Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karla küla muistend (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Karla küla muistend
Kord elas Karla külas saatan tema naine ja kakst tema last.Nad elasid majas mille põrand oli koguaeg must ,sest saatan käis toas alati oma mustade kapjatega.Ja sellelpärast ei viitsinud saatatan naine ja tema lapsed ka põrandat puhastada ,sest saatan ei viitsinud oma kapju puhastada.Aga ükspäev ütles saatana naine ,et nüüd ma pesen põranda puhtaks ja sind ma enam mustade jalgadega tuppa ei lase.Saatan oli nõus ,et ta ei tule enam mustade kapjedega tuppa.Ja siis nad hakkasid põrandat puhastama nad tõid tuppa hästi palju vett ja hakkasid põrandat küürima.Nad pesid põranda puhtaks ja
Karla küla muistend #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ervin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Friedebert Tuglas „Väike Illimar”

kuni äkki jõudis viinakeldrini. Illimari isa tegi seal tööd. Joosep tuli ka viinakeldri juurde ning 1 kõik nägid ka kuidas Hull-Juhan viina nõudma tuli. Muidu käis ta paljapäi ja paljajalu, aga viina võis juua ainult jalanõude ja mütsiga. Sai oma viina kätte jooksis minema ning varsti lõigi lõunakell. Viinakeldri uks pandi lukku ning Illimar läks koos isaga koju sööma. Kõik tulid kokku, et ühiselt süüa: tädi Liisa, ema, isa, Illimar ning Illimari suur vend Karla. Söödi algul vaikides kuid hiljem hakati päeva asju arutama. Peale sööki läksid kõik peale Illimari natukeseks magama. Niipea kui Illimari isa magama oli jäänud, hiilis Illimar välja. Seal nägi ta Hirmu Juhanit. Hirmu Juhan kutsus teda jooma ning heeringat sööma ning Illimar läkski. Juhan jõu viina, Illimarile anti vett. Illimar veetis seal tükk aega ning varsti peale magamist oligi käes uus päev.

Kirjandus
thumbnail
4
pdf

Analüüs Eesti matus

ANDRES: Nii pikad tööpäevad?" TIINA: "Ei, nii pikad nad õnneks ka ei ole, aga ma käin peale tööd veel trennis ja ujumas ja õpin prantsuse keelt - seda läheb viimasel ajal kogu aeg vaja, pidevalt käivad meil siin mingid prantslased, keda tuleb kantseldada. See võtab ka jubedalt aega, ma pean nendega mööda linna ringi kolama ja restoranis istuma. Kui ma koju tulen, siis olen nagu laip, kukun voodisse ja unistan ainult laupäevast." Üheks tegelaseks tooksin välja Karla. Mulle tundub, et tema roll siin etenduses on nimelt see, et alati on suguvõsas keegi üksik ja kurvake, kellel südame sügavikus on saladused ning hingevalud. Karla üritab joomisega ennast paremini tunda. ANDRES: "Temal oli ehk veelgi raskem, sest tema rabas kahel rindel korraga, ta jõi ning tegi järgmisel päeval pohmas peaga rasket tööd, silmad veripunased ja nägu higine ning kaame. Ta on juba mitu korda haiglas suremas olnud, teda on lõigutud ja ta on endale ise mootorsaega

Kirjandus
thumbnail
2
docx

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus V osa"

manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside järele ja väidab häbitult, et "Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta, talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga

Kirjandus
thumbnail
3
doc

"Tõde ja õigus V"

teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru peremees, kelle tegelik suurem huvi on hoopis Muulu soo kuivatamine, et oma maid parandada (tema saaks sellest ainukesena kasu). See mees ja Oru Karla on ainsad mõneti vastased suurplaanile. Ometi näeb vana Andres oma silmadega esimest koosolekut jõe asjus. See on tema elu suurhetk, alati on ta sellest unistanud ja seda siiski liiga heaks pidanud. Vahepeal aga ilmub uuesti välja Indreku teenija linnast - Tiina. Too on härra järele igatsema hakanud või väidab et tal hakkas "härra" pärast hirm. Ja tuli vaatama, kas kõik korras või nii. Veedab öö saunas ja läheb hommikul jälle tagasi, rahu saamata. Ta vist ise

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Tõde ja õigus V osa

läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde. Indrek ütles, et on juba kodus

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Tõde ja Õigus

Andres unistab, et lõpuks saaksid jõe kuivenduskraavid kaevatud, mida tema oli oma nooruspõlves alustanud. Andrese unistus täitub tänu tema poja Indrekule, kes oli talle seda lubanud ja tagasi Vargamäele tulnud. Tema unistus täitub, kuid peale seda lõppevad Andrese elupäevad, kui nad küünis puhkepausi teevad. Indrek üritab isa unest äratada, kuid ebaõnnestunult. 13. Pearu: Pearu elab ikka oma talus, koos oma poja Karlaga ning Karla lapse Eediga. Karlal olid ka tütred Juuli ja Helene. Pearu ja Karla soovisid talupärijat, kes suudaks selle eest hoolt kanda. Ainus pärija Eedi oli aga kunagi endale püssiga pähe lasknud ning seetõttu oli ta mõistus segi. Ja pärast kadus ta talust üldse. Pearu aga soovis, et Tiina ja Eedi saaksid lapse. Tiina oli armunud aga Indrekusse. Pearu elab viletsamalt kui Andres. Tema on kaotanud oma jalad ning on võimetu liikuma ja tööd tegema. 14

Eesti keel
thumbnail
10
docx

Tõde ja õigus V osa

jõu süvendamiskes ja lisati veel ka see muulu raba. VIII Oru pearule ei anna rahu et kõik see suur koosviibimine oli toimunud mäel ,kus peremeheks on mngi lombakas ja heidab seda ette oma poljale karlale. Mille peale viimane vastab et sass ei oleks ise selle peale tulnud vaid kõige taga on indrek. Jutt läheb edasi sellele et orule oleks vaja peremees aga sellest eedist pole suuremat asja kuna ta peast loll on. Nii ütlebgi et karla peaks oma naist petma ja saama omale korraliku järeltulija kellele saaks peaaeru pärandada oma talu ja varanduse. Ja kala pannakse valiku ette kas petta oma naist või siis peaaeu ja kogu oru. Kuna pearu on alati andresega võistelnud ja oru peab peale jääma, kuna nii on loodud ja ei kavatse vaadata kuidas mäel hakkab järjest paremini minema. Pearu annab kalrale aega kevadeni otsida oma niane kelelga saada poeg või ta muudab oma testamendi ümber. IX

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Tõde ja Õigus V

ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist Vargamäe jõe allalaskmise kohta. Eelkõige tahtis Indrek seda teha isa rõõmustamiseks, kuna see olio mal ajal sellest ju unistanud. 5) Indrek saab kraavil olles külma ja jab natuke haigeks. Vargamäele saabub Tiina. Tiina oli selline kena neiu, kes oli linnas Indreku pere lapsehoidja

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun