Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta ja Mükeene periood oli umbes 2000-1100 e.Kr. Kreetal ning kohati ka Mükeene saartel oli minoiline tsivilisatsioon, kuid see polnud levinud kõikjale Mükeenes. Kreeta ja Mükeene ühisjooni on palju, sest Mükeene kultuur võttis üle üht-teist Kreeta kultuurist ning seda sellepärast, et nad jäid oma ühiskonna- ja kultuuritasemelt kreetalastest maha. Lisaks ühisjoontele Kreeta saartel ja Mükeenes on neil ka palju erinevusi. Arheoloogiliselt jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega.
Minoiline kultuur Kreeta saarel Enne kreeklasi elasid Kreekas mingi teadmata etnilise päritoluga rahvad, st et kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Need rahvad juba varasest ajast hakkasid harima põldu ja pidasid ülemereühendust idapoolsete naabritega. Umbes 2000 eKr jõudis too rahvas tsivilisatsiooni tasemele ja sellest ajast hakkas Kreeka mütoloogia nimetama Kreetal tekkinud kultuuri minoiliseks ehk Minose kultuuriks. (See tuli sellest, et siis oli Kreeka legendaarse kuninaga Minose valitsemisaeg). Minoilist kultuuri (2000-1400 eKr) tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal. Sellel ajal kasutasid kreeklased savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda ja sp tänapäeval ei ole mingeid andmeid Kreeta saarest ega selle kirjandusest.
Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. MINOILISE ja MÜKEENE ERINEVUSED Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli kasutusel lineaarkiri. Kreetal kasutatud lineaarkirja A'd ei osata lugeda, Mükeenes kasutatud lineaarkirja B, aga oskatakse lugeda. Nii Kreetal kui Mükeenes olid olulisel kohal lossid. Kreekas tekkisid lossid linnast eemale, Kreetal aga lossi ümber. Kreekas olid olulisemal kohal jumalannad, Mükeenes austati ka naisjumalannaid, kuid peeti olulisemaks siiski meesjumalaid. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Arhailisel perioodil (VIII-VI saj e.K.r)
Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused ja sarnasused .Kreeka ajaloovaraseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk.Paljude ühisjoonte kõrval on Kreeta ja Mandri-Kreeka ühiskonnas ja kultuuris ka erinevusi. Seetõttu võib Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni jagada varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks Mandri-Kreekas.Kreeta ja mükeene kultuuri vahel on mitmeid sarnasusi ning erinevusi. Mükeene kultuuris olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. .Kreeta tuntuim loss oli Knossos, Kreekas oli selleks aga Mükeene. Mükeene oli kindlustatud loss mida on tuntud oma massivsetest kiviplokkides ja kindlustatud väravatega. Knossos aga oli kindlustamata
VARAJANE KREEKA Areng oli pikaajaline, sellese aega mahub Küklaadide meresõitjate tsivilisatsiooni tõus ja langus ning lossidekeskne Minose ja Mükeene kultuur. Need ühiskonnad panid aluse kaubateede võrgule ning kunstile, mis on tüüpiline hiljem kujunenud kreeka tsivilisatsioonile. See on eelajalooline periood, mille tähtsamad allikad on arheoloogilised leiud. Küklaadide tsivilisatsioonist järelejäänu ning Minoiline ja Mükeene tsivilisatsioon Kreetal ja mandri-Kreekas on kõige varasemad ja silmapaistvamad jäljed arenenud ühiskondadest Euroopas. Küklaadid Esimesed arenenud ühiskonnad, mille kohta meil on teavet, on Küklaatide tsivilisatsioon, mis kujunes välja umbes 3500 eKr. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal saavutas õitsengu 1700-1400 a eKr ja Mükeene tsivilisatsioon Peloponnesose poolsaare kirdeosas elas üle kõrgaja 1600-1200 a eKr.
