jne;milliseid erinevusi märkate mees-ja naiskriitikute arvustuste stiilis,ülesehituses ja analüüsitavate aspektide valikus. Koostage eelneva põhjal kokkuvõte. Kadri Pius Analüüsitud on Imbi Paju raamatut ,,Soome lahe õed. Vaadates teiste valu". Arvustus on ilmunud lehes Lääne Elu ning kirjutajaks oli Tarmo Õuemaa. Õuemaa kirjutab, et teos on kirjutatud heas ajakirjanduslikus stiilis. Ta väitis, et pettus selles raamatus, kuna algus oli paljulubav. Lubatud oli inimlikke lugusid, kuid neid oli vähe. Pigem oli jutustatud eestlaste jalugu ning siit tekkis ka Õuemaal küsimus, et kas teos on kirjutatud välismaalastele. Kuid siiski kiidab ta kirjanikku ja soovitab tema teoseid. Jan Velin Analüüsitud on Roger Osborne raamatut "Tsivilisatsioon". Arvustus on ilmunud lehes Sakala ning kirjutajaks oli Margus Haav. Haav kirjutab, et Osborne on enamasti provokatiivsete kultuuri ja ajaloo teostega omale nime teinud.
laulvaid purskkaevusid. See muusika stiil oli mulle uus ja kui kuulsin, et läheme mingi ,,ooperilaulja" esinemist vaatama, polnud see minu jaoks esmapilgul eriti huvitav, aga otsustasin siiski kuulama vaatama minna. Etteruttavalt võin öelda, et minu üllatuseks olid laulud väga head, mis väljendus meloodilisuses ja purskkaevude värvidemäng laulude taustal aitasid õige meeleolu loomisele palju kaasa. Sellel õhtul esitati seal Itaalia tenori Andrea Bocelli tuntumaid lugusid, mille taustaks olid kõikvõimalike variatsioonidega purskavad suured uhked veejoad, mis olid erineva kuju, kõrguse ja värviga. Esitamisele tulid tenori tunutimaid laule nagu näiteks ,,Ave Maria", ,,Time to say goodbye" ja ,,Vivo Por Ella". Kontsert oli väga tore ja kohal oli sadakond inimest. Kontserdi õnnestumisele aitasid kaasa soe pilvitu ilm ning taevas säravad tähed ning pimedus, mis tegi purskkaevude vaatemängu eriti nauditavaks.
Juhendaja:Mai Rand Kuressaare 2009 Kontsert ''Küünlavalgusõhtu'' toimus 3.detsembril 2009 Kuressaare Gümnaasiumi aulas. Esinesid muusikakooli Inspira lauljad ning etlejad erinevatest koolidest. Etlejad esitasid oma jutte ning luuletusi muusika saatel, ning lauljad muidugi laulsid oma laule. Esineti kordamõõda kord lauldi, kord eteldi lugusid. Eriliseks tegi kontserdi see, et valgustuseks olid vaid küünlad. Teosed olid väga erinevad, osad olid aeglased ning mõtlikud, teised jällegi hoogsad ja lõbusad. Kontserdit algustas Mairo Tänav Tänak, eteldes Elo viidingu lugu ''Minister''. Kokku oleks pidanud esinema 26 õpilast, kuid üks esineja jäi siiski kahjuks kuulamata. Parimaks esinejaks pean Ivar Piterskihhi, kes etles oma lugu räpiloo saatel. Ta teoseks oli Kosmopoliidi ''AA''
(tuule kohin,vee mühin) · VANEMUISE KOSJASKÄIK Vanaisa tahtis, et pojad naise maapealsetest tütardest valiks, et tugev inimsugu kasvaks. Vanemuine läks kosja,laulis kolmele neiule, kuid kõik lükkasid ta pakkumise tagasi. Kurbuses läheb Endla järve äärde laulma. Leiab lapse.Palub Vanaisalt lapse endale, kuna ei leia lapse ema. Lapse nimeks sai Juta. Lell Ilmarine kinkis neiule hõbetraadist imeliniku, mill läbi vaadates nähti Juta lugusid elavaks saavat. · KOIT JA HÄMARIK 2 ustavat teenrit Hämarik( pidi kustutama päikese ja peitma tule) ja Koit(valgusandja süütamine ja uue käigu valmistamine) Ühel vahetusel noorte läed ja huuledp puutusid. Vanaisa lubas neil naise-mehena tööd edasi teha. Noored aga seda ei tahtnud, et armastust noorena hoida. Ainult 1x aastas päikest üle andes, saavad nad suudelda. Ööbik hüüab ,,Laisk tüdruk, laisk tüdruk! Öö pikk!" · ENDLA JÄRV JA JUTA
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende muusikainstrumentide valik, sest kokku olid sobitatud nii elektriklaver, basskitarr kui ka erinevad heliefektid
teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiooni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiaid ja komöödiaid Dionysose kultus · Dionysos viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50-liikmeline koor + lava keskel asetsev Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester")
informatsiooni leidmiseks. Kuid meedial võib olla ka negatiivne mõju, sest mitte kunagi ei või me teada, kuidas ja millisel määral meedias asju, piltlikult öeldes väänatakse. Meedial on väga suur mõju inimeste, eriti just tuntud inimeste elus. Me võime öelda, et meedia on staaride looja, kuid ei saa ütlemata jätta, et meedia on ka staaride hukutaja. Me saame peaaegu iga päev lugeda nn "kollastest" ajakirjadest lugusid, mis ei tohiks inimesteni jõuda, mida pole vaja kõigil teada. Näiteks võiks tuua mõni päev tagasi internetiportaalis "elu24" Ilmunud artikkel USA lauljast Christina Aguilerast kus kutsuti kõiki vaatama tema alasti pilte. Kas neid on vaja igalühel näha? See kes, kus ja kellega käib võiks jääda igaühe enda teada. Teiseks näiteks võiks tuua Eesti enda noormehe, laulja Vaido Neigausi, kes sai kuulsaks kui Eesti esimene metroseksuaal
Eesti Film 100. Suur filmimuusika kontsert 26. oktoobril külastasin koos perega Pärnu Kontserdimajas toimunud Eesti Film 100 pühendatud filmimuusika kontserti. Eesti filmi saja aastase ajaloo jooksul on tehtud sadu häid filme, mis on leidnud koha kõigi eestlaste südames. Kui film iseenesest on saanud klassikaks, siis klassikaks on saanud ka seal filmis öeldud repliigid ning kõlav m...
