike") Set maa = Shapes("maa") Set taevas = Shapes("taevas") anna.Rotation = 0 anna.Left = 0 mesilane.Rotation = 2 mesilane.Left = 2 anna
2. Ergonoomilised töövõtted. 2.1. Tõmbamine. Jalgade tööle rakendamine ehk keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele: Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3).
· Asetada padi abaluude alla. · Tõstematid käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 · Asetada tõstematid patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsienti tõstemattidega peatsi poole. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ettevalmistus nihutamiseks: Üks abistaja on patsiendi ülakeha juures ja teine abistaja on patsiendi puusade juures. Ülakeha juures oleval abistajal voodi peatsi poolse käega haarata kinni lähemast tõstemati sangast ning asetada küünarvars voodile. Teise käega haarata kinni üle patsiendi kaugemast tõstemati sangast, asetada kaugema käe poolne jalg ette ehk tõmbamise lähteasendisse (pilt 2). Puusade juures oleval abistajal - võtta ühe käega kinni lähemast tõstemati sangast patsiendi puusa liigese juurest ja asetada küünarvars voodile
Tabelite vormistus - andmete paigutus j Materjal töövihikutes: Exc_keskkond_2007_20 Exc_Vormindamine.x dmete paigutus ja piirid xc_keskkond_2007_2010.xlsm Exc_Vormindamine.xlsm Ülesanne Muutke antud lahtrite kujundust nii, et need näeks välja nagu allpool oleval pildil 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Ülesanne Muutke antud tabeli kujundust nii, et see näeks välja nagu allpool oleval pildil Linnadevahelised kaugused Haapsalu Koidula Loksa Märjamaa Narva Tallinn Tartu
3. Ettevalmistus nihutamiseks voodi serva poole - üks abistaja on patsiendi õlgade juures ja teine abistaja on patsiendi puusade juures. Ülakeha juures olev abistajal haarata peatsi poolse käega kinni ristlina servast, asetada küünarvars voodile, teise käega haarata kaugemast padja servast ja linast patsiendi õla juurest. Asetada abistaja kaugemale viidud käe poolne jalg ette, võtta tõmbamise lähteasend. Puusade juures oleval abistajal haarata ühe käega kinni ristlinast patsiendi puusa liigese juurest, asetada küünarvars voodile. Teise käega haarata ristlinast kaugemast servast kinni patsiendi puusaliigese juurest, asetada abistaja kaugemale viidud käe poolne jalg ette, võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Pilt 1 4. Nihutamine voodi serva poole - mõlematel abistajatel tõsta kaugemat keha poolt (pilt
9). Pilt 9 · Patsiendi tõmbamine toolile mõlemad abistajatel tõmmata korraga patsienti toolile. · Jalgade nihutaja lõppasend on kükkasend (pilt 10). Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm Pilt 10 · Võtta patsiendi tuhara alt ära abivahend patsiendi seljataga oleval abistajal kallutada patsienti voodi poole ja teisel abistajal võtta patsiendi tuhara alt ära abivahend (pilt 11). Pilt 11 3. Patsiendi asendi korrigeerimine: patsiendi selja taga oleval abistajal hoida patsienti küünarvarsseongust, kallutada patsienti ette poole (pilt 12, 13). Teine abistaja on patsiendi jalgade juures kükkasendis, asetada käed patsiendi põlvedele (pilt 12, 13)
kolmandal nädala olid tekkinud pisikesed täpid saiale (lillakad). Aknalaua saiaviil: esimesel nädalal oli juba tekkinud väike hallitus (lillakad täpid). Teisel nädalal ei olnud saiaviil enam pehme ja hallitusseeni oli juba juurde tekinud ning kolmandal nädalal oli sai kõvaks läinud ja oli tugevasti kattunud hallitusseentega. 7. Tulemuste analüüs ja järeldus: Külmas oleval saial läks aega hallitusesseene tekkimisel, kuid radiaatori juures oleval saial oli näha hallitusseeni juba esimesel nädalal. Sellest ma järeldan, et hallitus kasvab kõige kiiremini +35º C - + 40ºC
· Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi kõrvale. · Pöörata patsiendi pea küljele. · Asetada patsiendi käed ära: Lähemal oleval abistajal asetada patsiendi oma poolne käsi rangluule. Patsiendile lähemal olev abistaja tõsta puusa üles ja teisel abistajal asetada pöördeväline käsi sirgelt peopesaga vastu reie tagumist külge (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg Patsiendile lähemal olev abistajal