El Greco El Greco oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Tema pärisnimi oli Domenikos Theotokopoulos, kuid teda tunti hüüdnime "El Greco" (kreeklane)all, mis viitas tema Kreeka päritolule. Ta sündis Kreetal 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614 Toledos. · 1560. Aastal läks El Greco Veneetsiasse, kus ta vaimustus Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. · Edasi siirdus ta Rooma, kus tundis, et ei leia õiget rakendust ja tema tööde suhtes oli itaallaste hoiak tõrjuv. · 1572 jõudsi kunstnik Hispaaniasse, kus ta armus Jeromina de las Cueva s'se . · 1577. a jõudis El Greco Toledosse, kus ta leidis
Vana-Kreeka Kreeta: U. 2000 aastat ekr. Jõudsid Kreeta saarel teadmata etnilise päritoluga rahvad tivilisatsiooni tasemele. (sama rahvas on ka kreeka põlisasukad). Tsivilisatsiooni tekke ajal valitses Kreeta saarel kuningas nimega Minos. Seetõttu nimetatakse Kreeta saarel tekkinud kultuuri tihti ka Minoliliseks (e. Minose) kultuuriks (2000-1400 a ekr). Kreetal oli kasutusel lineaarkiri A. Seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige kindlustamata lossid, mille eesotsas seisid preesterkuningad. Lossid olid ka peamised usukeskused ja poliitilise võimu keskus. Kõige tuntum loss Kreetal on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Laoruumid ja käsitöökojad olid nn. majanduskeskused. Savitahvleid kasutati majapidamisdokumentidena. Kreeta kultuuris puudusid relvad, kindlustused jm. sõjakad jooned.
Knossose palee Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. Jumalanna madudega Lüüramängija Vaas kaheksajalaga Küklaadidelt Skulptuur
Kreeta-Mükeene ajajärk on Kreeka ajaloo varaseim periood. Selles ajal kujunes tsivilisatsioon Kreeta saarel 3. ja 2. sajandi vahetusel eKr ja mõni sajand hiljem see levis ka Mandri- Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta ja Mükeene kultuuris ja ühiskonnas on palju sarnasusi, kui ka erinevusi ning seetõttu jaotatakse Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks, mis oli Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks, mis oli Mandri-Kreekas. Kiri oli tsivilisatsioonides vajalik ning mõlemas nii Kreeta kultuuris, kui ka Mükeene kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada. Mõlemad kirjutasid oma kirja savitahvlitele. Kreetlased olid välja arendanud oma lineaarkirja. Tänapäeva teadlased ei mõista Kreeta lineaarkirja. Mükeenes
tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. · Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. · Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. · Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Knossose loss tänapäeval Lossi rekonstruktsioon Seinamaalid
Ajalugu Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükeene periood u. 2000 – 1100 eKr Jaguneb: minoiliseks (2000-1500) ja Mükeene perioodiks (1500-1100) - Maa jagatud kuningriikideks, tähtsaim keskus Knossos. - kuningas Kreetal nii maine- kui usujuht, Mükeenes ka sõjapealik. - labrüss – kaksikkirves - labürint – kaksikkirve maja Minos – müütiline Knossose kuningas Zeus - P
Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega.Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid
laugjam, mistõttu just seal on mitmeid sadamad ja linnad. Kliima varieerub mõõdukast troopiliseni, suved on kuumad ja kuivad; talv on suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid. * * * Meie teadmised KreetaMükeene kultuurist põhinevad suurel määral muistsete legendide uurimisel ja arheoloogistel kaevamistel tehtud avastustel, mis algasid 1878. a. ja kestavad aina edasi. Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seonduvad märgid/sümbolid: · kaksikkirves Kaksikkirves lüüdia keeles labrys esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". · sõnnisarved
aga omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamendid on looduslähedased. Kreeta kunst on õnnelike inimeste kunst. Peloponnesose kunsti ehitismälestistest on silmapaistvaimad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Tirynsi linnud- selle jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. saj. vahel. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus on korrapärasem kui Kreetal. Kreetal polnud , aga Tirynsis leiti teistest olulisem, suurem, kesksem pearuum, pikergune saal. Müneene linn- Müürid olid nii võimsad, et neid peeti kükloopide kätetööks. Siit ka nimetus: Kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvatest kolmnurksetest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene kujutavas kunstis olid olulisemail kohal tarbekunsti esemed.
külastajaid. Hoopis teine pilt avaneb siis, kui mõnes tavernis keegi bouzuki välja võtab. Siis tantsivad nii vanad kui noored, sest rahvalikud tantsud kanduvad põlvest põlve, isalt pojale ning neid peetakse au sees. 4) Gramboussa saar. Kindlasti tasub ette võtta laevaretk Gramboussa saarele, kus on Kreeta kaunimad rannad ja ning mahajäetud keskaegne kindlus, imelise vaatega kogu ümbruskonnale. 5) Santorini saar on Kreetal pakutavate eksurisioonide pärliks, mis võlub oma vaatega. Paljud reisibürood pakuvad seal ka mõne tunnist eesti keelset ekskursiooni 6) Samaria mäekuru. Seiklushimulistel tasub minna jalgsimatkale Euroopa suurimasse kanjonisse Samaria mäekurru. 7) Kreeta õhtu. Minnakse kohlikku taverni veetma tüüpilist kreeta õhtut. Pakutakse kreeta köögi hõrgutisi ja veini. Taustaks mängib Kreeta muusika ja näeme kohaliku tantsu, võimalik on ka ise tantsu lüüa.
Tallinn 2014 Kasutatud kirjandus : · http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka- jumalad · http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus · lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.zeus Zeusi sünd ja lapsepõlv Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Väike Zeus kasvas üles Kreetal. Titaan Rhea ja Titaan Kronos Zeusi tee peajumalaks Kui Zeus kasvas suuremaks tõusis jälle päevakorda vastuseis oma isa, Kronosega
Referaat Zeus Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf (mõnedes allikates ka kits) Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes ,,noored mehed") kaitse all. (Fink 2000: 285)
Kosmos Kosmos on kreeka keelest tulnud sõna mis tähendab maailm, täpsemalt korrastatud maailm. Kosmose kui ilusa ja harmoonilise maailma vastand on kaos. Sõna kosmos tüvest tuletatakse eri teadusharude mõisteid: kosmogoonia, kosmoloogia, kosmograafia, kosmonautika, kosmobioloogia j a kosmeetika. Või mõisted kosmopoliit, kosmopolitism, kosmodroom jne. Teaduses: universum ehk maailmaruum, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Poliitikas: kõrgem riigiametnik Kreetal (s. o. isik, kes hoiab linnas korda). Enamasti kuulub 10-liikmelisse kolleegiumi, mis on valitav üheks aastaks. Kosmos, Bioloogias kõrgekasvuline erinevates värvitoonides korvõieliste sugukonda kuuluv perekond, mille tuntuim esindaja on Ameerikast pärit aia-ilutaim harilik kosmos (Cosmos bipinnatus). Filosoofias: alates Anaximandrosest, Pythagorasest ja Empedoklesesest maailmakord, univer sum.
Lasithi Maastik Omalos Nidha Mäed Koopad Psiloritis (2456 m) Diktaioni Lefka Ori (2452 m) Idaion Dikti (2148 m) Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal Banaanid Laimid Apelsinid Sidrunid Kreeka pähklid Oliivid Viinamarjad Dattlid Loomad Kri Kri Eeslid Lambad Koerad Kassid Karihiired Mägrad Keskonna probleemid Vee puudus Prügi Elumaa puudus Vaatamis väärsused Knossose paleed arheoloogiamuuseum Heraklionis Euroopa pikim
megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber. Atreus oli müütiline Mükeene kuningas. nn. Agamemnoni surimask Agamemnon oli Mükeene kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja
ZEUSI LAPSEPÕLV JA SÜND Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes ,,noored mehed") kaitse all. Zeusi sünni ja kureetidega on seotud järgmine müüt: Kui Zeus sündis oli oht, et tema isa
Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi.
Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi.
u 2400 Akadi dünastia asutamine. u 2000 Kreetas kujuneb välja minoiline u 2334 Sargon I rajab Akkadi impeeriumi, pealinnaks Agade tsivilisatsioon. Knossose palee ehitus. u 2300 Sargon I ühendab Mesopotaamia Püstitatakse Stonehenge. Kreetal võetakse lõunaosa linnriigid. kasutusele Egiptuse mõjutusega hieroglüüfkiri. Ahhaialased (esikreeklased) u 2193 Gutilased vallutavad Sumeri ja valitse- vallutavad Kreeka, allutades kohalikud
Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditao...
vaheldusrikas loodus ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Kreeta on väga huvitava ajalooga ning meeletult ilusa meremaailmaga saar. Saar asub Egeuse mere lõunaosas, liikluseks soodsas kohas, 100 km Peloponnesusest ja 170 km Põhja Aafrikast (kunagisest Kürenaikast ). Saare pikkus idast läände on umbes 260 km, väikseim laius 12 ja suurim 57 km, pindala 8261 km2 Saar on mägine ja asub seismiselt aktiivses piirkonnas. Kreetal on kolm suuremat keskust: Suurim on Iraklion, teine linn on Chania ning kolmas on Rethymnon.. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar . Kel Kreetal puhkamisest isu täis, võib põigata kõrvalolevatele saartele. Tuntuim neist on huvitava ajalooga ning Vahemere kaunimaks saareks peetav vulkaaniline Santorini. Saarel on erinevaid positiivseid ja negatiivseid omadusi : Plussideks on kindlasti kaunid rannad,
Zeus Grete Käen Zeus Zeus oli peajumal Jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal Päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt Teda kujutati piksenoolte ja tammepärjaga keskeas mehena Zeusi sünd Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Perekond ja armukesed Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema
Kreeta Asukoht Kirjeldus · Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus palmisaludest orgude ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Looduselamused · Kreetal ootavad teid unustamatud looduselamused ja kordumatud retked: näiteks 16 km pikkune jalgsimatk läbi saare lääneosas asuva Euroopa pikima ja väidetavalt ka kauneima Samaria kanjoni või Vai ranna kaunid palmisalud saare idatipus. Kreeka köök · Kreeka köögi hõrgutised, veinid ja kaasakiskuv muusika loovad eelduse õnnestunud puhkuseks. Kreeta on tuntud kohalike elanike sõbralikkuse poolest. Snorgeldamine
Vanaaja Kultuurist ja Olustikust Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbariteks.Hellenismi
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg
Kadrioru Saksa Gümnaasium KREEKA Saskia Sõrmus ja Liis-Beth Teedla Juhendaja- Marika Randma Tallinn, 2016 Kreeka ● Kreeka ajaloos kohtame hiilgavaid tsivilisatsioone juba ajavahemikul 3000-1000 eKr Minose kultuur Kreetal Mükeene kultuur Peloponnesesel ● Kreeka rahvast ühendas keel ja ühised uskumused. ● V sajandil eKr valitses see tsivilisatsioon Vahemere ääres kõigi teiste üle. Kreeka kaart Mükeene ● 2000. a paiku eKr asusid Kreekasse põhja poolt saabunud ahhailased. ● Nad elasid väikeste kuningriikidena. ● Mükeene oli neist kõige rikkam ja võimsam. ● XI sajandil eKr lõppes mükeene ajajärk. Arhailine ajastu ● Arhailine ajastu algab 1100. a eKr
