Kuidas Jonksu endale pruuni nahavärvi sai e. kuidas Jonksust neegrite esiema sai Ennevanasti olid kõik inimesed heleda nahaga. Samuti nägid nad välja üpris ühesugused. Kandsid kõik ühesuguseid soenguid ja sarnaseid riideid, elasid oma majakestes ning sõid enda kasvatatud toitu. Niisiis elas ühes sellises linnas üks tüdruk, kellel nimeks Jonksu. Ta oli rõõmsameelne ja tragi tüdruk, armastas palju uurida ja tegutseda. Sageli sattus ta sekeldustesse ning inimesed arvasid, et ta peaks olema ettevaatlikum. Joksu aga ei tahtnud olla ettevaatlik, tema tahtis palju avastada ja kõike proovida. Nii juhtuski kord, et Jonksu leidis ükskord imeliku kivi. See ei olnud üldse tavaline kivi vaid väga eriline. Eriliseks tegi selle kivi see, et tavaliselt on kivid katsudes külmad aga see oli täitsa soe, isegi natuke kuum. Samuti läikis ta põnevalt punaselt ja nagu hiilgas väheke...
Veriora muistend Kust on pärit kohanimi Veriora? Veriora mõisa lähedalt Kikkahara metsast saab alguse oja, mis voolab läbi Veriora mõisa. Põhjasõja ajal peetud oja kallastel suuri lahinguid rootslaste ja venelaste vahel. Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks. Võitluse...
Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli Uku Masing. Muistend Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena. Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu
Vanapagana kivid Ähmja mõisa põllul , nii kui vanarahvas teab rääkida, olnud vana Eesti kants. Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta suure kivi, et kukke ära tappa. Aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk. Ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka. Jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale visati suur kivi. Aga Vanapagan olnud juba nii tiidsal minekul, et kivi kaude ...
Muistend maailma tekkimisest Alguses oli terve maailm kõik üks suur saar. Sellel saarel ei elanud inimesi. Või noh see pole tegelikult täiesti tõsi. Sellel saarel elas üks hiiglaslik ebard. Ta kõndis päeval kahel jalal, kuid täiskuu ajal ta muutus. See kahejalgne pidi taluma kohutavaid piinu. Nimelt iga täiskuu kõik luud tema kehas murdusid ja see kahejalgne moondus mingiks uueks elukaks. Ta oli midagi hundi sarnast. Ta aga oleks juba terve maailma hävitanud, kui poleks olnud ühte tulipunast lindu, keda hüüti fööniksiks. Iga päev kohtus libahunt temaga, et rääkida oma muredest. Aga ühel täiskuuööl sai ebard väga vihaseks. Raev pulbitses tema sees nagu keema läinud katel. Ta saatis kuuldavale kohutava röögatuse ja siis algas kaos. Libahunt rebis saart keskelt pooleks. Läänepoole triivivast maast sai Ameerika, tugeva jalahoobiga eraldas ta Austraalia Aasiast. Tema saba virutas aga keset allesjäänud saart. Tekkis Vahemeri. ...
Muistend, pajatus,naljand Muinasjutte ja teisi jutte mõeldi vanasti välja meelelahutuseks ja unistamiseks. Muistend on väljamõeldismillegi või kellegi tekke kohta. Vanasti arvata või usuti, et loodusjõudusid juhib keegi kuskilt kõrgemalt (Taara,Uku,metsavaim). Muistend on seotud kindla koha või olendiga. Muistendi kangelased, Kalevipoeg, Suur Tõll, Vanapagan,vanaisa. Tänapäeval on asemele tulnud legendid ja kuulujuttud,õudusjuttud,anektoodid. Õudus ja linnalegendid põhinevad hirmul ja fantaasial. Anektoot on lühike,vaimukas ja üllatava lõppuga lühijutt.
MUINASJUTT Muinasjutt on kunstiline väljamõeldis, mis ei eelda tõepärasuse uskumist kuulajate poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavu...
