Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede,Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla tema vana klassivend Tiit Piibeleht, kes kooliajal tema eest pidevalt koolitöö ära t...
liiki Praeguseks valitsus kulutab looduslike ressursside säilitamiseks üks dollar riigi kodanikust , kuigi see peaks olema vähemalt 50 dollarit igast kodanikust, et säilitada igat liiki Taaselustada välja suretud liiki ei ole võimalik KASUTATUD KIRJANDUS: Interneti leheküljad: http:// ec.europa.eu/environment/basics/natural-capital/biodiversity/index _et.htm http://www.seit.ee/failid/685.pdf http://www.un.org/ru/youth/tunza/biodiv.shtml Raamatud: Kull, T. 1999. Eesti Bioloogilise Mitmekesisuse Kaitse. Tallinn-Tartu. Lileleht, V. 1998. Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse. Tartu- Tallinn TÄNAN TÄHELEPAN U EEST
Evita Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm
Linoollõige Robert Kull 8.A Klass Ajalugu linoollõike kohta Linoollõike leiutas Frederick Walton juba 19. sajandi keskpaigas. Linoollõike kasutuselevõtjateks võib pidada Saksamaa kunstnikerühmitust Die Brücke, mis tegutses aastatel 19051913. Pablo Picasso ja Henri Matisse aitasid kergitada linoollõike mainet ning tasapisi sai sellest üks täiesti tavalisi meediume graafikaga tegelevatele kunstnikele. Lihtsuse tõttu on linoollõige saanud iseäranis populaarseks kunstiõppes ja asjaarmastajatest kunstnike seas, kuid leidub ka palju elukutselisi kunstnikke, kes seda tehnikat laialdaselt kasutavad. Eestis on tuntuim linoollõiget viljelev kunstnik Peeter Allik. Varaseimad säilinud linoollõiked eesti graafikas on Paul Burmani Tallinna vaated mis on tehtud Moskvas Stroganovi kunstikoolis. Tehnika tutvustus Linoollõige on trükitehnika, kus aluspinnana kasutatakse linooli. Erinevalt puidust puudub...
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Roots...
Avamangu muusikalist materjali pole muide ooperis kasutatud, valja arvatud kaks luhikest fraasi krahvi partiis esimese vaatuse tertsetis Cosa sentio!. Stiililt on "Figaro pulm" opera buffa (koomiline ooper), mille ulesehitus naib esimesel pilgul abinisti konventsionaalne: 28 muusikalist numbrit - 14 soolo-aariat ja 14 ansamblinumbrit - on omavahel seotud retsitatiividega. Tavaliselt olid opera buffas soolonumbrid kull ulekaalus, aga ka selline (juhuslik?) tasakaal ei mojunud toonasele kuulajale ilmselt millegi revolutsioonilisena. 2 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html · http://info.vanemuine.ee/trykk/Figaro-pulm_kava.pdf 3
Klass Filmi rezissöör on Ilmar Raag. Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus poiss Kaspar, üritas ta Joosepit kaitsta, aga siis hakkasid teised ka teda kiusama. Lõpuks läksid kiusajad üle piiri ja poisid otsustasid kätte maksta. Joosep varastas oma isalt relvad ja korraldas koos kaspariga koolitulistamise. Enne politsei saabumist, lasi Joosep end maha, aga Kaspar ei suutnud seda teha. Positiivsed te...
Kontserdi arvustus Käisin ansambel Vallatud Vestid kontserttuuril ''Vallatud Vestern" 06.08.2015 Pärnu Vallikäärus. Esinesid Jalmar Vabarna, Tanel Padar, Ott Lepland ja neljas otsitud vest Karl- Erik Taukar. Vallatud Vestid on muusikaline kooslus, mille juhtfiguurideks on Ott Lepland, Tanel Padar ja Jalmar Vabarna. Lisaks kuuluvad ansambli koosseisu Danel Pandre (basskitarr), Kaspar Kalluste(trummid) ja 2013. aasta lõpus liitunud Tarvi Kull(klahvpillid). Nad on tegevad aastat 2013 ning muusikastiilid on pop,rokk- ja folkmuusika. Vallatutel Vestidel on seljataga neli kontserdisarja. Neist esimene toimus 2013. aasta märtsis ja kandis nime "Lugusid naistest". Kui esimene seisnes naistepäevakontsertides, siis sama aasta juunis toimunud "Lugusid naistest ja meestest" oli pühendatud kõigile kuulajatele. Kolmas kontserdisari 2013. aasta detsembris kandis nime "Kelmid ja pühakud". 2014. aasta talvel sai teoks kontserd...
mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Peaaegu kaks ja pool tundi kestnud etenduses oli peaosatäitja Evelin Võigemast. Kalle Sepp etendas Juani ning Ché Guevara osas säras Vaiko Eplik. Kõrvalosades lõid kaasa veel Aivar Tommingas, Rasmus Kull, Risto Orav, Indrek Ventmann, Kristiina Renser. Samuti tegi etenduses kaasa veel Vanemuise sümfooniaorkester, balletirühm, ooperikoor ja live-bänd. Evita looga ei olnud ma ennem kursis, seega oli mul natuke raskusi etenduse esimese poole mõistmisega. Kui tuli vaheaeg, soetas mu isa meie kava ning seda lugedes läks pilt selgemaks. Kõige loomulikumalt tuli Vaiko Eplikult Ché Guevara välja. See oli üllatav, sest ma ei olnud teda varem muusikalirollis näinud. Leian, et
süümepiinad. See on tegude tagajärg inimesele, kellel on südametunnistus. Kõige tähtsam on, et inimene tunnistab oma eksimusi. ,,Niikui kulli haardes väeti lind ma, Päikse küüsist verisena langen tema sulavhõõguvate jalge ette, palgel kauge tere." (,,Inimesed, kes on ammu möödas") Miski siin ilmas ei ole igavene. Kõigel on oma algus ja lõpp. Ka Traadi luuletuses ,, Inimesed, kes on ammu möödas" on kujutatud inimest väeti linnuna, kelle elutee lõpetab kull. Inimese elutee algab sünniga, kuid lõppu ei tea me kunagi ette. Me ei oska aimatagi, kes või mis võib meie elutee lõpetada. ,,Kui nende nimel kes siin on langenud aastatuhandete vältel rohtu nimetad rohuks puud puuks täidad oma kohust" (,, Kui nende nimel") Traat on oma loomingus suurt tähelepanu pööranud eestlaste minevikule, meie eluolule läbi aegade. Ta peab tähtsaks meie esivanemate saavutusi ning püüab seda oma luules ka rahvale edasi anda, et
Lauljate hääl oli ilus ja selge ja kõik oli ilusti kuulda.Kõik laulud õnnestusid väga hästi ja midagi halvasti ei läinud. Kõige erilisemaks tegi kontserdi see , et seal esines oma kool VKLG.Lisaks sain teada , et seal kontserdil esinesid ka mu vanema venna klassi kaaslased.Üks nendest oli kindlalt Ott Raa.Aga ma ei tea kas seal kontserdil esines kedagi meie klassist.Aga ma arvan, et ma nägin oma klassist ühte tüdrukut kelle nimi on Carmen Oroperg.MA ei tea kull kas tema perekonnanimi on õigesti kirjutatud. Selliseid kontserte võiks olla veel rohkem.Vähemalt paar korda kuus kuid see vist väsitaks nad ärä.Ettepanekud nii esinejatele kui ka korraldajatele oleks järgmine: TEHKE ROHKEM VKLG KONTSERTE!!! .Ühe kontserdi võiks teha meie linna Kubja lauluväljakul suve ajal. Kokkuvõtteks võin õelad,et Kontsert oli huvita ja meeldejääv.Sain lõpuks esimesel kontserdil ära käia ja esmamulje oli hea.Kontsert meeldis kuna
a) 1870 b) 1990 c) 1890 d) 1940 2. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, meeste kergejõustik ja...?I a) kaugushüpe b) korvpall c) 100m jooks d) male 3. 1802.aastal võeti taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse ka ratsutamine, vehklemine ning...? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895.a püstitas oma esimesed maailmarekordid kes? a) Johann Vaks b) Andrus Kivirähk c) Georg Lurich d) Jaan Mäe 6. Mis tänaval asub Eesti Spordiajaloo Selts? a) Mustamäe tee 100 b) Rüütli 15 c) Heinapuu 15c d) Sellist asutust ei olegi 7. Millal asutati esimesed spordiseltsid? a) 2000.a b) 2010a c) 1990a
näinud hästi. Muidu ma eriti näitustel ei käi, sest pole ka eaga. Fotod mulle meeldivad eriti loodusest ja loomadest, sellepärast ka selline valik. Mulle meeldis see näitus väga käisin lausa kaks korda seda vaatamas. Käin kindlasti ka edaspidi näitustel, see oli huvitav. Kuuendal "Pärnumaa foto" väljapanekul osalesid Aiki Leet-Teetlaus, Alisson Kruusmaa, Andreas Härm, Andres Ennok, Andres G. Adamson, Ants Liigus, Dan Kuisma, Eimar Kull, Ella Puliene, Frida Bergmann, Gerli Mägi, Gertu Timmusk, Grete Raspen Masing, Haide Rannakivi, Helen Tomson, Henn Soodla, Jaanika Sillat, Jaanus Saar, Janely Adler, Karin Klaus, Karl Adami, Kristin Nikolai, Margus Valt, Maris Puust, Mark Soosaar, Martin Absalon, Mati Luhtjärv, Meisi Volt, Mikk Pärnits, Ramo Tomingas, Rein Jürimäe, Rita Talisoo, Silja Mäetamm, Urmas Luik, Vaiko Edur, Valmar Valdmann ja Ülo Soomets.
