Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. - Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. - Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). - Rannikualade üleujutused
saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused
saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Llõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused
Kuna igal monomeeril on 2 sidumissaiti, siis IgM on neid kokku 10. Kuna IgM on suur molekul pole ta võimeline difundeeruma. IgD ja Ig E neid on kõige vähem. IgD-d leidub ainult B lümfotsüütide pinnal. IgE on seerumis, seostub Fc retseptori abil eosinof. ja basofiilidel. IgE leidub samuti vaid imetajatel, kellel on see ainus ülitundlikkust vahendav antikeha. Normaalsetel isenditel on IgE hulk vereseerumis väga väike, allergia või parasiitsete nakkuste tõttu suureneb see patsientide veres kuni tuhat korda. ANTIKEHADE REPETUAARI PALJUSUSE GENEREERIMINE Ig-de ja kerged ahelad ning rasked ahelad kodeeritakse erinevate geeniperekondade poolt, mis paiknevad erinevatel kromosoomidel. L- ahelate perekonnad ( või ) : sisaldavad V, J ja C geeni segmente, millede ümberkorraldusel - saab L ahela ( või ) variaabel piirkonda (VJ) kodeeriv ala.
Riigid Euroopas on püüdnud just sõdade tõttu luua eneste vahel kõikvõimalikke lepingulisi sidemeid, viimased omakorda on aegade jooksul hakanud hõlmama üha enam tervishoidu, sõjaväelaste (vangide) elude säästmist, tsiviilelanikkonna ohutust jms. · Sõjad ja epideemiad. Sõdadega on kaasas käinud haigused. Enamus kaotustest, mis sõdimise käigus aset leidsid, seda kuni Esimese maailmasõjani, olid tekitatud haiguste ja nakkuste poolt. Ei surdud haavadesse vaid haavapõletikesse, tüüfusesse jms sellisesse. Lisaks nälg ning sõjapiirkonnas asetseva elanikkonna kannatused. Viimast põhjustas eelkõige see, et sõda, piltlikult öeldes, pidi end ise toitma. (Siia alapunkti alla mahuvad ka pandeemiad ja igasugused troopilise meditsiini valdkonda kuuluvad nähtused, mis hakkasid levima seoses aset leidva globaliseerumisega.) · Sõda ja kirurgia areng
Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimisi. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik tekitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainele sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused
7 - 20 minutit – vererõhk ja pulss normaliseeruvad, käed ja jalad lähevad soojemaks; - 8 tundi – vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub; - 1 ööpäev – risk südamelihase infarkti tekkeks on hakanud vähenema; - 2 ööpäeva – haistmis- ja maitsmismeel on paranenud; - 1-12 kuud – hingamisteed taastuvad, röga liigub ülespoole ja hingamisteed saavad puhtamaks, väheneb köha ja väheneb nakkuste risk. Vereringe paraneb ja te muutute erksamaks. Füüsiline tervis paraneb ja jõutakse rohkem liikuda. Tromboosi risk kahaneb ja aasta pärast on suitsetamisest tingitud risk südamelihase infarktiks kahanenud poole võrra - 5 aastat – ajuinfarkti oht on oluliselt vähenenud. Kopsu-, kurgu- ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra - 10 aastat – kopsuvähi risk on peaaegu sama madal kui mittesuitsetajatel. Sama
veri; ülesandeks organite sidumine ja ainete transport nende vahel Lihaskude: silelihased ja vöötlihased; ülesanne: võimaldab organismil liikuda Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju; ülesanne: ärrituste vastuvõtt ja organite töö koordineerimine. Katekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed...Epiteelkude katab organismi välispinda (kopse, veresooni jt) ümbritseb organeid. 1) Kaitseb väliskeskkonna kahjulikke mõjude eest (Nt. Nakkuste, vigastuste jt) 2) Toimub epiteelkoe kaudu kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades õhukesed kiled. Üks liik: ripsepiteel- tähtis osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Nt. Naha epiteelrakud kaitsevad keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid, soole epiteelrakud imavad toiduaineid.
