21 Jacob Jordaens, Odysseus Margaret Atwood Polyphemose The Penelopiad (2005; e.k koopas (u. 1660) Penelopeia, 2006) Vaatenurk: oma meest 20 aastat Gérard de Lairesse, koju ootav naine Odysseus kujutavas Odysseus ja Kalypso (17. saj.) kunstis Gerard de Lairesse, Mercurius käsib Polyphemose koobas (kükloobi Kalypsol Odysseus vabastada (u. pimestamine, põgenemine) 1670) Sireenid Naised: Kirke, Kalypso, (Nausikaa) G. de Lairesse, Mercurius käsib Odysseuse kojutulek (kohtumine Kalypsol Penelopega, kosilaste tapmine e Odysseus vabastada (1676/1682 mnsterophonia jm) vahel) Muud teemad (nt Odysseus Francesco Hayez, Odysseus
Senecale ilmub õhus hõljuv jumalanna Pallas Athena ja ennustab talle peatset surma. - Seneca noomib Nerot, Nero raevutseb. - Otho satub pealt kuulma, kuidas Nero tõotab teha Poppea keisrinnaks. Poppea kardab Seneca mõju ning ässitab niigi vihast Nerot veelgi Seneca vastu. Nero otsustab: Seneca peab surema. Otho on õnnetu (Poppea, mitte Seneca pärast). Tema kunagine armsam Drusilla tuleb teda lohutama. Teine vaatus 1.p. Seneca maja Rooma lähedal. Mercurius laskub taevast ja kuulutab, et Seneca viimne elutund on kätte jõudnud. Nero läkitatud kapten annab edasi Nero käsu: Seneca peab surema. Ta sõbrad püüavad teda tagasi hoida (üks vähestest ansamblitest selles ooperis!), ent allub Nero käsule ning valmistub surmaks. 2. p. Paaz ja õuedaam lõbutsevad. Nero ja Lucanus tähistavad Seneca surma ning ülistavad Poppea võlusid. Octavia veenab Othot, et too tapaks Poppea. Intriigi
KREEKA JA ROOMA JUMALANNAD · Zeus - Jupiter (taeva-, vihma- ja piksejumal) · Poseidon - Neptunus (maapõue- ja tormide jumal) · Hades - Pluto (allilma- ja surnute jumal) · Athena - Minerva (tarkuse-, kunsti- ja sõjajumalanna) · Apollon - Apollo (valguse- ja päikesejumal) · Artemis - Diana (jahi-, viljakuse-, abiellumis- ja sünnitusjumalanna) · Aphrodite - Venus (armastuse ja õnne jumalanna) · Hermes - Mercurius (karja, rändurite ja varaste jumal) · Demeter - Ceres (viljakuse ja viljajumalanna) · Persephone - Proerpina (viljakusjumalanna) · Dionysos - Baccus (algselt viljakus-, hiljem veinijumal) · Kronos - Saturnus (päikesejumal) · Hestia - Vesta (pere- ja kodukolde jumalanna) · Hera - Juno (taeva-, abielu-ja sünnitusjumalanna; Jupiteri abikaasa) VANA-ROOMA MÕISTED
suleti taas Jupiter Zeus Taeva-, pikse- ja tomijumal, peajumal Juno Hera Taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Minerva Athena Lahingujumalanna; tarkuse, puhtuse, arukuse kehastus Neptuunus Poseidon Merejumal Vulcanus Hephaistos Tulejumal ja sepp Mercurius Hermes Kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Apollo Apollon Valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Venus Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Pluto Hades Allilma valitseja Diana Artemis Jahijumalanna Mars Ares Sõjajumal, talupoegade ja kerjuste kaitsja; tema järgi nimetati märts
2 Antiikkirjandus · Antiikirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Rooma kirjandust(8 saj eKr 6 saj pKr) · Antiikne (antiquus) = vana, muistne · Termin ,,antiik" on pärit 18 sajandist Vanakreeka kirjandus · Kreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus · Vanakreeka kirjanduse zanrid on saanud eeskujuks hilisematele kirjandustele(tragöödia, komöödia) · Tänapäevaks on säilinud vähe Vanakreeka kirjandust(nt Sophoklese 123st näidendist on tänapäevaks säilinud 7): papüürus kõdunes Euroopa tingimustes, ühiskondlikud katastroofid(Aleksandria raamatukogu põleng), 4 saj pKr saavutas ristiusk võidu paganluse üle (hävitati mittemeelepärased teosed) · Vanakreeka kirjandusloo ajajärgud: o Arhailine ajajärk varane kreeka kirjandus (8 6 saj eKr) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" o Atika ajajärk klassikaline kr...
