Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks leidsid nad kuuse ja tamme, tamme viisid nad koju.Teiseks leidsid na raudkübara ja kotkamuna, kotkamuna panid nad raudkübarasse ning kandsid koju kambrisse. Kolmandaks leidsid nad kala ja hõbekausi, kala panid hõbekaussi ning kandsid koju keldrisse. Merel kuuldi häälitsemist ja laulmist ning lugu läks liikvele, et üks neiu oli läinud oma kanaga merele ning näinud kaugel helkimas kuldmõõka, hõbeoda ning vaskambu, kui aga nendeni jõudis siis selgus, et neid valvab vasest vanamees. Vasest vanamees ütles, et kuldmõõk on Kalevite oma, hõbeoda on Sulevite oma ning vaskamm on Alevite oma. Vanamees aga lubas need kõik neiule anda kui ta talle naiseks tuleb. Neiu aga ei olnud sellega nõus, vanamees naeratas ning neiu komistas, kukkudes vette, kus ta uppus
publikule lõõtsaloo ning pärast seda luges Reijo aforisme ning nüüd oli kord uuesti koori käes, nad esitasid laulud ,,Taevateel" ja ,,Kodu", järgnes jälle üks õhtujuhi luuletus ning seejärel esitas Gertrud oma klaveripala, pärast seda luges Reijo taas aforisme, mis olid ka tema õhtu viimased. Taas oli kord meelelahutus osa juures, kus nüüd näitas mängu ette Kaisa, mäng oli siis selline, et võeti paar laulurida, mida sai miimikaga näidata ning pärast paar korda seda laulmist hakati järjest ära võtma sõnu ning lisama miimikat, mis lõppes sellega, et polnudki ühtegi sõna enam, vaid ainult miimika. Lõpetuseks esitasid väikesed põhikoolilapsed tantsu ,,Pretty woman", mis oli ka omamoodi lõbus ning sellega saigi kontsert läbi. Mulle meeldis kontsert, kuna see oli hästi tehtud, polnud pikaks venitatud ja kõik, mis esitati, esitati hästi ja mis peamine esinejad ise nautisid etendust täiel rinnal, mis teebki ühest kontserdist hea kontserti.
Georg Ots Georg Ots on sündinud 21.märts 1920 Petrogradis. Ta on Eesti tuntud laulja, kes on kuulsaks laulnud Raimond Valgre laulu ,,Saaremaa valss" ja ka mitmete teiste eesti heliloojate lood. Ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. 1944. aastal alustas õppist Tallinna Konservatooriumis ning samal ajal töötas ka koolilauljana Rahvusooperis Estonia, kus esimeseks etteasteks sai osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal, mis tegi temast nõutuima solisti. Estonia lavalaudadel sai ta lõõritada alates 1951. aastatast, kuni oma surmani 1975. aastal.
Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam lugu. Kui võrrelda kahte proffi, Kuremit ja Saali, siis nende hääled koos panid kiriku kenasti kõlama. Aare Saal, kes on tenor, kõlas küll mingil määral paremini kui Kurem. Võib- olla sellepärast, et tema hääl oli lihtsalt valjem. On jäänud veel arutleda Priidu Aardami (tenor) üle, kes õpib Tallinna Ülikoolis laulmist. Hetkel on tema õpetaja Vaike Kiik. Aardam laulis kaks laulu- ,,Ei au ei hiilgust otsi ma" ja ,,Hõbepurjeses paadis." Kui tema laulis siis oli sõnadest kõige paremini aru saada, sest Kurem ja Saal laulsid nagu klassikalisele stiilile omane. Siiski oli aru saada, et Aardamil on veel õppida küll. Kindlasti oli see talle hea kogemus. Neid kolme esinejat on siiski küllaltki raske võrrelda, sest kõik olid omamoodi. Üks oli hea naishääl, teine hea meeshääl ja kolmas alles õppija
Renessanss-14-17 sajandi esimene pool. Täh-taassündi,eeskuju võetakse antiigist,domineerivamaks Madalmaad. 3 suurt perioodi: 1)Vara 2)Kõrg 3)Hilis 4)Renesanss Iseloomulikud jooned:huviobjektiks inimene,tegelikkuse kujutamine(realistliku stiili alged), Looduskultus,Fantastika, Oma ajastuga vastu minevad kangelased. Re-sis Pole võimalik ühtselt määratleda ja seetõttu kannab liigiti erinevaid nimesi.1)Vokaalpolüfoonia ajastu, 2)Madalmaade polüfoonia-tähtsamad jooned: 1)kujuneb uus kõlaideaal-eelistatakse tertse, sekste, ja oktaavi. Tertsi laulmist nimetati valeks saate hääleks e. Faux-Burdon, hääli luuakse korraga ja hääled jäljendavad üksteist. 2)Muusika rohkem seotud tekstiga. 3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis kon...