Pilt 1 Pilt 2 · Tõmmata patsient koos padjaga voodisse istuma: mõlematel abistajatel tõmmata patsienti rahulikult ja korraga (pilt 3, 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 · Patsiendi turvamine: patsiendile lähemal oleval abistajal asetada põlv voodile, reie siseküljega vastu patsiendi tuharat ja hoida kätega kinni patsienti õlaliigestest ja toetada patsient oma keha eeskülje vastu. Olla patsiendile võimalikult lähedal (pilt 5). Pilt 5 ·Padja ära võtmine patsiendi seljatagant: patsiendist kaugemal oleval abistajal võtta patsiendi ülakeha tagant padi ära, asetada padi voodile ja liikuda teisele poole
A.K.E. esitlused Saiaspetspets Freak456 meganoob888 Sisukord Laanemets Looduskaitsealad Linnaosa, kus elad Tänan tähelepanu eest! Laanemets Meganoob123 Laanemetsad Laanemetsa pinnas on väga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kõikuvad eriti talvepakase ajal. Siis võib olla 5 kraadi kõrgem , kui naabruses oleval lagendikul. Tüüpilised laanemetsa taimed Laanemetsa 2 kõige tuntumat lille on Laanelill (taustal) ja Leseleht. Laanemetsades on kõige rohkem kuuskesi. Kuuskede kõrval on laanemetsades ka mändi , kaske ja ka teisi puuliike. Tüüpilised loomad Laanemetsades on putukatest üks tuntum kuusekoore all olevad Üraskid. Lindudest on kõige tüüpilisemad must-kärbsenäpp (vasakul) ja pöialpoiss (paremal). Toiduahelad Käbi Orav Karu
Juhend raamatupidamisprogrammi kontrollimiseks Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.1Müügiarvete sisestamine ................................................................................. 4 1.2 Müügiarvete kontrollimine................................................................................6 1.3 Kreeditarvete sisestamine................................................................................ 7 2.1 Ostuarvete lisamine......................................................................................... 8 2.2 Ostuarvete kontrollimine................................................................................ 10 2.3 Kre...
Andmete vormingud - arvud, kuupäevad, kella Materjal töövihikus: Exc_Vormindamine.xlsm kuupäevad, kellaajad damine.xlsm Ülesanne Muutke andmete vorming vasakpoolsetes lahtrites nii, et need näeks välja nagu paremal oleval pildil NB! Mitte muuta lahtrite sisu käsitsi Arvud I 25,46 12,00 Arvud II 55 666 2 397 Arvud III 55 666,56 2 397,99 Raha 25,46 12,00 Protsendid 50,0% 9,1% Sünnikuupäev 18.01.2011 18. jaanuar 2011. a. teisipäev, 18. jaanuar 2011 40561 Aeg 9:30 5:23:00 nagu paremal
Kes maalis Sixtuse kabeli seinamaalid? Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
nihe. Järgmised keemilise loki rullid keeratakse paralleelselt kolmanda rulliga. Kui kukla keskmisel osal kuklaluust allapoole keerati aste väiksema läbimõõduga keemilise loki rullid, siis keeratakse kõrvataguse osa samalt kõrguselt üks aste väiksemad keemilise loki rullid. Rullinõelu hakatakse panema kõrvataguse osa ülalt suunaga alla poole. Järgmisena hakatakse keerama keemilise loki rulle vasaku kõrva ees oleval osal. Risti pealae osas olevate rullidega eraldatakse ristkülikukujuline juuksesalk. Juuksesalk kammitakse läbi. Juuksesalk kammitakse risti peanahaga. Juuksesalgu otsa asetatakse juukseotste kaitsepaber ja keeratakse keemilise loki rull. Järgmisena eraldatakse ristkülikukujuline juuksesalk, kuhu keeratakse keemilise loki rull. Paralleelselt teise rulliga keeratakse järgmised rullid. Vajadusel keeratakse viimane juuksesalk kõrva aste väiksema läbimõõduga rullile.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Aivo Must Tööõnnetuse analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2014 1. Tööõnnetuse kirjeldus : Tallinnas hukkus ehitaja 1.04.2014 kella 11 paiku Gonsiori 20 oleval ehitusplatsil 48 aastane meesterahvas. Õnnetuse hetkel seisis ehitustööline vaiapuurimismasina puurlaua peal ja märkis betoonpostile pikkusnumbreid. Kui seni teadmata põhjusel pääses tema kohal asunud metallist tööplatvorm kinnituskohast lahti ja kukkus meesterahvale peale, kes suri saadud vigastustesse kohapeal. 2. Õnnetuse põhjused ja analüüs : põhjus oli selles, et tema kohal asunud