Eristatakse perifeerselt paiknevat koort, tsentraalselt paiknevat säsi ja nende vahele jäävat parakorteksit – parakorteksis paiknevad peamiselt T-lümfotsüuüdid (v.a su) Lümfisõlmekoores paiknevad arvukad ümarad struktuurid – lümfifolliikulid e lümfisõlmekesed Säsis paiknevad säsiväädid PÕRN Põrn on suurim lümfoidorgan, milles toimub lümfoidsete rakkude moodustamine ja mis osaleb organismi kaitsmises nakkuste vastu – põrn on ka suurim verefilter ja vere deponeerimise organ Samuti toimub põrnas vanade või defektidega leukotsüütide ja erütrotsüütide lammutamine ja eemaldamine tsirkulatsioonist Kaetud kiudsidekoelise kihnuga, kus leidub erandlikult ka silelihasrakke – kihnust lähtuvad trabeekulid e põrgad Põrna parenhüümis eristatakse kahte piirkonda: Punane pulp – koosneb enamuses parenhüümist, mis sisaldab venoosseid siinuseid
rehabilitatsiooniprogrammidega ühinemise lihtsustamine; 7. Narkootikumide tarvitamisega seotud tervisekahjude vähendamine teabematerjalide levitamisega sihtgruppide hulgas; 8. Süstlavahetusprogrammide tegevuse arendamine ja laiendamine; 9. Riskirühmadesse kuuluvatele isikutele puhaste süstimisvahendite kättesaadavuse korraldamine; 10. Riskirühmadesse kuuluvatele isikutele seksuaalselt ülekantavate nakkuste ennetamise vahendite kättesaadavuse korraldamine läbi kondoomiautomaatide paigaldamise; 11. Eneseabi rühmade loomine narkosõltlastele ja nende perekonnaliikmetele; 12. Vabatahtlike, sotsiaaltöötajate ja psühholoogide (täiend)koolitamine tööks riskirühmadesse kuuluvate isikutega, nende vanematega ja nende lähedastega; 13. Tänavatöö arendamine ja laiendamine, eeskätt probleemsetes regioonides nagu Tallinn/ Harjumaa ja Ida-Virumaa.
immuunvastuse, mis põhjustab enamuse salmonelloosi sümptomitest (väike kuni mõõdukas palavik, diarröa, soolespasmid). n Põletikureaktsioon takistab infektsiooni levikut ja tapab hiljem bakterid. n Tüüfuse ja paratüüfuse korral Salmonella levib enne, kui jõuab põhjustada tugeva immuunvastuse, mistõttu algul on sümptomiteks vaid väike palavik ja kõhukinnises. Salmonella nakkused n Vajalik on nakatumiseks suur bakterite arv (106-8) n Enamuse nakkuste allikaks on kontamineeritud vesi ja toit n Kodulinnud, munad, piimatooted n Salmonella typhi levib toidu ja veega, toidukäitlejatega n Fekaal- oraalne leviku tee eriti lastel Bordetella § Perekonda kuulub 3 mikroobiliiki, põhjustavad läkaköha (pertussis, whooping cough) või sarnaseid infektsioone. § Bordetella pertussis läkaköha § B. parapertussis paraläkaköha § B. bronchiseptica hingamisteede põletikud loomadel, harva inimestel.
