Sõja jõudmine Eestisse Sõja judmise määras eelkõige MRP, mis sõlmiti 23. august 1939. Sellega määrati Eesti ja Baltikum NSVL-i mõjusfääri. Nädal pärast sõlmimist algas sõda. Eesti ei teinud mobilisatsiooni, vaid kuulutati end neutraalseks. Septembris 1939 oli Poola allveelaeva Orzeli vahejuhtum Tallinnas. Laev sisenes Tallinna sadamasse, põgenedes NSVL-i sissetungi eest. Eesti asus laeva interneerima laev võeti kontrolli alla, kuid laev põgenes. NSVL väitis, et Eesti rikkus neutraliteeti ja seega on NSVL ohus, sest läbi Eesti saavad tulla vaenlased. NSVL nõudis sõjaväebaase Eesti aladele, et turvalisust tagada. Kaubandusläbirääkimiste raames on Eesti välisminister 24. septembril sunnitud sõlmima baaside lepingu. Survestamiseks toodi Eesti piiri taha suurel hulgal vägesid, lausa kordades rohkem kui Eestil oli. Nad olid ka paremas seisus relvastuse, väljaõppe ja tehnika osas. Lisaks puudus Eestil
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Sotsialistlik maailmasüsteem 1917 tekkis Nõukogude Venemaa. 1922 loodi NSVL. 1929 tekkis Mongoolia RV. Pärast sõda tekkisid Saksa DV, Poola RV, Ungari RV, Tsehhoslovakkia RV, Rumeenia RV, Bulgaaria RV, Jugoslaavia RV, Albaania RV, Hiina RV, Vietnam, Põhja-Korea, Laos ja Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud
Vladimir Iljits Uljanov (Lenin) Vladimir Lenin oli Venemaa bolsevike juht,NSVL esimene valitsusjuht ja Leninismi rajaja. Lenin sündis 22.aprillil Simbirskis. 1887. aastal astus Lenin Kaasani ülikooli õigusteaduskonda, kuid samal aastal visati ta sealt välja üliõpilasliikumises osalemise pärast. 1900 asus Lenin elama välismaale. Peamised elukohad olid Sveitsis, Austria- Ungaris,Inglismaal ja Prantsusmaal. Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks. Nendega lubas Lenin suhted igaveseks katkestada. 1917 elas Lenin Sveitsis,aga siis sai ta kuulda Veebruarirevolutsioo nist ja hakkas otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama P...
Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogud...
• Poliitilised eeldused-Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjata • Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? Kust juhiti Prantsusmaa vastupanu liikumist? 2/m Prantsusmaast sh Pariis 5. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel:
ÜLIRIIKIDE KONKURENTS 1970ndatel AASTATEL · Teadus, olme, sport 1. Kosmos: a. USA 1969 Kuu-lend b. NSVL - Kuukulgur 2. Karastusjoogid: a. USA koolajoogid b. NSVL ''Baikal'' 3. Sport: a. 1972 OM korvpalli finaal NSVL vs USA, protestiga võitis NSVL b. NSVL kultusalaks sai jäähoki (Kanada mäng) b.i. NSVL võitis Kanadat b.ii. 1980 OM USA võitis NSVL · Aasia 1. USA a. Hiina suhete paranemine b. Taiwani ei toetatud enam c. ''pingpongidiplomaatia'' 2. Laos a. 1975 Kommunistlik 3. Kambodza a
· maapoed, -postkontorid ja -raamatukogud on suletud Millal toimus Eestis massiline kollektiviseerimine? 1949-51 Kuidas muutus kolhooside arv aastail 1950-1990? 50-80 aastatel kolhooside arv aina vähenes, peale seda pisut tõusis. Kõige suurem langus kolhooside arvus toimus 50-60 aastatel 2213 kolhoosi pealt 869 kolhoosi, 70ndatel oli neid 292 ja 80ndatel 142 Millest oli see muutus tingitud? Majanduslikud põhjused · väikekolhoosid olid majanduslikult perspektiivitud · NSVL majanduslik laostatus Administratiivsed põhjused · võimaldas suurmajandeid paremini kontrollida · eelistati majandite sovhoosideks muutmist, et sovhoos oli riigiasutus ja talupojad muudeti riigitöölisteks 12. Põllumajanduse areng N. Hrustsovi ja L. Breznevi ajal. Lk. 122-123. Hrustsovi ajal: · kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu.
● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salaprotokoll. ● mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel ● salaprotokolliga jagati Euroopa Saksamaa ja NSVL vahel ära ○ NSVL sai Soome ja Balti riigid, osa Ruumeniast (Bessaraabia) ○ Saksamaa sai Leedu, pool Poolast, teine pool jäi NSV Liidule 2. Külma sõja väljendusvormid. a) külma sõja mõiste; ● Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. ● termin võeti kasutusele 1947
Külm Sõda Trumani doktriin- 1974a USA presidendi H. Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan- 1947a Marshalli pakutud Euroopa taastamise kava. Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03
DIKTATUUR 1. Diktatuuride tekke põhjused: · Et majanduslikest raskusteset välja tulla · Versailles'i rahulepingu ebaõiglus · Ebastabiilsus riigis · Demokraatia nõrkus nendes riikides 2. Dikratuur - jaguneb totalitaarseks ja autoritaarseks diktatuuriks. Mõlemas ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ja partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Riik kuulutati terve ühiskonna heaolu ja helge tuleviku kindlustajaks ning tagajaks. 3. Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? Pariisi rahukonverentsil suhtusid teised riigid Itaaliasse üleolevalt, see solvas Itaaliat ja Itaalia otsustas muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Pealegi oli Itaalias keskvalitsus nõrk ja riigis olid segadused. Tuli fasistide partei nimega Rahvuslik Fasistlik Partei, mille esimees oli ...
docstxt/126043248642520.txt
Nõukogude noorteorganisatsiooni d Organisatsioonid · Oktoobrilapsed · Pioneerid · Komsomol · EÕM · EÜE Oktoobrilapsed · 7-10 aastased · kandsid viisnurkseid oktoobrilaste märke · Oktoobrilapsed koondusid tähekestesse. Ühte tähekesse kuulus 7 oktoobrilast · Igal tähekesel oli tingimata punane lipp, omad reeglid ja seadused, oma deviis. Pioneere tervitasid nad saluteerides. · Oktoobrilapsed korraldasid samuti tähekoondusi. Koondustel mängiti, meisterdati ja õpiti juurde uusi teadmisi. Oktoobrilastel olid omad ametid nagu pioneeridelgi - komandör, loodusesõber, meistrimees, raamatusõber, spordisõber, mängujuht, sanitar. · Oktoobrilastena valmistusid lapsed end ette pioneeriks saamisele. Pioneerid · 10-14 aastased · Pioneer peab olema eeskujuks teistele lastele. · Pioneerid koonduvad pioneerirühmadesse keda juhib pioneeride rühmanõukogu. · Kõiki rüh...
abi Angolas 74.-75.aastatel, et tekkinud kodusõjas riiki enda mõju alla saada. Mõjualuste territooriumite laiendamine oli külma sõja lahutamatu osa ning toimus üsna sarnaselt läbi mõlema kümnendi. Püüdes erinevaid riike enda mõju alla allutada, toetati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades, näiteks Ühendriigid üritasid muuta Vietnami terviklikult demokraatlikuks ning kukutada Põhja-Vietnamis NSVL ja Hiina toetusel võimul olevat valitsust, toetades lõunavietnamlasi, kuid pika ning verise sõja järel kukkusid siiski läbi ja see viis kommunistide positsiooni tugevnemiseni kogu Indo-Hiinas. Läänemaailma eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi hävitamine ning kommunistlikel maadel seevastu kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas, mistõttu 1960.aastatel omavahel koostööd ei tehtud ning suhted olid pingelised