poistekoori kontserdil. Kontsert kestis 19.00-20.30. Kontserdil osalesid poistekoori vilistlaste meeskoor, Andres Uibo (orel), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Suviste, Artjom Savitski, peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud võidukas lugematutel konkurssidel ja festivalidel, viimati 2012. aastal Itaalias Riminis lastekooride kategoorias ja 2013. aasta kevadel Eesti Meestelaulu Seltsi korraldataval poistekooride võistluslaulmisel, kus saavutati A-kategoorias I koht. Kontserdi esimesel poolel esitati peamiselt Itaalia klassikalisi lugusid, ning teisel poolel ülemaailma tuntud lugusid. Esitatud lood olid nt
Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (18871934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna.Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama.Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka
Konserdi Arvestus Käisin teisipäeval 11. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Vaatasin esinejad ja nende teosed sisuka kava pealt maha Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud ni...
Ta jätkaS dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste koorijuhtimise ja Roman Matsovi orkestrijuhtimise käe all ning sai kõrghariduse 1976.aastal. 1976 1978.aastal õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures. 1971. aastal alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1966. aastal lastekoori lauljatest, kes tahtsid jätkata kooris laulmist ka pärast lastekoorist lahkumist. Aastal 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellelt õpetajatöö rohkem aega nõudma hakkas, täielikult üle. 19781980. aastal oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud ja 1980 1982 rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. 1980. aastal saavutas kammerkoor Ellerhein 1. auhinna Béla
5 Joonis 4. Metsvint käest söömas (Dorrell, 2008) 1.3 Häälitsused ja laul Metsvindil on lühike kiiretempoline laul. Eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu. Ta laulab tavaliselt oksal, alustab hommikul vara ja lõpetab hilja. Laulmise lõpetavad nad juuni lõpul. Seda laulu on rahvas ilmekalt edasi andnud lausega "siit, siit, siit, siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk". Isased metsvindid alustavad laulmist juba sünnist saati, sest emased linnud valivad oma paarilise laulmise järgi. Mida paremini isaslind laulab seda paremad sansid on tal paarilist valides. Kui noor vint ei kuule pärast koorumist isaslinnu laulu, siis ei pruugigi ta laulmist korralikult ära õppida ja võib jääda üksikuks. 6 Joonis 5. Laulev metsvint Joonis 6
Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Heliotroopi a koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Erila külas. Urnesaksade peres armastati laulmist, Pustavail oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Uhan Saviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Arter Kapi klassis).
Carl Robert Jakobson 26.07.1841 19.03.1882 Elulugu Isa Adam oli koolmeister, orkestrijuht, õpetas laulmist ja levitas seda vallakoolides Katsetas kirjanduse alal oma võimeid Isa oli rahva seas populaarne lisaks Torma vennastekoguduse juhtiv tegelane, tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja Peres räägiti nii saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga Tormasse, elati kehvapoolselt 9 aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis, jõudis kiiresti edasi, kuigi oli noorim, suur sõber Jakob Pärnaga
Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi.
kassi ära tappa ja nahka panna. Et mitte oma sõnu süüa, pidigi ta lõpuks Fuzzy ära sööma, sest Miley Twitterisse enam ei ilmunud. Miley & Liam Ehkki lauljatar Miley Cyrusel on vanust kõigest 17 aastat, haub piiga juba pulmaplaane. Ta unistab altari ette kõndimisest oma näitlejast kallima Liam Hemsworthiga, kellega nad ligi aastajagu semminud on Miley Faktid : · Ta on parema käeline · Miley pole nn ''ametlikult'' laulmist õppinud, veel vähem laulu kirjutamist, ometi on tal üle 100 laulu. · Miley esimene poiss oli Nick Jonas · Mileyl on ninaneet · Ta on oma isasse ülimalt kiindunud · Tema teiseks parimaks sõbraks on tema ema (''Tish'' Cyrus) · Miley esineb tihti nime all ''Hannah Montana'' THE END!
Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist, klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist. Ta töötas muu hulgas Kaunase konservatooriumis ja Leedu Riiklikus Konservatooriumis Vilniuses õppejõuna. Ta lõi mitmeid koorilaule sega-, nais- ja lastekooridele. 3) Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (22. september 1875 Varéna, Leedu – 10. aprill 1911 Vilnius) oli leedu maalikunstnik ja helilooja, kes püüdis oma loomingus siduda kahte kunstiala – maalikunsti ja muusikat.
uus kunst. Kunstmuusika eri žanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued žanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalias toimusid teistsugused muutused. 14.sajandi kultuuri ei nimetatud Ars Novaks, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella, mis tähendas saateta laulmist. Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kloostrite ja kirikute juures. Sellest perioodist on pärit ka esimene konservatoorium, mis avati Itaalias Napoli linnas aastal 1537. Kui 16. sajandil tekkis protestantism, siis tekkis ka uus koraali liik – Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt vastureformatsioon. Katolik kirik tahtis taastada vanad komber kirikulaulus.
Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanemate...
Retsensioon Ooper "Maskiball" 20. mail käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Maskiball". Tegemist oli Giuseppe Verdi teosega, mis rääkis armastusest, nõidusest ja kättemaksust. Selle esmaettekandest möödus 150 aastat. Ooper rääkis kuningast ja naisest Amelia, kes armastasid teineteist, kuid naine oli juba abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta R...
Lugu tundus lõbus ja väga hoogne. Kuulda oli erinevaid instrumente. Kõige paremini tundsin ära saksofoni. Mulle see lugu eriti meeldejääv ei tundunud, sest selles puududus omapärasus. https://www.youtube.com/watch?v=fsAMAIaas94 2) Veel kuulasin ka Dizzy Gillespie Quinteti lugu ‘’Salt Peanuts’’. Selle loo helilooja on Kenny Clarke. See lugu meeldis mulle veidi rohkem, sest see erines teistest kuuldud lugudest. Lisaks muusikainstrumentidele oli kuulda ka meeste laulmist. Olulisel kohal oli jälle saksofon. Lugu oli üpris kiire. https://www.youtube.com/watch?v=ASoA5wvl6J4 Kokkuvõtteks võin öelda, et mulle see jazzi liik meeldib, kuid ise ma seda ei kuulaks. Oli huvitav tutvuda vahelduseks teistsuguse muusikastiiliga, millega igapäevaselt kokku ei puutu.
Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded. Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: ei ole luba ilma noodita viisi õpetada Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid olid laulukoorid ja pasunakoorid. 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid: 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla" ``Vanemuise" juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid
Lk 2 Kairit Tuhkanen e. ,,Niki" Kairit Tuhkanen (28)(artistinimega Niki ) , on kogunud kuulsust alates 2006. aasta kevadest, kui ta asus tööle Kanal 2 uudistesaate ,,reporter" ilma ja horoskoobilugejaks. Kairit on sündinud 1980. aastal 15.mail Eestis, Sindi külas. Praegusel hetkel elab ta Pärnus, kuhu rajas ta hiljuti oma kodu. Varem võis teda kohata Tallinnas. Hiljem aga alustas ta oma laulja karjääri. Mis on siiani püsima jäänud. Ometi ei ole ta laulmist kunagi õppinud. Niki esineb küll koos tantsutüdrukute Kriste ja Larissaga. Tänu oma mitte Eestlastlikule elavale temperamendile ja lisaks emakeelele ka väga heale vene ja inglise keele oskusele, suudab Niki üles kütta ja kaasa elama panna igasuguse publiku. Niki on olnud pubiteenindaja, ilusalongi ja restorani juhataja, ilmatüdruk, laulja ja õhtujuht. Kairit Tuhkanen on loonud Niki kõrvale uue popstaari nimega Kairit. Lk 3