Lahtrite vormistus - kiri, andmete paigu Materjal töövihikutes: Exc_keskkond_2007_20 Exc_Vormindamine.x i, andmete paigutus ja piirid xc_keskkond_2007_2010.xlsm Exc_Vormindamine.xlsm Ülesanne Muutke vasakpoolsete lahtrite kujundust nii, et need näeks välja nagu paremal oleval pildil Arial Times New Roman Courier Tahoma Tallinn Tartu Võru Rakvere Valga Tallinn Tartu Võru Rakvere Valga Vasak Kesk Parem Üleval keskel All keskel See on esimene rida See on teine rida Kuu Juuni Juuli August Jaanuar I. kvartal Veebruar Märts onononononononononon cm2 H2O Kiili A...
Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 7 · Patsiendi tõmbamine toolile mõlemad abistajatel tõmmata korraga patsienti toolile (pilt 8). Pilt 8 · Tuua jalad voodist välja. (pilt 9, 10). Pilt 9 Pilt 10 Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Võtta patsiendi tuhara alt ära abivahend patsiendi seljataga oleval abistajal kallutada patsienti voodi poole ja teisel abistajal võtta patsiendi tuhara alt ära abivahend (pilt 11). Pilt 11 3. Patsiendi asendi korrigeerimine: patsiendi selja taga oleval abistajal hoida patsienti küünarvarsseongust, kallutada patsienti ette poole (pilt 12, 13). Teine abistaja on patsiendi jalgade juures kükkasendis, asetada käed patsiendi põlvedele (pilt 12, 13)
Tagada ,et kala püütakse ainult lubatud koguses. Koguda kalapüügi haldamiseks vajalike andmeid. Tagada,et eeskirju kohaldaks kogu kalapüügi suhtes ühetaoliselt ja karistused oleks ühtlustatud kogu Euroopa Liidus .Tagada , et kalandustoodete liikumist oleks võimalik jälgida kogu tarneahelas võrgust toidulavani.Järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle, ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, teostab Keskkonnainspektsioon. Järelevalvet võivad teostada ka Euroopa Liidu, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes.Kalapüügi järelevalvel väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kohaldatakse
Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimeel poolel hakati Euroopas korraldama esimesti avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeud Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus.
2. Patsiendi nihutamine külg-eesvõttega voodisse istuma - patsiendi selja tagusel abistajal kallutada patsienti voodipoolsele tuhara poolele. Teisel abistajal minna teisele poole voodit ja haarata kinni libistusmatti sangast. Tõmmata patsient voodisse istuma (pilt 10, 11). Ei tohi tõsta, vaid on vaja nihutada patsienti! Pilt 10 Pilt 11 3. Patsiendi selja taga oleval abistajal turvata patsienti. 4. Võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära: selja taga oleval abistajal kallutada patsienti voodist välja poole. Teisel abistajal: võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära (pilt 12) ja ka abivahend ebatasasuste ületamiseks, tool asetada kõrvale, tõsta voodit kõrgemale ja minna teisele poole voodit. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 12 5
Läänemere jõekalad järvekalad kalad kilu roosärg ahven räim lõhe haug lest latikas kiisk Kalade mitmekesisus lepiskalad röövkalad särg haug latikas ahven Kalade mitmekesisus luukalad kõhrkalad haug hai säga rai Kalapüügiseadused Iga kala püüdmiseks on ettenähtud kindel aeg; igaühel on õigus kinnisasja omanikule kahju tekitamata kala püüda ühe käsiõngega; eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, võivad teised kala püüda vaid omaniku loal; kalapüügipiirkonnad jagunevad: riigi-, kohaliku omavalitsuse - ja eraomaniku kalapüügipiirkond; keelatud on tagasi vette visata püüdtud kalu, kui need on kaotanud eluvõime. Looduskaitsealuseid kalu ära püüa!
esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt Fenoplasti omadused: Imab hästi vett Sissetõmbunud vesi eraldub kergesti Roosakas värvus Mürgine (seda kasutades tuleb olla ettevaatlik ning arvestada tervisekahjustusega; põlemisel eraldab mürgiseid gaase) Soojapidavus põhineb kinnises ruumis oleval liikumatul õhul Fenoplastid võivad olla: Kuumuskindlad Happekindlad Elektrit mittejuhtivad materjalid Kasutusalad: Soojendus- ja täitematerjal. Seda enam ei kasutata väga, vaid kasutati enamasti Nõukogude ajal.
Kruvik Kruvik on mõõteriist paksuse ja pikkuse mõõtmiseks. Temaga saab mõõta täpsemini kui nihikuga, tavaliselt 0,01 millimeetrise täpsusega. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ehk nullpind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm
Tegemist on Daniel Defoe romaani ,,Robinson Crusoe,, sarnase seikluslooga, mis põhineb kahel mehel, kes kohtuvad keset merd ning ei tunne sõnagi üksteise keelt. Näidend on jäljendatud Itaalia teatrimeeste Nino d'Introna ja Giacomo Ravicchio omaaegse lavastsenaariumi järgi. Osades on Meelis Põdersoo ja Ago Soots, kelle karakteriteks on kaks meest, kelle nime etenduse ajal teatavaks ei tehta. Lugu võtab aset keset merd oleval korstna ja aknaga oleval katusel, kus mehed peavad hakkama saama väikese territooriumi ja piiratud varustusega. Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast katusest, millel on näha korsten, vihmavee toru ja üks aken. Katuse kõrval on ka väike elektriposti jupike, mida samuti mehed vahepeal ära kasutavad. Tegemist on suhteliselt väikese teatrisaaliga ja kuna lava asub publikule väga lähedal, siis ees istudes sain ka vahepeal veega pihta
Samamoodi toimi ka Väljaminekutega. Need saadud summad pead kandma ka tuludeklaratsiooni ettevõtluse vormi peale. Et lõppsumma oleks paremini märgatav, pane summad paksemasse kirja. Samuti võid summade reale ette kirjutada KOKKU. Kui Sa arvutasid summa välja kohe viimase rea lõppu, siis järgmiste andmete sisestamiseks vajad Sa uut tühja rida välja arvutatud summa rea ette. Uute ridade lisamiseks teed hiireklõpsu rea ees oleval rea hallil numbril. Uus rida pannakse alati märgistatud rea ette. Ctrl Ja hoides all Control klahvi , vajutad plussmärgiga klahvile . Kui Sa soovid korraga juurde panna kolm rida, siis märgi eelnevalt ära ka kolm rida. 6 Ära unusta salvestamist! Et arvuti ekraanil oleks näha ka Sissetuleku ja Väljamineku vahe, võid selle arvutada eraldi reale välja
e)tuumaenergiat, f) geotermaalenergiat ? Mille põhjal otsustasite? 6. Millise energiaallika tootmisvõimsuste prognoosi on kõrval oleval kaardil kujutatud? a)tuuleenergia, b)soojusenergia, c)päikeseenergia, d)hüdroenergia, e)tuumaenergia,
siis on tegu kolmanda vältega. Esimeses vältes peab sisehäälikuid olema vaid kaks, kui on kaks sisehäälikut, siis üks peab olema vokaal ja teine konsonant, tähed peavad olema lühikesed, sisehäälikutes ei tohi olla k, p, t, f ja q tähte. Teises vältes võib sisehäälikutes olla täishäälik ja teine täishäälik kõrvuti, kuid sisehäälikud ei tohi olla sõna lõpuni. Kolmandas vältes oleval sõnal võib olla sisehäälikutes kk, pp, tt- seega ülipikk häälik. Sisehäälikud on tavaliselt sõna lõpus.
