5 tüüpilist reageerimismoodust: 1. agressioon s.o reaalne või sümboolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule 2. probleemi ratsionaalne lahendamine s.o barjääri ületamine 3. asenduseesmärgi loomine või leidmine s.o sublimatsioon 4. taandumine/ taganemine see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti 5. regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või fülogeneetilisele arengutasemele s.o nutt, lalisemine, defekatsioon, liikumatus. MOTIVATSIOONISEISUNUND Üks ja seesama olukord aktualiseerib erinevad vajadused. Kuritegeliku ründe olukorras võib mõni inimene oma reaktsioonides juhinduda ainult enese alalhoiu vajadusest, teisel domineerib kodanikukohustuse täitmise humanistlik vajadus, kolmas tajub olukorras omakasu lõikamise võimalust. Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskk ja psüholoogilis- bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism
Peremees istus ka oma toas- haige jala pärast. Erilisi soove kirstu ehitamiseks ei tehtud. Kirikuõpetaja ei olnud ka nõus Jussi ära saatma. Matused olid laupäeval- kohal olid Mari, Hundipalu Tiit, Aaseme Aadu ja Andres. Ta maeti surnuiaia taha puude alla, ilma kirikukukella-löömiseta, ja ilma köstri või õpetaja lugemiseta. Teiste imestuseks hakkas Andres palgeraamatust laulusõnu ette lugema. Mari oli väga liigutatud ja sel hetkel tundis ta et on rõõmus mitte enam kurb, kuid nutt kippus siiski peale. Mari mõtles et peale matuseid läheb ta talust ära koos oma lastega aga seda ta siiski ei teinud. XX Andrese vingerpuss - Algas tavaline argipäev, ainult et iga pühapäev käidi surnuaias ja kirikus. Kahekesti mindi surnuaia juurde- sealt aga läks Andres surnuaeda Krõõda ja Mari surnuaia taha Jussi juurde. Ühel õhtul tuli Pearu neile külla ja hakkas rääkima: kui hea ja väärt naine Krõõt ikka oli ja Juss samuti; Mari
Ülemine osa ehk vöötmekäär osaleb käitumises, mis on seotud seksuaalse toimimise ja liigi säilitamisega. Selle piirkonna stimuleerimine inimestel võib põhjustada naudingulisi elamusi ning loomadel kutsub esile erektsiooni ning vastatikust hoolitsust näiteks teineteise karvkatte puhastamise näol. Hüpotaalamusest vöötmekääru kulgevad närvikiud, mis mõjutab imetajate sotsiaalseid käitumisviise. Näiteks ema- imiku side, beebi nutt ning mängimine. Kahjustused selles limbilise süsteemi osas põhjustavad imetajatel (v.a. inimesed) sotsiaalset apaatsust ning võivad põhjustada ka emaste isendite pool poegade hooletusse jätmist. Lisaks nendele sotsiaalsetele funktsioonidele on see osa väidetavalt seotud ka selektiivse tähelepanu ja valuga. Hüpotalamus kontrollib ja reguleerib hüpofüüsi ja neerupealsete süsteemi ning vegetatiivset närvisüsteemi. Teda nimetatakse ka limbilise süsteemi efektororganiks. EMOTISOONID
Toon näiteks 49 katke raamatust ,,Liisu liivaaugus" loost ,,Lugu sellest, kuidas Liisu sõjas sanitariks käis": ,,,,Mina tahan ka sõtta," ütles väike Liisu ja tiris Atsi varrukast. ,,Ma oskan rohtu anda ja haava siduda." ,,Sina oled veel väike," arvas naabri-Toivo. ,,Sa ei jõua eest ära joosta ja sind tapetakse kohe maha." Liisul tuli vägisi nutt peale ja siis ütles Ats: ,,Las olla pealegi, jätame ta siia tagalasse ja toome haavatud sõdurid siia sidumisele." ,,Hea küll," oli Toivo päri, ,,aga vaata, et sa pead põõsaste seest välja ei pista!" Liisu oli väga õnnelik ja jooksis kohe tuppa emme käest sidet ja arstirohtu küsima. Emme andiski talle ühe rulli marlit ja purgi vitamiine. Pani kõik vanasse käekotti ja koti ilusasti Liisule üle õla, risti üle kõhu." (Vilep 2006: 23).