ARTEMIS DIANA Apolloni kaksikõde. Üks neitsijumalannadest. Kütt, metsloomade kaitsja. Kuu Phoibe, Selene. Identifitseeritakse Hekatega. (Selene taevas, Artemis maal, Hekate allilmas ja pimedas). Sümbolid: küpress, põder APHRODITE VENUS Armastuse ilujumalanna. A=vahust tärganu (merevahust sündis). Kytheria, Kypris hüüdnimed sünnikoha pärast. Hephaistose abikaasa, poeg Eros e Cupido. Sümbolid: mirt, tuvi (varblane, luik) HERMES MERCURIUS Z + Maia (Atlase tütar). Tiivulised sandaalid, tiivad kübaral, heeroldisaual. Z käskjälg. Kõige nutikam, kavalaim jumalaist, varas. Kaubandus, turujumal, kaupmeeste kaitsja. Surnute pidulik teejuht. Sümbolid: lüüra, (kilpkonn) ARES MARS Sõjajumal, Z ja H põlgasid teda. Tapahimuline. Kaaskond: Eris (A õde)(tüli), Taplus(poeg), Enyo (sõjajumalanna) + Hirm, Paanika, Õudus. Roomlastele A meeldis, kreeklastele eriti mitte. Sümbolid: raisakull, koer
Oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus, Mars Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno Hera, Neptunus Poseidon, Pluto Hades, Ceres Demeter, Prosepina Persephone, Minerva Athena, Apollo Apollon, Diana Artemis, Mercurius Hermes, Venus Aphrodite, Baccus Dionysus, Saturnus Kronos, Vesta Hestia. Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustastid lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. Kasutati ka sibülliraamatuid Kapitooliumil, mille Sibüll, kreeka ennustajanna, kes
ARTEMIS - DIANA Apolloni kaksikõde. Üks neitsi-jumalannadest. Kütt, metsloomade kaitsja. Kuu – Phoibe, Selene. Identifitseeritakse Hekatega. (Selene taevas, Artemis maal, Hekate allilmas ja pimedas). Sümbolid: küpress, põder APHRODITE - VENUS Armastuse- ilujumalanna. A=vahust tärganu (merevahust sündis). Kytheria, Kypris – hüüdnimed sünnikoha pärast. Hephaistose abikaasa, poeg Eros e Cupido. Sümbolid: mirt, tuvi (varblane, luik) HERMES - MERCURIUS Z + Maia (Atlase tütar). Tiivulised sandaalid, tiivad kübaral, heeroldisaual. Z käskjälg. Kõige nutikam, kavalaim jumalaist, varas. Kaubandus-, turujumal, kaupmeeste kaitsja. Surnute pidulik teejuht. Sümbolid: lüüra, (kilpkonn) ARES - MARS Sõjajumal, Z ja H põlgasid teda. Tapahimuline. Kaaskond: Eris (A õde)(tüli), Taplus(poeg), Enyo (sõjajumalanna) + Hirm, Paanika, Õudus. Roomlastele A meeldis, kreeklastele eriti mitte. Sümbolid: raisakull, koer
Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk. Artemis ehk Diana metsloomade emand, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna, pimedate ööde perenaine, teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad, põder, karu, hirv, vibu, nool Aprodithe ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna, viljakusjumalanna. Mirt, tuvi, varblane, luik, roos, ülane, õunapuuõis. Hermes ehk Mercurius Zeusi käskijalg, kaubanduse- ja turujumal, kaupmeeste kaitsja, varaste jumal, spordijumal. Ares ehk Mars sõjajumal. Raisakull, koer, oda, kiirver, kilp Pilet 2 - Allmaailm, selle kirjeldus Allmaailma valtseb Hades koos oma kuninganna Persephonega. Tataros ja Erebos on allmaailma osad. Tataros on sügavaim, maa poegade vangla. Erebosse lähevad hinged kohe pärast surma. Tee allmaailma algab sealt, kus hädade jõgi Acheron suubub hädakisa jõkke Kokytosesse. Vana
seotud silmadega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Hephaistos lad. Vulcanos - sepatöö umal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Nike lad. Victoria - võidujumalanna.
