Hüdrofoobsed alküülsabad on orienteeritud hüdrofoobsete interaktsioonide toimel sfäärilise mitselli tsentrisse. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemuseks on suhteliselt stabiilne lahus. 3. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa ? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH on negatiivne logaritm hüdrooniumioonide (vesinikioonide) kontsentratsioonist pH = - log [H3O+] pH skaala ehk hape-alus tasakaal on mugav vahend madalate kontsentratsioonide väjendamiseks. Vesi ioniseerub kuna suurem ja tugevalt elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotsieerub. Tugevateks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad
Puhtas vees on vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsioon võrdne ning keskkonna reaktsioon on neutraalne. Happelises lahuses ületab vesinikioonide kontsentratsioon hüdroksiidioonide kontsentratsiooni ([H+] > [OH-]) ja aluselises keskkonnas on hüdroksiidioonide kontsentratsioon suurem kui vesinikioonidel ([H+] < [OH-]). Vee ioonkorrutis on vee elektrolüütilist dissotsiatsiooni iseloomustav konstant. Vesinikeksponent- ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist pH näitab lahuse happelisust. Lahuse pH -väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. 69. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Kõik elektrolüüdid ei jagune vesilahuses ioonideks ühesugusel määral on elektrolüüte, mis jagunevad täielikult ioonideks, kui on ka selliseid, mis jagunevad ioonideks ainult osaliselt. Dissotsiatsiooniaste ehk dissotsiatsioonimäär on dissotsieerunudmolekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe
Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Dissotsiatsioonikonstant sõltub väga oluliselt keskkonnast (lahustist), kus reaktsiooni läbi viiakse, seetõttu võib ühes lahustis tugeva happena käituv aine olla teises lahustis suhteliselt tagasihoidliku tugevusega ja vastupidi. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsioonivõime. Vesinikeksponent ehk pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ja on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused ulatuvad reeglina 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atm ja 25°C). Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi:
määravad teatud stabiilsete ioonide (Na+, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, HCO3-, SO42-) maksimaalväärtused, siis hulga määravad teiste, kõikuvamate ioonide (Fe, Cu, Zn, NO3, PO4,) muutuvad väärtused. Organismid jagunevad taluvuse poolest soolsusesse: eurühaliinsed e. avarasoolased liigid: paljud tsüanobakterid stenohaliinsed e kitsasoolased liigid: paljud ränivetikaliigid. · pH on H-ioonide kontsentratsiooni negatiivne logaritm moolides ühe liitri kohta. Looduslike veekogude pH on enamasti püsiv, sest karbonaatide olemasolu tõttu on vesi küllalt suure puhverdusvõimega. Looduslikud veed on valdavalt aluselise reaktsiooniga: merede ja ookeanide pinnakihi pH on 8,1-8,3, Eesti suuremate järvede pH on keskmiselt 8 või veidi üle, Eesti jõgedes varieerub pH enamasti 7,3-8,0. · Organismid jagunevad taluvuse seisukohalt vee pH-sse: eurüioonsed: taluvad suuri pH kõikumisi;
73. pH mõiste, näited, määramine Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH+ > COH-) ja aluselises lahuses hüdroksiidioonid (CH+ < COH-) Näited: Gaseeritud vesi: pH ~5,5 Inimese veri 7,35 - 7,45 Maomahl 1,6 - 1,8 15 Merevesi 8,0 Määramine: Valem: pH log(C H ) e. negatiivne logaritm vesinikioonide molaarsest kontsentratsioonist. Visuaalselt võimaldavad lahuse pH-d hinnata indikaatorid - ühendid, mis omavad happelises ja aluselises keskkonnas erinevat värvust. l pH väärtuste vahemikku, milles indikaatori värvus muutub, nimetatakse indikaatori pöördealaks Näiteks: fenoolftaleiin- happes- värvitu metüülpunane- happes- punane
00*10 astmes -7 mol/l Lahust, milles vesinikioonide kontsentratsioon on võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga, nimetatakse neutraalseks lahuseks. 69. pH mõiste, näited, määramine Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH+ > COH-) ja aluselises lahuses hüdroksiidioonid (CH+ < COH-) Näited: Gaseeritud vesi: pH ~5,5 Inimese veri 7,35 - 7,45 Maomahl 1,6 - 1,8 Merevesi 8,0 Määramine: Valem: pH log(C H ) e. negatiivne logaritm vesinikioonide molaarsest kontsentratsioonist. Visuaalselt võimaldavad lahuse pH-d hinnata indikaatorid - ühendid, mis omavad happelises ja aluselises keskkonnas erinevat värvust. l pH väärtuste vahemikku, milles indikaatori värvus muutub, nimetatakse indikaatori pöördealaks fenoolftaleiin- happes- värvitu metüülpunane- happes- punane aluses- punane aluses- kollane 70