piimanäärmes -laktoglobuliin, sünteesitakse piimanäärmes immunoglobuliinid, sünteesitakse maksas Ternespiim Poegimisjärgselt eritub udarast kolostrum e. ternespiim, mis on moodustunud juba tiinuse lõpuperioodil. Seetõttu on ta kontsentreeritud, sisaldades 15-20% valku, sealhulgas 7% globuliine, mille hulgas on ka immuunsust tagavad antikehad. Kõrge on ka kolostrumi rasva ja mineraalainete ning A-vitamiini sisaldus. Kolostrum aktiveerib noorlooma seedetrakti motoorikat, kaitseb teda nakkuste vastu ja seega aitab tal kohaneda väljaspool emaorganismi. Antikehade imendumine vastsündinu soolest on ajaliselt piiratud, see võib toimuda esimese 24-36 tunni jooksul pärast sündi. Kolostrum asendub tavalise piimaga umbes nädal pärast sünnitust. 87) Piima tekke ja väljutamise regulatsioon. Piima tekkes e. laktogeneesis on oluline osa hormoon prolaktiinil. Lüpsmisel või imemisel tekkinud ärritus
laktoglobuliin, sünteesitakse piimanäärmes, immunoglobuliinid, sünteesitakse maksas Ternespiim Poegimisjärgselt eritub udarast kolostrum e. ternespiim, mis on moodustunud juba tiinuse lõpuperioodil. Seetõttu on ta kontsentreeritud, sisaldades 15-20% valku, sealhulgas 7% globuliine, mille hulgas on ka immuunsust tagavad antikehad. Kõrge on ka kolostrumi rasva ja mineraalainete ning A-vitamiini sisaldus. Kolostrum aktiveerib noorlooma seedetrakti motoorikat, kaitseb teda nakkuste vastu ja seega aitab tal kohaneda väljaspool emaorganismi. Antikehade imendumine vastsündinu soolest on ajaliselt piiratud, see võib toimuda esimese 24-36 tunni jooksul pärast sündi. Kolostrum asendub tavalise piimaga umbes nädal pärast sünnitust. 87) Piima tekke ja väljutamise regulatsioon. Piima tekkes e. laktogeneesis on oluline osa hormoon prolaktiinil. Lüpsmisel või imemisel tekkinud ärritus põhjustab
Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad mingit ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku- organismi. Epiteelkude, katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pinud ning piiritleb organeid. Seega katab ta organismi välispinda ja ka nt seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste, nakkuste jt väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval. Ripsepiteel- rakkude välispinnal esinevad ripsmed, nt hingamisteedes. On ka spets rakke, mis toodavad higi, lima, rasu, piima ja muid aineid. Sidekude. Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab
ekstratsellulaarne vedelik – rakud : osmoos 2. vereplasma – interstitsiaalne vedelik : difusioon ja filtratsioon. Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri täidab organismis: a) kaitsefunktsioon- kaitseb sissetungivate nakkuste eest, tänu valgetele verelibledele, mis on antikehade abil võimelised haiguse tekitajaid kahjutuks muutma. Hüübimine kaitseb verest tühjaks voolamise eest. 1. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid: Humoraalsed mehhanismid: komplement. Rakulised mehhanismid: fagotsütoos, eriti olulised on neutrofiilsed granulotsüüdid ja monotsüüdid 2. Spetsiifilised kaitsemehhanismid: humoraalsed mehhanismid: antikehad plasmarakkudest, antigeen- antikeha reaktsioon
127 peremeesorganismil esile erinevate põletikumediaatorite (tsütokiinid, prostaglandiinid) üleprodutseerimise, mis samuti aitavad kaasa hamba tugikudede hävinemisele. Vaatamata organismi loomulikule kaitsevõimele võivad meie mikrofloora bakterid sattuda vereringesse ja sealt edasi kanduda juba sügvamatesse kudedesse. Aja jooksul on biofilmiga seotud nakkuste mitmekesisus vaid suurenenud. Arvatakse, et tänapäeval on isegi kuni 80% kõigist bakteriaalsetest haigustest põhjustatud bakteriaalsest biofilmist. Selliseid haigusi on päris palju, hõlmates nii kroonilisi haigusi kui ka meditsiiniliste implantaadidega seotud nakkusi. Haiguste näidetena võiks välja tuua koliidi (jämesoolepõletik), vaginiidi (tupepõletik), uretriidi (kusitipõletik), konjuktiviidi (silma sidekesta põletik), otiidi
Arusaamine nakkushaiguste ja põletike olemusest selgines 19. sajandi teisel poolel. Nn keemiline nakkushaiguste teooria vajus unusteusehõlma siis kui Louis Pasteur (1822- 1895) 1857. aastal tõestas mikroorganismide tähtsuse käärimisprotsessi käivitajatena. Pasteur 1 töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. Alles 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde (ühisettekandes koos Chamberlandi ja Joubert'ga), kus püstitas nakkuste bakterioloogiline teooria (germ theory, mikroorganismide teooria). Põhimõtteliselt jõudis Pasteur tõeni, et ,,haigus see on elu". Edasi läks asi libedalt kui asuti uskuma, et (haiguste puhul) tegemist elusorganismidega, siis vaja need ainult ära tunda ning vahendid nendega võitlemiseks välja mõelda! Pasteuri ennast huvitas teooria vähem kui praktika. Juhus tõi ta siiski vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, vaid said immuunsuse...