Tööleht Kuidas muinasjutte liigitatakse? 1.Loomamuinasjutud 2.Imemuinasjutud 3.Novellilaadsed muinasjutud 4.Kunstmuinasjutud Mille järgi need ära tunned? (Tunnused) 1.Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnusjooned-rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. 2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös.Üleloomulikus puudub, kangelased saavutavad edu nutikuse või osavuse abil. 4.Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit. Nimeta vähemalt 5 tunnust, millest saad aru, et tegemist on muinasjutuga. 1.Tegelased on alati vastandatud headeks ja halbadeks. 2.Kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelas...
Emajõe sünd Fr. R. Faehlmann Vanaisa oli loonud maailma ja selle üle laotanud sinise taevatelgi sätendavate tähtede ja särava päikesega. Maa peal kasvasid ja kosusid taimed ning loomad tundsid oma elust rõõmu. Kuid loomad ei kuulanud Vanaisa käske, vaid hakkasid üksteist taga kiusama ja vihkama. Siis kogus ta nad ükskord kõik kokku ja ütles nõnda: "Ma olen teid loonud , et igaüks oma elust rõõmu tunneks, teie aga hakkate üksteist vihkama ja koguni murdma. Ma näen, et teile on tarvis kuningat, kes teid valitseks ja ohjes hoiaks. Tema vastuvõtmiseks peate teie talle kaevama jõe, et ta selle kallastel võiks kõndida; jõgi aga kaevake hästi sügav ja lai, et kõik väikesed temas ruumi leiaksid ja Emajõgi peab nimi olema. Aga mulda ärge pilduge sinna-tänna laiali, vaid kuhjake mäeks ja selle peale lasen ma siis ilusa metsa kasvada ja siin peab teie kunin...
Vanapagan ja Suur Tõll Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad ...
Tammemäe Järv Ergo Nõmmik 8.a Ükskord ennemuiste elanud üks mees nimega Viljar Tamme.Ta elas Tammemäel,see nimigi oli tulnud tema enda nimest. Ühel suveööl tuli tema juurde kaua kodumaalt eemal olnud kaksikvend Väino.Väino teatas, et tulekul on terve saaremaa ratsavägi Tammemäge vallutama ja tahavad saarelt just sinna mäe otsa elama minna.Seal olevat just elamiseks kõige sobilikum koht ja veest eemal,kuna neile see ei meeldinud. Viljar oli hämmingus, ja ei teadnud mida teha.Ta ei lase oma kodu iial vallutada,mõtles ta,siis meenusid talle väino...
Karla küla muistend Kord elas Karla külas saatan tema naine ja kakst tema last.Nad elasid majas mille põrand oli koguaeg must ,sest saatan käis toas alati oma mustade kapjatega.Ja sellelpärast ei viitsinud saatatan naine ja tema lapsed ka põrandat puhastada ,sest saatan ei viitsinud oma kapju puhastada.Aga ükspäev ütles saatana naine ,et nüüd ma pesen põranda puhtaks ja sind ma enam mustade jalgadega tuppa ei lase.Saatan oli nõus ,et ta ei tule enam mustade kapjedega tuppa.Ja siis nad hakkasid põrandat puhastama nad tõid tuppa hästi palju vett ja hakkasid põrandat küürima.Nad pesid põranda puhtaks ja lükkasid vee,mulla ja heinakõrred toast välja.Ja sellest ajast peale on Karla külas soine maapind. ,,,,,
Muistend Salapärasest Kohvikust Olete te kunagi käinud Suhkru tänava Ümbernurga kohvikus? See on kogu linna parim söögikoht, kuid selle asukohta teavad vaid vähesed äravalitud ja parem ongi. Äri siiski õitseb, vaatamata vaid umbes 100- inimeselisele klientuurile. Kõik need inimesed on püsikliendid, kes käivad seal vähemalt korra nädalas. Selle kohviku saali seina peal on juba ammu üks paberileht, mis on servadest narmendav ja näeb igatpidi vana ning kulunud välja. See ürik on kaitstud tugeva klaasiga ja sellel on ehtne Elizabeth I pitser. Kiri klaasi taga on vaevu aimatav, aga kõik nagu teaksid, mis seal kirjas seisab. Räägitakse, et selle kohviku lugu sai alguse juba vanalt Inglismaalt, kus see kohvik oli samuti üks paljudest väikestest söögikohtadest. Kord sattus sinna sööma üks kuninganna Elizabethi õuedaam ja kuninganna kuulis, kuidas viimane seda kohta oma sõpradele kiitis. Tal tekkis uu...