Loominguline pärand mahukas hoolimata lühikesest elust. Kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Koorilauludele on iseloomulikud kontrastsed kujundid, vaheldusrikkad meeleolud, püüd laiahaardelisele, isegi sümfoonilisele arendusele. Muusikalukku on läinud ooperiga ,,Vikerlased" (1929). Tüüpiline rahvusromantiline ooper. Avalduvad noore helilooja hea dramaturgiatunnetus ja meloodiaanne. ,,Vikerlased" lavastas 1928. a Estonias Hanno Kompus, muusikajuht oli Raimund Kull. ooper ,,Vikerlased" (1928) sümfoonia ,,Elu" (1934) sümfoonia d-moll (1939)
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. ...
1. Miks utles Agamemnon Achilleusele: " Ajalugu maletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale!" ja kas tal oli oigus? Achilleus laks Trooja sodalastele vastu oma meestega ja ilma kuninga loata, jattes koik teised sodalased kaugele seljataha. Tema eesmark oli suuresti see, et ajalugu jaaks teda maletama ning temast raagitaks ka aastatuhande parast. Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad. Arvan, et Agamemnonil ei olnud oigus, sest inimesi maletatakse nende tegude pohjal, mitte selle pohjal kes neid juhib. 2. Kommenteeri Achilleuse lauset: "Jumalad kadestavad meid, sest meie oleme surelikud." Achilleuse sonul kadestavad jumalad surelikke sest surelike jaoks voib iga hetk olla viimane
Saaremaa Ühisgümnaasium Artur Alliksaar Referaat Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ELULUGU 4 2. LOOMING 5 2.1. „Nimetu saar“ 5 2.2. „Luule“ 6 2.3. „Päkesepillaja“ 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ 7 2.5. „Alliksaar mälestustes“ 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST 8 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 Lisa 1. Luulenäited 10 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ .10 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige pe...
ei segaks meie tood. Suutsime enda valdusesse haarata 8 inimest, kellest 4 olid naised ja 4 mehed vanuses 15-75a. Kuidas aga meie valitud Jogeva linna kodanikud Eesti vabariigi aastapaeva tahistavad, raakisid meile meie valitud inimesed. Purskkaevu juures istuv 60.aastane vanem harra, kelle nimeks osutus Arvid utles, et aastapaeva on koige parem tahistada kodus teleekraani ees koos vaikese peolauaga. Nelja teise inimese seas kolas samuti variant, et see paev on kull eriline ja tahtis, kuid see aasta tahaks lihtsalt monusalt, rahulikult ja koduselt olla. Liikudes edasi Jogeva Kultuurimaja juurde, kohtasime kahte nooremat neidu. Tutarlaps nimega Kerly(21.a), kelle haales oli kuulda veidi solvunud tooni vastas, et tema on kahjuks tool ning ohtupoolikul laheb vorkpallitrenni noortematele andma. Tema korval olev preili Meeri(18.a) selgitas, et tema magab kodus terve paeva, sest paev enne seda tuleb haiglast toolt koju ning 24-tunnine
Unt. r. 1975 Alustati vaatlusi Tõravere Observatooriumi ja Baltimaade suurima 1,5 m teleskoobiga. s. 19851999 oli direktoriks Tõnu Viik. t. 1999 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv. u. 2001 Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). v. 2002 Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. w. 2003 Jaan Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. x. 2003 Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. y. 2005 Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab
Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustest ning erineva kooli ja lavakogemusega. Lauljaid on peale kohalike artistide ka Venemaalt, Ungarist,
Mind ärge austage- ei iial iganes ! Liiv ilmselt arvas, et ta ei suuda teistele midagi anda ja inimestel ei ole vajadust tema järgida ning austada. Oma luulet laidab kirjanik väga tugevalt luuletuses Minu luule. Mu luule, sina oled kui haige tiivaga lind, kel kull ära kiskunud tiiva ja kellel haige ka rind. Lugedes Liivi üht luulekogudest, jäi mu silm peatuma pealkirjal ,,Lumehelbeke", mis tuletas mulle kohe meelde aega, mis veel väiksem olin. Kui oli vaja mingisugune luuletus pähe õppida, oli see just sobiv oma kergete riimide ja lihtsuse pärast. Kui sõnad meelest läksid, siis sai ikka omast peast veel juurde ka lisada, põhiline oli ikka tasa tasa.