ehitud kleidid, tantsijatel aga rohelised köstüümid. Kõik esinejad olid laval paljajalu. Algus oli väga salapärane. Saal oli kottpime ning lauljad tulid märkamatult lavale. Järsku hakkas kostma ilusat neidudekoori kõla. Sõnadest küll polnud võimalik aru saada, aga kõlas väga kaunilt. Niisugust pimedust ning salapära kasutatu kontserdi jooksul korduvalt.Hiljem oma sõbrannaga vesteldes sain teada, et niisugust pimeduses laulmist kutsutakse black out-iks. Muusika oli selline, kus sõnade asemel oli väljamõeldud keel, esines nii valsse kui ka rütmikamaid palu. Koosnes mitmest umbes 7-8minutilisest loost, mis järgnesid üksteisele ilma pausideta. Muusika oli lõbus ja uudne ning väljamõeldud keel äärmiselt huvitav. Koor oli tasemel, et nii rasked lood selgeks õppis ja tantsijad olid ka arvatavasti oma ala profid. Algul oli
Elukäik Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt(1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis
sätitakse lauluviisi järgi. Juba väikeseid lapsi peab juhatama täielikult seirama neile määratud laulumängude rütmi ning hoolikalt täitma kõik mängud ettetulevad toimingud. Rütm olgu alati selge ja takt üldiselt vilgas, sest elavus ja rõõm vallutavad laste meeled. Laulude viisidele vastav rütmiline liikumine olgu üldiselt ohjatud, näiteks jooks kerge, sammud võimalikult kenad jne. Kunagi ei tohiks olla valjuhäälset laulmist, üksteisest üle karjuda ei tohi. Laulumängudes esinevat mitmekesist meelekujutustegevust juhtigu õpetaja loomulikkuse nõudmatuse ja kauniduse poole püüdvas vaimus. Siis kaovad saamatus, pikaldus ja tehtud olek ning arenevad liigutuste kenadus, tähelepanu ja ilus esinemine. Abi, mida pakuvad sarnaselt õieti juhitud laulumängud laste arendamisele, on suure väärtusega. Laulumängude peasihiks jääb rütmitunde arendamine ning eneseavalduse võimaldamine ja lastes rõõmu ja
Neljapäeval 22-ndal novembril käisin ma kuulamas konserti, kus esinesid (tenor)Mati Turi ja (klaver)Martti Raide. Mati Turi lõpetas Eesti Muusikaakadeeamia Koorijuhina prof Ants Üleoja juhendamisel ning õppis laulmist prof Jaaklo Ryhäneni juures.Aastatel 1992-2004 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige ning alates 2005. aastast on ta olnud vabakutseline laulja.Solistina on Turi esinenud mitmete tuntud ansamblite ja kollektiividega:Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri , Tallina Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri,Riia Kammerorkestri, Malmö Sümfooniaorkestri, Iisreali Kammerorkestri, Austraalia Kammerorkestri, Hollandi Kammerkoori ja paljude teistega
Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed. Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi "Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga. Elu lõpp vaesena 18
(1912)Seitsme aastaselt astus Eduard Tubin Naelavere külakooli õppima , kuid kaks aastat hiljem see suleti, kuna puhkes esimene maailmasõda. Edasised õpingud toimusid Tubinal Torila Ministeeriumikoolis, mille ta lõpetas 1920nendal aastal. Seal õppis ta ka mängima balalaikat, mis on ka kammersaali vitriinis. 1920nendal aastal astus ta Tartu Õpetajate Seminari, kus ta õppis kuus aastat. Õppimine seal oli tasuta ning põhiainete kõrvalt õpetati ka muusikat ja laulmist. Tasuta õppimise tõttu pidi Tubin kolm aastat peale lõpetamist veel töötama kooliõpetajana. Tubin töötas Nõo Algkoolis, kus andis matat ja füssat. 1924ndal aasta sügisel läks Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis Johannes Kärti oreliklassis ja Heino Elleri juures, samal ajal jätkas õpinguid ka Tartu Õpetajate Seminaris. 1927ndal aastal jättis pooleli, sest tal olid erimeelsused direktoriga. Hiljem asutati Tartusse
KOIT TOOME Koit Toome (sündinud 3.jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Karjäär Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika
Rahval on saanud harjumuseks seda kohta külastada juba terve perega, igal nädalavahetusel. Veel hullem on see, et keskus on vallutanud paljude südamed ning kirikutes jääb aga rahvast aina vähemaks. Kas nendel kahel kohal ongi nii väga suur vahe? Kirik ja ostuparadiis- mõlemates meeldib rahvale käia, ka kaubanduskeskuses keegi räägib ja seda on kuulda kõlaritest, olgu see kasvõi uue toote müügile saabumise info, on kuulda laulmist, ehitakse jõuludel ning sellel ajal külastatakse neid kohti eriti. Vahepeal oli väga popp öelda kellegi kohta virukas ehk siis inimene, kes veedab oma päevad ''Viru'' nimelises ostukeskuses Tallinnas. Ega nimi ei tulnud asjata. Enamasti võis noorte kampu näha selle keskuse ees kas nädalavahetustel või kuskil õhtu poole, kui kool läbi. Põhimõte ongi selles, et saadakse kokku oma sõpradega ja kuna
15. sajandi vahetus, s.o u 100 aastat hiljem kui teistes kunstiliikides Renessanssmuusikalt barokkmuusikale ülemineku aeg on siiski 16.17. sajandi vahetusel Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks Eesti muusika ajalugu Eestlaste laulmist ja tantsimist mainis esmakordselt Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal) Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilauludeks, mille poeetilist meetrikat, regivärssi, kannavad kõigi baltisoome rahvaste traditsioonid Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil need hakkasid rütmikate folklauludega asenduma Professionaalsed Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus Eesti rahvusliku
11.klass Kontserdiarvustus Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 22.märtsil 2012.aastal kell 17.00 Jõhvi muusikakoolis toimus õpilaste korraldatud kontsert kus osalesid kõik vabatahtlikud. Enamus esitajad olid Jõhvi muusikakooli õpilased, kuid leidus ka julgeid publikust kes oma ülesandega hästi hakkama olid saanud ja esitasid ühe või mitu lugu. Esitused olid erinevad, oli laulmist , muusika instrumentide mängimist ja isegi väikeste bändide esituses valikulist muusikat. Kokku esinejaid oli 12 , kelle vanus varieerus 10st-16ni. Nooremad õpilased esitasid traditsioonselt kuulsate muusikute palasid ,kuid teismelised kippusid kuulsate lauljate muusikat paradeerima, mis neil ka lõppkokkuvõtes õnnestus.:) Kontserdi ajal oli esitatud kaks, tänapäeval kuulsa esitaja, Adele laulu ,,rolling in the deep" ja ,,someone like you". Laulud
Bändi kuulsus kerkis alles 2003. aastal, mil nad osalesid Eesti Eurovisiooni eelvoorus lauluga "Club Kung Fu", mis valiti ka publiku lemmikuks Sellele järgnevalt andis bänd välja oma esikalbumi "Vanilla Ninja" ja hakkas andma kontserte üle Eesti. Vanilla Ninja Praeguseks on bändi liikmeid alles ainult kolm: Lenna Kuurmaa Piret Järvis Katrin Siska Koit Toome sündinud 3. jaanuaril 1979 on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks Toome on lapsena laulnud ka Eesti poistekooris Koit Toome Koit Toome võlub publikut oma sügava hääle ja kena välimusega. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakub. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Koit Toome
väga uhke südmus ja tõstis meie, kui sakulaste ja samas ka Eesti ühiskonna taset. Kool annab meile ka väga palju võimalusi ühiskonda meie ümber arendada. Õpilasesinus on kindlasti üks nendest, see annab võimalust rääkida kaasa kooliga seonduvatest asjadest, arendadades suhtlus ja esininemis võimet. Samuti on koolis ka keraamikaring, kus saad kunstilist poolt arendada; muusikal, mis annab võimaluse kõigile, kellel on soov laulmist arendada või õppida; teises kooli pooles on spordiklubi, kus on võimalus valida just endale sobiv ala, millega tegeleda jne. Me elame vabariigis ja meil on võimalus enda hääl kõlavaks teha. Aasta alguses tehtud seadus lubab juba kuueteistkümne aastastel valimistele minna ja see on väga hea võimalus lasta noortel enda hääl edastada ja teada saada, mis Eesti poliitikas toimub ja mis oleks Eesti ühiskonnale kõige parem
