2010.aasta Valikturniirist FIBA otsusega Lisavalikturniirist maailmameistrivõistlustel edasipääsejad edasipääsejad edasipääsejad osavõtjad Hispaania Belgia Bosnia ja Soome Hertsegoviina Türgi Suurbritannia Gruusia Portugal Horvaatia Makedoonia Läti Prantsusmaa Iisrael Itaalia Venemaa Montenegro Bulgaaria Serbia Ukraina Sloveenia Poola Saksamaa Kreeka ALAGRUPIMÄNGUD Kõik alagrupimängud toimusid 31. augustist 5. septebrini. Alagrupi igal meeskonnal oli viis mängu. Iga meeskond mängis oma alagrupis kõikidega ühe mängu. Vahegrupi mängudele pääsesid kolm parimat meeskonda. Viiki jäänud meeskonnad järjestati omavaheliste mängude
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“
Eukleides-kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana" Archimedes-Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi Ptolemaios-kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Makedoonia Aleksander-Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II poeg. Philppos-mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule, Makedoonia Aleksandri isa Demosthenes-Vana Kreeka oraator ja Ateena riigimees 8.Arhitektuur 3 ehitusstiili : 1) dooria-tugev, stiilne 2) joonia- naiselik, baas all 3) korintos-taimemotiivid Kuulsaimad templid: · Apolloni tempel Delfis · Poseidoni tempel Paestumis · Zeusi tempel Olümpias · Artemise tempel Efesoses Akropol- koosnes mitmest erinevast osast, asus mäekõrgendikul. Seal oli: Erechtheioni
Hellenism 4. saj teisel poolel e.m.a alistas Makedoonia Kreeka linnriigid. Makedoonlaste kultuur ei olnud kõrgelt arenenud, kuid nad tegid edukaid sõjaretki Aasiasse. Kreeka kunsti mõjud hakkasid levima kogu Makedoonia keisri Aleksandri vallutatud aladel, segunedes seal kohalike traditsioonidega. Pärast keisri surma lagunes riik paljudeks väikesteks nn. Hellenistlikeks riikideks. Kuigi Kreeka kunsti mõjud olid kõige suuremad, ei olnud kultuuriliseks keskuseks enam Kreeka linnad, vaid teiste hellenistlike riikide keskused. Kreeklastest said nüüd kunstiimportijad, nad täitsid valitsejate tellimusi ja tihti müüsid ka oma varasemate suurteoste koopiaid. Idamaade mõjul tekkis kunsti jälle isikukultus
Hippokrates- 4-5 saj kuulus arst Herodotos. Ajaloo sündmuste uurija ja kirja panija Sofistika- inimese käitumist puudutavad probleemid, hea ja halb Sokrates (voorus, teadmine, Ateena riigivastasus)- Platon (Akadeemia, ideede õpetus, ideaalne riik (Sparta), Aristoteles ( loogika, õpetuse terviklikkus, riiklik elusolend, riik kui elu alus) 7. Hellenismiperiood: Hellenism- ajajärk a.suurest kuni 1 saj ekr, kus kreeka ja makedoonia kultuurid segunesid idamaiste kultuuridega ühiskonnale iseloomulikud jooned (lk. 128-129, tähtsamad kultuurisaavutused (lk. 132-133), Aleksander Suure vallutusretk, 334 ekr granaikose lahing 333 ekr gordioni sõlm- issose lahing- Dareios III 332 ekr tüürose ja gaza vallutus- Egiptus alistus vastupanuta aleksandrile 331 ekr gaugamela lahing 330 ekr pärsia lahing 325 ekr lõpetas indias riigi lagunemine peale Aleksandri surma (millisteks osadeks).
selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras),
sündmustele suur mõju. Esiteks aitas ta kaasa Pärsia ja Sparta suhete teravnemisele, sest viimane oli kaudselt toetanud võimule jäänud kuninga Artaxerxese vaenlast. Olulisem oli aga retke psühholoogiline mõju: kreeklased olid taas demonstreerinud sõjalist üleolekut Pärsiast, mis tõstis nende eneseusku, ja seda ajal mil Aasia valitseja sekkus järjest rohkem Kreeka asjadesse. See õhutas revansistlikke meeleolusid, mis sajandi teisel poolel viisid Makedoonia kuninga Aleksandri kuulsa sõjaretkeni. Süvenevad vastuolud Pärsia ja Sparta vahel tõid 399. a. kaasa otsese sõja. Spartalasi saatis edu, mis kulnineerus kuningas Agesilaose suure Aasia-retkega (396. a.): spartalased lõid Pärsia väe Sardeise lähedal puruks ja rüüstasid Früügiat. Sparta nõrgestamiseks saatsid pärslased Kreekasse oma esindaja, kes rikkalike altkäemaksude toel kallutasid liitlasi Spartast lahku lööma. 395. a. Kesk-Kreekas vallandunud konflikt
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4
Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine.
Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine.
Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 10 000 retk Aasiasse, Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba tõus: Leuktra lahing (Epameinondas); Ateena II mereliit ja selle lagunemine võitlus Kartaagoga; Dionysios I türannia; türannia langus; Timoleon. Philippos II- 4. saj; Makedoonia kuningas, pani aluse Makedoonia suurvõimule; Aleksander Suure isa; allutas kõik Kreeka liitlasväed (peale Sparta) enda ja ka Korintose liidu alla; valmistus sõjaks Pärsiaga, kuid mõrvati teadmata põhjustel Demosthenes- 4. saj; Vana-Kreeka riigimees; tema kõned on kreeka suursaavutused ning annavad pildi tollasest eluolust ja poliitikast; tuntud Makedoonia-vastane; peale lahingu kaotamist makedoonlaste vastu saadeti pagendusse; üritas sama Aleksander Suure ajal, kuid
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
Hellenismiperiood Kreekas. Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati.
Relvi ja tööriistu hakati ülekreekaliste religioossete lõpetas Ateena domineerimise ja Babüloonia, Süüria, Pärsia valmistama rauast, kuid keskuste kujunemine: Delfi ja algas Sparta ülemvõim Seleukiidid; see ei toonud esialgu Olümpia 4.saj. I poolel tõusis valitsevaks Makedoonia, k.a Kreeka kaasa ühiskonna arengu Teeba Antigoniidid märgatavat kiirenemist. Olümpiamängude korraldamine 4.saj.keskel algas Makedoonia Pergamon Attaliidid Suhted naabermaadega alates 776 eKr- pani aluse tõus. 338.a. eKr Chaironeia Hellenismiajastu lõpetasid
Hellenismiperiood Hellenimsiperioodiks me võime nimetada perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle- seega ajavahemikku Aleksander Suur'e (356 323 eKr) vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Pärast Aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes 3 suuremat hellenistlikku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia. Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased , kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest.
HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid ...
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi.Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki
2) impeeriumi lagunemine Aleksander Suure surma ja diadohhide (Aleksander Suure väepealik) sõdade järel. Kujunesid kolm suuremat hellenistlikku riiki: 1) Egiptus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2) Seleukiidid riik, mis esialgu hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus · Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja jumalikustamine · Oma lähemad nõuandjad ja abilised valised kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud
Nimeliselt püsis Ateena mereliit, väheste alles jäänud liitlastega, 338 aastani. Makedoonia ülemvõimu kujunemine Põhja- ja Kesk-Kreekas 359 346 Makedoonia kuningas Philippos II (359 336) kindlustas oma valitsusaja esimestel aastatel võimu riigis, alistas tugipunkte Egeuse põhjarannikul kulla- ja hõbeda- leiukohtade vahetus naabruses, hakkas vermima kuldmünte ja viis läbi sõjaväereformi, kujundades aristokraatliku ratsaväe kõrvale makedoonia faalanksi. 356 võtsid fookislased (Fookise maakonda hõlmava liitriigi kodanikud) kasutusele Delfi pühamu aarded, et palgata sõjaväge teebalaste vastu. See pühaduseteotus vallandas nn Püha sõja, kus Philippos liitus teebalastega, fookislasi toetasid aga Ateena ja Sparta. 353 purustas Philippos Tessaalias fookislaste väe ja allutas Tessaalia. 446 sõlmis Philippos rahu Ateenaga: Ateena jättis fookislased kaitseta ja Philippos tõusis Delphi pühamu eestseisjaks