MEIE TALVISED LINNUD NING LINNUTOIDUMAJA MEISTERDAMINE Kristjan Kull , Mart Somelar SisseJuhatus Linnud Eestis Linnud jagunevad kahte liiki: paiga- ja rändlinnud. Paigalinnud on harkas, nurmkana või puukoristaja Talvel võib kohata umbes 150 linnuliiki, kuid koduaias jääb see arv umbes 40 liigini. Talvitavate lindude loendused võimaldavad saada ülevaate populatsioonide seisundist ja suurusest. Toitumine Toitumise poolest jagunevad linnud nii sega- kui ka loomtoiduliseks.
"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult
Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena) tegelevad Rudolf Karelson, Margit Langemets, Urmas Sutrop ja Ene Vainik. Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile. Tartus ilmusid vihikud, süntaksist ilmus 1974. aastal ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I"
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ...
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks:
Väike-Maarja Gümnaasium Venezuela Koostas: Kristiine Kull Väike-Maarja 2009 Venezuela Riigi nimetus: Venezuela Bolivari Vabariik (Republica Bolivariana de Venezuela) Riigikord: presidentaalne vabariik Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km2 Rahvaarv: 24 287 670 (2002) Keel: hispaania keel Usundid: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja
Hera Zeusi naine ja õde, kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks. Sümboliks lehm ja paabulind Ares Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Sõdurite kaitsja Inimesed ei armastanud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda. Aphrodite ja Arese armastuse viljana sündis Eros Sümboliks oda, kull, koer Athena Zeusi tütar, tarkuse jumalanna Sündis Zeusi peast: pärastseda, kui Hepahaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastatud Athena. Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja Sümboliks öökull, madu, kiiver, oda Apollon Zeusi poeg, valguse-ja ennustusjumal, keda samastatud ka päikesejumal Heliosega Artemise kaksikvend Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu, eriti
Rahulik, ilus, lihtne KODUNE ÜLESANNE. ,,Võluflööt" ooper . võtad A4 lehe ja uurid ooperitest 1. Ruudustik, kes on tegelased? 2. Kus? Tegevuskoht 3. Mis uhtub? Sündmustiku pidepunktid, lühidalt 4. Millal? Tegevusaeg ja kestvus(nt. 18. Sajand, Itaalia väikelinn, poole aasta sündmused) 5. Miks? Autori eesmärk, mida autor üritab edasi öelda 6. Kuidas lõppeb? Lõpplahendus ,,Ooperiraamat noortele" Arnold Werner-Jensen Imbi Kull ,,Valmik ooperi süzeesid" 19. APRILL!!!!! + RETSENSIOON KUULAMINE. Ooper ,,Figaro pulm" Avamäng · Alguses valjem, mingi aeg läheb vaiksemaks ja siis jälle valjeneb Figaro aaria, mis pärineb esimesest vaatlusest · Eesti keeles · Mees laulab · ,,...Ei sa kanna siidirüüd..." · Tuntuim aaria sellest ooperist Ooper ,,Don Giovanni" Avamäng · Flööt, valjeneb, flööt..... · Heli läheb üles-alla-üles-alla Vahuveiniaaria e. Don Giovanni enda aaria
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9.ROOD Retsensioon Mary-Liis Kull 11.klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme 2013 Filmi ,,9.rood'' vaatasin ma Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis, vene keele tundide ajast. Filmi oli jaotatud mitmeks osaks, mistõttu vaatasime seda 3 tunni jooksul. Antud film tuli välja 2005
mägedes. Nad paiknevad aladel, kus lumiste talvede tõttu on kariloomadele heina tehtud. 20. sajandil jäid põllumajanduse intensiivistumise tingimustes paljud puisniidud kasutusest välja. Säilinud puisniitudest suurem osa asub Eestis, vähem on neid ka Tsehhis ja Rootsis. 20. sajandi lõpul hinnati Eesti puisniitude kogupindalaks kuni 8000 hektarit, millest umbes 60% võib pidada geobotaaniliselt ja looduskaitse seisukohast väärtuslikeks. (Kukk, T, Kull, K. 1997. ) Puiskarjamaad Kuigi maastikus on puiskarjamaad puisniitudega väga sarnased, on nende taimestik karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik puisniitude omast liigivaesem. Kariloomade erinevad toidueelistused, sõnniku mõju pinnase omadustele, ressursside ümberpaigutumine ja tallamine mõjutab oluliselt puiskarjamaade taimestikku ja muudab selle arengu sõltuvaks karilooma liigist ja isegi tõust.