3. Pane puuduvad liitlause kirjavahemärgid (14p). Küll mul on isaga vedanud, ta on tore ja humoorikas mees. Mihkel õgis nagu ta poleks kunagi varem süüa saanud. Vihma sadas kui oavarrest. Kaarel on pealtnäha rahulik, kuid ta hinges kriipis miski. Mihkel, kes oli eelmisel aastal valitud parimaks sportlaseks, ega Kristi; ei osalenud seekord võistlustel. Ilm oli suviselt kuum ja päike paistis palavalt. Janet ei suutnud oma rõõmu varjata ega tahtnud laulmist lõpetada. Eelmisel aastal käisin saksa keele kursustel viis korda, aga siis jätsin pooleli. Poiss tõstis põidla üles - kõik oli korras. Artur, kes tahtis minna kinno ning urmas kes eelistas vaadata võrkpalli, vaidlesid. Mihkel pani kartulid, keema eemaldas viineritelt kile ja pani need pannile praadima. Triin võpatas; aken oli ootamatult kinni läinud. Kolmes majas mis asusid kõrvuti, võis iga päev eesti keelt kuulda. Siis aga kui see tõepoolest juhtus, olid tal jalad juba
Eestis. Olen alati hinnanud tema näitlemisoskust ja eripära. 3 1. ELULUGU 1.1. Lapsepõlv ja noorus Helgi Sallo sündis 10.augustil 1941. aastal Tallinnas.(1) Ta vanemad olid Erika ja Richard Sallo. Helgi ema oli näitleja ja isa juuksur. Helgil on poolõde Ingrid, kes on temast 9 aastat noorem.(2) Helgi õppis Ristiku tänaval asuvas Tallinna 17. Keskkoolis.Peale seda tahtis ta minna Tallinna muusikakooli laulmist õppima, kuid tal ei õnnestunud sisse saada. Peale keskkooli lõpetamist õppis ta Kaubandusministeeriumi õppekombinaadis kokaks.(2)(3) 1.2. Teatritee algus Peale õppekombinaadi lõpetamist õppis Helgi Draamateatri õppestuudios, kuhu sai sisse just oma huvitava iseloomu pärast. Ta lõpetas selle 1965. Laulmist õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. (1) (2)
14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri zanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued zanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalia arenes sel ajal teisiti. 14.sajandi kultuur polnud siin ars nova, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella, mis tähendas saateta laulmist. Tulles tagasi Madalmaade stiili juurde, tekib heliloojate jaotus, mis tuleneb põlvkondadest. I põlvkonna suurkuju Guillaume Dufay (1400-1474) tegi pehmet ja liigendatud muusikat. Põhizanrid olid missa, motett ja ilmalik laul. II põlvkonna olulisim mees Johannes Ockeghem (1420-1497) muutis meloodia pidevaks ja rütmi vabamaks. Ka zanrid muutusid. Missatsükkel asendus tavamissaga ja lisandus kaanon. III põlvkonda sümboliseerib meister Josquin Despres, kes lihtsustas rütme ja akordikat.
*Alidoro,Don Ramiro õpetaja-Mart Laur Etendus koosneb mitmest palast.Esimeses palas on Tuhkatriinu do- minoorsese laul.See in lihtne laul,mis ei kirjelda mitte juhuslikult Tuhkatriinu lugu.Seepärast mõjub see laul nagu fantaasia,nagu unistus.Kaks kasuõde,keda Tuhkatriinu laul härib,katkestavad kaks korda tema laulu."Laske mul laulda" vastab Tuhkatriinu.Tundub nagu ta ütleks:"Laske mul unistada".Tuhkatriinus ongi laulmine unistamine.Kui ta alustab kolmandat korda laulmist,on kuulda,et keegi koputab uksele.Nüüd võib muinasjutt alata.Kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus.Väda lihtne,inteligentne ja äärmiselt mõjuv muusikaline dramaturiga.Ooperi lõpus ei ole Tuhkatriinu printsil ühtki nooti laulda ja ei ühtki armastuse duetti selle õnneliku paari jaoks.Kõik teised tegelased jäävad tuhkatriinu varju.Nagu esimesesgi tseenis leiame Tuhkatriinu laulvana,unistades oma muinasjutust.Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus.