1.Millised tunnused teevad suurriigist üliriigi? Leidke illustreerimiseks näiteid USA ja NSV Liidu ajaloost. Suuremad kui Euroopa senised suurriigid, sõjaliselt tugevamad kui teised, paljurahvuselised riigid 2. Selgita mõiste ja too üks iseloomustav näide: a) võidurelvastumine riikide pidev püüdlus omada paremaid/efektiivsemaid/suurema hävitusjõuga relvi kui vastas seisev riik USA ja NSVL pärast Reagani võimule tulekut b) desarmeerimine relvastuse vähendamine c) massiküüditamine suurte rahvamasside viimine vastutahtmist mõnda teise kohta (riiki) 1949 25 märts-29 märts Eesti vägivaldne ümberasustamine Venemaa Siberi piirkonda d) isikukultus ühe inimese (valitseja) ülistamine Stalinism e) repressioon surve avaldamine, maha surumine või ka karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 3
PERESTROIKA · M.Gorbatsov 1985 NLKP peasekretäriks o Erakordselt noor, sai 54 aastaseks, elab siiani o Taipas vajadust muutuste järele Kauba puudus Lääneriikidest ollakse maas Lootis, et elu läheb paremaks ja NSVL jätkub o Kuulutas välja perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamine (''uutmine'' hiljem ei sobinud sest võru keeles tähendab ootamist) Võitlus alkoholismiga (01.06.1985 NSVL tuleb hakata piirama alkoholi kätte saamist) · Viinamarja istandused võeti maha · Lõhuti pudeleid · Viinamarjad tulid podi (!veiniviinamarjad)
Nõukogude Eesti kool ja õpilane 19441991 Nõukogude Liidu hümn... (lühiversioon) Õppida, õppida, õppida! V. I. Lenin Kaudselt mõjutas nõukogude aegset koolielu kõige rohkem Vladimir I. Lenin(1870 1924) ja hiljem Jossif V. Stalin(18791953) Lenin ja Stalin on kaks kõige tuntumat kommunismi rajajat ja edasiviijat Lenin muutus NSV Liidu elanike jaoks iidoliks Lenini surma järel ta keha balsameeriti ja pandi rahvale vaatamiseks mausoleumi Moskva Punasele väljakule Koolid olid sunnitud neid ülistama Koolist Kohustuslik oli keskharidus (tasuta) Kooli mindi 7aastaselt Koolinädal kestis 6 päeva Ülesanne oli õpetada lapsi marksismi leninismi vaimus NSV Liidu tulemisega muudeti koolisüsteemis palju saksa keel asendati vene keelega Õppeainetesse tulid sõjal...
vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises ja prestiizivõitluses. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Vahenditeks vastastikkune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused. Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. 1948
1.) Millised olid Jaapani, Itaalia, Saksamaa, NSVL'I eesmärgid 30'date lõpul? Saksamaa idee oli luua Suur Saksamaa. NSVL'I idee oli saada enda mõjusvääri tsaariimpreeriumi endised alad ( Soome, Eesti, Läti, Leedu). Itaalial oli vaja, et Mustmeri saaks Itaalia sisemereks. Jaapan tahtis Idaaasias luua ühtse majanduspiirkonna. 2.) MRP millal sõlmiti? Kelle vahel? Pakti sisu. MRP allkirjastati 23. aug. 1939 Saksamaa ja NSVL'I vahel see sisaldas endas et Saksamaa ja NSVL ei ründa üksteist järgneva 10 aasta jooksul. MRP'l oli ka salajane lisa leping millest mitte ükski muu maa ei teadnud, kus jagati euroopa kahe maa vahel ära. 3.) Nimeta lühidalt viis II ms. põhjust. Poliitilised eeldused riigid ei olnud rahul oma territooriumiga. Majanduslikud eeldused majanduskriisis riigid hakkasid arendama sõjaväge et vallutada teisi riike ning saada sellega varandust. Riigid ei olnud rahul Versaillese lepinguga riigis tahtsid suuremaid maid
Ameeria maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Võisteldi, kes suudab toota suuremaid ja tugevamaid relvu jne. 2. Kus asusid külma sõja aegsed kriisikolded (Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda)? (pead maailmakaardil need üles leidma). Ühte kriisikollet pead oskama lahti seletada: kes ja miks osalesid, mis toimus, kuidas lõppes (tulemused ja tagajärjed). (õp. lk 14-16) Berliini blokaad (1948-1949) Osalevad riigid: NSVL, Saksamaa, USA Probleem: NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Korea sõda (1950-1953) Osalevad riigid: NSVL, USA, Hiina Probleem: Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale. Tulemus: Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik
- Sulaajal kaob ära illusioon, et Eesti võib vabaks saada. - inimesed astusid Kommunistlikusse Parteisse. - Eestil oli majanduses iseotsustamis võimalus. · 1970 ja 80-ndate esimene pool Stagnatsiooni periood - seisakuaeg ühiskonnas - arengut ei toimunud - kommunistliku partei suur mõjuvõim - majanduslikud raskused - pidev defitsiit kaubapuudus (talongid) - demograafiline probleem eestlased hakkasid vähemusse jääma. - NSVL rahaloomine, koma saveticus - vene keele ja kultuuri jõuline peale surumine - looduse reostamine(suur ettevõtted, suur majandid ja sõjavägi.) - sotsiaalne pessimism käega löömine (alkoholism, enesetapud) · 1980-ndate teine pool ja 90-ndate algus Eesti taasiseseisvumine · 1991... Taasiseseisvunud Eesti. + eestlaste haridustaset tõsteti ; Eestil võrreldes teiste NSV riikidega oli suurem kontakt välismaailmaga; Helsingi-Tallinna
Miks sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima ? Birgit Aavik, 12a Sotsialistlik maailmasüsteem tekkis 60ndatel aastatel, kuhu kuulusid lisaks NSVL-le Albaania, Mongoolia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Ungari, Kongo RDV, Saksa DV, Põhja- Vietnam ning Kuuba lisandus 1962. Kommunistid tulid neis võimule, kas siis abipalvega pöördumisel, kujunemine NSVL okupatsioonitsoonidest, võit kodu- või kolooniasõjas: sellepärast ei jäänudki sotsialistlik maailmasüsteem püsima. Sotsialistliku maailmasüsteemi juured olid põhimõtteliselt Marx'i ideoloogias- inimkond peaks elama kommunismis, kus kõik omand on ühine ja inimesed võrdsed. Lenin ehitas NSV Liidu sellele ideoloogiale. On aga ilmselge, et see on sama hea teostamatu utoopia, kui näiteks Thomas More'i Utoopia. Seega oli kogu maailmasüsteem üles ehitatud teostamatule unistusele
KOMMUNISTLIK VENEMAA 1.Veebruarirevulatsioon 1917 -Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupo...
Saksamaal natsid, eesotsas Hitleriga ja Itaalias fasistid, eesotsas Mussoliniga. USAs, Inglismaal ja Prantsusmaal säilus demokraatia. 1938.aastal demokraatlikud riigid: Prantsusmaa, Sveits, Tsehhoslovakkia, Belgia, Holland, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Taani, Soome, Norra, Rootsi. Autoritaarsed: Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Totalitaarsed: Saksamaa, NSVL. 3. MRP maailma taustal, Eesti, salaprotokoll Selleks, et Saksamaa saaks vabad käed Lääne-Euroopas sõdimiseks, oli vaja kokkulepet NSVLiga. Aprillis 1939 NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa läbirääkimised, mis jooksid ummikusse (NSVL soovis läbi Lääne-Euroopa (Rumeenia ja Poola) maade saada läbimarssi, aga Inglismaa ja Prantsusmaa ei saanud seda lubada). Selle tulemusena hakkas NSVL läbirääkimisi pidama Saksamaaga. 23
reformida sotsialismisüsteemi. Dubcek vangistati ja asendati Gustav Husakiga. Lääne reaktsioon Aeglane reaktsioon, Rahvusvaheline üldsus vähesekkuv mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekist vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei
Kogu aeg osteti kauplusest kõik ära kuna tavalistes toidupoodides ei olnud müügil poolfabrikaate.Sellised olid üldiselt tööasjad. Kuna elasin tallinnas sai palju käidud kinos,teatris ,palju sai käidud restoranis. Selliseid peo baare oli vähe tol ajal peamine koht oli restoran kus olid lauad kaetud valgete linadega ja viina sai tellida karaviniga kas või 100g Olid ka restoranide juures baarid nagu Kevades, Vana-Toomases ,Kännu-Kukes noored olid lõbusad.Turistina liikuda igale poole NSVL oli viisteist liiduvabariiki sai osta pileti ja minna kuhu iganes ,aga välismaale ei saanud . ja kui tahtsid lennukiga minna Sotsi ,Krimmi või kuhu iganes pidi lennujaama kassas või eelmüügis olema tuttav siis oli kindel,et saad pileti sulle sobival ajal ja sobivasse kohta. Kui Breznev suri olid inimesed segaduses keegi ei teadnud mis hakkab toimuma mis saab edasi siis peale seda tuli võimule uued mehed need surid üksteise järgi siis tuli Gorbatsov