m5 H2O m2 H2SO4 7. Vorminda tabelina Nimi Vanus Õed/vennad Juku 14 3 Riho 15 2 Raivo 29 2 Keskmine 23 2 8. Ühenda lahtrid nii, et "Tekst" jääks keskele Tekst 9. Ühenda lahtrid nii, et "Tekst" jääks vasakule Tekst 10. Kirjuta smamoodi nagu kõrval oleval näidisel A l Ka alla rk l Üles nu a 45 11. Murra teksti ridu Siinne jutt tuleb teha mitmesse ritta! 12. Pange numbrid erinevatesse raha vormingutesse - , kr, EEK, $ 25,00 100,00 kr
Alt --,,-- Enter Klahv Enter on vajalik andmete sisestuse lõpetamiseks, rea lõpetamiseks ja tü sisestamiseks Alt Gr on klahv, mida all hoides saab klaviatuurilt sisestada klahvidel olevaid kolm sümboleid Win Avab start menüü Backspace Kustutab teksti Insert mõnes programmis toimib lisamis- ja ülekirjutamisreziimi sisse- ja väljalül Sisselülitatusest annab märku ekraani allääres oleval olekuribal kiri "OVR". Delete kustutab kursorist paremal(|) või kursori kohal(_) oleva sümboli. Home viib kursori rea algusse End viib kursori rea lõppu Page Up leheküljeklahv, viib kursori ekraanitäie võrra üles Page Down leheküljeklahv, viib kursori ekraanitäie võrra alla Tab Andmete sisestamisel liigutab vajutus klahvile Tab kursori 4-8 märki edasi tühja koha
Millest sõltub organismide eluiga Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus ,mis kehtib élus looduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistes mehanismidest ja keskkonna teguritest. Kõrematel organismidel eelneb surmale agoonia. Agoonias enamiku elundkondade talitus küll jätkub , kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Kui agoonias oleval inimesele abi ei esitata järgneb kliiniline surm. Kliinilise surma saabudes lakkab südame ja hingamis tegevus , ning kesknärvi süsteemi talitlused. Kliiniline surm kestab 5 minutit ja siis järgneb bioloogiline surm. PÄRILIKUS Looduse üldist seaduspärasust mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega nimet. Pärilikuseks. Geneetika kui teadus kujunes välja alles 20 sajandil. Geneetika uurib pärilikust ja muutlikust . Pärilikuse kandjad on
Nendega jõudis laev New Yorki 18. aprilli hommikul. Peaaegu 1000 perekonnal oli keegi lähedastest laevale jäänud, üle 500 perekonna kaotas ühe liikme. Ehitusvead Titanicu veekindlad vaheseinad olid valmistatud terasest, mis sisaldas liiga palju väävlit ja fosforit. Seetõttu oli teras rabedam kui praegusel ajal. Ookeani põhjast üles tõstetud laevakere kokku hoidnud needid ei olnud terasest ja sellepärast vastupanuvõime külgkokkupõrkel jäämäega oli liiga väike. Vööriosas oleval kütjate tunnelil polnud ühtegi veekindlat ust. Kokkupõrke järel voolas vesi kiiresti edasi järgmistesse ruumidesse ja hiljem tõusis mööda 4 trepikäike kõrgemale. Vraki avastamine Peale Titanicu uppumist, taheti vrakk üles otsida, see avastati alles 1. septembril 1985. aastal Ameerika-Prantsuse ühisekspeditsioon. Titanic on 3,8 km sügavuses, Newfoundlandist kagus.