Vana-Kreeka muistend Veeuputus Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma ve...
Emajõe sünd Vanaisa oli loonud maailma ja laotanud üle selle sinise taevatelgi ning kleepinud telgile tähed ja kuu. Loomad, taimed, linnud kes oli vanaisa loonud ei kuulanud vanaisa sõna ja hakkasid üksteist kiusama ja vihkma. Vanaisa kogus nad ükskord kõik kokku ja pidas ühise koosolemise. Vanaisa pidi määrama neile kuninga, sest loomad ei kuulanud enam tema sõna. Loomad pidid aga kuninga jaoks jõe kaevama, et kuningas saaks jõe kallastel kõndida. Jõgi pidi olema aga hästi sügav ja lai, et kõik väiksemad selles ruumi leiaksid. Jõe nimeks mõtles vanaisa Emajõgi. Vanaisa käskis peale noomimist kõiki toole asuda ja loomad hakkasidki jõge kaevama. Jänes ja rebase saba märkisid tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval. Hunt kaapis ja karu kandis ja pääsuke ja muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng valmis sai siis tuli vanaisa vaatama. Vanai...
Allika sünd Kaugel, kaugel metsa sees, lausa sügavas tihnikus ja pimedas padrikus elas suure habemega päkapikk. Toimetas tema päris üksipäini, ise mõtles, ise otsustas, ei olnud tal kelleltki nõu küsida. Majakese oli ta ehitanud mahalangenud kuusetüvedest, seinad olid kaetud kasetohust kaunistustega. Samblikest ja murumätastest sai palkide vahele soojustust toppida. Päkapikk nägi iga päev vaeva, et oma elamist kohendada ja paremaks sättida. Sageli võttis ta ette pikki retki metsas. Ega see kerge ei olnud. Ta oli ju pisikest kasvu ja pidi edasi jõudmiseks ronima üle tuulemurruhunnikute, tungima läbi okste rägastikust ja vaatama ette, et pääseda kiskjate käest. Sellegipoolest nautis ta neid retki väga. Ükskord viis rännutee päkapiku õige kaugele. Umbes lõuna paiku jõudis ta päikeselisele aasale. Kuidas seal kõik õitses ja lõhnas! Kullerkupud sirutasid oma kollaseid päid päikese poole, lillakad pääsusilmad levit...
docstxt/135396498686.txt
Kuidas tekkis eesti keel? Ammu-ammu kõnelesid inimesed Eesti külades erinevates murretes, näiteks väikesel Hiiumaal Reigi kihelkonnas räägiti Reigi murdes ning kui reigilased läksid Keinasse sugulasi sünnipäeva puhul õnnitlema, siis keinalased tihti ei saanud aru, mida tahetakse. Tol ajal oli Eestis palju sõdu ning mitmed külad hävisid. Ajapikku hakkas see eestlasi ärritama ning üheskoos otsustati korraldada koosolek, kuhu olid kutsutud tõlgid, kes oskasid vähemalt kolme murret, erinevate kihelkondade pealikud ja targad ning loomulikult Suur Tõll, Kalevipoeg ja Leiger. Nad arutasid omavahel kolm ööd ja kolm päeva, kuni lõpuks jõudsid ühisele otsusele, tuleb mõelda välja salakeel, et omavahel rääkida ja kõrval olevaid külasid teavitada, kui vaenlane peaks ründama. Ajapikku hakkas see keel eestlastele järjest lähedasemaks muutuma, sest toimusid pidevad rünnakud küladele ning oli tarvis ühiselt ründajatele vastu astuda. Lõpu...