riik ja suur osatähtsus riigi majanduses on töötleval ja hankival majandusel. Töö käigus tahaksin rohkem teada saada Bulgaaria pinnamoest ja kliimast, Bulgaaria majandusest ning sealsete elanike eripäradest ja kommetest. BULGAARIA Geograafiline asend: Bulgaaria asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Ida- lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru
linnriikides tekitas see vastuolu ja omakorda andis Ateenale v�imaluse; Teeba linnriigi v�ed purustasid Sparta armee Makedoonia t�us - makedoonlased v�tsid j�rk-j�rgult omaks kreeka keele ja kombed; kuningas Philippos II hakkas sekkuma Kreeka riikides omavahelistesse suhetesse; Ateena oli k�ige rohkem sellele vastu ja moodustati Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu; Kreeka sai l��a ja langes Makedoonia v�imu alla ********************************************************************************** HELLENISMIPERIOOD 338-30 a. eKr Aleksander Suur vallutas makedoonlaste ja kreeklaste juhina P�rsia ja j�udis Indiani kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan olid A. Suure v�imu all just see vallutus panigi aluse hellenismiperioodile A. Suure surma j�rel toimusid v�epealike s�jad ja impeerium lagunes kujunesid hellenistlikud linnriigid (Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia)
Seepärast on selge, et me ei otsi seda arusaamist millegi muu tarvis. (Meos, 2000) ARISTOTELES Aristoteles (384322 eKr) sündis Stageiras (Lõuna-Makedoonia) polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. Tema isa oli arst ning seejuures koguni nii kuulus arst, et Makedoonia kuningas Amyntos III kutsus ta oma õukonda. Pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. (Meos, 2000) 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni Akadeemias. Temast sai Platoni üks andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas Aristoteles oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis aga Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile.
........................................................................9 Turism.....................................................................................................................10-11 Kasutatud allikad.........................................................................................................12 2 Geograafiline asukoht Kreeka asub Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Üldandmed Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad
Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid jumalatena koheldaks, palga sõdurid, sõjaelevandid, kiviheitemasinad, piiramistornid, sõjalaevad suuremad ja kiiremad,hellenistlikud linnad-asuti vanadesse idamaistesse linnadesse ,ka uusi, uutest tähtsaim Aleksandria-vahemeremaade suurim linn, kultuurikeskus, vanadest linnadest, ratsa ja vankrisõiduks tänavad,avalikud pargid,kuningalossi ala,suur sadam, tuletorn,lossi süvendatud
Palju jumalannasid/palju Loomade jumalikustamine jumalannasid puudus Olulisel kohal oli härg KREEKA Arhailine periood *Kasvas elanikkond *Kujunesid linnad *Olümpia mängud Klassikaline periood *Kujunes demokraatlik riigikord *Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine: *Mees *Vaba *18-aastane *Sõja kohustus *Polises sündinud Ülemkiht: aristokraadid e. Suurmaaomanikud SPARTA ATEENA Aristokraatlik Demokraatlik Võimul kaks kuningat Võimul türannid Orjad (heloodid) Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud
õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud (RK)rahvakoosolekul Aristokraatia - Paremate võim,Sparta,RK puudus reaalne tähtsus Türannia Ainuvalitseja,Ateena, kehtestada kindlat korda Oligarhia- võim väikese rühma inimeste käes, nt.suguvõsa Polis - Kreeka linnriik,sõltumatu,Sarnasus:tüdr.õpetas ema, ei kool, poisid:koolis. Sparta:kirjaoskus Hetäär - Aristokraatide kaaslannad
14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4.
