Jürgen ja väike Sten pidid Autostopi (juba vana ärika) käsul tegema kaubareisi Pärnusse. Vahepeal sai Sten 40aastaseks ning ka Jürgeni 16sünnipäev hakkas lähenema. Selle pidas Jürgen maakodus, kuhu kutsus enamuse oma klassist ning ka Reeni ning Sten tuli koos Merikesega. Sünnipäev möödus lõbusalt, Merike ja Reeni aitasid kõike korraldada. Õhtu lähenedes kuulis Jürgen juhtumisi pealt, kuidas kaks tüdrukut ning ta pinginaaber Juhan rääkisid Reenist, et ta olevat 3 korda aborti teinud ja on üldse üks igavene suli, kes korralikele perekondadele külje alla ujub. Jürgen ainult kuulas. Hiljem rääkisid nad Reeniga, kuid varem kuuldud Jürgen Reeniga ei arutanud. Reenil oli aga igav ning lahkus rongiga. Vahepeal oli Sten Merikesega lahku läinud ja alustanud suhet uue naise Tiinaga, kes oli noor
nagu kolme sõrmuse puhulgi.Saladino sai aru, mida juut öelda tahtis ja ta rääkis, miks ta tegelikult ta kutsus. Melchisedech andis Saladinole võlgu. I päev IV novell Lungianas elavas kloostris elas üks noor elurõõmus munk. Ühel päeval jalutas ta kiriku lähedal ja nägi ilusat tüdrukut. Munk läks tolle juurde,nad said hästi läbi ja munk viis neiu oma kongi. Sellel ajal kui ta tütarlapsega vallatle, kuulis seda pealt abt. Abt läks oma tuppa, et oodata kuni munk oma toast väljub. Munk aga nägi kuidas abt seisis ja kuulas. Ta ütles tüdrukule, et too ootaks teda kuni ta tagasi tuleb. Tal oli plaan, kuidas pääsed ilma karistuseta. Ta läks abti juurde, tegi näo nagu ta ei teaks et abt teda pealt kuulas ja küsis luba metsa minemiseks. Abt lubas, kuid tal tekkis ka endal iha minna selle neiuga kudrutama ja vallaltlema. Seda ta ka tegi
Justus soovitas Isebelil jõuda Jumalani ja kahetses, et ei saanud olla talle isa eest, mille peale Isebel vihastas. Justus avaldas Isebelile armastust, kuid see ei muutnud midagi. Isebel jooksis Justuse juurest ära uste paukudes. Justus tahtis teda takistada, kuid järgi minna ei saanud, äkki oleks keegi märganud teda. Justus ei saanud öösel magada. Hommikul otsustas ta minna poodi ning üritas Isebeli peale mitte mõelda. Nurgapood kuhu Justus läkls oli Isebeli ema oma. Poes sees kuulis ta inimesi sosistavat midagi hirmsat. Ta kuulis, et Isebel on ennast revolvriga maha lasknud ning jätnud endast maha kummalise kirja"Laev on Deloselt tagasi jõudnud". Justus läks Isebeli emaga kokku saama. Ta nägi Isebeli surnuna oma voodis, silmad veel natuke avatud. Isebeli ema oli väga tänulik külastuse ja kaastunde eest. Mõned päevad hiljem otsustas Justus minna Narva- Jõesuu oma naise ja tütre juurde, ta tahtis tütrega rääkida
sai tark mees. Kord kui Jaanus raamatut luges, sammus ta õuele Emiilia, kes oli koos rüütel Kuunoga jahil. Nende jutuajamine ei olnud pikk, kuid see jäi Jaanust tükiks ajaks häirima. Teda häiris Emilia küsimus, kas Jaanus peab teda oma vaenlaseks? Kas ta võitluse ajal hävitaks nende perekonna? Jaanus armastas Emiliat ning ei soovinud nende perekonnale halba. Kuid samas ta vihkas oma kodumaa rõhujaid. Veel enam vihastas Jaanust see, kui ta kuulis, et Maanus oli mõisas peksa saanud. Jaanus ravis poisikese haavu ja käis teda iga päev vaatamas. Paari päeva pärast, kui Jaanus magas, kuulis ta oma aknale koputamist ja oma nime. See oli Maanus. Ta oli põgenes, kuna kubjas tahtis talle jälle peksa anda. Järgmisel päeval oli kubjas Jaanuse maja ukse taga ja nõudis, et ta annaks Maanuse tagasi. Jaanus lasi sulastel kubjase välja visata. Kubjas läks Oodole kaebama, ning seda kuuldes läks Oodo ise Metsa tallu. Seal algas suur võitlus
Kaevas haua ja sängitas mehe muru alla. Kandis rasked kivid peale. Praegu nimetatakse seda Tallinna Toompea mäeks. Äkitselt pärast üht rasket kivirahnu vedades libises kivi jalge ette maha. Linda istus kivile ja valas kaua kibedaid leinapisaraid. Nii tekkis Ülemiste järv. Siis sündis poeg, kes hakkas kohe vägevuse märke näitama. Poolel teel Soome ujudes (keskööl) Kalevipoeg mõtles natuke puhata ja ujus Saarele. Enne magama jäämist kuulis noore neiu häält. Läks vaatama. Nägi eemal ilusat käharajuukselist neidu. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli vaatama. Vastasid omavahel ning armusid teineteisse. Varsti ärkas Saaretaat ja Kalevipoeg küsis, kas ehk õhtul Soome tuuker mööda sõitnud. Kui nüüd Saarepiiga kuulis, kes külaline (Kalevipoeg) on, komistas ehmatusega sügavale merre. Kalevipoeg üritas neiut päästa, aga ei õnnestunud. Siis ta ujus edasi Soome poole
Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istuvad lossiõuel ja uhkustavad oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti liikus sulastest mööda ja rääkis neile mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt kuulis. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijärve lossihärra, noormees oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega, jutu lõpuks küsis Kuuno, et kas tema tütrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Jahile läksid rüütel Konrad, Emiilia. Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus
�nneks polnud kuskil tuld. Villem helistas ka 112-le ja sealt paluti, et keegi suurele teele vastu tuleks. Need, kes l�ksid, olid muidugi Reena ja K�tlin. Kiirabi viis Kerli Tallinnasse haiglasse. Peale seda ei kuulnud keegi enam Kerlist midagi. �hel p�eval sai Ann Arturi peale v�ga vihaseks ja jooksis metsa. Kaugemal metsas j�i ta magama. Kui ta tunni aja p�rast v�lja ei ilmunud, hakkasid Villem ja teised teda otsima. Kui Ann kolme tunni p�rast �rkas, kuulis ta ema h��lt h��dmas: �Ann, kus sa oled! Annu!�. Ann arvas, et ta kuuleb viirastusi, kui �kki kuulis ta ka Villemi h��lt h��dmas. Vaikselt ta vastaski. Villem tuli talle l�hemale ja h�ikas: �Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!�. Villem k�skis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi k�est peksa saanud. �htupoolikul l�ksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei l�inud. Teised
Oliver ärkas paar tundi hiljem kraavis ülesse kuuli haavaga ning läks selle maja juurde tagasi mida ta just röövida oli aidanud lootes sealt abi saada. Nad küll aitasid Oliveri kuid tahtsid siiski teda üles anda. Aga Rose proovis Oliveri aidata ning veenis teenrid ümber et ei saa kindel olla et see Oliver oli, sest oli pime. Oliver paranes ning rääkis kõik ära mis oli juhtunud peale härra Brownlowi juurest lahkumist. Selle ajaga oli Brownlow juba ära kolinud Kord kuulis Nancy pealt Fagini ja Sikesi jutuajamist uue plaani üle. Sellepeale jooksis Nancy Rose juurde ning rääkis kõik ära kes ta on ja mida ta oli just kuulnud. Nancy seletas et Monks oli pakkunud raha Faginile kui too teeb Oliverist varga ning siis ta tulevikus kunagi politseile vahele laseb jääda. Peale seda tuli Brownlow tagasi linna. Rose ja Oliver läksid Brownlowi juurde ja Rose rääkis kõik ära mis oli Oliveriga juhtunud peale seda kui ta raamatutega Brownlowi juurest lahkus
Narkissos · Narkissos oli kõige ilusam noormees Vanas Kreekas. · Pime ennustaja Teireias oli kuulutanud, et ta elab õndsalt kõrge eani tingimusel, et ta ei saa kunagi ennast tundma. · Nümf Echo armus Narkissosesse. (Hera karistas Echot kõnevõime röövimisega ning Echo pidi kordama iga viimast sõna mida kuulis). · Aphrodite pani Narkissosele needuse, mille järgi see iseendasse armus. Narkissose surmNarkissos suri omaenese käe läbi.Tema hingepiin oli nii suur, kuna see noormees, keda ta nii väga armastas(tema ise) ja keda ta iga päev tiigi peegelpildist vaatas, ei saanud tema tunnetele vastata.Sellepärast torkas ta endale tera südamesse. (Aphrodite muutis Narkissose lilleks).
Darius Milhaud Darius Milhaud ● Prantsuse helilooja ja õpetaja ● Sündinud Marseilleis, juudi peres ● Alustas viiuliga, edasi läks heliloomise juurde Darius Milhaud ● Õppis Pariisis ● Heliloomist õppis Charles Widori käe all ● 1922 kuulis esimest korda Harlemi tänavatel Jazzi, mis muutis tema muusikalist väljavaadet ● 1925 abiellus oma nõo Madeleine'ga kes oli näitleja ● 1930 sündis nende ainuke laps – Daniel Milhaud, kunstnik ja skulptor. Darius Milhaud ● Milhaud oli äärmiselt kiire looja, kelle jaoks muusika oli nagu hingamine. ● Tema kuulsaimad tööd on: Le bœuf sur le toit ja La création du monde Muusikanäited ● http://www.youtube
enda poole , aga Birk ei lasknud tal minna laulu suunas.Need olid maa-alused ja kui sa lased ennast ära meelitada , oleda kadunud. Birk päästis Ronja sedasi maa-aluste käest. Siis tuli talv.Ronja käis metsas suusatamas. Ronja ronis ühe mäeotsa ,et sealt alla lasta suuskadega , mäeküljel oli lohk , millest ta üle hüppas ,aga hüppamise ajal tuli tal üks suusk jalast ära ja ta sattus üks jalg sügavalale auku .Ronja üritas jalga kätte saada,aga ei õnnestunud. Ta kuulis ,et seal augus keegi krabistab ,kus ta jalg oli.See oli totskääbuste pesa .Siis tuli metsmardus,kes hakkas teda tirima ,aga Ronja ei liikunud paigast.Siis lendas metsmardus ära ja ütles,et homme viib ta sealt ära enda juurde mägedesse ,kui ta hakkab tööd tegema , nii,et veri väljas. Äkki kuulis Ronja kedagi ennast nimepidi hüüdvat.See oli Birk.Siis päästis Birk Ronja ära Ronja ütles Birgile ,et ta tahaks ,et Birk tema vend oleks. Birk oli sellega nõus.