Valgehobuse mägi Kaua aega tagasi elas üks talumees kes kasvatas hobuseid. Tema koplis leidus igasugust värvi ja tõugu hobuseid. Ta kasvatas neid suuure armastuse ja hoolega kuid siiski oli tal üks lemmik ja selleks oli lumivalge mära. Kui talumees valgega ratsutas pöörasid inimesed pea ja jäid neile järele vaatama. Mees sai ka palju ostu soove kuid ta ei olnud nõus mingi hinna eest oma kallist loomast loobuma. Kõige agaram pakkuja oli rikas kaupmees kellel oli samuti hobusekasvatus. Oma suures kadeduses haudus ta välja kurja plaani. Ta teadis ,et talumees käis igal õhtul valgega ratsutamas ja alati ühel ja samal ringil ,algul ümber järve ja hiljem puhkas mäenõlval kännu peal mille ümber oli piisavalt haljast rohtu hobusele. Kaupmees lasi ühel sügisööl talumehe teele augu kaevata ja käskis sinna sisse teravad odad panna. Kui talumees õhtul hämaras ratsutama läks, ei märganud ta seda auku ja ratsu...
KUIDAS TEKKIS RÕUGESSE KAUSSJÄRV. Keili Helekivi II klass Ükskord hallil ajal elas Rõuge metsades üks vana hiiglane. Tal tekkis suur janu, aga vett ei olnud. Mitu kuud ei olnud tilkagi vihma sadanud. Kõik kraavid ja kaevud olid tilgatuma tühjad. Viimases hädas võttis hiiglane oma kõige suurema kausi ja viis välja lagendikule. Nüüd ei jäänud muud üle kui vihmasadu oodata. Järgmisel päeval hakkaksi vihma sadama. Sadas ja sadas nii kõvasti, et hiiglane ei saanud oma kausile järele minna. Ta kustutas oma janu kraavides voolavat vett juues. Janu kustutatud, jäi ta magama. Ta magas ja magas mitu kuud. Kui ta üles ärkas, läks ta lagendikule oma kausile järele. Kauss oli aga nii vett täis sadanud ja maa sisse vajunud, et hiiglane ei saanud oma kaussi enam kätte. Sellest ajast peale hakati...
Antarktise tekke tume tõde Ammusel ajal , mil valitsesid jumalad ning inimesed olid enamasti alamad , ümbritses maa lõunapoolsust pea lõpmatuna paistev liivakõrb. Kogu liivakõrb moodustas ühe suure mandri, millel oli vaid üks kuningriik. Selleks riigiks oli tol ajal Venemaa. Venemaad valitses kõikvõimas kuningas Aison, kes oli väga rahulik, aus ja ustav oma perekonna suhtes. Tal oli poeg Lason ja naine Danae. Oma naisega tal oli suur armastus ja tugev suhe. Poeg oli neil laisk ja ükskõikne kuningriigi suhtes, mistõttu Aison ta üsna noorelt ka Puiatu erikooli saatis. Lisaks suhetele, oli tugev ka riik ise. Inimesed austasid Aisonit ja olid rahul selleüle ,kes nad on. Kuid kõigele sellele ilule vaatamata oli Venemaal ka negatiivseid asju. Näiteks polnud Aison rahul sellega, et tema kuningriik asub liivapeal, mistõttu oli põlluharimine ja muu sellega seonduv, peaaegu et võimatu. Riigi peamine rikk...
Kuidas linnud kahvatumaks läksid Kunagi ennemuistsel olid linnud väga värvilised. Nad olid värvilised juba sünnist saati. Mitte ühelgi linnul ei olnud midagi halli, musta või valget. Varblased olid sinise ja kollase kirjud, varesed olid punased roheliste sabadega, ja kõige kirjum oli leevike. Ta kõht oli erkroosa, tiivad olid erkrohelised, saba oli erkkollane ja pea oli lilla. Nad olid kõik kaugel dzunglis asustamata saarel. Seal saarel olid ainult linnud ja loomi polnud. Kõik linnud olid väga targad ja kõige targemad olid just kasvult kõige pisemad. Linnud pidasid sünnipäevi, nimepäevi, jaanipäevi, jõule ja muid tähtpäevi. Siis tuli neile uus tähtpäev: Halloween. Sel päeval nad mängisid, nikerdasid kõrvitsatest peletisi, laulsid ja hirmutasid üksteist. Ühel aastal, nimelt sellel kolmandal Halloweenil, hirmutati eriti palju. Kõigepealt tehti nalju, siis hakati selja taha hiilima ja lõpuks hakati...