klass Ajalugu ARISTOTELES (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) · Oli Vana-Kreeka filosoof · Platoni õpilane · Ja Aleksander Suure õpetaja · Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof · Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. ARISTOTELES · Sündis Chalkidik poolsaarel Stageira linnas (Makedoonias) 384 ekr. · Isa Nikomachos oli Makedoonia õukonnaarst. · On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. · See mõjutas tema varajast haridust, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. · 18.37.eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias kogunenud õpilaste seas silma. · Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks
Hiina tsivilisatsioonid. Üks sUurimaid erinevusi on valitsemine. Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitsesid Idamaade üle, nimetatakse hellenismiperioodiks. Sõna Hellenism tuleb sellest, et kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks, mis nende jaoks tähistas madala kultuuritasemega orjasid. Hellenismiperioodil tekkis palju kreekapäraseid linnu Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias ja ka Induse ääres. Sulati
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik)
· Masinad · Veoseadmed · Kütused Tööstus · Valmistatakse veine, kuivatatakse ja konserveeritakse puu- ja aedvilja. · Kreeka vanimad tööstusharud on tekstiili- ja toiduainetööstus: kergetööstuskaupadest toodetakse villaseid, puuvillaseid ja sünteetilisi kangaid, samuti vaipu, toiduainetest veini, õli, suhkrut, puuviljakonserve ja mahla. · Tähtsamatest kultuuridest võib välja tuua tubaka (eriti kõrge kvaliteediga on Makedoonia ja Traakia tubakas) ja puuvilla, mida kasvatatakse Tessaalia, Makedoonia, Traakia ja Ipeirose tasandikel. · Kreeka on Hispaania ja Itaalia järel õli tootmise poolest maailmas kolmandal kohal. Turism · Kreeka meelitab rohkem kui 16 miljonit turisti aastas, panustades 15% riigi sisemajanduse kogutoodangust. · Ainuüksi aastal 2005, külastas Ateenat 6,088,287 inimest, kuid nüüdseks on see arv muidugi tõusnud. Vaatamisväärsused
d, f, i, r, y, z n, p, s, t, bb c, h, j, l, m, v, cc a, k, q, x, dd, ff b, e, g, o, u, w, aa, ee Jaota alljärgnevate märksõnade numbrid Vana-Kreeka ajaloos sobivaima etapi juurde. Sündmused, mis jäävad kahe ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kultuuri õitseaeg (kunsti, kirjanduse, filosoofia areng) b) üle kogu Makedoonia riigi levis kreeka keel ja kultuur c) toimusid Kreeka-Pärsia sõjad d) tsivilisatsioonile iseloomulike tunnuste teke Kreeta saarel e) kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kreeka kultuur oli domineeriv f) looduskatastroofist (vulkaanijärgsed hiidlained) tingitud purustused hävitasid senised kultuurisaavutused g) kreeka kultuur mõjutas kogu Idamaade kultuuri, oli eeskujuks h) kaubanduse areng
Sparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed olümpiamängud / kreeklaste ühtekuuluvustunne 4) Klassikaline ajajärk: 500-338 eKr / Kreeka-Pärsia sõda / Peloponnesose sõda / makedoonlaste vallutus / valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga / 5.saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg 5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus, aga Kreeka oli ise eeskujuks / kultuuride segunemine / võõrvõimud: Makedoonia, Rooma Sõjalised konfliktid: Kreeka-Pärsia sõda 5.saj eKr (499-479 eKr) / sõjategevus toimus Vana.Kreekas, Makedoonias, Väike-Aasias / 490 eKr Maratoni lahing (ateenalased lõid pärslaste sissetungi tagasi) / 480 eKr toimus pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxsese juhtimisel, kuid kreeklased purustasid Pärsia laevastiku Salamise lahingus / Kreeklaste võit, Makedoonia iseseisvus / pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud Peloponnesose sõda 5