◦ Põhilised teemad armastus ja sõda ◦ Esines fantastilisi elemente: ◦ Sündmuste üleloomulikkus ◦ Muinasjutulisus ◦ Erakordsus ◦ Kangelasteod polnud rahva heaks, vaid rüütli enda au ja kuulsuse nimel ◦ Kasutati põhjana antiikkirjanduse teoseid Bütsantsi romaanid ◦ Kahe truu armastaja seiklused ◦ Üks kuulsamaid 13.sajandi „Aucassin ja Nicolette“ ◦ Armastus seatakse kõrgemale rüütlikohustustest ◦ Kohtab palju sentimentaalseid lugusid Muistsed keldi müüdid ◦ Pakub kõige rikkalikumat ainestikku ◦ Peategelaseks kuningas Artur ja tema kaksteist ümarlauarüütlit ◦ Artur vapruse, õilsuse, halastuse eeskuju ◦ Palju kasutatakse Graali legendi ◦ keskaja legendide müütiline reliikvia, väidetavate imettegevate omadustega anum, levinuima variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. ◦ Tuntud on: ◦ Tristani ja Isolde romaanid ◦ „Parzival“ W
on jakirjanduslik telemagasin, mis mõeldud kõigile uudishimulikele vaatajatele. Ekraanile jõuavad põnevad, olulised, liigutavad, mõtlemapanevad ja naljakad lood elust enesest. Radarist leiab nii päevakajalisi kui ka ajatumaid teemasid, mida vürtsitavad korralik reporteritöö ja värsked lähenemisnurgad. Teiseks võime nimetada näiteks "Pealtnägija" See on on ETV uuriv-ajakirjanduslik saade, mis näitab lugusid ja inimesi "elust enesest" Kolmanda näitena võime tuua "Terevisioon" on Eesti Televisiooni hommikuprogramm, mis toob inimesteni vajalikku info ja hea meeleolu algavaks päevaks. Ajakirjanduslike saateid on erinevaid näiteks on: debatte, intervjuusid, reportaaze jne. Kõik oleneb muidugi saatest.
inimesi kohe hukka mõista. Ehk polnud ta pervert, nagu kõik arvasid, sest laps oli ju lasteaias tagasi, kuigi koos juuksuri mänguasjaga. Kõik inimesed ei soovi kohe halba, nagu esmapilgul paistab. Usun, et ta lihtsalt kiindus tüdrukusse. Kõik need inimesed elasid ühes samas majas. Arvan, et see oligi filmi põhimõte. Inimesed elavad kõik koos, üksteise lähedal ja mõnda inimest näeme iga päev aga vaevume talle tere ütlema. Me ei tea teiste lugusid ja millist elu keegi elab, kuigi elame samas majas. Kõik filmi tegelased olid ju üksildased ja mõni otsiski lähedust võõra mehe kaisust jne. Kogu film oli üldse imelik. Inimeste lood olid kuidagi oma vahel seotud aga samas täiesti sisutu. Mõnest asjast ei saanud üldse aru ja see film tundus imelik, sellest oli raske aru saada. Sain aru osadest lugudest, aga nagu miks mingid asjad toimusid, aru ei saanud. Näiteks ei
et viimasel on Athenaga võrdeslt osavad käed. Athena tahtis teada, kui kaugele noor naine oma kudumisoskuse kiitmisega on valmis minema, ja otsustas Arachnet vanaks naiseks maskeerununa külastada. Arachne väitis oskavat kõiki kudumistrikke ja oli kindel, ei võidaks Athenat ükskõik millisel kudumisvõistlusel. Athena paljastas oma tõelise isiku, kuid Arachne ei palunud vabandust ega võtnud öeldud sõnu tagasi. Selle asemel hakkas ta kangasse kuduma lugusid jumalatest ja surelikest. Athena tegi sama ning kudus kangasse loo võitlusest enda ja Poseidoni vahel veel nimetu Kreeka linna jumalaks saamise nimel.Arachne oli oma uhkusest ja jultumusest pimestatud ega märganud Athena tööd peituvat hoiatust jumalanna võitmatuse kohta. Kangur nägi selles pigem väljakutset kui hoiatust ja vastas surelikke naisi pettusega võluvate jumalate lugude kangasse kudumisega. Keegi ei suutnud otsustada, milline vaip on parem. Athena rebis Arachne
Geenius ja tema looming Geenius kelle valisn on Ludwig van Beethoven. Tal oli kohutav lapsepõlv mis möödus vägivallatsejast isa käe all(kes oli veel ka alkohoolik) ja ka ema suri. Juba 10 aastaselt pidi ta rahapuuduse tõttu koolist lahkuma.Tema isa oli tema esimene õpetaja. Beethoven põdes terve oma elu igasuguseid haigusi ning 1817.aastal kaotas ta ka oma kuulmise täielikult.Oma lugusid kirjutas ta väga kaua, mitte sellepärast, et ta oleks aeglane olnud, põhjus oli selles, et tema lood on väga sügavad ja nendesse on pandud tema elu. Võrreldes teda tavalise inimesega on ta küll väga andekas ja eriline aga iga inimene vajab enda kõrvale kedagi endale toeks. Beethoven muidugi armus mitu korda aga ta hakkas ikka kõhklema. Tema rasket lapsepõlve on kindlasti teised inimesed tundnud kellel on elus raske aga selliseid kellel on eriline anne ja õnne, et elus midagi suurt saavutada on vähe ja temal oli see olemas...
Eestisse tagasi tulevad. Nad esitasid umbes 10 laulu. Osad laulud polnud ka nende omad, vaid olid teiste artistide omad, aga nad laulsid neid väga hästi. Kogu kontsert oli väga hästi lavastatud. Peale laule oli akplaus ja karjumine väga suur, sest rahvale tohutult meeldis see. Minu lemmik laulud olid: „Counting Stars“, „If i lose myself“ ja „Something i need“. Need laulud on ka internetis väga palju vaatamisi kogunud. Mis natuke ei meeldinud oli see, et nad nii vähe lugusid esitasid. Hea oli see et sees oli ruumi ringi liikumiseks ja kui nälg tuli said süüa või juua osta endale, mis olid poe hinnast kallimad. Väga hea nähtavus oli lavale ja väga hea oli see, et lava kõrval seina peal olid telekad inimestele, kes nii hästi lavale ei näinud. Väga tore oli bändilt see, et nad olid ühe laulu taha filminud Tallinna vanalinna, mis meeldis kõigile. Laval oli väga palju tantsulist kava. Nad kiitsid Eestit, et see on väga ilus riik ja nad
Kas head lapsed kasvavad vitsata? Maailmas on tohutult palju vägivalda. Mõned vanemad elavad oma viha välja laste peal. Kohutav on kuulda selliseid lugusid, kus mõni lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks
noodi võnkesageduse. Nende muusika liigitus kaheks, hullumeelselt rütmiline ja väga hingeline ning vaikne muusika. Roomlased kasutasid väga palju Kreeka traditsioone, kuid aja jooksul need hääbusid. Pillidest jäid kasutusele lärmakamad. Nad leiutasid kõige võimsama kõlaga pilli vesiorel, mida kasutati gladiaatorite võitlusel. Roomlaste muusika muutus aina rütmikamaks ja sellel oli meelelahutuslik funktsioon. Tänapäeval on juba igasuguse rütmiga lugusid. Need kolm kultuuri on väga musikaalsed, nad on ka väga sõjakad. Seda aega võrreldes tänapäevaga oli neile muusika üks osa elamisest, tänapäeval kuulatakse ka palju muusikat, aga luuakse ise vähem. Praeguseks kujunevad kindlad artistid, kes muusikat teevad siis tegid aga kõik. Nüüdisajal ei löö igaüks muusikaäris läbi. Tänapäeval tehakse muusikat rohkem omaette, kuid siis tehti seda tavade ja kommete järgi.
toimus Telliskivi loomelinnakus muusikapäeva raames. Pean tunnistama, et käisin seal ainult selleks, et oleks millestki referaadis kirjutada. Info muusikapäeva toimumise kohta sain oma sõbrannalt, kellega koos me üritusel käisime. Kontserdi toimumiseajaks oli 1. oktoober. Esinejaks oli Politsei- ja Piirivalveorkester, kelle dirigendiks oli Hando Põldmäe. Orkestril puudus kindel stiil või ajastu, esitati erinevaid lugusid. Kontsert algas minu jaoks võõra lauluga ning peale seda hakati mängima Eesti muusikat, kõige enam oli nende repertuaaris bändi ''Ruja'' laule. Nende looming tundus inimestele korda minevat ning mõjus mõtlemapanevalt. Minu jaoks oli nende esitus südantpuudutav ning armas, sest sellised on minu jaoks enamik Ruja loomingust. Pealegi kõlas orkester võimsalt ning mõnusalt. Mulle väga meeldis, et kontsert toimus vabas õhus. Mäletan selgelt, et tol
Retsensioon Mina käisin 12. aprillil kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis Tallinna vanalinnas. Minu arvates oli kontsedi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema o...
"Dekameron" ,,Dekameron" on aastal 1353 valminud 100 novelli kogumik. Teos sisaldab endas seitsme daami ja kolme noormehe poolt kümne päeva jooksul jutustatud. Tegevus toimub ühes Itaalia linnakeses, kus valistseb parasjagu surmakülvav katk, ümberringi on tunda surm ja ängistust,sest selle haiguse eest ei kaitse kedagi miski. Teineteise lohutamiseks ja rõõmustamiseks otsustakse vesta lugusid, mis on samas õppetlik ent ka huvitav oma teravmeelsete väljaütlemiste poolest. Boccaccio armastas kirjutada oma loomingus nii jõukatest kui ka vaesematest inimestest. Sageli võib kohata, kuidas ühes loos tegutsevad kõrvuti aadli või koguni kuninga seisusest isikud koos lihtsate tööliste ja viletsate ning väetitega. Välja on kujunenud salakavalad, riukalikud ent samas oma vigadest õppivad tegelased. Ära võib tunda stereotüüpidesse langevaid tegelasi.
lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse. · Tähtsal kohal olid jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. · Skaldid kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest, mis hiljem pandi ka saagadena kirja. · Pildil ruunikivi Viikingite usk · Ideaalne surm oli lahingus, sest ainult siis sai paradiisi nimega Valhalla. · Tähtsamad jumalad olid lahingu ja surma jumal Odin ning taevajumal Thor. · Piltidel viikingite matuselaev Oslo viikingimuuseumis ja Norra püstpalkkirik Võitlus viikingite vastu · XI sajandil hakkasid Euroopa
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva ...