Sakslased lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. Ja nüüd nõudis Hitler Stalingradi vallutamist. 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all, kuid Punaarmee suutis saksalsed saada piiramisrõngasse ja peale kaks kuud kestnud sõdimist nad kapituleeruma sundida. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda. Tagasilöök tabas sakslasi ka Aafrikas. Sakslased olid jõudnud kull Suessi kanali vahetusse lähedusse, kuid sellega olid nende jõud ammendatud. Kontroll Vahemere üle oli läinud liitlasvägede kätte, kes lasid põhja enamiku Sakslaste varustuskaravanitest. Novembris 1942 läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Saksa väed tagasi. Samal ajal maabusid Marokos ja Alzeerias USA väed ja võtsid Saksa ja Itaalia väed piiramisrõngasse. Mais 1943 olid nad sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud
IT ohud ja võimalused 9. klass Julius Air Kull Infotehnoloogia on 20. sajandi üks suurimaid leiutisi ja see areneb välgukiirusel. Kui eile oli mobiiltelefon tellise suurune ja pilusuuruse ekraaniga, siis on täna ta kõigest vineerplaadi paksune väike agregaat, millel on navigatsioonisüsteem, internet ja fotokaamera. 1998. oli google andmetel maailmas 26 000 000 kordumatut veebiaadressi. Aastal 2005 oli neid juba 70 300 000. Praegu on neid 1 000 000 000 000! Interneti teel saab absoluutselt kõike, mida hing ihkab
Canada Mary-Liis Kull KiNG 10.klass Basic information Area is about 10 million sq km Popluation is estimately 35 million people The country is bilingual (English and French) The National Holiday is Independence Day on July 1'st The capital is Ottawa and the largest city is Toronto Basic information Consists of 10 provinces and 3 territories Extends from the Atlantic to the Pacific and northward into the Arctic Ocean Shares land borders with the U.S Is a federal state, governed as a parliamentary democracy and a constitutional monarchy Canada comes from the word kanata, meaning village or settlement History The first inhabitants were the Inuits (Eskimo) First white man in the country John Cabot The French and British colonies settled the Atlantic coast in the late 15th century Later on, thousands of British colonists emigrated to Canada from the American colonies and the...
Parmlased Maria-Heleen Hiie EMÜ 2015 Parmlased • Kuuluvad teiste kärbeste ja kõikvõimalike sääskedega kahetiivaliste seltsi • Tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud vereimejad • Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki Välimus •Parmud on keskmise suurusega või suured (6–26mm) •Väliselt meenutavad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid •Iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad •Läbipaistvad või hallikad tiivad Eluviis • Tegutsevad vaid päeval, öösel poevad peitu • Aktiivsed maikuu lõpust septembri keskpaigani. Eriti palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel • Hea lennuvõime, võivad lennata toiduotsingutel kilomeetreid • Teadaolevalt on maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil Eluviis • Meelispaiga...
,,Ämbliknaise suudlus" Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja.Lavastuses osalesid ka Vanemuise sümfoon...