4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja võimutses kogu Kreekas. Teistes linnades see tekitas vastuolu, mis aitas Ateenal oma jõu taastada. Purustati Sparta armee ja tema ülemvõim lõppes. 5.Makedoonia tõus 359-338 a eKr Makedoonia ülikud võtsid omaks kreeka keele ja kombed, ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Osad kreeklased oli Phipippose poolel nng Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. Polis Tüüpiline riigivorm, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ühiskonna struktuur Kõik linnriigi kodanikud osalesid riigi valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe, neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Oli ka nõukogu, mis omas suuremat rolli, kui rahvakoosolek, siin arutati tähtsamad küsimused läbi ja pandi ravakoosolekule hääletusele
tulu lõigata: monarhiat (üks riigipea), aristokraatiat (riiki juhib rühm) Halvad, heade äärmuslikud vormid: türannia, äärmuslik demokraatia (pööbli võim) Naine on ,,ebatäiuslik mees". Laps pärib vaid mehe omadused. Naine on vaid passiivne vastuvõtja. Rühmatöö Võrrelge kaasaegseid ja antiikolümpiamänge. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Õpik lk Makedoonia tõus Kreeka poliste vahel pidevalt sõda Samal ajal tugevnes Makedoonia riik (Philippos II) Peeti lugu kreeka kultuurist, keelest Chaironeia lahing 338 eKr - Philippos sai kogu Kreeka valitsejaks Aleksander Suur Philippos II poeg Valitses 336-323 eKr Pidas end Achilleuse ja Heraklese järeltulijaks Õppis Aristotelese juures Vallutas Foiniikia, Egiptuse ja Pärsia, kõik maad kuni Kesk-Aasiani. Suri 33. aastaselt Hellenism Kreeklaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse Hellenismiperiood- aeg, mil kreeklased valitsesid idamaade üle (kuni Rooma
Seda süvendasid olümpiamängud IV. Klassikaline ajajärk 500-338 a. e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad(499-497 e.Kr.) Kreeka polisedPärsia suurriik [ Dareios I; Xrexes I ] Marathoni lahing 490 a. e.Kr Pärast Kreeka-Pärsia sõdasid tõusis Ateena juhtivaks linnriigiks ka tänu Ateena Mereliidule. Omavahelises võitluses jäi Ateena alla Spartale kaotades Peloponnesuse sõja. Lakkamatud kodusõjad nõrgestasid Kreekat sisemiselt. Samal ajal Makedoonia, kelle valitseja Philippos II purustas Kreeka sõjaväe Chaironeia lahingus (338.e.kr) ja alistas Kreeka Makedoonia ülemvõimule. V. Hellenismi ajajärk 338-30 a. e.Kr. Pärast Chaironeia lahingut algas Makedoonia ülemvõimu aeg. Mak-Kreeka ühendvägi tungis Aasiasse ja hävitas Pärsia suurriigi Aleksander Suure juhtimisel. Sõjakäigule järgnes kreeklaste ulatuslik väljaränne Lähis-Ida maadesse, mistõttu Vahemere idaosa omandas kreekapärase üldilme. Kreeta-Mükeene e
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandil e.Kr. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makdoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulasrahvas. 5. sajandil e.Kr võtsid nad üle palju kreeka kultuuri kogemusi, aga suutsid luua ka ühtse sõjaliselt tugeva riigi. Tänu Aleksandri vallutustele levis kreeka kultuur enneolematule kaugele Indiani, Kesk-Aasiani, Egiptuseni. Peale Aleksander Suure surma jagunes impeerium mitmeteks riikideks: -Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik. See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all. -Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) võimul tõusis väejuht Ptolemaios. Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu. -Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) -Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suus austamine. Halikarnassose mauoleumi lasi endale endi...
kandumine ühtlasi ka Kreekasse DATEERI HELLENISMIPERIOOD u. 338 30 eKr (IV saj. - I saj eKr) KUIDAS ON ALEKSANDER SUURE VALLUTUSED SEOTUD HELLENISMI TEKKEGA? Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnesid kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse, tänu millele hakkas levima kreeka kultuur ja keel. KUIDAS JAGATI ALEKSANDER SUURE IMPEERIUM PEALE TEMA SURMA TOIMUNUD KODUSÕDASID? 1) Egiptus 2) nn Seleukeedide riik 3) Makedoonia MILLISED MUUDATUSED LEIDSID ASET KREEKAS HELLENISMIPERIOODIL JÄRGMISTES VALDKONDADES? Riigikorralduses: Linnriigid püsisid , kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monahrid. Sõjaväekorralduses: Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud.