Plaaniks seati revolutsioon Peloponnesosel, Doonau vürstiriikides ja Konstantinoopolis. 6. märtsil 1821. aastal puhkeski Alexandros Ypsilantisen juhtimisel ülestõus Doonau vürstiriikides, mis türklaste poolt koheselt maha suruti. Ülestõus aga motiveeris kreeklasi astuma türklaste vastu ning 17. märtsil kuulutasid Peloponnesose kreeklased Osmanite riigile sõja. Ülestõus levis üle Peloponnesose ning kreeklased vallutasid ühiselt Tripolitsa. Sellele järgnesid mitmed ülestõusud: Kreetal, Makedoonias ja Kesk-Kreekas, mis kõik türklaste poolt maha suruti. Kreekas ülestõusnud laevastik seevastu tegutses Egeuse merel türklaste vastu edukalt ning takistas neil lisajõudude toomist. 1822. ja 1824. rüüstasid türklased ja egiptlased Kreeka saari ning korraldasid elanike vastu tapatalgud. Neid sündmusi loetakse ka Lääne-Euroopa sekkumise ajendiks. 1825. aastal maabus Egiptuse valitseja poolt Kreekasse saadetud väejuht Ibrahim
Vaaraode kirstud (sarkofaagid) ja rikkalikud hauapanused on kadunud, kuna haudu rüüstati. 20.saj säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. EGEUSE e KREETA MÜKEENE KUNST – Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimnuga suurriiki. Väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks, kuid nende kultuuriline läbikäimine oli tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Egeuse mere saarte, Mandri-Kreeka ja Väike – Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreetal ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Sp. Räägitakse tihti ka Kreeka Mükeene kunstist. Kreetalased ei kindlustanud linnu ega rajanud linnuseid. Arvatakse, et nende religioonis oli esikohal viljakuse kultus. Kreetal polnud ka suuri templeid. Tõenäoliselt kujutavad jumalannad madusid käes hoidvate naiste figuurid. Kreetal olid võimul kohalikud valitsejad, kuid nähtavasti polnud võim nii suur, et valitsejaid portreekunstis jäädvustada
Anette Haidak EL GRECO Dominikos Theotokopulos 1541 Kreeta 7. aprill 1614 Toledo Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. El Greco sündis Kreetal. El Greco stiili peetakse. nii ekspressionismi kui ka kubismi eelkäijaks. Lapsepõlv ja perekond El Greco sündis 1541. aastal kas Fodele või Candia külas. Pärines jõukast linnaperekonnast, El Greco isaoli kaupmees ja maksukoguja. Tema emast ega esimesest abikaasast ei ole midagi teada. El Greco vanem vend Manoússos Theotokópoulos oli jõukas kaupmees ning veetis oma elu viimased aastad El Greco Toledo kodus. Elulugu 26 aastasena suundus ta Veneetsiasse Tiziani õpilaseks.
1990ndate keskel sisserännanud on eelkõige Aasia riikidest - eriti Pakistanist ja Bangladeshist. Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust naaberriikidega, ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile. Kuna riigi territoorium on mägine, on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Seega on suhteline tihedus osades paikades kõrgem. Kõige tihedamalt paikneb rahvastik Ateena ümbruses ning teistes linnades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuv Irákleio. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule, tihedam asustus on ka saartel. Vähe inimesi elab sisemaal, mägisematel aladel võib elada vähem kui 1-5 inimest ruutkilomeetri kohta. Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides, on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat, naistel 82,8 aastat. Lindos Rhodose linn Liblikate org