Nime panemine Amriti tseremoonia Alustavad päeva palvetamisega Traditsioonid, pühad.. Langar Baisakhi (13. aprill ja lõikuspüha): meenutatakse khalsa rajamist ja viiakse läbi khalsa liitumise tseremooniaid Guru Ardzan Devi märtripäev (kurbuse ja rõõmu püha): loetakse pühakirja, toimuvad rongkäigud ja mälestatakse usu eest langenuid Divali: tähistatakse guru Hargobindi vabanemist vanglast Guru Nanaki sünnipäev: räägitakse lugusid Nanakist ning gurdvarades lauldakse tema laule Hola Mohalla: teraviljakoristuse pidustus Indias Siirderiitus e. Sikhide abielutseremoonia: 2-3 päeva annetused langarile,heategevusele Sünd ja nimepanek: Lapsele pannakse nimi, mis algab sama tähega, millega pühakirjatekst. Abielu: Ring ümber pühakirja Surm: Hümnide lugemine "Guru Grant Sahibist" Surnukeha põletatakse Tuhk, kirpan ja kara, voolavasse vette.
Limp Bizkit Kuuldused Limp Bizkiti surmast on ilmselgelt liialdatud kontsert ähvardas Saku suurhallilt katuse pealt viia. Mitme loo ajal hüppas terve põrandatäis rahvast. Minus valitses enne Limp Bizkiti kontserdile minekut hirm: tegemist on siiski bändiga, kelle tõus maailma popmuusikatippu jääb kümne aasta taha, nii et praegune esitus võib olla kunagise sära hale vari. Hetkel, mil lava eesriie alla vajus ja ansambel oma 2000. aasta hittloo ,,My Generation" kuuldavale tõi, sai selgeks, et tegemist oli asjatu kartusega. Kontserdikava oli koostatud peamiselt grupi kolme esimese albumi lugudest. Tollest perioodist mängiti ette kõik hittsinglid, vaid ühe erandina jäi täiuslikust komplektist puudu pala "N 2 Gether Now", mis oleks nõudnud räppar Method Mani kohalolu. Kõige piinlikum hetk terve kontserdi jooksul oli siis, kui esitamisele tuli ballaad ,,Behind Blue Eyes". See on säärane ärge-jätk...
Olen vaid lugenud neist plakatitelt.Eesti prab neile liiga vhe thelepanu.Nende krval kahvatuvad minu silmis suurem osa eestis rokk muusikat viljelevad bndid.Uskumatu,et ks kodumaa grupp suudab olla nii tasemel.Kuursaal,koht kus kontsert toimus oli kahjuks liiga vike sellise vgeva bndi jaoks.Isegi Lep Zeppelin isiklikult on kuulnud eestimaa bndi esitamas nende lugusi ja on elnud,et nad mngivad ja laulavad paremini kui nemad. Led R ei esita Led Zeppelini rokiklassika varasse kuuluvaid lugusid siiski mitte tuimalt maha kopeerides, vaid lbi oma muusika- ja maailmangemise, lbi ansambli pillimeeste isikuprasuse ja eelneva kogemuse. Seega juab publiku ette omamoodi energia: peamiselt julise rokina, kuid kohati ka i improvisatsioonides taltsutamatu enesevljendusena.Ise on nad elnud oma muusika kohta :,, see on tehtud rauast, pisaratest ja armastusest -- mitte plastikust, krokodillipisaratest ja kasuahnusest Bnd ise on koos olnud sna vhe,alates 2003.aastast
DJ'de osatähtsuse vähenemisele hip-hopis. Selle taga on räpparid, kes said aru, et saavad hakkama ka ilma DJ'ta ja teenivad endiselt sama palju raha. Biit pole siiski dramaatiliselt muutunud ja on endiselt hip-hopi süda. Õiget hip-hopi biiti on raske kirjeldada, kuid see on tavaliselt kergelt rütmist väljas, kerge "jõnksatusega". Parim võimalus aru saada tõelisest hip-hop biidist on kuulata näiteks Run DMC või Sugarhill Gangi lugusid. Paljud inimesed ütlevad, et "Hip Hop" on kultuur või elustiil, mis sai alguse sellistest tegevustest nagu graffiti, breiktants ja peod NYC's. Kodustest tingimustest liikus hiphop tänavatele ja ka erinevatesse klubidesse, kus see kogus kiiresti populaarsust. Samuti jõudis see ka teistesse Ameerika linnadesse nagu näiteks Los Angeles, kus kujunes sellele ka oma isikupära ja stiil. Sealt edasi kogus hip hop läbi erinevate telesaadete ja filmide kiiresti miljoneid
Jazz-muusika kuulamiseks on vaja mõnusat olemist ja keskkonda. Seal oli tehtud just kõik selleks, et inimestel oleks hea muusikat kuualata. Mind imestas see, et nii palju huvilisi oli kohale tulnud. Poleks uskunudki, et jazz-muusika on nii populaarne saarlaste hulgas, aga eks tuldi ka nii esmakordset üritust juba ka uudishimu pärast vaatama. See oli minu esimene kokku puude jazziga ja see meeldis mulle väga. Esinejad esitasid ka Raimond Valgre lugusid ja kuna olen ise ka tema fänn siis seda rohkem mulle see kontsert meeldis. Esinejad suutsid luua täpselt vastava atmosfääri loodusega, rahulik ja hea oli kuulata nende laule looduse keskel. See kontsert oli väga meeldiv ja kindlasti ma läheksin sinna veel. Esinejad olid suurepärased ja minule meeldisid nad väga. Bänd oli hea ja lauljad veel paremad. Ma ei saanud küll koguaeg kontserti jälgida, kuna ma ise töötasin seal, siis oli vaja ka töökohustusi täita