KALEVIPOEG Otsis Soomes ema ja ostis mõõga. Tappis sepa poja. Lood saadi talurahva lugudest. ,,Kalevipoja" saamislugu *1833 F.R. Faehlmann kavatseb kirjutada ,,Midagi Kalevipojast" *1836 Ilmub E.Lönnroti eepos ,,Kalevala" eesti eepose loomise inspiratsiooni allikas *1850 F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab ,,Kalevipoja" proosavarianti *1857 Kreutzwaldil ilmub ,,Alg-Kalevipoja" käsikiri *1859 Hakkab ilmuma ,,Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles Täiendus: *1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande ,,Kalevipoja" muistenditest saksa keeles *1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha ,,Kalevipoega" on tõlgitud 20 erinevasse keelde. ,,Laena mulle kannelt, Vanemuine." 18. saj hakatakse ,,Kalevipoega" kritiseerima (Tuglas,...
Kuidas tekkisid pilved See juhtus kaua , kaua aega tagasi , kui hiiglasest perenaine saatis oma kolm poega laia maailma midagi korda saatma. Poegadel ei olnud muud peale hakata , kui siis minna ja saata korda midagi imetlusväärset. Esimene hiiglane astus kohe suure linna poole ja lubas seal rajada eduka tööstusfirma , teine poeg läks aga jõe poole ja lubas ehitada maailma kõige pikima silla. Kolmas aga astus metsa poole , kuid ei lubanud midagi korda saata. Niisiis jättis ta ema ja vendadega hüvasti ja lubas poole aasta pärast koju tagasi tulla. Nüüd hakkaski ta samm-sammu haaval metsale lähemale kuni oligi keset metsa. Ta otsustas siia pooleks aastaks endale varjualuse ehitada. Selleks tiris ta oma hiiglase jõuga kolm suurt puud kokku ja asetas oma toidukoti sinna kõrvale. Nüüd leidis ta ka paar põõsast ja arvas need olevat head lõkke tegemiseks. Ta otsis tikud ning pani põõsa ja paar halgu lõkkeks põlema , ise ...
Prometheus oli kreeka mütoloogias inimeste kaitsja ning teda peeti ka Zeusi vaenlaseks. Prometheusist on loodud muistend, kus ta loob inimesed, kavaldab üle Zeusi ning teenib selle eest karistuse. Kui Prometheus oli maa ja vee jõudu tundma õppinud, segas ta savi vihmaveega ja vormis esimese inimese. See sarnanes jumalatega. Pallas Athena, selge mõistuse ja tarkuse jumalanna, puhus elutule kujule hinge sisse ja hall savi muutus roosaks, selles hakkas tuksuma süda ja senini liikumatud jalad ning käed tegid esimesi liigutusi. Nõnda saatis Prometheus maailma peale esimesed inimesed.
Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pike...