orbiitidel liikudes elektron ei kiirga, 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Aatom kiirgab energia kvandi elektron läheb kõrgemalt orbiidilt madalamale. Aatom neelab energia kvandi elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgemale. Aatomi ergastatud olek aatomi kõik teised olekud elektroni kõrgemate orbiitidega. Aatomi põhiolek elektron on madalaimal, tuumale kõige lähedamal oleval orbiidil. Alfa lagunemine aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum, keemilise elemendi aatommass väheneb 4 võrra ja tuumalaeng väheneb 2 võrra. Beeta lagunemine üks neutron muutub prootoniks ja aatomi tuumast eraldub elektron, elemendi aatommass jääb samaks, tuuma laeng suureneb ühe võrra. Gamma lagunemine aatomi tuumas paigutuvad ümber prootonid ja neutronid, mille tulemusena eraldub väga suure läbitungimisvõimega energia, tuuma laeng ja aatommass jääb samaks.
saaks vastata pikemalt kui jah või ei. Sel juhul saab inimese kiiremini teenindatud, kuid see ei ole peamine eesmärk, et saaks temast ometi võimalikuslt kiiresti lahti, lihtsalt kellelegi ei meeldi kaua oodata. See jätab ka hea mulje, et osatakse oma tööd teha. Plussiks on ka see, kui ollakse tähelepanelik. Olen kuulnud mõnest heast klienditeenidajast, kui maksma minnes, müüja ütleb, et see purk on vaja väljavahetada, sest selle sees oleval toidul on hallitus peal. Eelkõige peaks teenindaja oma tööd armastama või vähemalt talle peaks see meeldima. ,,Teenindaja peab suhtuma oma ametisse kui võimalusse tuua klientide ellu rõõmu,» ütles võistlusel «Eesti parim teenindaja 2004» esikoha pälvinud Külli Suga. See võib tõesti õnnestuda. Võimalik, et just teenindaja teeb inimese päeva paremaks. Kui ikka vaatab teiseltpoolt müügiletti vastu rõõmus ja päikesttäis isik siis teeb endalgi seest soojaks. Klienti
Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus on aeglane. Ülemjooks haarab vesi kaasa kive ja viib neid mööda jõepõhja allaoole. Voolisängis oleval astangul on juga ning voolusängi tekib kärestik. Jõe voolukiirus on suur. 4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt veerohked. Troopilises vöötmes tekivad jõed lühikese vihmaperioodi ajal. Enamik aastast on jõe säng kuiv. Parasvöötme jõed saavad oma vee talvise lume sulamisest, sügisvihmadest ja ka põhjaveest. Suurem osa jõgede veest voolab merre kevadise lumesulamisperioodi ja sügisvihmade ajal. 5
tekkinud terve saiaviil Järeldused: o Kuna külmkapis olev viil oli külmas ja kotis oli niiskust minimaalselt, siis sai hakkas hallitama alles kolmanda nädala lõpus, kotti oli pääsenud ka veidi õhku ja seetõttu oli sai kõvaks läinud üsna kiirelt. o Soojas rippuva saia kõvaks minemine võttis aga kauem aega. Kuid hallitus tekkis siiski kiiremini kui külmas oleval saiaviilul Veel pilte hallitusest saial ja leival Kasutatud allikad: Interneti lehekülg: http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2- 18-1.htm
Keha ja vaim? Kõigil inimestel on arvatavasti keha ja vaim(hing),kuid loomad puhul on see siiski veel vaieldav. Veel eristatakse kehalisi ning hingelisi rõõme ja kannatusi.Lisaks saab keha ja vaimu teooriad jagada kahte gruppi:dualistlikeks (ld duo 'kaks') ning monistlikeks (kr monos'ainus').See arutlus käsitlebki nende kahe teooria erinevusi ja sarnasusi.Dualistlikku teooriat esindas René Descartes ning monistlikku Gottfried Wilhelm Leibniz. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest,millel on atribuudid ja moodused. Materiaalsel substantsil (res extensa) on ainult üks atribuut - ruumilisus ehk ulatuvus.Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui ...