Näide 3. Avaldada log u , kui u = . 2x3 Lahendus. Kasutades korrutise, jagatise, astme ja juure logaritmide omadusi, võime leida suvalise üksikliikme logaritmi, s.t. logaritmida avaldise. Logaritmida algebraline avaldis – see tähendab väljendada selle avaldise logaritm temas esinevate arvude ja tähtede logaritmide kaudu. Näites antud võrduse parem pool on murd, seega võib omaduse 4 kohaselt kirjutada: log u = log 54 3( x + 1) − log 2 x 3 . 3 Omaduse 3 kohaselt: log 5 4 3 ( x + 1) = log 5 + log 4 3 ( x + 1)
sagedusega elektromagnetkiirgus. 5 Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi) Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab. Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse selleks, et numbrid oleks võrreldavad (10MW/1mW vs 100 dBm/0dBm). Logaritm muudab korrutamise ja jagamise liitmiseks ja lahutamiseks – lihtsustab. 7. Müra sidekanalis, AWGN müra. signaal- müra suhe SNR. Shannoni valem. Müra on juhuslik signaal, mis ei sisalda vajalikku/tahetud informatsiooni. Müra allub normaaljaotusele. Shannoni valem: C=B ∙ log 2 (1+ SNR) , kus C – kui palju informatsiooni ajaühikus lingist läbi läheb – maht [bit/s] B – riba laius, mis lingis kasutada saab (ülemine sagedus – alumine sagedus)
sõeltekomplekti. Pinnase hulk sõltub terade suurusest mida jämedamad terad seda suurem peab olema sõelutav kogus. Eestis kasutatakse tavaliselt sõelu avadega 10, 5, 2, 1, 0,5, 0,25 ja 0,1 mm. Igale sõelale jäänud terad kaalutakse. Edasi leitakse iga läbimõõdu kohta sellest peenemate terade massi ja kaalumiseks võetud kogumassi suhe. Tulemused kantakse graafikule, mille horisontaalteljel on tera läbimõõdu logaritm ja vertikaalteljel antud läbimõõdust väiksemate 5 (vastava avasuurusega sõela läbinud) terade massi ja kogumassi suhe protsentides (joonis 2.13). Ühendades graafikule kantud punktid saame nn. lõimisekõvera. Lõimisekõver annab võimaluse hinnata uuritava pinnase terade suurust ja jaotust. Jaotuse iseloomu saab üldjoontes hinnata visuaalselt
ehk pH mõistega. Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH+ > COH-) ja aluselises lahuses hüdroksiidioonid (CH+ < COH-) Näited: Gaseeritud vesi: pH ~5,5 Inimese veri 7,35 - 7,45 Maomahl 1,6 - 1,8 Merevesi 8,0 pH log( C H ) Määramine: Valem: e. negatiivne logaritm vesinikioonide molaarsest kontsentratsioonist. Visuaalselt võimaldavad lahuse pH-d hinnata indikaatorid - ühendid, mis omavad happelises ja aluselises keskkonnas erinevat värvust. l pH väärtuste vahemikku, milles indikaatori värvus muutub, nimetatakse indikaatori pöördealaks fenoolftaleiin- happes- värvitu metüülpunane- happes- punane aluses- punane aluses- kollane
ioonidks) määr (dis. konstatnt). Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Dissotsiatsioonikonstant sõltub väga oluliselt keskkonnast (lahustist), kus reaktsiooni läbi viiakse, seetõttu võib ühes lahustis tugeva happena käituv aine olla teises lahustis suhteliselt tagasihoidliku tugevusega ja vastupidi. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsioonivõime. Vesinikeksponent ehk pH-iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ja on neg logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused ulatuvad reeglina 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid mille pH on negatiivne. Samuti nagu on tugevalt aluselisi lahuseid mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel, mis on ühe atmosfääriline rõhk ja 25°C temperatuur. Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. 7
rakumembraani võrdne. Nii see siiski ei ole. Põhjus on selles, et rakumembraan laseb positiivseid ja negatiivseid ioone erinevalt läbi (vt joonist). Tulemusena tekkinud elektrilist potentsiaalide vahet nimetatakse Nernsti potentsiaaliks. Viimane takistab ioonide edasist difusiooni. Laengu hulk, mis on vajalik 0.1 V membraanipotentsiaali tekitamiseks on siis Q=CdeltaΨ=10*10 -2*0.1=10 -12C/μm2. Seetõttu esitatakse keemiliste reaktsioonide t*sõltuvuste uurimisel need tavaliselt teljestikus logaritm r-i kiirusest (y-telg) vs 1/RT (x- telg), millises esituses sõltuvus kujuneb lähedaseks sirgele tõusuga -Ea. Selline esitus on tuntud kui Arrheniuse esitus või graafik. R-i kiiruse määrab aktivatsioonienergia suhtes reagentide keskmise kineetilise energiaga Formuleerige, missugused jõud hoiavad molekule koos vees: peamiselt Van der Waalsi orientatsioonijõud ja missugused jõud jääs: Valents- sidemed(vesiniksidemed), mis doonor – akseptor iseloomu Vesi kõige tihedam temperatuuril
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise s...