hakkas Giottoga rääkima ning lõpplahenduses sai Fores aru, et oli väärastunud ja ei oleks pidanud mõnitama kedagi sellepärast, mis temas endaski hea polnud. ,,Dekameron" 6.päeva kuues novell 1. Michele Scalza: Huumorikas ja enesekindel naine, kes oli sajaprotsendiliselt enda arvamuses kindel ja uskus, et ka teised on temaga nõus. Ta oli meeldiv ja lõbus inimene, kellel oli alati kummalisi lugusid jutustada, nagu oli novellis täheldatud. Neri Mannini: Oli rõõmus ja lõbus noormees, kuid naeris ka pilkavalt ja mõnitavalt. Oli valmis kohe riskima, kuna oli enda otsuses algselt kindel ja võttis Michele pakkumise vastu. Piero di Fiorentino: Tema majas toimus sündmustik ja arutelu. Oli Scalza ja Neri kihlveo vahekohtunik. Ta ei uskunud alguses, et Scalza'l on õigus, kuid kui oli ta ära kuulanud pidas ta seda selgitust tõeseks, kuid naljakaks. 2
ja Lääne-Aafrika vahel. Joel Sebunjo muusika peegeldab mitmetahulist Uganda rahvamuusika traditsiooni, kuid ansambli loomingu pärisosaks on ka näiteks Lääne-Aafrikas elava hõimu mandinked repertuaar. Joel Sebunjo ja pill amandinda. Kalimba Minu arvamus: Külastasin Joel Sebunjo kontserdit, mis toimus 22 oktoober 2009. Kontsert mida külastasin oli selline multi-instrumentalist.Ta mängis rahvamuusika pille mis olid endongo, amandinda ja kalimba. Ta mängis lugusid, mida ta on ise välja mõelnud. Minuarust oli Joel Sebunjoi muusika väga sügavatundeline ja kaasa haarav. See muusika stiil oli väga erinev ja mitmekesine mida mina kuulan, aga samas väga sügav ja kuulatav. See muusika andis ettekujutust mida Uganda rahvas teeb ja mõtleb. Selline Kontsert andis hea elamuse, 45 minutiks mil see kestis. Ma omandasin vähemalt väikse osakese Uganda rahva tegemistest ja muusikast. Trumm on Uganda rahvale väga tähtis vahend
Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie Under, Ilmi Kolla jt. Esitati ka teisi häid Eesti heliloojate lugusid. Mina käisin jazz-tüüpi kontserdil esimest korda. Laulja Hedvig Hanson mõjus laval väga hästi. Ta oli positiivse energiaga, särav ja rõõmus. Ta lihtsalt ei seisnud laval, vaid elas liikudes ja nipsu tehes oma muusikale kaasa. Laulja oli vahetult enne kontserti haigestunud. Ta vabandas selle pärast, kuid kui ta ei oleks seda öelnud, ei oleks ma aru saanud, et ta tõbine on. Laulja hääl kõlas ikkagi väga võimsalt ja puhtalt. Mind üllatas, et sellist muusikat on väga
Kirjand TÄNAPÄEVA KANGELASED Me kõik teame lugusid vana aja kangelastest nagu Herakles ja Achilleus. Nemad on väljamõeldud lood ja seletused, miks maailm on selline, nagu ta oli. Tänapäeva kangelased aga ei ole väljamõeldud tegelased taevast ja maa alt, vaid päris elavad inimesed, kes on teinud teistele elavatele heategusid. Tänapäeval ei öelda enam eriti sõna ,,kangelane" oleviku kohta. Seda öeldakse rohkem siis, kui räägitakse mõnest vanast mütoloogiast või müüdist. Tegelikult on päris kangelasi igal pool maailmas
Aleksander Läte Koostas: Anni Saharov ELULUGU Sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis. 1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. ...
Mis on edukuse mõõdupuu? Mida tähendab olla õnnelik, kas see, et sa oled materiaalselt edukas? Kas edukuse mõõdupuuks võib olla rahulolu? Väidetakse, et väikelinnas töötades ei ole sa rahul, sest sul puudub edu. Sellist suhtumist võib tajuda, kui kuulata niinimetatud edukate noorte lugusid. Mõne arvates pole kogu Eestis ühtegi linna, kus võiks edu saavutada, neile sobib ainult välismaa. Eks paljugi sõltu sellest, milliseid sihte keegi seab. Mõni püüab näida edukana nii, et teeb näiteks Hispaanias juhutöid. Kas ta ka tegelikult õnnelikum on kui mina siin, see on küsitav. Võib-olla on ta seal hoopis olude sunnil? See näitabki, et edukus on suhteline. Praeguse ühiskonna edukuse mõõdupuu on paljuski see, millist elamispinda ja autot sa suudad soetada.