Enterotsüütide lüüs, pseudomembraani teke. • Adhesioonifaktor – vahendab seostumist jämesooleepiteelile • Hüaluronidaas – hüdrolüütilise aktiivsusega • Spoorid Haigused. C. botulinum • Toiduga kantav botulism. Hägustunud nägemine, suukuivus, kõhukinnisus, kõhuvalu. Järgneb bilateraalne perifeersete lihaste destsendeeruv nõrkus, lõtv paralüüs. • Imikubotulism. Algsed mittespetsiifilised nähud (kõhukinnisus, nõrk nutt, suutmatus „thrieve“’ida), mis arenevad lõdvaks halvatuseks, hingamisseiskuseks. • Haavabotulism. Kliiniline väljendus sama, mis toiduga kantaval. Inkubatsiooniperiood on ainult pikem, GI sümptomeid vähem. • Inhalatsioonibotulism. Ekspositsioon botulismitoksiinile sissehingamisel kiire kuluga (lõtv halvatus, hingamisseiskus), kõrge suremusega. C. difficile • Antibiootikum-seotud diarröa
taimkattes. Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga – troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste bioloogiline iseärasus on sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas
Haljastuses kasutamine väga populaarne, saab istutada madalamaid vabakujulisi ning pügatavaid hekke ja üksikpõõsaid või gruppe. Talub kärpimist ja kuiva kasvukohta, linnatingimusi ja kehva pinnast, eelistab kasvada avapäikeses kuid talub ka mõõdukat varju. Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim. Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt.) [akvifólium] Kuni 1 m kõrgune (soodsates oludes kuni 3 m kõrgune), tihedalt haraline, igihaljas, Põhja- Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. On valitud Oregoni osariigi taimeks. Võrsed: kollakaspruunid, paljad, pungad 4.....8 mm pikad.
Miks? Miks? Ja veel kord miks? Jooksen, jooksen nii kiiresti kui saan. Sa hüüad mulle järgi mu nime.. kuid saa aru ma ei taha enam. Lõpuks olen piisavalt kaugel et sind mitte näha. Ma istun maha. Minu kõrval vedeleb üks katkine pudel. Ma võtan kätte killu. Jään mõtlema. Kas sa oled seda väärt? Ilmselt mitte, aga ma ei suuda enam. Ma asetan vaikselt klaasikillu randme peale. Järsku sa hüüad: ära tee, sa ei tohi! Sa oled üksi. Aga see ei loe. Ma vaatan sulle otsa. Tuleb peale nutt. Sa jooksed minu poole. Ma ei oota enam, ma tõmban killuga üle randme... Vajun liiva peale. Sa tuled ja haarad mind oma käte vahele. Sa ütled: Palun vabandust! Ma vastan sulle: Liiga hilja.. Love. *Armastus on nagu nakkushaigused. mida enam neid kardetakse, seda vastuvõtlikumad neile ollakse. *Armastusega pole mõtet peitust mängida, ta leiab sind alati üles. *Sina olid see kes ilmus mu ellu, et teha mind õnnelikuks ja näidata mis on armastus! Aga
Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste bioloogiline iseärasus on sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus 28 (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid
kindlustavad läheduse. Lähedus omakorda loob turvalisuse, mis tähendab seda, et organismi seisundid ja käitumisaktid on adekvaatsed keskkonna tingimustele. John Bowlby arvates on kiindumus evolutsiooniliselt kujunenud mehhanism, mis kaitseb järglast keskkonnas eksisteerivate ohtude eest. Mis juhtub, kui katkestada ema ja lapse suhted, s.t eemaldada turvalisuse allikas? Imikute käitumises toimuvad järgmised muutused, kus järjestus on alati ühesugune: protest - nutt, aktiivne ema ootamine, agressiivsus teiste inimeste vastu, kes püüavad lohutada; lootusetus - kurbus, passiivsus, ei vastata teiste inimeste reaktsioonidele; eraldumine - aktiivne tõrjuv käitumine tagasitulnud ema suhtes, s.t on toimunud kaugenemine, on alanenud kiindumuse intensiivsus ja vähenenud turvalisus. Turvalisuse vähenemine on jälgitav kahes mõttes: ühtepidi näitavad lapsed hirmureaktsioone