sümptomid. Kõige raskema antikehade puudulikkuse vormi – agammaglobulineemia – korral puuduvad nii immuunglobuliinid kui ka B-lümfotsüüdid ja esinevad rasked, peamiselt bakteriaalsed infektsioonid. Samas võivad aga kergemad antikehade puudulikkuse vormid, nagu IgA või IgG alaklasside puudulikkus, kulgeda ka asümptomaatiliselt. Nagu kõigi immuunpuudulikkuse vormide korral on anamnestilises andmetes esikohal sage nakkuste põdemine. Iseloomulikud on retsidiveeruvad bakteriaalsed infektsioonid, samuti enteroviiruste (polio, ECHO) põhjustatud nakkused. Kõige sagedamini on haaratud hingamiselundid: kõrva-, kurgu-, nina- ja neelupõletikud. Osal haigetest kaasnevad nakkustega allergianähud, autoimmuunsed või lümfoproliferatiivsed haigused. Antikehade puudulikkuse raskemate vormide korral täheldatakse proteinogrammis gammaglobuliini fraktsiooni langust.
Haigused võivad esineda kõikidel aastaaegadel, kuid sagedus suureneb septembris-oktoobris ja jõuab haripunkti veebruaris-märtsis. Haigestumist aitab ära hoida kokkupuute vältimine haigestunud inimesega, eemalehoidmine rahvarohketest kohtadest, organismi vastupanuvõime suurenda- mine, õige toitumine, regulaarne liikumine. Ägedate hingamisteede nakkuste sagedasemad tüsistused on: · keskkõrvapõletik, · ninakõrvalkoobaste põletik, · kopsupõletik, · südamekahjustus. ÄGEDAD HINGAMISTEEDE HAIGUSED JA SPORT Spordiga Treeninguid läbi viies on oluline osa sportlase enesetundel. Lastel on ebaadek- tegelemisel tuleb vaatse enesetunnetusvõime tõttu soovitatav treeningutest täielikult loobuda. jälgida
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
enamikul haigetel: 442 kõrge palavik; vappekülm; köha (algul kuiv, hiljem rögane); hingamisel valud rinnus; õhupuudus või hingamisraskused; hapnikuvaegus (tsüanoos). Seda kopsupõletiku vormi nimetatakse tüüpiliseks pneumooniaks. Ravi Kopsupõletiku ravi sõltub peamiselt sellest, milline haigustekitaja on nakkuse põhjustanud. Bakteriaalsete nakkuste korral kasutatakse antibiootikume, kasu on ka köharavimitest (rögalahtistitest) ja valuvaigistitest. Eriti raskekujulise kopsupõletiku korral on võimalik, et patsient paigutatakse hingamisaparaadi alla. 6) SARS (Severe Acute Respiratory Syndrome) SARS ehk ebatüüpiline kopsupõletik on hingamisteede nakkushaigus, mis levib piisknakkuse teel. Selle sümptomid sarnanevad tavalise kopsupõletikuga, kuid lisaks võivad ilmneda peavalud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