Sugukonnakroonikad, mis jutustavad võitlustest vaenlastega, omavahelistest tülidest, kaugetest meresõitudest ja röövretkedest. Anonüümsete autorite poolt on kirja pandud Norra kuningate ajalugu, Islandi piiskoppide kroonikad ning saare esmaasukate sugukonnasaagad. · Saaga on ühtaegu nii ajalugu kui ka ilukirjandus. Saagad kirjutati käsitsi pärgamendile ja samast raamatust tehti mitu koopiat. Kultuur · Suulised allikad vanal ajal lugusid jutustades meenutati ühist ajalugu ja sugupuu nimistuid ning esitati luuletusi. Suulises pärimuses talletati sündmused, saare esmaasukate sugukonna lood ja rahvalaulud, ning neil põhinevad jutustused ja elulood. (Kui Islandi muinasriigi aeg oli lõpule jõudmas, kerkisid esile paljud ajaloo ja legendide kirjapanijad) . · Norra keel oli islandi keele aluseks, kuna saare asustajad olid enamasti Norrast. Kasutatud kirjandus · http://www.mir.ee/?s=33 · http://www.iceland
Retsensioon kontsert Alexander Rybak "Fairytales" Minu parim kontsertelamus leidis aset 8. märtsil 2010 Nokia Kontserdimajas, kus esines 2009. aasta Eurovisiooni võitja Alexander Rybak oma kontserttuuriga "Fairytales". Kontsert algas kell 19:00, kui astus lavale soojendusesineja Ott Lepland, kes esitas oma tuntumaid lugusid, nagu "Otsides ma pean su jälle leidma" ja "I Will Talk And Hollywood Will Listen". Kell kaheksa tuli rahva ette Alexander Rybak, kes esines kuni kella veerand kümneni. Konterdi teemaks oli artisti suvel ilmunud album "Fairytales". Ka lavaline kujundus oli vastavalt sellele tehtud. Rybaki peamiseks stiiliks on pop/folk ja sellises stiilis olid ka kontserdil esitatud lood. Norra artist esitas peamiselt tema enda kirjutatud muusikat, kuid sekka sattus ka mõne teise helilooja looming. Näiteks laulis ta sellist tuntud Vene lugu nagu "Komor...
Kordamine 1. Mille poolest erineb esi- ehk muinasaeg vanaajast? Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5. Millisteks perioodideks jagatakse Egiptuse ajalugu. Vana riik, keskmine riik ja uus riik 6. Kirjelda Egiptuse ühiskonna ülesehitust. Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline? Ühiskonnas olid erinevad klassid. (vaarao,preestrid,sõdurid,käsitöölised,kirjutajad,talupojad,orjad) 7. Nimeta Egiptuse tähtsamaid jumalaid...
Tema ülekirjutusi loodetakse veel leida, tõenäoliselt mõnest Al-Fayyumi linnast, nagu arvatakse, sest sealt pärineb suur osa kreeka-rooma ajajärgu papüürustele kirjutatud kirjanduslikest ja ajaloolistest ainetest. Tema informatsiooni allikad olid ilmselgelt väga mitmekesised. Ta pääses arvatavasti ligi templi ülestähendustele, sest nagu juba mainitud oli ta templi preester. Neile allikatele lisas ta ka ohtralt rahva-pärimusi ja lugusid vaaraodest, mis on siiski sageli väga ebausutavad. Peale ebatäielike ja eri määral usaldusväärsete kirjapandud ajalugude vaaraode kohta, on võimalik uurida ka mõnd ehtsat kirjalikku algallikat. Neid ei osatud aga kahjuks 4. saj. lõpus enam lugeda, sest need pärinesid Vana-Egiptuse ajast. Väga paljud õpetlased proovisid neid hieroglüüfe desifreerida, aga enamasti tulemusetult. Ovaalidega(tänapäevaselt on need
5.Mida peate oluliseks partneri juures,kellega olete nõus astuda vahekorda? Oluline on puhtus. Partner peab olema puhas ja hoolitsetud. Oleneb ka täiesti olukorrast. Ise olen rohkem suhteinimene ja seega pooldan suhte sisest vahekorda. 6.Kas püsisuhte loomisel tähtsustate inimese juures samu asju? Kuna olen püsisuhte pooldaja, siis loomulikult tähtsutan samu asju. 2.Milleni kirjeldatud käitumine viib?Analüüsige allpool toodud lugusid,vastates järgmistele küsimustele -Millised riskid kaasnevad kirjeldatud käitumisviisiga? -Millist nõu annaksite loo tegelastele,et tagada turvaline ja nauditav suguühe? Doris ja Kalvi lugu Nad tunnevad teineteist päris ammu.Vähemalt nende jaoks on kaks aastat pikk aeg.Suguühtes olid nad esimest korda poolteist aastat tagasi,kaitsevahendeid ei ole nad siiani kasutanud-noormees oskab vahekorra õigel ajal lõpetada.Seni on