Kuidas tekkis pärli jõgi Oli üks vaene kalur, kes tahtis ainult raha. Ta töötas kogu päeva ja kui ta koju jõudis oli ta rampväsinud. Tal oli üks väike tütar kes oli harjunud vaesusega. Tal oli loomulikult ka unistusi ja ta unistas printsessiks saada. Tal oli üks pärl mille ta oli saanud oma kadunult emalt. Ta isa töötas kogu päeva ja leidis ühe karbi mille sees oli üks pärl. Aga kui tulid röövlid siis proovisid ära võtta seda karpi. Aga tütar jõudis enne kohale ja jooksis pärli ja isaga minema. Nad elasid õnnelikult elu lõpuni. Ja sellest hetkest kutsuti seda jõge Pärli jõeks. Raido Zopp 07.12
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb,
on. Siin loos alahindas näiteks kuningas Lykaon Zeusi, mille peale jumalad vihastasid ning järgnes suur veeuputus. Ka see on loo sõnumiks, et tuleb üksteist hoida ja toetada, mitte vihata ja salata, kuna see võib tuua kaasa suure kaose. Pärast hakatase alles mõistma, et on valesti käitutud, kuid siis on juba liiga hilja. Emajõe sünd. Paradiis. Loomade töö, tasu ja karistus. Muistend Sisukokkuvõte: Vanaisa oli loonud maaketta, tõmmanud sellele peale sinise taeva koos tähtede ja päikesega. Maal elasid erinevad loomad, kuid ühel hetkel ei kuulanud loomad enam Vanaisa käske. Vanaisa arvas, et loomadele oleks hädasti vaja ühte kuningat, kes neid käsutaks ja konrolli all hoiaks. Kuninga auks oli, aga vaja kaevata jõgi. Nii hakkasid kõik loomad ühiselt Vanaisa käsul tööd tegema. Appi tulid kõik loomad: jänes, rebane, mutt, karu, mäger ja paljud teised
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
1. definitsioonid Aimekirjandus – ehk populaarteaduslik kirjandus, on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. lasteentsüklopeedia - lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult. alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtus...
ODYSSEIA Koostas: Allar Kadai I osa Moodustavad Odysseia poja Telemachose juhtumused.Penelopet ründavad kosilaste hulgad, kes priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Telemachos sõidab isa kohta teateid hankima. Külastab Nestorit, Menelaost ja Helenat. Odysseus on elus ja peaks koju pöörduma. II osa Külastame koos Hermesega, jumalate käskjalaga, Odysseust Kalypso saarel. Odysseus asub koduteele. Poseidon purustab parve. Odysseus jõuab faiaakide maale. III osa Eksirännakud viivad ta lootosesööjate saarele, kuid sealne toit sunnib unustama kodumaa. Siis satub ta kükloobi Polyphemose küüsi. Satub Posidoni suure viha alla. Inimsööjate laistrügoonide juures kaotab ta oma laevastiku. Jõuab Kirke saarele, sealt varjude riiki Hadessesse, kus kohtub oma emaga ja Achilleusega. IV osa Satub truu seakarjuse Eumaiose juurde, kes teda küll võõraks peab, ent ometi lahkesti vastu võt...
Kordamisküsimused kontrolltööks. 1. Millal ja kus levib romantism? Romantism levis Euroopas 18.saj. lõpp- 19.saj. algus. 2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märk...
Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Kunstmuinasjutt Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte. Kunstmuinasjuttude autorid on tavaliselt elukutselised kirjanikud (nt Fr. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed lood“). Kunstmuinasjutud on ühe kindla teadaoleva autori poolt välja mõeldud. Loe: A. Kivirähk “ Muinasjutt kolmest vennast” MUISTEND Muistend on rahvaluule liik , mille tegevuslik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada. Muistendid on sageli seotud loodusega, mingi kindla koha, eseme või isikuga. Muistendi puhul arvati, et neis kirjeldatu on tõsi. Muistendi liigid: Tekkemuistendid Vägilasmuistendid Kohamuistendid Ajaloolised muistendid Legendilaadsed muistendid Tekkemuistend Tekkemuistendid annavad
Mis on muinasjutt? Liigid ja tunnused. Muinasjutt on väljamõeldud jutt,milles väljendatakse inimeste unelmaid ja lootusi. Põhilisteks tunnusteks on paigad mitme maa ja mere taga,võlujõudu omavad esemed,kindlad arvud (tavaliselt 3 või 7),rääkivad loomad ja linnud,hea ja kurja võitlus,hea võitab alati ning kõik elavad õnnelikult siiani. Liigid : Imemuinasjutud, loomamuinasjutud, tõsielulised muinasjutud, kunstmuinasjutud. 2. Mille poolest erineb muistend muinasjutust? Muistend erineb muinasjutust,kuna muistenditel on seotud kindla aja,koha,eseme,sündmuse või uskumusega,muinasjutud aga mitte. Muistenditel pole autor teada. 3. Muistendi liigid ja selgitused. Muisteneid on kaheksat liiki. 1)Tekkemuistendidräägivad maailma ja inimeste tekkest. 2)Vägilasmuistendidräägivad suurtest vägilastest,kes on korda saatnud kangelastegusid (nt. Kalevipoeg)
Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kauduinimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend mingi asja, koha, eseme tekkelugu. (Rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Mõistatus sõnaline peitepilt. (sisaldab küsimust, millele peab vastama) Vanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (õige õnn õitseb, valel on lühikesed jalad, mis täna tehtud see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. (tekkinud mingi tähelepanuväärse sündmuse v olukorra põhjal;seotud elava v kunagi elanud isiku elujuhtumiga; pajatusel puududb mütoloogiline tagapõhi) Afroism vaimukas nap...
Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunstmuinasjutud 6)muinasjutu tunnused
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6
,,Järva-ma vanna-mehhe õppetussed" luuletus ,,Piibo jut" luuletus ,,Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik" jutt ,,Kalendriteggija kimbus" jutt ,,Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845" düsenteeriauurimus ,,Loomine" muistend ,,Vanemuise laul" muistend ,,Koit ja Hämarik" muistend "Emajõe sünd" - muistend Muistenditega üritas ta taastada eestlaste mütoloogiat. Mälestuse jäädvustamine Tartu Eesti Arstide Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi algatusel moodustati 1927. aasta lõpus Friedrich Robert Faehlmanni mälestuse jäädvustamise komitee. See toimis kuni 15. veebruarini 1934.
Rahvaluule liigid Kermo ja Karel 1/ Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi,
õnnelikult. Muinasjutt algab üldjuhul ''Elas kord...'' , ''Kuskil maal...'', ''Seitsme maa ja mere taga...'' , ''Oli kord...'' ning lõppeb lausega '' Kui nad surnud ei ole , siis elavad nad elu lõpuni õnnelikult.'' Mulle meeldib muinasjutte lugeda, kuna muinasjutud on lühikesed ja nendes on palju põnevaid ja ebareaalseid sündmusi. Muistend on teatud liiki rahvajutt , mis kirjeldab kunagi toimunud sündmust ning on seotud kindla koha,aja ja inimestega. Muistend on vabama vormiga ning on üldjuhul tõsielulisemalt võetav ja tavalisse vestlusesse sulanduv jutustus. Muistendid on erinevalt liigitatud , kuid liikide piirid ei ole selged. Muistend kuulub mitmesse alamliiki. Muistendid mulle meeldivad kuna seal on palju jutustavat teksti ja mis ei ole nii korrektselt kirjutatud ja saab paremini aru jutust mis on mõeldud ja millest räägitud. Rahvajutud on lühikesed ja enamasti välja mõeldud jutud või tekstid. Osad neist
Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad eestlaste kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised ja naljasoon, inimesele
teineteisele ktt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles jutustatakse Vanaisa ja tema poolt loodud Kalevite - Vanemuise, Ilmarise, Lmmekse ja Vibulase tegevusest maailma loomisel ja kaunistamisel. "Vanemuise laul" on Tartu Toomemega seotud muistend, kus Vanemuine petab kokkutulnud loomadele ja inimestele pidukeelt - laulu. Ise pisarateni liigutatud, laulab Vanemuine taeva suurusest ja maa toredusest, inimsoo nnest ja nnetusest, nnda, et Emajgigi jooksu peatas. Kik kuulasid laulu ja igaks ppis ra mingi heli, mis just talle omaseks sai. Vaid inimene mistis laulu kogu sgavust ja seetttu vib ta nd oma lauluga tusta krgele jumalate juurde vi tungida sdamete sgavavustesse. "Vanemuise kosjaskik" algab jllegi Tartu mineviku idealiseerimisega
Rahvaluule ehk folkloor Rahvalaul 1. regivärsiline 2. lõppriimiline Rahvajutt 1. muistend 2. muinasjutt 3. naljand 4. pajatus rahvaluule väikeliigid 1. mõistatus 2. kõnekäänd 3. vanasõna regivärsiline - regilaulule omane värsivorm lõppriimiline - uuem rahvalaul (salmiline) muistend rahvajutt mille sündmustik on seotud mingi koha, aja või inimesega muinasjutt rahvajutt, mis pajatab väljamõeldud sündmust, tegelase elust ja saatusest naljand rahvajutt mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga
1. Rahvaluule liigid, alaliigid : Rahvajutud: Muinasjutt, muistend, naljand, pajatus. Rahvalaulud: Regilaul, riimiline rahvalaul. Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.
Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja tegelased Muinasjuttudes õpetuslik sisu ja moraal. Müüt: On iseäralik ennemuistne jutt On jutt, mis annab pildi jumalate või sangarite eeskujulikest tegudest maailma algusaegadel On vanade rahvaste muistend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilisisi ja fantastilisi kujutlusi elu ja maailma tekkest, jumalatest, kangelastest Müüt Muinasjutt Räägitakse kui tõsilugu Välja mõeldud Värssides proosateos Kindel aeg ja koht Pole kindlat aega ja kohta Lõpp pigem traagiline Alguse ja lõpu seadus
Raske rõõmuta elada. Parallelism ---------) Mõtteriim Alliteratsioon Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks: 1) Muinasjutt 2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks: 1) Loomamuinasjutt 2) Imemuinasjutt 3) Olustikuline muinasjutt *Tegelaste vastandamine *Kolm arvu *Õnnelik lõpp *Traditsiooniline algus ja lõpp *Muistendid jagunevad omakorda 3-eks: * Tekke- ja seletus muistend * Vägilas muistend * Koha muistend *Pajatused: Pajatus on rahva seas liikuv lühike jutt, Mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. *Naljandid Naljandis on argielu kujutatud läbi huumori,
Rahvaluule ehk folkloor suuline rahvalooming, mis kandub edasi põlvest põlve · lühivormid vanasõna, muistend, kõnekäänd · proosavorm muistend, pajatus, müüt, muinasjutt · rahvalaul regivärsiline (vanem), riimiline (uuem) Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused:
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Müütilised muistendid on raamat, mis räägib vahvatest müütidest Eestimaa kohta. Sealsed seiklused ja sündmused on vahvad ning mõtlema panevad. Kõige meeldejäävam muistend minu jakoks oli "Emajõe sünd". See rääkis loomadest, kes Vanaisa käsul hakkasid Emajõge kaevama. Kõik sai alguse sellest, et loomad olid muutunud isekateks ning õelateks. Koguni murdsid teineteist. Nii otsustaski Vanaisa, et neil on kuningat vaja. Selleks, et kuningas vastu võtta, pidid loomad talle jõe kaevama. Vanaisa otsustas, et selle nimeks saab Emajõgi. Nii hakkasidki loomad Emajõge kaevama. Kõik said endale sõltuvalt oma võimekusest ülesande
kingitusi. Vana-Aasta õhtul veedame samuti perega koos. Teeme süüa, istume kõik ühiselt lauataga ning, kui kell saab 12 soovivad kõik üksteisele head uut aastat. Rahvaluule 12. Nimeta klassikalise rahvalaulu vormitunnused. V: Regivärsiline - pikad ja lühikesed, rõhulised ja rõhuta silpide korrapärane vaheldumine, mõttekordus ning algriim. 13. Nimeta rahvajutu liigid ja iseloomusta lühidalt igat liiki, too näiteid. Muistend – käsitleb enamasti rahvausundilisi tegelasi ja kujutlemi ning on seotud loodusega. (Kalevipoeg) Muinasjutt- tegevus toimub imelises maailmas, kus täitub inimeste rahuldamata õnneigatsus - headus tasutatakse ja kurjust karistatakse. (Punamütsike) Naljand – kajastuvad kohalikud olud, suhtumine võimureisse, kirikusse, inimlikesse pahedesse ja nõrkustesse. (Papp valetas ja ise uskus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