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja
kirjanikud said avaldada mõtteid järjes rangemaks muutuva tsensuuri tinimustes: j.kross ja ajaloolised romaanid: ´´Keisri hull`` 7. ´´kassetipõlvkond´´ tegutses: kuulusid: Rummo,H.Runnel,V.Luik,J.Kaplinski,M.Traat. kirjutasid: luuletusi erinesid eelnenud kirjandusest: erinevalt varasemast oli luule filosoofiline,armastusluule(mida varem ei lubatud),nõukogude liitu kritiseeriv(mingil määral). 8. NSVL kultuuri ja kirjanduselus muutused pärast 1988: Toodi välja sini-must-valge lipu värvid. Proosas hakati kajastama olmeprobleeme,poliitikat ei tohtinud puudutada. 9. A.Kivirähk ja tema loomingu iseärasus: vanade eestlaste kommete parodeerimine ning välja naermine. populaarsuse tagamaad: Helbemäe ,,Ohvrilaev" Teose peamiseks liiniks on keskealise kooliõpetaja Martin Justuse ja noore juuditari Isebeli armastusromaan
Külm sõda. 1945. juuni/august toimus Potsdami konverents. Osalesid: Suurbritannia, NSVL, USA. Konverentsil ilmnesid selgelt kommunistliku NSVLi ja kapitalistliku lääne vahed. Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest
A 2. millal tulid eestis võimule enamlased? 23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna se...
vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Berliini blokaad. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL kuri plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga.NSVL tegutses kavalalt - sulges kõik Lääne- Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas
Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatlik Vabariik, 1961 ehitati müür, mis jagas Berliini kaheks. Kuuba: 1962, Fidel Castro korraldas riigipöörde, riigis hakkas valitsema kommunistlik diktaktuur. Kuubale paigutati NSVL-i tuumapommid. Korea sõda: 1950-1953, sõdisid Põhja-Korea, keda toetas NSVL ja Lõuna-Korea, keda toetas USA. Tulemusteta, hukkus 3 milj inimest, nii on riigid tänaseni. Vietnami sõda: 1964-1973, sõdisid Põhja-Vietnam, keda toetas NSVL, SBR ja Prantsusmaa, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Tulemus: 1976 ühendati riigid. Trumani doktriin(aeg, sisu)? 1947 plaan anda majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSVL Marshalli plaan(aeg, sisu)? 1948-1952 - rahaline abi Euroopa riikidele sõjakahjude hüvitamiseks (13 miljardit dollarit)
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping?
Pärast II maailmasõda algas pingeline rahuperiood, mida kutsutakse külmaks sõjaks. Mis oli USA ja demokraatlike jõudude ning NSV Liidu ja satelliitriikide vaheline võitlust. Vastasseis toimus nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka ideoloogiliselt. Missugune oli külma sõja aegne võitlus täpsemalt ning kas selle põhjuseks oli soov saavutada ülemvõim? Ülemvõim võib olla saavutatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. NSVL soovis külma sõja alguses saavutada võimu füüsiliselt. 1946. aastal pidas J. Stalin ambitsioonika kõne, kus rääkis sõdade paratamatusest, seda kõnet peetakse külma sõja alguseks. Nõukogude Liit osales otseselt sõjategevuses Korea (1950-1953) ja Vietnami sõjas (1964-1973). Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL.
Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt ...
lubab saksamaal 45% allvelaevastikke ja 35% sõjalaevastikke. 6) Saksakontrolli alla põhja meri läänemeri 7) Inglismaa kontrolli alla kõik maailma mered NSVL-i laienemine Mis vahe MRP-l ja 28. Sept täiendatul kokkuleppel? 23. august 1939 Moltovi-ribbentropi pakt ehk 1) 1)mittekallaletungileping lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata 2) ega oselada teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus 3) Salajane protokoll, kus dikraatorid jagasid Ida-euroopa 1) NSVL - soome, eesti, läti ning bessaraabia anastamine 4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms., millal euroopas, millal lõppes · 1.09.1939 algas maailmas, kus saksamaa ründas poolat · 3.sept 1939 prnts ja suurb kuulutasid saksamaale sõja · 2.09.1945 Jaapani kapituleeriumine · 8.05.1945 Berliini kapituleerumine
2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud. 3. Miks oli Eesti sunnitud alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile NSV Liiduga?Milline sündmus toimus Euroopas samal ajal?
Miks Eesti kaotas oma iseseisvuse? Eesti Vabadussõjas verehinnaga kätte võidetud iseseisvus kestis kõigest 22 aastat ehk 1918-1940 a. Sinna perioodi kuulusid majanduskriis, Pätsi riigipööre ja I maailmasõja kaotajate (Venemaa ja Saksamaa) naasmine Maailma suurriikide sekka, millega suurenesid ka nende poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid. Nõukogude Liit unistas oma riigipiire taastada tsaari Venemaa aegsetesse kaugustesse, milles Eestil oli oma koht. Kuid miks juhtus nii, et Soome, kes ühesuguselt Eestiga omas sarnast minevikku Venemaaga ja oli samalaadses olukorras, suutis kaitsta iseseisvust, Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50- ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-, poliitilistesse ühendustesse kuulumine. Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli 1930. aastate teine pool Eesti majandusele edukas....
USA kunst 1900-1940. Mehhiko kunst Totalitaarsete riikide kunst( Saksamaa, NSVL) USA kunst 1900-1940 Algas linnastumine Kujutatava kunsti publik oli väike Puudus avalik toetus kujutavale kunstile 1913. a kunstinäitus New Yorgis pani aluse moodsa kunsti levikule USA-s. Maalides kujutati ilustama linna elu, meeleolu oli sünge, pildid olid tumedad ja räpased. Mõjutused kubismist Olulisemad esitajad: Jaohn Solan, Thomas Hart Benton, Andrew Wyeth, Grant Wood Grant Wood Ameerika gootika, 1930 Thomas Hart Benton Parks, the Circus, the Klan, the Press 1930 Grant Wood Stone City, Iowa 1930 Mehhiko kunst Mehhiko kommete ja Euroopa avangarismi segunemine 1930-ndatel andsid monumentalistid olulise tõuke seinamaalikunstile Ühiskondliku poliitilise seisuga seinamaalid olid saavutanud enneolematu taseme ja koha Temaatika oli enamasti võetud ajaloolistest teemadest ja mõjutuste...
NSV Liidu ja idabloki lagunemine Mihhail Gorbatšov (1931) • 1985–1991 NLKP KK peasekretär, 1988–1990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. • Algatas glasnosti ja perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja
avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbatsovi vastane ning tema ütles, et NSVL pole tähtsust.
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. sept...