Natalja ema andis Bassistovile kõik õppetükid ise ette, mida Natalja peaks lugema. Samal ajal kui Rudinil oli nataljaga väga head suhted, oli ka kolmas isik Nataljasse väga armunud, tema nimi oli Volõntsev. Kui Nataljal polnud tema vastu mitte mingeid tundeid. Ühel õhtul said Natalja ja Rudin salaja kokku ja Rudin avaldas talle armastust, küsides kas neiu tunneb tema vastu sama? Natalja vastas jaatavalt. Ja pidi tagasi mõisa minema. Rudin oli väga õnnelik, kuid seda juttu kuulis pealt Darja nuhk Pandalevski. Pärast kuuldut kandis ta kogu informatsiooni Darjale ette ja Natalja sai peapesu. Darja ütles Nataljale, et kas sa tõesti arvad, et ta abiellub sinuga....Rudin hakkas õhtul magama minema, kui talle pisteti peopessa, seda tegi Natalja toatüdruk, kiri. Seal olis elgelt kirjas, et nede vahel ei saa midagi olema ja palus hommikul tiigi juurde tulla. Nad said seal kokku ja Rudin kuulis toimuvast. Ta ehmatas
Kalevipoeg Eno Raud Põhitegelased: Kalev Linda Kalevipoeg tuuslar Uku kannupoiss Sarvik taat Olevipoeg Sulevipoeg Linda jäi leseks kuna tema mees Kalev suri ära ja Lindale jäi kasvatada kolm poega. Varsti pärast Kalevi surma rööviti Linda ära. Linda ja Kalevi (surnud) kolm poega asusid oma ema otsima. Kui Kalevipoeg otsustas Soome minna oma ema otsima, tuli talle tee peal ette üks saareke. Seal elas üks saarepere. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, komistas saarepiiga ning kukkus vette ja sai surma. Kui Kalevipoeg jõudis lõpuks Soomest tagasi, hakkas ta kuningaks. Varsti pidas ta ka maha võitluse sortsidega ja ka Sarvik Taadiga... Soovitan lugeda, sest see on väga põnev ja vahva lasteraamat Kalevipojast. Samuti saab ka palju teada ajaloost.
Lugemiskontroll A. H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" II 1. Miks oli Mäe Andres nõus saatma oma poja Indreku Tartusse õppima? Andres teadis, et Indrekust õiget töötegijat ei saa ning kui ta kuulis, et Indrekul läheb kirjutaja juures hästi, oli ta nõus Indreku linna õppima saatma. Samuti Indreku ema Mari arvas, et see on Indrekule endale kõige parem. 2. Kellega tutvus Indrek kuuris, kus ta mõtisklemas käis? Indrek tutvus kuuris Tiinaga, tüdruk, kes ei suutnud kõndida, kuid uskus, et teda ravitakse inglite poolt terveks. 3. Miks hakkas Indrek perekond Vaarmannide pool käima? Indrek hakkas aina sagedamini külastama perekond Vaarmannide kodu, sest talle
Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istuvad lossiõuel ja uhkustavad oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti liikus sulastest mööda ja rääkis neile mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt kuulis. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijärve lossihärra, noormees oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega, jutu lõpuks küsis Kuuno, et kas tema tütrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Jahile läksid rüütel Konrad, Emiilia. Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus
Jaanus märkas, et teda oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt, siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas järgmine päev uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva minna. vaatama minna . Kui ta lõpuks sai minna, tundis ta , et teda kisub lossi poole. Kui loss paistma hakkas oli lossi katusel musta värvi lipp.Ta kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid leinavat Oodot, mõned viskasid ka nalja. Kui Jaanus koju jõudis, istus Tambet sulastega lauas ja nad sõid. Jaanus läks heitis enda tuppa pikali kui kuulis kedagi tema nime hüüdmas. Maanus tuli akna kaudu tuppa ja palus süüa. Jaanus pani ta enda voodisse magama ja heitis ise ka pikali. Maanusele oli koju järgi tulnud kubjas ja ähvardanud ja siis ta põgeneski
Nad mõlemad viidi erinevatesse vangilaagritesse. Scwartsil õnnestus aga enda laagrist põgeneda ning Heleni laagrisse minna. Alguses väideti talle, et Helen on surnud, kuid lõpuks ta kohtas seal Helenit. Mees asus elama laagri lähedale lossivaremetesse, ning helen käis teda söötmas. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest helen kartis sattuda tagasi Saksamaale. Nad leidsid tühja villa, mis köitis Helenit. Olles seal neli päeva viibinud läks Schwarts külasse sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st väljub 2 laeva. Nad läksid sinna, et selle kohta uurida, kuid linn oli juba okupeeritud. Villasse tagasi minnes märkasid nad, et ka see oli juba üle võetud. Nii nad liikusid edasi elama pansionisse. Kuid kord kui Schwarts käis järjekordselt laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni põrandal pikali lebavat. Schwarts kutsus arsti, kellel Helen aga keelas oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees kuulis sellest siiski, aga ei
jaanuaril Arcetris, oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi. Perekond Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Juba väiksena keeldus poiss arvestamast autoriteetidega. Ta ehitas kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid tähendanud. Ema, Guilia Ammannati ja Vincenzo abiellusid 1563. aastal ja rajasid kodu Pisa lähedale. 1572. aastal, kui Galileo oli kaheksaastane, kolisid nad Florencisse. Kaheteistkümneselt saadeti ta Vallombrosa ülikooli, kuid isa viis poja sealt ära
Popi ja Huhuu Isand Popi Huhuu Sel hommikul tõusis Isand väga vara, pani end riidesse ja veeretas paela küljes olevaid musti helmeid näppude vahel. Helmeste lõhn Popile ei meeldinud ning siis ta ka ärkas. Isand näis imelikuna ja oli olnud seda juba mõnda aega. Isand köhis pidevalt ja Popi kuulis läbi une teda raskelt ohkamas. Talle tunuds, et Isand näeb hirmsaid unenägusi nagu ta isegi. Isand silitas veel korra koera pead, pani karvamütsi pähe ja läks nurka, kus oli Huhuu suur puu. Popi tundis korraks kadedust, kui Isand oli Huhuu ligidale läinud. Peale seda Isand lahkus. Popi jäi Isandat koju ootama ja lootma, et too toob talle liha, kuigi Isand polnud seda juba mitu päeva toonud. Popi mõtles oma elu üle. Ta arvas, et ta on hea ning seetõttu on Isand ka temaga hea
Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse. Lible kutsuti Arnoga kaasa, ning Lible muudkui sõi ja jõi koos Arno vanematega. Vaatamata Lible joomalembusele oli ta siiski üks tore ja aus sell, ning tegi raamatu palju naljakamaks.
Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse. Lible kutsuti Arnoga kaasa, ning Lible muudkui sõi ja jõi koos Arno vanematega. Vaatamata Lible joomalembusele oli ta siiski üks tore ja aus sell, ning tegi raamatu palju naljakamaks.
Tegelikult ta oli ta kes Vanaisa seadusi pidi järgima. Läksid Hansuga sööma kus oli 12 rooga. Männi mees rääkis et üleval maapeal kõik kiruvad üks teist ja Hans hakkas vastu ja ta joodeti täis ja lõpuks ärkas kuskil kullahunniku juures. Kus oli kullahunnik mida ta unes nägu ta ostis endale maja ja võttis naise. Enne surma rääkis ta lastele kuidas maa alune mees oli ta rikkaks teinud ja aegade jooksul levisid jutud edasi. Tark mees taskus. Mees ärkas ülesse ja kuulis et kivi sees keegi laula. Kivi sees oli hing kelle nõid oli sinna kinni pannud ja ta palus mehelt abi. Mees aitas teda. Tänu täheks tahtis väike mees kes kivist välja kargas tänada seda meest kes teda aitas kogu elu ta pakkus välja et moonutab end kirbuks ja elab tema püksi taskus ja vajadusel annab talle tarka nõu. Järgmisel hommikul tulid mehele vastu kolm teekäijat, tark andis mehele nõu et ta kutsuks nad puhkama ja küsiks nende tee kohata. Seda mees tegi
ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu kott, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud, mida ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu
raiumine. 3 VI lugu Kuues lugu algab sellega, et Kalevipoeg leinab oma ema. Kolmandal päeval otsustab ta hakata koju minema. Rännakul koju otsustas Kalevipoeg endale mõõga muretseda, tal meenus, et Soomes elab kuulus sepp, kes oskab häid mõõkasid taguda. Teel soomesepa juurde eksis Kalevipoeg metsa ära, kui ta oli juba kolm päeva ekselnud, kuulis ta kuidas linnud teda õpetasid ja tänu sellele pääses ta metsast välja. Mäestikus tuli talle vastu lonkur vanaeit, kes juhatas Kalevipoja õigele teele. Pärast mitu üäeva kestnud rännakut, kuulis Kalevipoeg vasarate tagumist. Nii jõudiski ta Soome sepa juurde, kes koos kolme pojaga hoolsasti tööd tegi. Kalevipoeg pöördus sepa poole palvega :" Kas teil hüva mõõka müüa, tugevamat terariista, mis ei murdu mehe käessa? Andke kaupa
Kohati meenutas see film justkui seebiseriaali. Kuid jah, seebiseriaalised ei kõla nii head muusikat. Aga selle Beethoveni tegeliku poja hooldusõigusest, siis nii palju, et selle ta lõpuks loomulikult ka sai. Ja siis filmist oli näha kuidas ta üritas sellest Karlist kasvatada kuulsat ja andekat klaverivirtuoosi. Beethoven sundis poissi harjutama tunde ja tunde, kuigi ta ise ei kuulnudki seda, kuidas Karl mängib. Beethoven tegelikult kuulis seda kõike enda peas. Ta kuulis muusikat, olenemata sellest et tegelikult oli ta kurt. Mulle tundus, et Beethoven tahtis sellest poisist palju. Tema ootuseid olid küllalt suured. Ta tahtis, et Kalrist saaks see, keda temas oma kurtuse tõttu ei saa. Beethoven tahtis, et tema niiöelda vennapoega hakataks väärtustama ja hindama. Aga Beethoven tahtis seda liialt palju. Ta sundis Karli nii palju harjutama klaverit ja isegi korraldas kontserdi, kus poiss esinema pidi
toad. Temaga õhk liikus ja ta armastas väga täppe. Ta käis ka palju reisimas ja ükskord enam ei tulnudki tagasi, sest isa ei tahtnud. Ükskord nägi Rave väga imelikku unenägu. Ta oli koos Hennaga tsirkuses ja järsku laususid kõik mingeid sõnu ja muutusid prussakateks, aga nemad ei kuulnud ja jäid tavalisteks edasi. Lavale tuli Prussaka Perenaine ja käskis Ravel püsti tõusta, lavale tulla ja kõigile kõva häälega oma unistus öelda ja ta kartis kohutavalt. Ta kuulis isa häält ja üritas püsti tõusta, aga ei suutnud, sest oli liiga väsinud. Kuid isa oli toas päriselt ja käskis Ravel püsti tõusta ja voodi korralikult ära teha, kuid Rave ei suutnud, Rave kuulis ka tädi Nääli paanilist häält, kellel oli väga kiire sõprade juurde ja kiirustas isa tagant, kuid isa tahtis Ravele ise voodi ära teha, kuid Rave käskis tal minna. Isa siiski ei läinud ja tädi Nääli läks marru.