Kreeta saarte ja Mandri-Kreeka vahel. (1) Kujunes neoliitikumi- ja vase-kiviaegseist algeist pronksiaja kultuuriks ning avaldas mõju ka väljaspool Egeuse mere piirkonda. Näiteks Egiptuses, Süürias ja Palestiinas. (3) Kreeka-Mükeene kunsti õitseajaks loetakse 2000-1250 aastat e.m.a. Egeuse kunst jaguneb ehituskunstiks, tarbekunstiks ja kujutatavaks kunstiks.(3) Kreeta-Mükeene kultuur hõlmab III ja II aastatuhandel e.m.a. Kreetal arenenud Minose kultuuri, mis alates 16.sajandist e.m.a. avaldas tugevat mõju kultuuri arengule Kreeka mandrialal, ja sellest mõjutatud Mükeene kultuuri, milles keskused olid Kreeka emamaal. Hoolimata tihedatest suhetest teiste kultuuridega, eriti Lähis-Idaga, säilitas Kreeta-Mükeene oma iseseisvuse. (4) Kreeta ja Mükeene paleed ning linnad kajastasid poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist koondumust; oletada võib ka külade olemasolu ja neile vastavat tootmisviisi. 1900 alustas A
Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni ligikaudu 1 800 m) ja Egeuse mere idaosa saartel ning on kohandunud igal pool mujal riigis. Macchie ehk makii. Termin "macchie" ehk "makii" tähistab tihedat, vahel läbipääsmatut võsataimestikku, mis on üldjuhul 1,5-3,5 m kõrge ja kus kasvavad suures osas kõvalehised igihaljad liigid nagu iilekstamm (Quercus ilex), harilik maasikapuu (Arbutus unedo), kreeka maasikapuu (A.
Kaunistustega liialdamine. Üksikosade lõtv seostamine. Tubade maa kohakuti olevate ustega. Avamisel saab vaadata läbi kõigi uste (Villa Fannese) El Greco El Greco elas oma elu esimese poole Itaalias, mistõttu on tema looming tugevalt Itaalia tolleaegsetest meistritest mõjustatud, rohkem teatakse teda siiski Hispaania kunstnikuna. El Greco küpset stiili iseloomustab paljude erijoonte sulam kokkupuuted Bütsantsi kunstiga Kreetal ja Veneetsias, manerismi pikalevenitatud figuurid ja teravad värvid, elemendid Michelangelolt. El Greco El Greco hilisem stiil on tugevalt usulistest meeleoludest kantud, kuid originaalne ja kohati klaustrofoobiline väljenduslaad sokeeris alguses kirikumehi. El Greco kunst oli väga isiklik, mis väljendub hästi ka tema emotsionaalsetes ja hingelistes portreedes. El Greco kirglik maalimisviis on avaldanud mõju
Vana Kreeka Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõja...
Hommikul, kui pille- Riin ärkab saab ta aru, et kõik on teist moodi. Köögist ei kostu tavapärast juttu pominat ega kohvi lõhna. Esimest korda elus on Pille- Riinu vanemad riius, ta läheb kooli kuid miski jääb siiski tema hinge kipitsema. Õhtul tagasi tulles näeb ta, et kumbki vanem ei tule koju, ta ei oska midagi arvate ega teha. Asja uurides saab ta teada, et ema on läinud Kreetale. Ja isale firmasse helistades öeldakse, et isa ülemus on Kreetal. Ta saab aru, et Puravaik ja ta ema läksid koos Kreetale, kuna nüüd tagantjärele mõeldes leiab ta ema ja isa suhtes küll imelike asju. Ta saab oma sõbrannalt Triinult teate, et kas ta tuleks teda haiglasse vaatama. Selgub, et Triinu kasuisa oli pedofiil ja kasutas teda ära. Triin ei julgenud sellest kellelegi rääkida ega keegi ei saanud ka ise aru, et midagi valesti oli. Viimane kord, kui isa teda ahistas lõi Triin teda lillevaasiga ja läks ennast veenidest läbi lõikama
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
EGEUSE e. KREETA-MÜKEENE KUNST Egeuse meri oli sobiv koht laevaliikluseks, isegi kui laevad olid veel täiesti algelised. III aastatuhande lõpus e.Kr. oli seal kohati välja kujunenud mereline kõrgkultuur. Tugeva keskvõimuga suurriiki ei tekkinud, kogukonnad jäid iseseisvaks. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose ps. Asultetes, millest tähtsaim oli Mükeene. Kreetal polnud karta välisvaenlasi, kuni nende laevastik oli tugev, seega nad oma linnu ei kindlustanud. Nenede usuelu kohta pole palju teada, ilmselt oli esikohal viljakusekultus. Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et neid jäädvustada portreekunstis. Kreeta ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada)
Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta. · Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kliima jaguneb kolmeks: Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuur jõuabharva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetal. Kõrgmäestikuline kliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne- Makedoonias ning Peloponnesose keskosades naguAhhaia, Arkaadia ja osa Lakooniast). Parasvööde levib nii Kesk- ja Ida-Makedoonias kui ka osadel Traakia aladel nagu Komotini, Xanthi ja Põhja- Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved. · Kreeka osaleb paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes, tähtsaimad neist on:
2. Vahemere keeleteadus Egiptuses leiutati piktograafiline kiri, sellest arenesid süllaabilised kirjad, neist omakorda kujunes Kreekas välja tähestikuline kiri. 3. Kreeka-ladina keeleteadus 3. sajandi lõpust eKr kuni 4. sajandini pKr moodustasid Kreeka ja Rooma ühe poliitilise ja kultuurilise terviku. Poliitiliselt olid roomlased kreeklaste isandad, ent kultuuriliselt oldi kreeklaste õpilased. 4. Kreeka keeleteadus Lineaarkiri A oli kasutusel u 2000 aastat eKr Kreetal, aga ka mujal; tõenäoliselt süllaabiline ja ideograafiline; täielikult desifreerimata. Lineaarkiri B kasutusel pärast lineaarkirja A alates 15. sajandist eKr samuti Kreetal; süllaabiline koos logogrammidega; desifreeriti 1952. aastal. Koinee kreeka muutuv ja rahvaid ühendav ametikeel, mis vastandub Homerose eepilisele keelele; algselt atika murre. Platoni ja Aristotelese ajal tähendas grammatikós kirjatähtede tundmist. Stoikud (4. saj eKr) eristasid filosoofia seast keeleteaduse;
Kunstiajalugu Kreeta-Mükeene 2000-1000 a e.Kr Kreeta-Mükeene sambad ahenevad allapoole ning on toonilt tumedamad. Fresco(fresko)-maalimine märjale krohvile. Kunst kujutab väga palju MEREELU, loodust, mänge, õukondlasi. Ei oska võlvida. Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju losse, millest suurim on Knossose palee Kreetal. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesugustest ruumidest, mis asusid korrapäratult ümber suure neljanurkse keskõue. Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni
istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierapetra istmosesse plaanitud rahvusvahelise lennuvälja rajamist, et suvel turiste ja talvel tomateid sõidutada. Teised kaks rahvusvahelist lennuvälja Kreetal asuvad Herakleionis ja Chanias. Väljakaevamisi alustas ameeriklane R.B. Seager (1903, 1906), jätkas N. Platon (1953), A.A. Zoïs 1970-82, 1990) ja need kestavad siiamaani. Vasilikit (nagu ka Myrtos) on erinevalt interpreteeritud. Nn "Mäetipu maja" peetakse hilisminose palee lihtsustatud vormiks. SE nurgas asub nn "Punane Maja", mis pärineb varaminose IIB1 perioodist. Vasilikis kohtab