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln)
Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest
Sep, sõlmiti nõukogudesoome vaherahu millega lõppes jätkusõda. 8. Teharaani, jalta ja potsdani konverentsid. 1943a. Lõpul toimus iraani pealinnas konverents. Seal kohtusid esimest korda hitleri vastase koalitsiooni kolme kohaline tähtsama riigi juhid: stalin, roosvelt ja chinchill. Konverentsil otsustati et usa ja suurb, avavad prantsusmaal teiserinde ja alustavad pealetungi sakslaste vastu normandias. 1945a julaug toimunud Potsdani kon. Arutasid usa suurb. Ja NSVL juhi saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 9.Jaapani II MS algus. Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim idaaasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det. 1941a ründasid nad usad merebaasi hawaii saaretikku Pearl Harboris. Itaalia ja saksamaa teadsid et nemad on sõjajalal. Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kaguaasias
A 1.*Eesti kaotas iseseisvust*eesti läks NSVL mõju alla 2.*abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk .Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama
Kahe üliriigi konkurents Külm sõda 1970. aastatel Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel otsest ohtu polnud, aga oli konkurents muudel aladel: Kosmose vallutamine (Apollo 11) ja teadus, tehnika USA parem; Sport (keelatud ainete kasutamine) Idabloki maad paremad; Suurt tähelepanu sai jäähoki, milles oli parem NSVL. Külm sõda Kolmandas Maailmas Püüti erinevaid riike enda mõjule allutada, selleks toetati kõige verisemaid diktaatorieid ja õhutati vastupanuliikumisi. Selline poliitika viis tihtipeale pikaajalise laastava kodusõjani. Agressivselt tegutses NSVL Aafrikas Fidel Castro'ga, kui Angolas pandi võimule Moskva-meelne valitsus, millest sai NSVL tugiala Teine NSVL tugipunkt Aafrikas oli sotsialistlik Etioopia, mille abil rünnati Somaaliat. Etioopia 1984
algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati NSVL-i ja USA kontroll. Vietnam 1960-1970 USA kaotas, Vietnam jäi kommunistide võimu alla. Kuba 1962 Kuuba raketikriis, ähvardab tuumasõda, lahenes rahumeelselt, Kuubas säilis sotsialism Berliin 1960-1961 Berliini müür, piiri Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel sulgemine Afganistan 1979 uus võidurelvastumine, NSVL saab lüüa, näitas NSVL-i relvastatud jõudude piiratust. Heaoluühiskonna tunnused: · Kõrge elatustase · Pidevalt suurenevad sissetulekud · Sotsiaalse turvalisuse kasv · Riikliku, ühiskondliku hariduse-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteemi arenemine · Vastutab peamiselt valitsus Kriisist aitasid väljuda: · Võeti kasutusele leiutised, mis võimaldasid tootmist automatiseerida · Energiasäästlik programm · Infoühiskonna poole liikumine
Kukk, A. Piip 14) Eesti Sotsialistlik ◦ O. Tief Tööliste Partei (15- 25) Kristlik ◦ A. Rei, M. Martna, K. Rahvaerakond (4-8) Ast Eestimaa ◦ J. Kõpp Kommunistlik Partei (u 5-10) organiseerija NSVL ja Komintern täideviija EKP u 300 ründajat hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark) hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut Kaitseliit okt 1919 maaseadus ◦ u 35 000 asundustalu Eesti mark 1923. a kriis 1924 uus majanduspoliitika ekspordiks või ja peekon 1928 käibele kroon põlevkivitööstus 2. veebr 1920 Tartu rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu
lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju. Lisaprotokolli kohaselt toodi Eestisse 25 000 punaväelast, Eesti valitsemiskorda NSVL ei sekku Millised olid lepingu sõjalised, sise- ja välispoliitilised tagajärjed? 2. Kuidas toimus Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940. a. Millised
Väliseesti kultuuriga seotud isikud – Karl Ristikivi, Marie Under, Gustav Suits, Visnapuu, Johannes Aavik. Mida tähendab, et Eesti NSV-s olu kultuur ideoloogilise surve all? Loomingut tsenseeriti, öeldi mida tohib avaldada, mida mitte. TAASISESEISVUMINE Saab rääkida alates 1980 ndate teisest poolest. Oluline on see, et 1985 aastal NSVL-s eesotsa sai Gorbatšov. Tema eesmärgiks oli olemasoleva korra reformimine selle päästmiseks. Kui NSVL oli nõus loobuma tema vasallriikidest, siis liiduvabariikidest polnud valmis loobuma. Eestis 1985-86 oli võimul Karl Vaino. Seda juhtkonda, kes Eestis võimul oli, võib nimetada vanameelseks. Eesti juhtkond ka nende väheste muutustega, mis NSVL-s toimuma hakkasid, ei olnud valmis kaasa minema. Juhtkonna tasandil kaasaminekut ei olnud, ühiskonna tasandil see kaasaminek siiski oli. Glasnosti tingimustes tsensuur vähenes, julgeolekuorganite osatähtsus vähenes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