õppida valdama käe ja silma koostööd. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja mineva dünaamilisele tasakaalule. Staatiline tasakaal on eelduseks ka nägemise poolt juhitud sirutamisfunktsiooni tekkimisele. Kuju ja suuruse püsivus: *Objektide omaduste suhted teistesse objektidesse. *Tausta tihedusaste e. tekstuurigradient. *Elukogemus ja õppimine Keele omandamine . Keele omandamise staadiumid 1. Varajased häälitsused (alates 3-5 nädal); nutt, koogamine, lalisemine, häälemäng 2. Ühesõnaliste lausungite periood (8.kuu) 3. Kahesõnaliste lausungite periood e. telegraafistiil (18. kuu) 4. Keerulisemate lausungite periood (2-2,5); miks? 5. Edasine areng (2-5.a.) . sõnavara ja lauseehitus; Seestpoolt-väljapoole teooriad - Keeleorganiteooria (Chomsky, 1986) Kaasasündinud keeleorgan, Universaalne grammatika, Kriitiline periood Väljastpoolt-sissepoole teooriad Lapsele suunatud kõne
1832) ja eesti luuletaja Ernst Enno (18751934) loomingut. Näiteks: Meil kõigil ühine on pulmapidu ees... Meil igavikud ees ja igavikud taga, kui siia jõudsime, eks edasi ka veel, sa vaata kõik, mis ümber, neist ei ükski maga, nad kõik on omal astmel, kõik on omal teel. Kõik on üks südamline sisustuse lugu ja hingest hinge kostab julgustuse jutt: vend muld, vend kivi, lill, lind, loom, me ühte sugu, meid kõiki kasvatand, veel kasvatamas nutt. / / Mis keegi õppind, mis iial näinud keegi, üksteisele nii tähtis jutustada see et kui kord kustutame säälpool ainet leegi, siin elu jätkates meil ühisem on tee. (Ernst Enno.) papüürus papüüruse taime südamikust valmistatud kirjutusmaterjal. Papüürusele kirjutatud raamatud kujutasid endast papüüruserulle, mille pikkus oli tavaliselt 610 meetrit ning kõrgus 1030 sentimeetrit. Rulli otsa
Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste bioloogiline iseärasus on sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
molossospondeus Stroof on mitme värsi (värsimõõdult ja rütmilt ei pea tingimata sarnanema) meetriline süsteem, mis kordub ühe laulu vältel reeglipäraselt (Alkaiose, Asklepiadese, Sappho jt. stroofid). Alkaiose stroof: // // Ei maksa, Bykchis, raskuses heita meelt, ei aita põrmu kurbus ja rohke nutt. Üksainus nõu on täitsa kindel: toodagu veini, et jääda purju. Glykoneus: () (hellenistliku luuletaja Glykoni j. nimetatud värss) Pherekrateuse värss: // Asklepiadese väike värss: / // Asklepiadese suur värss: Asklepiadese stroof: / // (A. v.v.) / // (A. v.v.) / / (pherekrateus)
Mari sünnitab kaks last, poisi ja tüdruku, viimase samal ajal, kui Krõõt oma neljanda lapse. Krõõda kolm esimest olid tüdrukud - asjaolu, mis kõigile palju pettumust valmistas. Krõõt tunneb end süüdi, Andres on kade naabriperemehe peale, kelle kaks esimest last pojad on. Ajapikku jääb Krõõt aina nukramaks ja nõrgemaks, sära temast kaob. Neljandat last kandes on ta juba päris vilets, tervis korrast ära ja aina nutt varaks, kui ta kõige vajalikuga hakkama ei saa. Andres ei pane seda eriti tähelegi, muretseb aina oma põldude ja hobuste pärast, naine on nagu üsna iseenesestmõistetavalt rase ja väeti. Sünnitus on raske ja pikk, kuid laps on poeg. See toob paljudele suurt rõõmu, kuid Krõõt ise teab juba kindlalt, et tema pikaaegne lihttundmus on tõsi - tema enam nurgavoodist ei tõuse. Enne surma ütles ta Marile, et talle meeldiks väga, kui tema
Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Inglise psühholoogid on kindlaks teinud, et ühetunnilise vestluse vältel zestikuleerib soomlane ühe korra, itaallane 80 korda, prantslane 120 korda ja mehhiklane 180 korda. Vt lipikult Taju illusioonid Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm
Kui õpetaja hakkas klassis meile igavest elu seletama, käisid mul kohe judinad üle keha. Minu meelest oli igavene elu ikka hirmus ümmarik, nagu pastor seda meile seletas, seesama, kes tol korral oli kirikus. Ja siin ongi see kolmas põhjus, miks ma nutta ei saand, kuigi ma nii väga tahtsin. Mitte just, et Köleri pärast, vaid muidu niisama, sest nutu järel on ikka nii hea ja kerge tundmus. Ja teate miks? Tädi ütleb ikka, kui ma kangesti naeran: hoia end, naeru järel tuleb nutt. Aga kui naeru järel tuleb nutt, eks siis nutu järel tule naer. Muidugi, nutu järele tuleb ikka naer, sest ega keegi igavesti või nutta. Sellepärast katsungi heast-paremast tubli nutu kätte saada ja mõtlen ja mõtlen siis: soo, nüüd on nutt nutetud, nüüd pole tükil ajal enam midagi karta. Tulgu, mis tuleb, aga hea naer on nüüd soolas. Nõnda läksin kirikussegi peaasjalikult selleks, et nutan seal hea peatäie, sest seal on viisakas
pügatavaid hekke ja üksikpõõsaid või gruppe. Talub kärpimist ja kuiva kasvukohta, linnatingimusi ja kehva pinnast, eelistab kasvada avapäikeses kuid talub ka mõõdukat varju. Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim. Sordid: 'Atropurpurea'; 'Atropurpurea Nana';; 'Bagatelle'; 'Brouwers Green'; 'Electra'; 'Erecta'; 'Golden Ring'; 'Green Carpet' Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt.) Kuni 1 m kõrgune (soodsates oludes kuni 3 m kõrgune), tihedalt haraline, igihaljas, Põhja-Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. On valitud Oregoni osariigi taimeks. Mitmete autorite arvates ei tohiks liik kasvada kõrgemaks kui 20.....30 cm. ja mitte juurevõsusid anda, meie tunneme
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
tõmbas ta mõlema käed oma kahte pihku ja ütles kurvalt: «Siin ei või te võidelda, kõikide inimeste silma ees. Lähme aeda!» Mindi aeda. Pehme liivane kõht tihedate vaa-rikapõõsaste vahel valiti võitlusepaigaks ja vaenlased seadsid end kibeda rusikavõitluse nõuga teineteise vastu. Aga enne kui võitlus algas, katsus väike lepitaja veel kord heaga asja ajada. Vastaste käsi soojalt surudes palus ta mahedasti ning magusasti: «Pai poisid, mul on nutt varaks, -- miks te mind nii kurvastate? («Pai poisid» tundsid ühe kolmandiku oma vihast kaduvat.) Pai võõras poiss, mu vend on nii hea, nii armas, ainult täna veidi, üsna veidi äkiline. Tõesti, ta on hea vend, nja ei taha kedagi muud vennaks. (Oodo naeratas ilma tahtmata.) Pai vend, minu võõras sõber on ka hea ja armas. (Jaanus naeratas ilma tahtmata.) Teist mõlemast saavad head sõbrad (poisid luurasid altkulmu, aga mitte enam nii
Miks? Jooksen, jooksen nii kiiresti kui saan. Sa hüüad mulle järgi mu nime.. kuid saa aru ma ei taha enam. Lõpuks olen piisavalt kaugel et sind mitte näha. Ma istun maha. Minu kõrval vedeleb üks katkine pudel. Ma võtan kätte killu. Jään mõtlema. Kas sa oled seda väärt? Ilmselt mitte, aga ma ei suuda enam. Ma asetan vaikselt klaasikillu randme peale. Järsku sa hüüad: ära tee, sa ei tohi! Sa oled üksi. Aga see ei loe. Ma vaatan sulle otsa. Tuleb peale nutt. Sa jooksed minu poole. Ma ei oota enam, ma tõmban killuga üle randme Vajun liiva peale. Sa tuled ja haarad mind oma käte vahele. Sa ütled: Palun vabandust! Ma vastan sulle: Liiga hilja Lihtne sõber ei ole Sind kunagi nutmas näinud - Tõelisel sõbral on pluusiõlad Sinu pisaratest läbi leotatud . Lihtne sõber ei tea Su vanemate eesnimesid - Tõelisel sõbral on Su vanemate telefoninumbrid aadressiraamatus.