Thetise'le ja Eurynome'le ehteid . Tasapidi valmistas ta suuremaid asju ja tema kätetööks sai tool ,millega ta plaanis oma emale kätte maksta .Ta kinkis tooli emale ,mis ka Herale väga meeldis ,kuid ta ei saanud toolist enam tõusta .Paljud jumalad proovisid teda sealt vabastada kuid asjatult .Lõpuks vabastas Hephaistos ta sealt tingimusel ,et ta võib jääda Olümposele . Niisiis saigi Hephaistos Olümposele elama ja abiellus Aphrotitega . Zeus oli Kronose ja Rhea poeg kes sündis Kreetal. Zeus oli ainuke laps keda Kronos alla ei neelanud tänu Rhea kavalusele .Rhea andis Kronosele hoopis mässitud kivitüki mille Kronos alla neelas. Nii jäigi Zeus elama.Ja temast kasvas taeva pikse ja vihmajumal . Peagi tõukas ta isa troonilt, nagu oli teinud Kronos oma isaga .Zeusist sai peajumal Olümposel. Pealeselle on ka teada ,et Zeus sekkus meeste ja naiste ellu .Ning tal endal oli tohutu seksuaaliha ,sellega kaasnes palju petmist .Ja sellele omakorda järgnes rohkelt lapsi
Üheks populaarsemaks motiiviks, mida armastati kujutada oli viljakust ja elujõudu kujutav sõnn, kellest noormehed üle hüppavad. Kreeta kunsti üheks hiilgavamaks osaks on keraamika, millest kuulsamad on vaasid, kus on kujutatud mereloomi ning neid vaase võrreldakse lausa akvaariumiga. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks oli pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja kogu loodusele. Peloponnesose poolsaarel arenes mõnevõrra teistsugune kunst, kui Kreetal. Kogu kunsti mõjutasid sissetungid võõraste suguharude poolt, mis muutis nii elu, kui ka kunsti karmimaks ja sõjakamaks. Arhitektuuris on kõige silmapaistvamateks saavutusteks kindlustatud lossid ja linnamüürid. Kuulsaim säilinud linnus on Tirynsi, mille varemed avastati alles 19. ja 20.saj vahetusel. Erilist tähelepanu köidab linnust ümbritsev hiiglaslikest kiviplokkidest laotud ringmüür. Tirynsi linnuse lähedal asub Mükeene linn. Ka seda linna ümbritseb kivipankadest
haavad jätab. Ajakirjanikel pole lihtsalt aega erinevate allikate kontrollimiseks, vaid viib kuuldu inimesteni ja laseb neil tõe olemasolu hinnata. Need, kes lugu usuvad, võtavad piinamise rolli endale ja kirjutavad halvustavaid kommentaare või lähevad tänaval juurde ja hakkavad aru pärima. Kuigi meedia ohvriks on paljud langenud, siis tuleb ette ka lugusid, kus ajakirjandus avalikustab tegeliku süüdlase. Heaks näiteks on riigikogu liige Jaanus Rahumaa, kes eelmine aasta oma Kreetal olevat maja ei deklareerinud, kuid mille meedia avalikustas ja mehe oma seaduse rikkumist üles tunnistama sundis. Vaevalt tulevikus olukord muutub, pigem sunnib konkurents veelgi kiiremini ja pinnapealsemalt tegutsema. Midagi on selles maailmas samaks jäänud - alati tuleb tõtt rääkida. See on ainuke viis kahjude minimaliseerimiseks ja oma maine taastamiseks. SAADA MEILILE. Aitäh!!!!!
Kas ja kuidas mõjutab Kreeka riiki ränne- See kasvatab Kreeka rahvaarvu, muudab rahvastiku soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ja ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Suureneb ka tööjõud. ASUSTUS Pealinn- Ateena Suuremad linnad- Ateena, Thessaloniki, Patras, Iraklio Rahvastiku paiknemine riigi piires- Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuv Irákleio. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule, tihedam asustus on ka saartel ja seda kõike vanast ajast. ASUSTUS Linnastumisega kaasnevad probleemid- Kui tööstused kolivad linnadesse, siis see tekitab palju transpordiummikuid. Tekib saaste.Linnades on palju kodutuid. Linnadesse tulevad maalt tööta jäänud inimesed. Rahvastikutihedus Linnas elavate inimeste osakaal ja linnastumine on 78% sellepärast, et enamus inimesi elab kas rannikul või saartel. KASUTATUD ALLIKAD https://et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