molekulide vahele. Passiivse transpordi üks viise. Osmoos – lahusti (nt vee) difusiooni läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotensiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotensiaal). Osmoos kontrollib vee jagunemist keha erinevate vedelikuruumide vahel. pH – Vesinikeksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille 6 Maris Kallus KKS 2010 pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest
TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestri...
Mõlemad võrrandid on empiirilised (kogemusest tulenev ei tea sellise käitumise taga olevaid mehhanisme, aga katsetulemused näitavad vastavaid tulemusi). Empiiriline võrrand kõlbab kasutada küll, kui katseliselt on asjad läbi proovitud Empiiriline seos kehtib rangelt ainult teatud tingimuste kohta, teiste tingimuste puhul tuleb läbi proovida, et kas ikka töötab. Kui võrrand ära integreerida (avaldada lnk), siis logaritm konstandist on ikkagi konstant. Vanasti üritati kõike viia sirge võrrandi kujule, sest polnud arvuteid. Mittelineaarseid seoseid paberil analüüsida on aga väga keeruline. Kaliiberkõver konts x-teljel ja y-teljel on signaal. Kui y-teljel lnk ja x-teljel 1/T, siis on tõus x kordaja -E a/R ja vabaliige lnA on see punkt, mis ühtib y-teljega. Kui temp läheneb , siis läheb 1/T nulli ja lnk läheneb lnA le.
Pinnase hulk sõltub terade suurusest mida jämedamad terad seda suurem peab olema sõelutav kogus. Eestis kasutatakse tavaliselt sõelu avadega 10, 5, 2, 1, 0,5, 0,25 ja 0,1 mm. Igale sõelale jäänud terad kaalutakse. Edasi leitakse iga läbimõõdu kohta sellest peenemate terade massi suhe kaalumiseks võetud kogumassiga. Tulemused kantakse graafikule, mille horisontaalteljel on tera läbimõõdu logaritm ja vertikaalteljel antud läbimõõdust väiksemate (vastava avasuurusega sõela läbinud) terade massi ja kogumassi suhe protsentides (joonis 2.12). 8 100 Summaarne sisaldus % 90 80 3 70 6
LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud ...
Obligaatsetel anaeroobidel pole superoksiid-dismutaasi ning sellest johtuvalt on molekulaarse hapniku juuresolekul tekkivad ROS-id bakteri jaoks letaalsed. 11 Fotosünteesivad bakterid kasutavad teisi pigmente, näiteks karotenoide, monohapniku kahjutuks tegemiseks. Kohanemine keskkonna pH-ga Vesinikioonide kontsentratsiooni [H+] vesilahuses väljendatakse pH abil, mis on negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist. Iga ühiku võrra suurenev pH näit tähendab vesinikioonide 10-kordset vähenemist. Bakterid suudavad elada väga erineva pH-väärtusega keskkondades. Looduslike keskkondade pH jääb 0,5 ja 10,5 vahele, mis on vastavalt eriti happelistes muldades ja aluselistes järvedes. Kuigi bakterid on kohanenud kindla pH väärtusega, siis taluvad nad laias laastus pH kõikumist 3 väärtuse võrra (1000-kordset vesinikioonide kõikumist)
klassid Hüdrolüüs – soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab keskkonna => ei toimu tugeva aluse ja tugeva happe soolades (NaCl). Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluselise keskkonna (Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH, lühidalt CO32- + H2O HCO3- + OH-). Tugeva happe ja nõrga aluse soolad annavad happelise keskkonna. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