sealt kerli välja & hakkas suitsu kustutama. tuld polnud õnneks veel kuskil. helistati 112-le & sealt paluti, et keegi tuleks suure teepeale vastu. reena & kätlin läksid vastu. kiirabi viis kerli tlna haiglasse & peale seda ei nähtud ega kuuldud kerlist midagi. ühel päeval sai ann arturi peale väga vihaseks & jooksis metsa. kaugemal metsas jäi ta magama. kuna ta polnud tagasi tulnud tunni möödudes, hakkasid villem & teised teda otsima. kui ta umbes 3 tunni pärast ärkas, kuulis ta ema hüüdmas: "ann kus sa oled! annu". ta arvas, et kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka villemi häält. villem läks talle lähemale & karjus teistele ka, et leidis anni üles. hommikul oli ann teistelt kuulnud, et villem andis arturile peksa. õhtul läksid kõik ujuma, peale anni, villemi ja evelyni. kui teised 4 tunni möödudes tagasi tulid, ei olnud enam olegi nendega. mõne tunni pärast läksid ann & villem mereäärde vaatama
Filomena jutustas: Ravennas elas mees nimega Nastagio Degli Onesti kes sai pärast oma isa surma rikkaks. Ta armastas tüdrukut kuid too teda mitte, vaid käitus temaga hoopis ülbelt ja kalgilt. Kuna noormees tahtis endalt sellepärast korduvalt elu võtta, soovitasid ta sõbrad ja sugulased tal Ravennast ära kolida. Nii ta siis läkski kolm miili eemal asuvasse Chiassisse. Kord ühel ilusal päeval kui tal tuli jälle tüdruk meelde, läks ta metsa jalutama. Järsku kuulis ta ühe naise nuttu ja kisa ning märkas metsas jooksmas alasti tütarlast, kelle keha oli okaste poolt ära kriibitud. Tema taga jooksid aga 2 koera, kes ajasid teda taga ning tagapool vihase näoga ratsanik, kes ärvardas tüdrukut tappa. Nostagio üritas neile vastu hakkata mille peale ratsanik jutustas, et kord oli tema armunud sellesse tüdrukusse rohkem kui Nostagio Traversarosse. Ratsanik oli end ühel päeval suurtes armuvaludes ära tapnud ning põrgusse jõudes pandi tema ja tüdruku
Kalevipoeg jutustas, et tal on mõõka vaja ja küsis vanaeidelt teed sepa juurde. Vanaeit juhatas: ,,Mine läbi laane. Kuusiku keskel on jõgi, kõnni mööda jõe kallast kolm päeva, siis pööra õhtu poole. Näed mäge, mine mööda mäe äärt ja keera kura kätt. Vastu tuleb jõgi, millel kolm juga. Mine edasi kuni tuleb org. Oru keskel, mäe ääres, puude varjus, on koobas, kus ongi soome sepa koda." Kalevipoeg läks eide juhatamist mööda ja kuulis juba kaugelt lõõtsade, vasarate ja alasite häält. Kojas oli vana sepp koos kolme pojaga, kes kõik sepistasid mõõkasid. Kalevipoeg astus sisse ja tervitas töömehi lahkelt. Soome sepp silmitses Kalevipoega altkulmu pealaest jalatallani ning mõistis alles siis, kellega on tegu. Kalevipoeg palus tugevat ja teravat mõõka, mis ei murduks. Sepa käsul tõi noorim poeg kambris kaenlatäie ilusaid mõõkasid. Kalevipoeg
Saades teada, et see on Proua de Beauseant, asub ta trügima kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta ühe Goriot´i tütrega Anastasie de Restaud´iga. Kuid, kui Anestasie sai teada, et Rastignac elab ta isa Goriotiga ühe pansionis, ei tahtnud ta temast enam midagi kuulda. Ta vihastas. Kui Goriot sai teada, et Rastignac suhtleb ta tütre Anastasiega, oli ta väga elevil ja talle meeldis see. Kui Rastignac ütles Goriot´le, et Anastasie vihastas selle peale, kui ta kuulis et ta elab koos temaga ühes pansionis, selle peale ütles Goriot, et Restaud ei vihastanud, kui seda kuulis, ta tütred armastavad teda ja et ta on õnnelik isa. Väimehed on need, kes teda halvasti kohtlevad. Goriot eelistas oma tütreid jälgida salaja, väimeeste pärast. See oli tema jaoks palju suurem õnn, kui näha neid igal ajal. Ilusa ilmaga läks ta Champs-Elysees´le, istus pingile ja ootas nende möödumist. Ta süda peksis, kui nende tõld nähtavale ilmus. Ta armastas nende
Merili jooksis rannikule. Rannik ei olnud suur. Kivide ja paatide rusud lebasid rannal. Ta jooksis kohta kuhu tema ema oleks pidanud kukkuma, kuid ei leidnud teda. Ta ei suutnud enam seista, kõik tema ümber muutus häguseks ja ta minestas. Surnute õhtu Tüdruk ärkas oma toas ja ei saanud aru mis on juhtunud, kuid siis tuli talle kõik meelde. Käes oli õhtu ning väljas valitses pimedus. Merili kuulis hääli kohalikust kõrtsist ja otsustas seda uurida. Lähemale minnes nägi ta, et kõrtsis tuled ikka veel põlevad, kõrtsi sisenedes ehmatas ta ära ja oleks jälle pea-aegu minestanud. Terve kõrts oli täidetud ebaloomulike olenditega. Seal olid kummitused, loomad kes nägid välja nagu inimesed, haldjad ja palju muidki. Kaks daami kõnetlesid Merilit ja üritasid talle selgitada, et nemad on Pooleelulised ja,
taskulambi ja valgustas sellega oma kogu õue. Õnneks ta seda väikest poisikest ei näinud, kes hirmust kange oli ja arvas, et ta leitakse. Kui juhataja toas oli tuli jälle kustutatud, kõndis Rasmus edasi. Nüüd oli ta jõudnud tühjale tänavale, kus ühtki inimest ei liikunud. Hea oli tunda vabaduse lõhna! Õige pea hakkas poisi pead vaevama järgmine mure. Ta ei teadnud, kus ööbida. Õnneks leidis ta pärastpoole siiski ühe küüni, kus võis tukastada. Hommikul, kui poiss ärkas, kuulis ta päris enda lähedal köhimist. Ta oli hirmul, kuid kavatses teada saada, mis toimub. Mõne aja pärast nägi ta, et samas küünis, kus temagi magas, oli olnud veel üks mees, Oskar. Ta oli küllaltki vana ja oli ka hulkur. Mees ärkas üles ja hakkas Rasmusega rääkima. Nad said sõpradeks ja Oskar lubas Rasmusel temaga koos teekonda jätkata. Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ta sai olla kellegagi koos ja ei pidanud kõndima üksi.