tundeid. Näitlejad oskasid jäljendada sügavalt nende patsientide hingeelu ja katseid saada lahti kleepuvast ja hinge tühjaks imevast sõltuvusest. Kunstniku töö ahvide kujutamises oli väga tabav, sest see kurjus ja vastikus ahvides oli ülimalt hästi välja toodud. Kogu lavastuse kujundus oli minimalistlik, mis mulle meeldis. Tegelased ei liikunud vaid laval, aga ka pealtvaatajate seljataga ja laes oleval rõdul. Olid teistest etendustest väga erinevad heli- ja valgustusefektid mis lõid lavastusele omapärase õhkkonna. Lavastuse pealkiri “Ajuloputus” sümboliseeris seda, kuidas üks raske ja sügav sõltuvus võib võtta inimeselt mõistuse, luua talle pettekujutelmad ja panna ta unustama oma eelnevalt seatud eesmärgid elus. Näitlejad esitasid emotsioone, raskuseid ja appikarjeid, millisena ma kujutangi ette sõltuvuse olemust. Ainuke asi, mis mulle lavastuse käigus ei meeldinud, oli
VALEM • Topaas on alumiiniumi ja fluori sisaldav silikaatne r ombilise süngoonia mineraal. • Valem: Al2(SiO4)(F,OH)2 FÜÜSIKALISED OMADUSED • Tihedus: 3,49...3,57 g/cm3 • Kõvadus: 8 (etalonmineraal) • Läbipaistev • Läige: klaasiline • Värvus: Kullane, punakaspruun, värvitu, sinine, roheline või roosipunane. AVASTAMISE AJALUGU • Topaas leiti esmakordselt Punases meres oleval Topazose saare pealt, vanade kreeklaste poolt. KASUTUSALAD Ehted: • Sõrmused • Prossid • Kõrvarõngad • Kaelakeed Meditsiinis: • Topaasi on kasutatud silmahaiguste ja katku ravimiseks. Ravib maksa ja leevendab närvilisust. Sobib hästi närvivapustuste ja üleväsimuse puhul. SUUREMAD ESINDAJAD • Aurangzebi topaas, mille mass on 157.75 karaati • Ameerika kuldne topaas, 22,892.5 karaati
taime ja seene vahel. 6 · Seenerakke on samblikus rohkem kui vetikarakke ning seetõttu on seenerakkudel ka samblikus tähtsam osa. Seene osa samblikus on koguni nii suur, et selle alusel määratakse, milline on sambliku liik. · Seened, mis elavad sambliku koostises, elavad looduses ka vabalt. 7 · Vabalt elaval seenel ning sambliku koostises elaval seenel on mitmeid erinevusi: 1. Sambliku koostises oleval seenel on seene hüüfid kaetud tugevama kestaga kui vabalt elaval seenel. Seenerakkude tugev rakukest on tähtis, kuna need rakud peavad olema justkui toeks kogu samblik tallusele. 2. Seened sambliku koostises moodustavad haustoreid - jätkeid, mis tungivad vetikarakkudesse. Nii hangib seen taimerakkudest kergesti toitaineid. 3. Seened samblike koostises toodavad erilisi aineid 8 · Samblikes on enamasti üherakulised rohevetikad või sinikud.
Orkester Nimi 9 klass Mis on orkester ? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Muusika Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester...
Breznevi doktriini lõpp Vanameelsed parteijuhid taheti asnedada noorte kommunismimeelsetega, kes oleksid teistele eeskujuks. Satelliitriikide parteijuhid ei olnud Gorbatsovi perestroikast vaimustatud, sest nende arvates õhutas see opositsiooniliikumisi ja oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langetamistega. Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine ja jälgiti NSVL-s toimuvat. Pärast Laulvat revolutsiooni levisid arvamused, et NSVL ei suuda isegi mitte oma kasutuses oleval territooriumil korda hoida. Kommunistliku reziimi langemine Poolas Ulatuslik streikide laine Poolas, kus sooviti lammutada täielikult kommunistlikud reformid. Streikite lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümberlauakõneluste alustamise. Ümberlauakõnelused lõppesid kokkuleppega, et Jaruzlavil säilib presidendiameti koht ja lubati korraldada osaliselt vabad valimised
raua ja tema sulamite korrosioon roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks enamasti vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus võib sõltuda iseloomust, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, lisaainetest jpm