musta värviga. Päikesevalguses need värvid särasid. Seinamaalingud olid väga elurõõmsad. Need kujutasid sündmusi usulistel teemadel, naisi, loodust, loomi, ja eriti mereloomi. Kivist lossi ehitus oli ka huvitav. Seal oli väga palju ruume, mitme korruseline, eritasapinnaline ja vägagi ebasümmeetriline ning keerukas oma põhiplaanilt. Inimene, kes oli hajunud looduses elama, see võis kiiresti nendes ruumides ära eksida. Sellest eksimuse kartusest hakati rääkima lugusid ja legende, kuidas seal labürindis elab üks koletis härg paneb kõik eksijad nahka ja üks kavalpea läks sinna lossi koos lõngakeraga, mida ta enda järel lahti arutas ja välja tulles lõngakera edukalt kokku keris, ning sai oma suurte tegudega lossis hakkama. Selles lossis oli ka uhke troonisaal, sammassaalid, rohkesti vaateterasse ja isegi vannitube, mis oli kaunistatud delfiinide ja muude merekaladega. Kuna lossis olid vannitoad, siis seal oli ka veejuhtmestik, kust tuli puhas
mahukaid õpetliku sisuga juturaamatuid Fr. W. Von Willmann „Juttud ja teggud“, mis sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinu valmidest ja mõistujuttudest. Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...”(1739) F. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto –ja Öppetuse- ramat“ (1. osa 1782, 2. osa 1787) Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatuses ning õppimise kasulikusest Arveliuse teine raamat sisaldab majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid ning kannab pealkirja „Ranna Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat“ (1790) Saaremaa Püha kirikuõpetaja J. W. L. von Luce „Juhhataja Piibli ramato sisse“ (1788) ning „Sarema Jutto ramat“ (1807) ja teine osa 1812 Raamatu 1. osa sisaldab 43 algupärast
rahvale tuntuid palu nagu ,, Ära koo mu käpikuisse päikest" ja Metsatölli ,, Oma laulu ei leia ma üles". Nüüd anti sõna kahele pianistidele. Mõlema esineja lood tekitasid inimestes veelgi positiivsema meeleolu. Esitatud klaveripaladest jäi meelde eelkõige just dünaamika vaheldumine ning kaunilt helisev kõla. Järgmisena kõlas saksofonikvartetti esitus kahe kuula Saksamaa helilooja teosed - J.S. Bach ,,Saraband" ja G.F.Händel ,,Bourree". Pärast mõnusaid lugusid anti esinemisjärg lustakale ansambile KaguKägu. Ansamblit juhendas üks õpilastest. Laval võis näga nii torupilli, flööti, tsellot kui ka viiulit. Kiire ning rõõmus lugu jäi paljudele meelde. Lavale suundusid päkapikumütsides flööditüdrukud, kelle esituses kõlas R. Fote ,, Flöödid koos".Pala oli väga südamilik ning ilus. Viimasena anti sõna puhkpillidele, kes lõpetasid kontserdi S.Becheti palaga ,, Väike lill"
aasta üks erilisemaid teatrielamusi. «Kogu lavastus oli terviklik ja ladus,» ütleb Lenna Õhtulehele ning kiidab ka lavastuse visuaalset lahendust, videoprojektsioone ning muusikaosa. (Elu24; 12.11.2012) Sest viis aastat pärast menuraamatu ilmumist, nüüdseks on seda trükitud 35 500 eksemplari, tehtud telesaade nii lavalist tegevust publikule tutvustatakse ei anna Raua raamatule midagi juurde. Korratakse lugusid, mis on juba raamatuna ilmunud. Ent kui raamat oli/on haarav ja tempot kruviv rokihitt, siis Vanemuise laval näeb vaid ähmast mälestust millestki, mis võis nimetada rokiks. Need, kes loodavad kaasa elada Vanemuise mõne aasta tagusele rokkooperile «Ruja», peavad pettuma. Ent teater ei nimetagi «Musta pori näkku» rokklavastuseks või -muusikaliks. Ametlikult kannab Andres Noormetsa lavastus määratlust «lauludega mokumentaalne talksõu» (libadokumentaalfilm).
Skandaalne muusik Snoop Dogg meie kuulsa laulukaare all Käisin 30. augustil Tallinna lauluväljakul Snoop Doggi kontserdil. Algse p l a a n i järgi pidi esinema ka Akon, kuid ta jättis oma esinemise ära. Paljud müüsid oma piletid sellepärast ka tagasi. Esitati enamasti vaid parimaid teoseid. Meeldejäävamad neist olid järgnevad: " I wanna fuck you", "Sensual seduction" ja "Drop it like it's hot". Kontsert pidi algama kell 20.00, aga Snoop jäi umbes poolteist tundi hiljaks ja ajakava lendas seega vastu taevast. Kui Snoopi polnud, oli rahvas nördinud, kuid kui ta lavale astus, oli kõigil eelnev nördimus kadunud. Minu lemmilaul seal kontserdil oli ,,Sensual Seduction'' . Snoopi tuntakse enamasti narkarist muusikuna, kuid tema narkosõltuvus mind ei heiduta ning kuulan tema loomingut, sest see meeldib mulle. Temast eeskuju ma ei võta eales. Tema uusim lugu on "My medicine" ning see on roki ja hip-hopi vahepealses stiilis. Snoop on media...