W. Griffithiga asutuse Ühinenud Artistid 1919 aastal. 1999 aastal nimetati Chaplin Ameerika Filmi Instituudi poolt 10ndaks maailma kõigi aegade parimaks näitlejaks. Charlie Chaplin on sündinud 16 aprillil 1889 aastal East Street, Walworth, London, Inglismaa. Ta vanemad olid mõlemad meelelahutusäris. Ta isa, Charles Spencer Chaplin seenjor, oli vokalist ja näitleja ning ta ema, Hannah Chaplin, oli laulja ning näitleja. Nad lahutasid enne kui Chaplin sai kolme aastaseks. Ta õppis laulmist oma vanematelt. 1891 aastal elas ta koos oma ema ja oma vanema poolvennaga (Sydney) Barlow tänaval Walworthis. Väikse lapsena elas Chaplin koos oma emaga mitmetel erinevatel aadressidel. Chaplini ema oli tugevast ja heast perekonnast aga Chaplin seenjor oli alkohoolik ja suhtles pojaga suhteliselt vähe, kuid oli aeg kus Chaplin ja ta poolvend elasid koos oma isa ja tema armukese Louise'iga Kenningtoni tänaval. Nad elasid seal kuna nende ema oli vaimse haiguse tõttu
Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Viis on lühike ja väikese ulatusega; Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis
Peale keskaegse rüütlikultuuri lõppu said uued jõukad PõhjaItaalia linnad järjest olulisemaks, kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, ehk väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Inimestele õpetati heal tasemel muusikat noodikirja lugemist ja laulmist. Perekonnad hakkasid kodus laulma madrigale. Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise ja religioosse alltekstiga, millel on vaba värsivorm ja viimases paaris värisireas on puänt. Lihtsustatuna on see lühike luulevormiline novell. Ta on neljahäälne ja lihtsa polüfooniaga. Ilmselt madrigalide laulmine algaski sellest, kui hakati inimest väärtustama, sest tema laulu sisu on
the Cher-Ae Heights Indian Community of the Trinidad Rancheria. Nende põhikeelteks on inglise ning Algic (algonkini-ritva keelkond). Kultuuriliselt on see hõim kõige sarnasem Yuroki hõimuga, sest nad kasutavad sama keelt hõimude maad asetsevad lähestikku. Viimane põline Wiyoti keele kõneleja suri aga aastal 1962, nende valitsus tegeleb hetkel keele päästmisega. Lastele õpetatakse Algicut juba tavaliselt enne kooli, kõige tõhusamaks õppevahendiks peetakse laulmist ja trummimängu. Nende kultuuri teine huvitav aspekt on rituaalid. Neist kõige olulisem on Maailma Uuendamise tseremoonia, mis toimub iga aasta alguses Tuluwati külas India saarel. Tuluwatis veedetakse 10 päeva, sealt lahkuvad selle aja jooksul tavaliselt ainult mehed, et tuua inimestele vajalikke esemeid või süüa. Söödi tavaliselt tõrusid ning merekarpe. Saarele on oodatud kõik inimesed, kedagi ei jäeta kõrvale. Wiyoti indiaanirahvas pole alati väiksearvuline olnud
Charles Chaplin Referaat Autor: Martiina Põder 9.a klass Charles Chaplin(näitlejanimega Charlie Chaplin) on tuntud kui inglise komöödiafilmirežissöör, -stsenarist, -näitleja kui ka -produtsent. Ta tegutses Hollywoodi algusaegadel. Tema on üks kuulsamaid tummfilmi ning selle ajastu tegelasi. Chaplin osales väga paljudes komöödiafilmides(83) ning on võitnud ka 3 Oscarit. Charles Chaplini tegelaskuju tuntakse ära järgmiselt – tal on väike vunts, jalutuskepp, lohisevad kottpüksid, suured kingad ja suur must kõvakübar. Charles Chaplin sündis 1889. aastal Londonis. Tema vanemad olid näitlejad ja lauljad. Laulmist, tantsimist ja näitlemist õpetasid nad ka oma pojale. Ta sündis ja kasvas väga vaeses keskkonnas ja pidi ...
Marie Under Koostaja:Kert Kannela Marie Under: Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie Underi elulugu: Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (1887 1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud sell...