purustasid Ateena ja Sparta väed Pärsia laevastiku, aasta hiljem ka maaväed · Kreeka hiilgeaeg 480 a. eKr. -431 a. eKr. - Sparta ja Ateena suhted pingelised · Ateenas dem. riigikord . Perikles , lihtrahva osa suurenemine riigi elus · Ateena - tähtsaim maj. ja kult. keskus · Pelopollesose sõda 431 a. eKr. - 404 a. eKr. , Sparta purustas Ateena · Sparta ülemvõim 404 a. eKr. - 371 a. eKr. kogu Kreekas · 371 a. eKr. purutasid Teeba polise väed Sparta armee · Makedoonia tõus 359 a. eKr. - 338 a. eKr. , maked . Elasid p-Kreekas, kuningas Philippos 2. ,( 359 a. eKr. - 336 a. eKr. ) · Ateena moodustas liidu Makedoonia vastu, kuid 338 a. eKr. sai Kreeka väed lüüa, algas ülemvõim
Aristoteles Aristoteles oli Vana-Kreeka filosoof. Platoni õpilane ja Aleksander suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim filosoof. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Kui Aristoteles sai 18 aastaseks ja läks Ateenasse oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. Kui Aristoteles oli 18-37 aastat oli ta Platoni õpilane. Pärast Platoni surma 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike-Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse
sõdadest · Sokrates filosoof (,,Ma tean, et ma midagi ei tea); kõhkles teesides · Platon filosoof; Sokratese õpilane; pani kirja tema mõtted; idee ideaalsest riigikorrast · Aristoteles filosoof; Platoni õpilane; peetakse paljude teadusharude rajajaks (psühholoogia, loogika); kogus kokki kõik seni teadaolevad mõtted ja hakkas neid süstematiseerima · Philippos II ( elas 382336 eKr) Makedoonia kuningas; Aleksander Suure isa; pani aluse Makedoonia suurvõimule · Aleksander Suur Makedoonia kuningas (336-323 eKr); antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht · Demosthenes Vana-Kreeka oraator ja riigimees; sai kuulsaks oma Makedoonia- vastase hoiakuga (filipikad) · Homeros Vana-Kreeka pime laulik; kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · Usund o Iseloomulik: 12 tähtsamat jumalat (tegelik arv sadades) puudus mõiste ,,religioon" ja elukutseline preesterkond tähtsal kohal ohverdamine
431- 404 a eKr Ateena laevastik merel, spartalased maismaal. Spartalaste võit, ajutine lõpp Ateena võimsusele. Sparta ülemvõim Sparta liit Pärsiaga. Domineerib Kreekas. 404- 371 a eKr 371 eKr Teeba linnriigi väed purustavad Sparta armee. Ülemvõimu lõpp. Makedoonia tõus Elasid tänapäeva Kreeka riigi põhjaosas. 359-338 a eKr Võtsid üle kreeka keele ja kombed. Kuningas Philippos teine sekkus Kreeka riikide suhetesse. Otsis liitlasi. Ateena vastuseis Makedooniale- Kreeka linnriikide liit. 338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus
Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega -kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega) -laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid
iseseisvust ohustama hakkas, liitusid ülejäänud tema vastu. Paljud kreeklased said aru et on vaja sõjad lõpetada ja ühtsus saavutada, kuid ükski Kreeka riik ei suutnud seda.Nii avanes soodne võimalus Makedoonial.*Makedoonialased osalesid olümpiamängudel. 5 saj.alates levis nende hulgas kreeka keel, kombed ja kultuur.Philippos II valitsusajal sai Makedoonia ohtlikuks kõikidele Kreeka linnriikidele ja ümberkorraldatud Makedoonia sõjavägi võimasimaks kogu Balkanil.Kuningas Philippos püüdis aga vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega.Skkus vaid ühe või teise riigi liitlasena, eelistas end näidata hellenite sõbra ja kaitsja rollis. Ateena riigi- ja kõnemehe sütitavate kõnede mõjul moodustus ulatuslik Makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. *338 eKr sai Kreeka liiduvägi lahingus makedoonlastelt lüüa. *philippos kutsus kokku Kreeka riikide