Buddhismi lühike ajalugu Mongoolia 1000-1978 Mongolid on Tiibeti peavaimulikkude poolt usku pööratud kaks korda, esmalt 1261. aastal sakja peavaimuliku Phags-pa poolt ja siis uuesti Dalai Laama poolt. Ajavahemikul 1368-1577 olid nad tagasi pöördunud pärismaisesse loodususku. See oli tiibetlaste nõiakunst, mis mongolitele enim muljet avaldas. Marco Polo jutustab imeväärseid lugusid vaimulikkude mitmesugustest nõiatrikkidest, mida nad kandsid ette kuninga õukonnale; ning pärastpoole Dalai Laama, reisides idamongolite valitseja Altan Tsagani juurde, näitas kõikjal oma nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused
Raamat räägib tavadest ja kommetest. Sulane Jaan tuli mõisa sahvrist kohutava kõhuvaluga. Ta oli söönud seepi. Jaan oli selline, kes sööb kõike mis vähegi söödav tundus. Talle kutsuti appi rehepapp, kes oskas alati anda nõu. Hingedepäeval köeti sauna ja pandi sinna ka laud. Kõik hinged tulid sel päeval oma kodudesse. Peaaegu igas majapidamises oli kratt, rehepapi oma oli juba väga vana. Kuid Hansu kratt oli lumest. Tema kratt ei teinud tööd ega midagi, vaid pajatas Hansule lugusid rüütlitest ja printessidest. Kui kratt ära suri ja Hans oli just igaöisele mõisa noore parunessi vaatamisele läinud, keda ta hullupööra armastas tuli vanapagan, Hans ütles talle ,et kratt sulas ära ning seejärel vanapagan murdis ta kaela ja võttis ta hinge. Külas suri ka nõid, kui ta oli muutnud end Räägu Reinu aia juures sitaks ja Rein ta rehaga läbi torkis. Ühel öösel kui katk mööda maju käis läksid kõik rehepapi majja, abi otsima
Merevaik Elisabeth Lauton Merevaigu nimetuse päritolu Merevaigu nimetus tuleneb selle, et see avastati esimest korda merekaldalt. Alguses kutsuti seda kuivanud merevahuks. Läänemere kallastelt Vahemere-äärsetesse kultuurikeskustesse merevaiku vedavad kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on taevaliku päritoluga higipiisad. Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui poolteist aastatuhandet hiljem olid vanad kujutelmad nii sügavale pähe kulunud, et üks saksa õpetlane arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud..." Alles 1767
Kontserti teema oli võetud Paide Ühisgümnaasiumi õppeaastal toimunud sündmustest ja üritustest. Esinesid Paide Ühisgümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Tundus, et publik nautis lavateost ja jäi sellega rahule, sest kohati oli kuulda ka tugeva aplausi kõrval naeru. Muusikal sisaldas erinevaid etteasteid: lauldi nii ühendkooriga kui ka ainult segakooriga. Enamjaolt oli koori ees solist. Samuti laulsid solistid eraldi ja esinesid erinevad ansamblid. Esitati lugusid popmuusikast. Etendusesse oli põimitud erinevaid tantsunumbreid nii laulude taustale kui ka eraldi. Lisaks sellele sisaldas muusikal näitlejate dialooge. Pooleteist tunni vältel esinesid: näiteringid ,,Maski taga" ja ,,Meeleolu", tantsurühmad ,,Päikeselapsed", ,,Tantsuwägi", ,,Seltskond", ,,Uhkeste" ja ,,Ilodus", väikesed võimlejad, mudilaskoor, lastekoor, segakoor, noormeeste ansambel ,,Unistajad", tütarlasteansambel ning solistid Kaire Saar, Sander Promm, Fred Lausvee,
Zetod, Trad.Attack!, Gjangsta, Klapp, Viljandi Guitar Trio, Curly Strings, ja Vallatud Vestid liige. Lisaks on ta Eesti Pärimusmuusika Keskuse produtsent. Paar abiellus 2016. aastal. Mõlemad neist on kasvanud üles pärimusmuusika keskel, õppinud seda ülikoolis ning hetkel murravad nad koos piire pärimusmuusikast ainest saava ansambliga Trad.Attack!. Kahekesi on Sandra ja Jalmar pilli mänginud ja laulnud alates tutvumisest. Kontserti repertuaaris esitati lugusid ja laule nii Eestist kui mujalt, nt Rootsist. Kõik mängitud esitused kuulusid aga folkloorse muusika alla. Kontserti numbrid olid omavahel seotud erinevate lugudega, mis paari elus on toimnud. See oli omamoodi põnev ning kaasakiskuv lahendus kava ülesehituseks. Pillidena kasutati torupilli, parmupilli, karmoska, erinevaid vilepille ja kitarre. Oli kadestamisväärne kui palju pille võib üks inimene osata. Pillide kõlad olid kõik erinevad
Kontsert oli väga hästi teostatud üleüldiselt ja väga vinge. Publik oli samuti väga energiline ja laulsid kaasa. Ma arvan, et sinna kontserdile läksid ainult need kellele Travis Scott meeldib ja sellepärast oligi seal nii hea atmosfäär. Ma olen väga kurb, et minul endal pole kunagi olnud võimalust minna tema kontserdile, kuid läbi ekraani nautisin ma ka seda kontserti väga. Ainuke asi mis ma ütleksin, et võiks parem olla on see, et oleks võinud rohkem lugusid olla. Üleüldiselt väga hea kontsert ja oleks tahtnud ka seal olla.
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
näiteks ansambli Bedwetters. Jälle üks ansambel, millel on pooldajaid ja vihkajaid. Kui HU? Segas kokku popmuusika ja elektroonilise muusika, on selle poistebändi juures kokku segatud pop- ja rokkmuusika. Nad alustasid bändiga Pärnu linnas ja jõudsid lõpuks Münchenisse kus võtsid esimese Eesti bändina vastu MTV muusikaauhinna. Tublid poisid ! Minnes nüüd nende stiili juurde, võib öelda, et tõsisema muusika hindajad ja vanem põlvkond ei pruugi nende lugusid küll mõista. Noored poisid, kes hüplevad ja tormavad mööda lava ringi endil püksid kohe-kohe jalast kukkumas... Aga kuna tegu on noortebändiga , on nende muusika suunatud ka noortele inimestele. Kõik Bedwettersi lood on mõjutatud noorte energiast. Kasvõi lugu ,, A dramatic letter to conciense " , milles kuuldub lause ,, Leave me alone.. ,, ehk eesti keeles ,, Jäta mind rahule.. ". Niisiis -see muusika meeldib pisut ängistunud tiinekatele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