India on ka vürtside kodumaa ja seal osatakse neid vürtse nii segada, et nende mõjul toiduainete parimad omadused ilmsiks saavad. on pärit üle maailma levinud curry- pulber- kuni kahekümne vürtsi segu, mis riisi-, kala-, aedvilja- ning lihatoitudele väga meeldiva maitse annab, neid eriti terava või kibedamaitseliseks tegemata. Nagu Indias kombeks süüakse seal näppudega ega ei kasutata kahvleid või pulki. Pärast sööki pestakse sõrmed laul oleval veekausikeses. Söögikord lõpetatakse enamasti beetli närimisega. See on mõrkjas aine, mis valmistatakse värsketest beetlipipra lehtedest, areekaseemnetest ja pähklitest ning mõjub ergutavalt. Hommiku söök : Toimub umbes poole kaheksast üheksani. Tavaliselt juuakse teed piimaga. Indias armastatakse ka hommikuti jogurti või puuviljajooke juua. Lõuna: Lõunat süüakse umbes kella kaheteistkümnest üheni ja see koosneb lihast või kalast koos köögiviljade ja riisiga
Pidasid sellist üritust liig saksikuks ettevõtmiseks 11) Millist tüüpi kollektiivid esinesid laulupeol? Ainult meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ,,ülimalt ohtlikuks". 12) Kes kujunes 1870. Aastatel rahvusliku liikumise liidriks? Jakob Hurt 13) Kus ja mis aastal asutati esimene eestikeelne kool- eesti Aleksandrikool? Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas 1874. aastal. 14) Mis seos on praegugi kasutusel oleval kirjaviisil ja Eesti Kirjameeste Seltsil? EKS otsusel mindi 1872. a üle praeguseni kasutusel olevale kirjaviisile. 15) Millisesse kolme ajajärku jaotas C. R. Jakobson 1868. a ,,Vanemuises" eetud isamaakõnes eestlaste ajaloo? · Kadunud kuldse muistse iseseisvuse aeg · Mitmesaja-aastane orjapõli · Koiduaeg-valmistumine uueks tõusuks ja õnneajaks 16) Mis aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala? Millise praeguse maakonna leht see on? 1878. ,Viljandimaa
6)Tuumajõud on jõud, mis hoiab koos tuumaosakesi ehk nukleone. See jõud on suurem kui elektrijõud, sest see hoiab prootoneid koos, mis peaksid muidu tõukuma. Tuumajõud mõjub ainult väga lühikesel maal. See muutub tõukavaks jõuks, kui nukleonid üksteisele liiga lähedale satuvad. Nii takistab see tuumaosakeste ühinemist. Teatud ka nimedega lühikeste kätega hiiglane või tugev jõud. 7)Termotuumareaktsioon on tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus peab kahel üksteisest eemal oleval aineosakesel olema piisavalt energiat, et ületada elektrijõud, ehk peab aine olema ülituline. 8)Seosenergia on tuumade ühinemise käigus tehtud töö käigus saadud energia, mis salvestub tuumas tuumaseoseenergiana. Tuumade lagunemisel see energia vabaneb. Siin kehtib energia jäävuse reegel. 9)Eriseoseenergia on seosenergia ühe nukleoni kohta. Selle tehe on seosenergia/nukleonide arvuga. Suure hulga energiat saame me kas rauast kergemate
Minu visioon Arvan, et antud ettevõte on läbiproovitud kontseptsiooni ning tuntud ja respekteeritud firmamärgiga. Eestis, Tallinnas puudub taoline võileibadel ja salatitel baseeruv toidukett, mis ühtlasi on kiire ning tervislik. Külastades Subway-d sarnase söögikultuuriga põhjamaades, on näha, et rahvale maitseb ning ilmselt on tekkinud ka lojaalne püsiklientuur. Tallinnas oleks ideaalne asukoht kesklinn (vanalinn), kuhu on ligipääs kohalikel ning ettevõttega juba kursis oleval turistil on seda lihtne üles leida. Kuna kapitali natuke justkui oleks, kuid puudub idee, olen huvitatud pigem frantsiisi võtmisest, kui iseseisva ettevõtte rajamisest. Reisides võrdlemisi palju Soomes ja Rootsis, olen külastanud Subway-d palju kordi ning isiklikust kogemusest usun, et Eestis, vähemalt Tallinna kesklinnas huvitatud turg oleks olemas. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