Järgnes Sparta ülemvõim, keda toetas Pärsia, sekkusid nii Kreeka riikide omavahelistesse ja nii allutasid Väike-Aasia lääneranniku linnas endale. Teised Kreeka riigid hakkasid tasapisi taastuma, Ateena jälle tugevamate riikide hulgas, Liidrikohal Teeba · Pidevates omavahelistes sõdades: Ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ülekaalu, kõik olid koguaeg teineteise vastu, Makedoonlased olid Kreeklaste lähedane sugulusrahvas. 4. saj. sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks. Otsest konflikti välditi, Ateena Makedoonia vastu, moodustus Makedoonia vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr said Kreeka liidu väed makedoonlastelt kõvast lüüa. Philippos II kuulutas ennast Kreeka kongressil kõigi hellenite juhiks. · Mõisted: aristokraatia - parimate valitsus; türannia - ainuvalitsus; demokraatia - rahvavõim; faalanks - tüüpiline Kreeka lahingurivi; akropol - kaljunukile rajatud kindlus;
mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja võimutses kogu Kreekas. Teistes linnades see tekitas vastuolu, mis aitas Ateenal oma jõu taastada. Purustati Sparta armee ja tema ülemvõim lõppes. 5.Makedoonia tõus 359-338 a eKr Makedoonia ülikud võtsid omaks kreeka keele ja kombed, ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Osad kreeklased oli Philippose poolel ning Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. Polis Tüüpiline riigivorm, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ühiskonna struktuur Kõik linnriigi kodanikud osalesid riigi valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe, neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Oli ka nõukogu, mis omas suuremat rolli, kui rahvakoosolek, siin arutati tähtsamad küsimused läbi ja pandi ravakoosolekule hääletusele.
• PEALINN: BELGRAD. SUURIM RAHVUS-SERBLASED. RIIGIJUHT JOSIP BROZ TITO • 90NDATEL 2 KODUSÕDA • ESIMESENA LÕI LAHKU SLOVEENIA(LÄÄNESTUNUD, AUSTRIA MÕJU. KATOLIIKLASED) • HORVAATIA- SUUR, TUGEV, USTAŠŠID • SUUR SÕDA • BOSNIA-HERTSOGOVIINA-MOSLEMID • GENOTSIID. HOLLANDI RAHUVALVAJAD. SREBRENICA. MASSIHAUAD. • SLOBODAN MILOŠEVIC- ANTI KOHTU ALLA HAAGIS • NATO SEKKUS • TÄNASEKS ON 6 RIIKI: SERBIA, SLOVEENIA, HORVAATIA, BOSNIA-HERTSOGOVIINA, MAKEDOONIA, TŠERNOGOORIA(MONTENEGRO) • KOSOVO- ELAVAD ALBAANLASED, KUULUTAS END ISESEISVAKS • VOJVODINA- UNGARLASED • FYROM- VARASEM JUGOSLAAVIA VABARIIK MAKEDOONIA POSTSOTIALISTLIKUD MAAD • ENDINE NSVL, IDA-EUROOPA MAAD • PALJU PROBLEEME: 1) MAJANDUSLIKUD, MAHAJÄÄMUS LÄÄNEST 2) REFORME 3) VALITSUSPROBLEEMID 4) KURITEGEVUS 5) RAHAREFORM, LÕPUKS EURO (LEEDU) • OSA RIIKE ASTUS NATOSSE •
1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. mill...
sofist õpetlane hetäär - "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega individiualism maailmavaade, milles rõhutakse inimese individuaalseid omadusi ja võimeid ning indiviidi vastandatakse ühiskonnale kosmopolitism maailmavaade, mis käsitles inimest mitte ühe linnriigi vaid kogu maailmakodanikuna astroloogia täheteadus 2. Isikud: Philippos II Makedoonia valitseja, kes vallutas kreeka Aleksander Suur Philippos II poeg, vallutas Väike-Aasia, Süüria, Foiniikia, Egiptuse, Mesopotaamia, Päris-Pärsia, Kesk-Aasia Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Herodotos - kreeka ajaloolane, nim ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta.
Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend Põhjas asub neli naaberriiki: Albaani, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, sa arte ja poolsaarterohke. Selle pikkusjoon 14 880 km. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud. Geograafilised koordinaadid: 39 00 N, 22 00 E Rahvastik Kreekas elab 98% kreeklasi ja 2% teisi rahvuseid 98% on ka Kreeka õigeusku ning 2% teist uski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