68 on võidelnud tart.. eest, see saab lavale. Levivad kuuldused ta surmast. ,,Ebahaige" 4. etendusel tabab verejooks ..kuskilt.. 17.02 sureb, 21. veebruaril pidid olema matused aga teda polnud kuhugi matta., kui pimedaks läks sis ,,matsid"... 1674 kaevati välja, ühishauda(kuulujutt), 1792 maetakse ümber Pariisi raekotta. 1817 maetakse Mol Pere-Laschaise kalmistule. 25. Ühe Moliere'i komöödia lähivaatlus ,,Amfitrüon" Komöödia kolmes vaatuses. Tegelased: Jupiter, Mercurius, Amfitrüon- Teeba väepealik, Alkmene- Amfitrüoni naine, Kleantis- Alkmene ümmardaja ja Sosia naine, Sosia- Amfitrüoni teener, Argatifonditas ja Naukrates ja Polidas ja Pausikles- Teeba väepealikud (ebatähtsad). J tahab Alk'i, selleks moondab end Amf'ks kes on sõjaretkel. M veenab Ööd, et see oleks pikem. M muundab end S'ks, kuna pärisAmf saatis pS'i Alk'le teadet edastama. valeS peatab pS'i. pS arvab, et teda ongi 2tk. vAmf lõbutseb Alk'ga. vS läheb Kleantise juurde ja läheb
Areenile jäid vaid retiaarius ja mirmillo. Nende võitlus ei kestnud kaua. Selle võitis mirmillo. Kombeks oli küsida rahva käest, kas jätta ellu kaotanud gladiaator. Surmamise märgiks oli parema käe pöidla alla langetamine ning ellu jätmise märk oli pöida üles tõstmine esimese ja keskmise sõrme vahelt. Kahjuks hääletas rahva enamus surma poolt. 2. PEATÜKK Mirmillo eemaldus kongidesse, kust väljusid Pluto, Mercurius ja loraariuss ning vedasid retiaariuse laiba konksudega Surmavärava kaudu areenilt minema. Vereloigu koht valati üle ülipeene läikiva marmorpulbriga. Järgmise võitluse ajal toimus Sulla ja Lucius Sergius Catilina vahel vaidlus. Kui loraariused vedasid areenilt laipu minema, tõusis Valeria, kes oli aeg-ajalt heitnud pilke Sullale ja tõmbas diktaatori riietusest lõnga välja. Ta selgitas oma tegu, öeldes, et tahab osa saada Sulla õnnest
Eksikombel võis jumalaks pidada ka mõnda loodusvaimu, mis oli seotud nt mõne allika, mäe, nõmmiku jne-ga. 15. Interpretatio celtica olemus. Keltid ühendasid sageli teisi jumalaid ja kultusi enda omadega (abielludes, kolides jne). So SÜNKRETISM. 374 oli teada jumala nimesid, 305 esinevad ainult ühel korral! St, iga nime taga ei seisa jumal, ühel jumala võib olla palju nimesid! 16. Gallia-keldi jumalad Caesari järgi. Caesar nimeab tähtsuse järjekorras (6): Mercurius, Apollo, Mars, Jupiter, Minerva, Dis Pater (Pluto). · Gallia-Mercurus kõikide kunstide leiutaja, reisijate teejuht, kauplajete kaitsja, ka sõjakunsti kaitsja. Iknonograafiliselt: nooruslik, habemega, ränduri sauaga; saua ümer keerdunud madu. Võib olla ka nt kolme näoga, roomapäraselt riides jnejnejne. Raidkivis esineb vähemalt 35 epiteeti tema nimele, sh Moccus (tõlkes ,,siga")
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku. Januse järgi sai oma nime ka jaanuarikuu, mis samuti hakkas märkima aasta lõppu ja uue algust. Janus oli ka sõjajumal. Tema templi kaks vastassuunas avanevat ust olid sõja ajal avatud, kuid suleti rahu saabudes. Jupiter – Zeus Juno – Hera Poseidon – Neptunus Hades – Pluto Ceres – Demeter Prosepina – Persephone Minerva – Athena Apollo – Apollon Diana – Artemis Mercurius – Hermes Venus – Aphrodite Baccus – Dionysos Saturnus – Kronos Vesta – Hestia Preestrid ja jumalateenistus Riik ja religioon olid Roomas alati väga tihedalt seotud. Roomlased olid kindlalt veendunud, et nende riigi edukus ja heaolu sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusesgt ja riigivõim pööras seetõttu jumalate austamisele suurt tähelepanu. Tähtsamad pühamud olid
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus ol...