Samuti arvan ma, et ta laulab väga hästi ja sellepärast tahan ma saada rohkem teada ka tema laulukarjäärist. Hetkel tean ma vaid, et Helgi on olnud Rahvusooper Estonia solist. Elulugu Helgi Sallo on sündinud 10. augustil 1941. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 17. Keskkooli ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastatel 196497 ja aastast 1997 ka näitejuht. Levisolistina debüteeris 1967. aastal ETV saatesarjas ,,Horoskoop", seal oli ta estraadilaulu võistluskontsertidel võidulaulu esitaja 1968. aastal (V. Ojakääru ,,Olematu laul"), 1969. aastal (E. Tambergi ,,Kordan sinu nime"), 1970. aastal (koos Heli Läätsega V. Ignatjevi ,,Rongisõit") ja 1971. aastal (V
NELLY FURTADO BIOGRAAFIA Nelly Kim Furtado on Kanadast pärit laulja-helilooja, pillimängija ja muusikaprodutsent. Ta on sündinud 2. detsembril 1978. aastal Amburi tähtkujus. Nelly Furtado mõlemad vanemad on pärit Portugalist, kuid peale immigreerumist asusid nad elama Kanadasse Victoria'sse, kus lauljatar ka sündis. Oma vanematele Antonio Jose'le ja Maria Manuelale oli Nelly Furtado kolmandaks lapseks. Juba väikse lapsena meeldis Nelly Furtadole muusika, nimelt ta alustas neljaselt klaverikursusi ning laulmist. Juba seitsemeselt oskas ta oma laule ise ukulelel saata ning ta võttis osa ka kiriku juures toimuvatest portugali rahvatantsutundidest. Esimesi ameerika popartiste, kelle lugusid Nelly on kuulanud, on tal meeles Kris Kross ning Billi Joel. Kuid juba 17-aastasena hakkas talle üha enam meeldima rock. Samal aastal hakkas ta ise lugusid kirjutama ning kolis Torontosse oma vanema õe juurde. Just Torontos ongi kirjutatud lood tema e...
inimeste vahelised probleemid sarnanevad väga tänapäevaga, kuigi etenduses oli näha, et vanasti olid inimesed kättemaksuhimulisemad kui praegu. Kõige erksamalt jäi meelde viimases vaatuses toimunud ballistseen, kus Onegin tundis elegantses ja väärikas vürstinnas ära Tatjana, kes oli abiellunud vahepeal vürst Greminiga. Oneginit kehastanud baleriin oskas hästi välja tuua tegelase kahetsuse ja südamevalu kasutades ainult kehakeelt. Balletis ei kasutatud ühtegi korda vokaali ega laulmist, kuid sellegipoolest oli loo sõnumist aru saada. Orkester oskas pille mängida puhtalt, kuigi korra oli aru saada harfimängija ehmatanud näoilmest, et tal oli üks noot segamini läinud, kuid sellegipoolest oli muusikat hea kuulata. Varem ma ei olnud ühtegi etenduses olevat Tsaikovski helipala kuulnud. Toon välja Tatjanat kehastanud Luana Georgi töö, kes oskas ennast etendusse hästi sisse elada
kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatuks naeru, laulmist jne. Erivoolud:1.presbüterlased: koguduse eesotsas peaks seisma koguduse vanemad ja nemad peaksid valima koguduse vaimulikud.2.indipendendid:arvasid et kogudus peaks olema sõltumatu Parlamendi tekkimine: see kujunes normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Loodi 1265a. Koosnes kahes kojast alam ja lordide koda. 1688-kuulus revolutioon, 1689- õiguste bill. Friedrich Wilhelm(1713-1740)-Pühendas oma elu Preisi sõjaväe loomisele, rajas alalise armee, sõjaväe osad
Muusikaajalugu Romantism 1. Romantismi üldiseloomustus Romantism valitses 19.sajandil. Romantismi liikumine sai alguse Saksamaalt, mis laienes üle Euroopa. Romantismi peamisteks tunnusjoonteks oli : väljendusrikas meloodia; värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele; klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt; kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Peamised olid tunded, kirg, emotsioonid, romantiline surm, unistuste ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks ...
), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja, vahel ka viieklassiline, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