"Ajust inimeseni" Ajust inimeseni loengu viis läbi Jaan Aru, kes on Tartu Ülikooli teadur. Tema loeng rääkis ajust ja selle kasutamisest. Ta rääkis, kui keeruline aju tegelikult on ja siiani ei tea keegi täielikult, mis ajus toimub ja kuidas see üldse töötab. Ta rääkis, kuidas väga ammu ühe õnnetuse tõttu hakati inimetele tegema ajuoperatsioone, et aju taastada ja parandada, kuid need ei ole toiminud. Kuna inimaju on nii keeruline, siis on peaaegu, et võimatu muuta inimeste sellega, et lõikad ajust mingi nii öelda juhtmed läbi. Veel ta rääkis, kuidas inimesed mõistavad maailma erinevalt. Kui võtta kaks inimest ja panna nad vaatama ühte ja sama asju tõlgendavad nad seda erinevalt, kuna inimeste ajud funktsioneerivad erinevalt. Samuti rääkis ta, kui lihtne on manipuleerida väikeste laste mõttemaailmaga. Ta tõi välja seal näite, et kui anda lapsele kommikarp ja küsida talt, mis seal sees on vastas l...
1. TURUNDUSE ARENG JA PÕHIETAPID ARENENUD RIIKIDES 1.1. Turunduse eellugu Ajaloost teame, et Fuggerid saksa kaupmeeste ja pankurite suguvõsa 16.saj ja Rothschildid Lääne-Euroopa pankurite suguvõsa 18.-19.saj olid majanduslikult väga edukad just tänu mitmes regioonis asuvatele informaatoritele, kelle antud teave aitas võita ja edastada konkurente. Siiski tegemist polnud süstemaatilise turu-uurimisega, vaid lihtsalt infovõrguga. (Vihalem, 1997:6) Kaubakatalooge hakati USAs väljastama 1744. aastal (Vihalem, 2003:19). Turunduse ilminguid võib leida 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. ja USAs 1840. aastal. Põhilistele reklaamivahenditele kuulutustele lisandusid plakatid ning vaateaknad. Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse XX sajandi algust ja sünnimaaks Ameerika Ühendriike. Turu ja nõudluse uuringud olid tänapäevaga võrreldes muidugi pinnapealsed. (Vihalem, 1997:6) Märkimisväärsed aastad turunduse aj...
Ohuteguriteks sellele liigile on metsamajandusliik tegevus, tallamine, ehitustegevus, korjamine (eElurikkus, 2014). Järvestikus esinev järv-lahnarohi on püstiste lehtedega veesisene taim, mis kasvab liivase põhjaga selgeveelistes järvedes (Kukk, 2004). Järv-lahnarohtu ohustab kasvukoha eutrofeerumine. Roomav öövilge on üks vähestest Eesti käpalistest, kelle kasvukohaks on mets. Liik kasvab varjuliste okaspuu- ja segametsade samblavaibal ja kõdukihil (Tuulik, Kull, 2002). Ohuteguriteks on kasvukohtade kahjustamine. Keskkonnaregistri andmetel esineb Meenikunno looduskaitsealal roomavat öövilget viies kohas kaitseala lääneosas ja kasvukohad on kaitstud sihtkaitsevööndi režiimiga. Rüüt, kellest eelmises punktis juttu oli, on III kaitsekategooria liik. Seda liiki mõjutab negatiivselt laudteest tingitud häirimine. Häirimise vältimiseks reguleeritakse külastuskoormust. Lisaks
REFERAAT Bibian Luik HEIKI VILEP KELA I/AÜ Tartu 2008 Biograafia Sündinud 27.03.1960 Tartus. On (vaba)kutseline (laste)kirjanik, õppinud Tartu X Keskkool, EPA (elektrifitseerimine), TRÜ (matemaatika), TPedI (matemaatika)Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2003. Kuuluvus: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse instituut Ärijuhtimise eriala Mis on innovatsioon? Essee Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2013 Innovatsioon on tähendus, mis tänapäeval üha rohkem ja rohkem tähtsamaks muutub. Elame kiirelt muutuvas maailmas ning innovatsioonil on meie jaoks oluline roll kuna ta võimaldab teatud mõttes lühiajaliselt olla oma uuenduslikkuse tõttu liider mingis teatud valdkonnas. Olgu see siis mingisuguse omapärase ja seni nägemata toote näol, mõne ennenägematu
ja sellises liikumisviisis nagu õpetaja ütleb (või mõtlevad ise). 2. Tunni teema: Ringtreening pallidega paarides; Tunni eesmärk: viskamise ja püüdmisoskuse tunnetamine ja täiustamine erineva suuruse pallidega Sissejuhatav osa pallidega (osavus) LM. Harkikull pallidega (kullid paaris)- Mänguks on vaja vähemalt viite inimest ja suuremat mänguala. Hea füüsiline vorm ja kiirus tulevad kasuks. Mängujuht valib kulli. Kull hakkab teisi joostes püüdma, kätte saadud mängija peab harkis jalgadega seisma jääma. Need, kes pole kätte saadud peavad eest ära jooksma ning võivad kinnipüütuid päästa nende harkis jalgade vahelt läbi pugedes. Võitja on see, kes viimasena vabadusse jääb Põhiosa ringtreening pallidega (kõik tegevuses ja harjutusvara mitmekesine) koonused ringi jaamade tähistamiseks Lõpetav osa muusika mängib, lapsed liiguvad kui muusika peatub siis ühesuguste pallidega
Kaspar Kull 9b Fenüülketonuuria on sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni. Fenüülketonuuria on põhjustatud biokeemilisest kõrvalekaldest organismis. Haiguse põhjustab normaalses menüüs üks väga vajalikke aineid fenüülalaniin valgu koostises olev aminohape, mis terves organismis lagundatakse, fenüülketonuuria puhul aga mitte ning seetõttu hakkab ta organismis kuhjuma. Fenüülketonuuria on pärilik haigus. Geenidefekti ehk muutuse pärilikus informatsioonis on laps pärinud mõlemalt vanemalt. Kummalgi vanemal on kaks geeni, millest üks on haiguse kandja. Laps sünnib haigena siis, kui viljastumisel satuvad kokku just haigust kandvad geenid. See tähendab, et vanemad ise on terved, kuid nad kannavad endas haigusgeeni. Oht, et võib sündida haige laps, on sel juhul 25% tõenäo...
Meeleolusid, elamusi ja suhtumisi väljendas inimene kunstiliste vahendite abil. Selleks said ka mängud kui otsene elamuste ja rõõmu allikas, mis pani hetkeks unustama igapäevase elu raskused. Mängude tekkimist pole õige ainult ühele tegurile taandada. Ühelt poolt valitseb mängu ja tööprotsesside vahel kindel seos ja paljud mängud ongi tööprotsesside imitatsioonid, teiselt poolt ühendab mäng paljusid inimesi ühisele tegevusele, kusjuures igal osavõtjal võimaldab oma võimeid ja oskusi näidata. Eraldi saab kõneleda meeste ja naiste või segamängudest. Paljud puht-meeste mängud baseeruvad jõu ja osavuse näitamisel. Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ü...
Nimi Perekonnanimi 7. klass Harilik kukerpuu (Berberis Vulgaris) Referaat Juhendaja õpetaja Nimi Perekonnanimi Tartu 2010 Sisukord Lk 2 Sissejuhatus Lk 3 Omadused Lk 4 Kasvukoht ja tingimused Lk 5 Kasutusotstarve 2 Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks kukerpuu, sest see on väga mitmekülgne taim. Referaadi käigus soovin uurida põhjalikumalt kukerpuu otstarbeid, kasvutingimusi ja omadusi. Proovin leida vastuse küsimusele kas kukerpuu sobib Tartu Erakooli õuesõppeklassi. 3 Omadused Pikkus 2-5 meetrit. Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. V...
phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, lause keskmes on eldis ehk tegusna prdeline vorm (Aksel sb pirukat). Lauselhend- eldiseta snarhm, mille peasnaks on tegusna kndeline vorm, kige sagedamini nud-, tud-kesksna, des- ja mata-vrom (Ked pestud, istuti lauda).
d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer · Artemis o jahindus jumalanna o neitsilikuse kaitseja o sümboliks vibu · Zeus o peajumal o välgunool, kotkas · Poseidon o merejumal o kolmhark · Hades o allilma valitseja o kolme peaga koer · Hestia o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena
Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste või Siiri Koodres, Karmen Puis või Silvi vrait, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Maarja Mitt või Liisa Pulk. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Kontserdi tegi eriliseks minu arust näitlejate meisterlikkus. Osavõtjaid oli väga palju ja
sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 5 aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