Etruskitelt võeti üle ka surnutega seotud tavad ja matmiskombed. Suured mõjud on ka Kreekal, paljud kangelased ja jumalused võeti ka otse neilt üle. 12. peajumala süsteem, kreeklaste eeskujul, viidi sisse 3saj eKr. Kõik jumalad vastasid kreeka jumalatele: Jupiter Zeus, Juno Hera, Neptunus Poseidon, Minerva Athena, Mars Ares, Venus Aphrodite, Apollo Apollon, Diana Artemis, Vulcanus Hephaistos, Vesta Hestia, Mercurius Hermes, Ceres Demeter. Selle samastamise tulemusel võeti Kreeka jumalate atribuudid üle. Suurte jumalate kõrval olid olulised ka väiksemad jumalused ja olendid. Nt Genius meheliku sigitusjõu kehastus, hiljem oli maja, perekonna ja riigi kaitsjavaim, arvati et igal mehel on oma Genius. Naiste kaitsejumalanna oli alati Juno. Olilisim Geniuse püha oli sünnipäeva pidamine. Geniuse kõrval on oluline nimetada jumaluste gruppi:
Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnnejumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Rooma kunst Periood Vabariigi ajajärk - III-I saj. eKr. I saj. lõpp eKr- Impeeriumi ajajärk - V saj.
Hephaistos oli inetu ja lombakas, kuid olümplaste seas tuntud oma lahkuse ja rahuarmastuse poolest. Hera kreeka taevajumalanna, peajumal Zeusi naine ning abielu kaitsja. Hermafrodiit kreeka mütoloogias jumal Hermese ja jumalatar Aphrodite poeg; mõlemasooline organism. Hermes kreeka usundis peajumal Zeusi käskjalg, kes oli teekäijate, kaupmeeste ja varaste jumal. Hermes oli ka surnute teejuht, kes näitas hingedele teed allilma. Rooma usundis vastab talle Mercurius. hernhuutlik kirjasõna vennastekoguduse peamiselt käsikirjalised lauluraamatud, elulood, tegevuspäevikud, mida Eesti hernhuutlased koostasid ja Saksamaale liikumise keskusesse Herrnhuti lähetasid. Neilt ilmus ka üksikuid trükitud lauluraamatuid ja tõlkeid saksa pietistlikust kirjandusest. Hernhuutlaste liikumine (kui omalaadne protestiliikumine lutheri kiriku vastu) algas Eestis 1730. aastatel. homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks:
» «Ah sinap see oledki, meister!» hüüdis Clopin. «Ka mina olin seal, jumala eest! Noh, sõber, sa arvad siis, et kui sa täna hommikul meid nõnda tüütasid, et siis pead sa õhtul sellepärast silmusest pääsema!» «Kaunis raske on kitsikusest välja rabelda,» mõtles Gringoire, kuid katsus siiski veel õnne. «Ma ei näe ühtki põhjust,» ütles ta, «miks poeedid ei tohi santlaagrite seisuses olla. Aisopos * oli hulgus, Homeros oli kerjus, Mercurius * oli varas . . .» Clopin katkestas teda: «Sa tahad oma latramisega meid ninapidi vedada! Eksid, lase ennast rahulikult võlla tõmmata ja ära siin keeruta!» «Vabandage, aulik kuningas,» vastas Gringoire, otsustades iga jalatäit maad kaitsta. «Tasub vaeva . .. üks silmapilk... Kuulake mind ... Ega te mind ometi enne hukka mõista, kui te mind üle pole kuulanud ...» Ta viletsa hääle mattis enese alla uuestiärganud kära tema ümber. Väike jõnglane kratsis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