Krõõda kolm esimest olid tüdrukud - asjaolu, mis kõigile palju pettumust valmistas. Krõõt tunneb end süüdi, Andres on kade 20 naabriperemehe peale, kelle kaks esimest last pojad on. Ajapikku jääb Krõõt aina nukramaks ja nõrgemaks, sära temast kaob. Neljandat last kandes on ta juba päris vilets, tervis korrast ära ja aina nutt varaks, kui ta kõige vajalikuga hakkama ei saa. Andres ei pane seda eriti tähelegi, muretseb aina oma põldude ja hobuste pärast, naine on nagu üsna iseenesestmõistetavalt rase ja väeti. Sünnitus on raske ja pikk, kuid laps on poeg. See toob paljudele suurt rõõmu, kuid Krõõt ise teab juba kindlalt, et tema pikaaegne lihttundmus on tõsi - tema enam nurgavoodist ei tõuse. Enne surma ütles ta Marile, et talle meeldiks väga, kui tema jääks Eesperesse
tee 15 - 328 620 4331 Anne Paju Akad.tee 15-430 620 4370 Anne Pink Akad.tee 15-238 620 4433 Anne Ploom II 130 620 3000 Annely Rätsep tööleping peatatud Annemai Raidjõe tööleping peatatud Annika Lopp Akad.tee 15 - 310 Ants Martins Akad.tee 15A-204 620 4081 Ants Uus Akad.tee 15 Anu Aaspõllu Akad.tee 15A-405 620 4428 Anu Nutt Akad.tee 15-311 620 4447 Anu Ploom Akad.tee 15 Anu Sõrmus tööleping peatatud Arno Pihlak Akad.tee 15 Artur Jõgi Akad.tee 15 - 430 620 4370 Artur Noole Akad.tee 15-429 Arvo Mere II 128 620 3001 Birger Ilau Akad.tee 15 Bulat Islamov Akad.tee 15-029 62 04429 Deniss Savtsenko Akad.tee 15-212 620 2819
Muna, Ülle Murumets, Pilleriin Mutso, Priit Muuga, Alar Mäerand, Ivo Mägi, Herki Mäll, Mart Mänd, Pille-Triin Männik, Ene-Ly Männing, Erki Männiste, Mihkel Mär- tin, Madis Müller, Aimar Müürsepp, Aivar Naaber, Mattias Naan, Girti Naaris, Kaisa Nei, Hendrik Nigul, Geily Niinemets, Rita Niineste, Margus Niitsoo, Jüri Nikolajev, Joosep Norma, Kaarel Nummert, Joonas Nurk, Anu Nutt, Rauno Nuut, Evert Nõlv, Alvar Nõmmik, Raimo Oinus, Agu Ojasoo, Tarvi Olbrei, Annika Oper, Kati Otepalu, Veljo Otsason, Peep Otstavel, Aita Ottson, Kaido Paabusk, Priit Paap, Markko Paas, Triin Paaver, Jaan Paaver, Maris Paiste, Gea Pajula, Sander Pajusalu, Silver Pajuste, Aare Palm, Priit Palta, Tauno Palts, Leopold Parts, Ülo Parve, Arie Passov, Jaan-
(aamen!) tulge, kes te vaesed ja viletsad olete ja need, kes häbisse on langenud! (aamen!) tulge, kõik, kes te väsinud ja rüvetatud olete ja kes te kannatate! tulge, kes te vaimust vaesed olete! tulge, kes te oma pattu kahetsete! tulge oma räbalates, patus ja mustuses! Puhastav vesi ootab teid, taevavärav seisab lahti, -- oh, astuge sisse ja puhake! (aa-men! hosianna, hosianna, halleluuja!)» Ja nii edasi. Ei saanud enam aru, mis jutlustaja ütles -- nii tugev oli karjumine ja nutt. Inimesed tõusid hulgana püsti; tungisid kõigest jõust patukahetsejate pingi poole; pisarad voolasid mööda nägusid alla. Kui kõik patukahetsejad rüsinal esimeste pinkideni jõudsid, hakkasid nad laulma ja kisendama, heitsid meeletult ja pööraselt põlvili maha. Noh, siis nägin, et kuningas tegi kaasa; ta hääl kostis teistest üle. Selle peale kobis ta üles lavale ja jutlustaja palus teda rahvale rääkida, ja ta tegi seda. Ta ütles neile, et oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