Edvard Gieg 1843-1907 Sündis mereäärses väikelinnas Bergenis. Juba lapsena kuulis ta emalt norra rahvaviise, jättis need meelde ning improviseeris siis kuuldud teemadel hilisõhtul salaja klaveril. 12. aastaselt kirjutas ta esimese teose. -> uhkuse asemel sai saksakeele õpetajalt laituse-pettumus elulõpuni Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut 14 aastat elas Oslos. Töötades pianisti ja dirigendina ning aidates kaasa muusikaühingu loomisele. Helilooja viimased 27 aastat möödusid taas sünnilinnas Bergenis.
teda. 2.vastus. Õendushetke iseloomustab valmisolekut olla patsientide lähedal. Näiteks „arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles „kui ma lähen kohvi tooma, siis hakkan hüüdma teie jaoks“. Või teine näide. „Puudutuse hetk”. Oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme läbi ja pärast seda võttis teda käed kätte. Või veel „juuresoleku hetk“. Ühel naisel suri isa, õde kuulis karjet, pärast seda võttis salvrätti ja läks rääkida naisega. Õde hoiab naist ja proovib rahustada teda. 3.vastus „Õendushetk“ on oluline, sest patsientidele on alati vaja õe abi. Mitte alati füüsiline abi, vaid ka psühholoogiline. Patsientidega on vaja suhelda ja õieti aru saada. See on väga tähtis patsientide jaoks, et keegi saaks neid ülal hoida.
Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse "a-moll kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda 1858. aastal Leipzigis Clara Schumanni esituses kuulis. Sarnasust võime leida kontsertide helistikus (mõlemad a-moll) ja esimeste osade kõrvutamisel (mõlemad algavad sooloklaveri lühikese energilise "motoga"), aga erinevalt Schumannist on Griegi kontserdis rohkem omamoodi poisikeselikku ägedust. Samas on Griegi kontsert täis rõõmu ja ülemeelikustki ning kohati tundub kummalinegi, et helilooja valis teose jaoks minoorse helistiku.
Porgandihullus Oli ilus päev. Georg tuli jäneseid püüdma, ta pani lõksu üles ja siis kostis tuul. Tuli välja et Toomas tuli ka jänest püüdma. Toomas pani jänesele suurema lõksu üles ja suurema porgandi. Siis Toomas kallas kotist suure hunniku porgandeid välja. Jänes tuli kohe tema juurde lähemale ja hakkas minema, kui ta kuulis häält. Ta vaatas mis see on ja tuli välja, et suur veok, mille sees istus Toomas. Sealt tuli kohe hunnikute viisi porgandeid välja ja jänes läks kohe tema juurde. Aga Georg tegi porgandikoogi mis oli kolmekihiline ja jänes läks jälle tema juurde. Siis Toomas mõtles ja mõtles, tal tuli idee ja ta kutsus telefoniga helikopteri kohale. Porgand, mille helikopter tõi, oli kuusepuu pikkune ja jänes oli nii õnnelik. Georg oli väga pahane ja viskas porgandi
Õnneks ta seda väikest poisikest ei näinud, kes hirmust kange oli ja arvas, et ta leitakse. Kui juhataja toas oli tuli jälle kustutatud, kõndis Rasmus edasi. Nüüd oli ta jõudnud tühjale tänavale, kus ühtki inimest ei liikunud. Hea oli tunda vabaduse lõhna! Õige pea hakkas poisi pead vaevama järgmine mure. Ta ei teadnud, kus ööbida. Õnneks leidis ta pärastpoole siiski ühe küüni, kus võis tukastada. Hommikul, kui poiss ärkas, kuulis ta päris enda lähedal köhimist. Ta oli hirmul, kuid kavatses teada saada, mis toimub. Mõne aja pärast nägi ta, et samas küünis, kus temagi magas, oli olnud veel üks mees, Oskar. Ta oli küllaltki vana ja oli ka hulkur. Mees ärkas üles ja hakkas Rasmusega rääkima. Nad said sõpradeks ja Oskar lubas Rasmusel temaga koos teekonda jätkata. Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ta sai olla kellegagi koos ja ei pidanud kõndima üksi.
Ennast pisut kogunud, püüdis ta kurikaeltele hea sõnaga mõistust pähe panna öeldes, et tühjast tõusnud tüli saab ka rahulikult lahendada. Kui koletised teda ikka ei kuulanud, võttis mees oma männikepi ning peletas sellega sortse eemale. Toigas aga purunes peagi ning järgmiseks võttis ta abimeestena kasutusele Peipsi tagant toodud kallid lauad. Aga neidki kulus riiakate põrguliste peale kenake hulk. Keset tõsist võitlust kuulis Kalevipoeg peenikest häält põõsast hüüdmas:" Anna serviti, ikka serviti, Kalevite kange poeg!" Mees mõistis otsemaid salajase sõbra soovitust ning toimis täpselt sedamoodi. Lajatas tülinorijatele mitu head korda ja juba nad ulgudes metsa poole tagasi pagesidki. Kalevipoeg istus väsinult mättale ning otsustas puhata. Siis aga tekkis tal huvi oma uue kaitsja- abilise isiku vastu ning palus, et too tuleks põõsast välja ja end näitaks. Selgus, et
Ta poleks teist kaotust üle elanud. Kui Selena sai kolme aastaseks hakkas ta oma isalt ema kohta küsima. Kuningas venitas mitu aastat oma vastusega öeldes ainult :"Kasvad suureks saad teada!" Lõpuks sai Selena 18. "Isa, kui sa mulle otsekohe ei räägi, miks ma pole oma ema sünnist saati näinud ja miks ma olen sul pidevalt kontrolli all, siis ma jooksen ära!" Kuningal ei jäänud muud võimalust, kui Selenale kõik ära rääkida. Selenal tulid pisarad silma, kui ta kuulis, mis ta emaga juhtus. Ta lausus: "Ma otsin ta üles ja maksan kätte!" ning hakkas ukse poole astuma. "Kuhu sa kavatsed minna?" küsis kuningas. "Nõia juurde, ma pean Luciferist rohkem teavet saama.", vastas Selena. "Oota! Aga ball? Sul on ju täna sünnipäev, sa pead balliks valmistuma. Ma ei saa balli niiviisi ära jätta. Ma saatsin juba eile kõikidele printsidele meie võluriigis kutsekirjad.", lausus kuingas. "Olgu isa.", lausus Selena. Algas ballipidu
Nimi Kontserdiarvustus Ma käisin L.09.03.2013 vaatamas Grease muusikali.Tegevus toimus 1959 aastal keskkoolis. Danny ja Sandy on olnud olnud suvel armulugu ning sügisel. Sandy kes oli Austraaliane ütles Dannyle,et ta pidi Austraaliasse tagasi minema.Aga kooli alguses sattusid nad ootamatult samasse kooli.Sealt kuulis ta kamba juhtist nimega Danny.Kellel ei meeldi oma tundeid välja näidata.Pettunud Sandy liitub tüdrukutekambaga.Aga pärast mõistab Danny viimaks et Sandy on tema suurim armastus.Kandy omakorda leiab, et Danny on ta suurim armastus ka.Et seda Sandyle näidata teadis Danny,et ta peab muutma oma suhtumist.Nad mõlemad tunnistavad enda armastust üksteise suhtes armastust viimasel koolipäeval Muusikal oli tõlgitud inglisest Eesti keelde.Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm
Maailma, kus mure ja nutt. , Ja jäädavalt noorele hingele siis Jäi kõlama põue see viis. -- , . Ja ringi uustulnuk all laotuse käis, , Rind kummalist igatsust täis. ; Maa igavaid laule küll kuulis ta seal, Kuid tröösti ei leidnud neist eal. .
peaks Joona enam igavat parvevahi ametit pidama ja maailma oleks tema ees valla. Ta saaks mööda ilma ringi rännata, laulda ja Anne-Maril külas käia. Kuid Joona oli tagasihoidlik, talle ei meeldinud laulda ja üleüldse ei pooldanud ta Nipernaadi ideid. Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta järeldas, et Anne-Mari on seal ja ta alustas rääkimist. Kui ta lõpuks lõpetas, siis avastas, et Anne-Marit tegelikult polnudki seal ja ta rääkis jälle oma ilusaid sõnu hoopis lammastele, oinastele ja lehmadele. Selle peale Nipernaadi vihastas ja jooksis kõrtsist välja parve juurde. Küsimus: Miks Nipernaadi vihastas, kui avastas, et Anne-Marit kõrtsis polnudki?
veel külastab Maanust ja läks koju. Kuid siis tuli paduvihmja, ja noormees ei saanud kolm päeva järjest oma kodust välja. Lõpuks, kui oli võimalus, läks ta külla, kuid millegi pärast läks ta teist teed pidi lossi poole. Kui ta juba lossi lähedale jõudis, nägi ta seal musta lippu. Ta sai aru, et keegi oli lossiperest surnud, ning kui ta tükk aega teiste inimeste juttu kuulas, sai ta aru, et surnud oli rüütel Konrad Raupen... Noormees läks koju ja heitis magama, unes ta kuulis, et keegi karjub ta nime, siis ta ärkas üles, ja sai aru, et teda hüütakse ka päriselus. Siis nägi ta akna taga Maanust, ta lasi poisi sisse ja andis talle süüa, poiss oli külast jooksu pistnud. Nad heitsid magama, ning magasid keskpäevani. Kui Jaanus üles ärkas, kuulis ta õuest rääkimist. Ta läks sinna kohale ja sai vaidlusest teada kubjas oli tulnud Metsa talusse ja otsis Maanust tagha. Kuid noormees viskas koios sulastega kubja minema
Üheks oli Giannole ja teiseks Minghino. Mõlemad tahtsid tüdrukut omale naiseks, kasutades teisest kavalamaid nippe. Giannole rääkis Crivelloga, kes oli Giacomino teener ja Minghino omakorda ümmardajaga, kes mõlemad lubasid poisid tüdrukuga kokku viia, kui peremees kodust mõni õhtu väljas sööb. Ühel õhtul läkski Giacomino välja sööma. Crivello kutsus Giannole. Sinna jõudes võttis poiss tüdruku kinni, kuid plika hakkas karjuma. Minghino kuulis seda ning tormas kohe kohale. Mehed läksid omavahel kaklema. Taplus enne ei lõppenud, kui linnaülema mehed kohale tulid ning Minghino, Giannole ja Crivello vangi viisid. Kui Giacomino tagasi koju jõudis ning kuulis, mis vahepeal oli juhtunud, otsustas ta tüdruku kiiremas korras mehele panna. Järgmisel päeval tulid poiste omaksed Giacomino juurde. Too rääkis neile, kust tüdruk pärit on ning, et tüdruku õigeid vanemaid ta ei tunne. Ginnole isa Bernabucciole meenus selle
Saladino sai aru, et juut on tark mees ning juut laenas talle raha. Saladino maksis kõik tagasi ning neist said head sõbrad. 4.Novell Järgmisena oli jutujärg Dioneo käes. Ta rääkis teistele loo ühest mungast. Nimelt läks ühel ilusal päeval üks munk Lunigianas jalutama ning kohtas üht kena tütarlast. Ta viis selle tütarlapse kloostrisse ning oma tuppa. Peagi tuli abt ning sai aru, et seal toas on naine. Ta läks tagasi oma tuppa ning kavatses pärast munka karistada. Munk aga kuulis, et abt käis ukse taga ning läks abti juurde ja andis talle toavõtme ning ütles, et läheb metsa kuigi tegelt peitis end teise tuppa. Siis läks abt munga tuppa ning talle hakkas ka see tüdruk meeldima. Munk aga piilus ukseavast. Abt kuulis munga lähenevaid samme ning läks ruttu oma tuppa tagasi ja lasi ka munga enda juurde saata. Abt tahtis munka karistada, aga munk ütles abtile, et ta teab, mis ta tüdrukuga tegi ning sellepeale ütles abt, et unustame selle vahejuhtumi. Nad
Järgmine öö pani kalle endale äratuse, et minna ja võtta onu Einarilt sõrmejälg. Ta ronis mööda tuletõrje redelit Einari tuppa ja hiilis vaikselt tema juurde, ning võttis sõrmejälje. Kui Kalle toast hakkas vaikselt ära minema ajas ta lillepoti ümber ja jäi vahele, kuid päästis end sellise välja mõeldud lausega: “Ega ma ometi jälle pole hakanud unes ringi uitama?” Kalle oli võõrastemaja juures onu Einarit otsimas ja kuulis, kuidas kaks meest küsisid tema järele. Kallele tunduvsid nad väga kahtlased ja hiljem õnnestus hotelli raamatust teada saada meeste nimed nende nimed olid Tore Krok ja Ivan Redig. Mõttes olles istus kalle vahtra otsas ja muudkui mõtles onu Einarist, kuid siis ta nägi kuidas Einar nende samade inimestega rääkis keda ta võõrastemajas oli näinud. Kalle kuulis kogu nende juttu pealt ja talle tuli meelde ajaleht, mille ta onu Einarile oli ostnud. Ta tormas kiiruga koju
Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse. Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Siegfried oli kuulus oma vägitegude poolest juba ennem rüütliks löömist. Tema rüütlikslöömise auks korraldati Xantenis suured pidustused. Ühel päeval kuulis Siegfried, et Burgundias elavat neitsi, kauneim kõigist tütarlastest ristirahva seas. Kohe otsustas ta minna Burgundiasse, et Kriemhildi südant võita ja ta omale naiseks võtta. Kui ta Wormsi jõudis, otsustas ta kohe kurjaga ja väevõimuga Kriemhildi omale saada, kuid kuningas Guntheril õnnestus ta maha rahustada. Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast. Siis rääkis Siegfried oma vägitegudest ja Nibelungide aardest.
Mehe palved tüütasid naist ning otsustas kavaluse appi võtta. Dianora ütles naisele, kes oli nende vahetalitaja, et hakkab meest armastama, kui ta tekitaks eelseisvaks jaanuarikuuks linna lähedale aia täis rohtu ja lilli nagu maikuul. Naine uskus, et mees ei saa hakkama ja jätab ta rahule. Ansaldo aga otsis inimesi, kes sellega hakkama saak. Ta leidis ühe nõiakuntsniku, kes selle suure rahasumma eest teha lubas. Kui Dianora kuulis, et mees oli palve täitnud, tundis ta antud lubaduse pärast kahetsust ning rääkis oma abikaasale kõik ära. Algul oli mees vihane, kuid andis naisele loa oma lubadus täita. Ta tahtis, et Dianora läheks Ansaldo juurde ja katsuks oma au säilitades lubadusest vabaneda. Nii naine tegigi. Ansaldo küsis, miks naine tema juurde tuli. Dianora rääkis talle mehe käsust. Kuuldud jutt hämmastas meest ja tema kirg muutus kaastundmuseks
Sättis riided purjedeks ning tuul oli talle abiks.Kalveipoeg tugev mees sõudis kaua aega ent ei väsinud,laine lükkas teda lustlikult Viru poole. Sõudis siis Kalveipoeg kuni lõpuks nägi mingit kuju,Kalevipoeg tundis ära Saarekalda kus ta kunagi oli sattunud noore neiu kaissu.Tuli meelde kuidas lusti pidas ning ärrepeal uppus.Otsustas siis Kalevipoeg tasakesi sõuda et neiu teda ei märkaks,pani ta aerud paadiäärele ning istus vakselt.Vaikuses kuulis ta noore neiu laulu. Neiu laul rääkis tema õnnetust armastamisest ning kui raske oli tal seda üle elada.Läks siis neiu saarele elama ennast rahustama ning unustama enda armastust.
Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Kui paavst Innocentius III sellest kuulis, ütles ta: "Meie täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui meie istume käed rüppes, lähevad lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama." 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Meri siiski kahte lehte laiali "uue Moosese" eest ei läinud. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
