Samapalju vett tuleks ka igikeltsast. (Universum 1997: 220) 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil Olympos Mons: suurim mägi päikesesüsteemis, mis on ligi 24 kilomeetrit kõrge. (vt joonis 1. ) Tharsis: Suur kühm, mille kõrgus on 10 kilomeetrit ja läbimõõt 4000 kilomeetrit. Valles Marineris: Kanjonite süsteem, mis on 4000 kilomeetrit pikk ja 2 kuni 7 kilomeetrit sügav. Hellas Planitia: Kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater, mis on 6 kilomeetrit sügav ja selle läbimõõt on 2000 kilomeetrit. 7 2. Uurimuslik 2.1. Kas Marsil on elu? Marssi on pikka aega peetud planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimede kasvuga. 1950-1960-ndatel ja varemgi arvasid mitmed teadlased, et Marsi mered on kaetud samblike,
Kuu kraatrid 6 Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17 000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel asub Kuu nähtava külje suurim kraater Clavius, mille 6600 meetri kõrguste vallide vahekaugus ulatub kuni 235 kilomeetrini. Pikka aega käis vaidlus kahe erineva kraatrite tekketeooria pooldajate vahel. Ühed väitsid, et need on vulkaanilist päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks meteoriitide põrkeid. Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on
KILPVULKAAN KIHTVULKAAN TEKE Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest väikese viskoosusega basaltsest rikastunud ning märgatavalt magmast suuremaviskoosusega. KUJU Lame mägi maapinnast kõrgem, ilma Kõrge nagu mägi, terava tipuline kus kraatrita, purskeid ei toimu vaid on kraater ja toimub purse. laava voolab mäe lõhedest välja. PURSKE Hästi liikuv magma, mis voolab Vaevaliselt voolav magma. Magma ISELOOM suhteliselt rahulikult maapinnale, tardub juba vulkaani lõõris, valgub pikkade laava vooludena moodustades seal nn laavakorke, laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani mille alla kuhjuvad kuumad gaasid. koonuse
juba üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. 400-800 eKr langes Saaremaale Asva linnusasula lähedale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. [redigeeri] Muinas-Eesti Next.svg Pikemalt artiklis Muinas-Eesti Kumnast leitud ehted. 1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel loodi maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas. Viikingiaega 8.11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030. aasta paiku vallutas Vene suurvürst Jaroslav Tark
see planeedil siiski olemas. Kuid et asjas kindel olla, tuleks laskuda Marsi pinnale. Seitse aastat on kaks kulgurit Spirit ja Opportunity Marssi uurinud ja leidnud ka tõendeid vee olemasolu kohta. Näiteks leidis Opportunity jälgi Meridiaani platool kunagi asunud soolveejärvest. Ka on mõnes kohas leitud nõrgalt väljajoonistatud lainejälgi. Opportunity sõsarkulgur Spirit maandati omal ajal Gusevi kraatris, sest kosmosest kogutud teabe põhjal arvati, et see suur kraater oli kunagi täidetud veega. Kuid Spiritil tuli sõita mitu kuud kuivadel vulkaanilistel kivimitel, enne kui see leidis paarist künkaahelikust tõendeid minevikus valitsenud niiskemate tingimuste kohta. Õnneks suutis ta teha seda enne, kui need künkad lihtsateks liivakuhilateks oleksid muutunud. Vett otsitakse nii innukalt seetõttu, et paljud teadlased peavad vett elu elltingimusteks. Kuid Spirit ja Opportunity ei ole mõeldud elumärkide otsmiseks.
Vulkaani kuhik koosneb tardunud laavast, tuhast ja kivimitükikestest. Avavust mille kaudu magma maapinnale liigub nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmakoldest magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv. Kilpvulkaanid toituvad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magamast. Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Mauna Loa, Mauna Kea Hawaii saarestikul; ka Islandil Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast.
Aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem, mis tõi sagedasi konflikte. Kujunesid omavahel võistlevate aristokraatide sõpruskonnad. Suurel määral aitas sõpruskondi liita ühised kodused pidusöömingud sümpoosionid. Külalised kogunesid sõpruskonna liikme majas andreionisse (meeste ruumi), kus heitsid lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Ruumi keskel oli laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sümpoosionidel tehti tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle, kanti ette vastloodud luule- ja proosateoseid. Sport Ilusat lihaselist keha hinnati peaaegu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Kreeklased sportisid alasti, seetõttu nimetati spordiväljakuid ja hooneid gümnaasionideks (alasti oleku koht). Tähtsaimaks spordivõistluseks kujunesid olümpiamängud.
Tuuletekkelised pinnavormid *Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub, tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited *Mandriluited ja rannaluited. Rannaluited: Nt. Narva-Jõesuus, Nõval Mandriluited: Nt. Võrtsjärve nõos, Alutagusel Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks?
18.09.2007 10:51 Peruu maapiirkonda langes nädalavahetusel meteoriidile sarnanev objekt, mis jättis endast maha kümnemeetrise läbimõõduga haisva kraatri, vahendab Reutersi videolõik. Boliivia piiri lähedal asuva küla elanikud nägid enda sõnul pärastlõunal taevast langemas heledat objekti, mis maandus suure kõmakaga. Esiti arvati, et tegemist oli lennukatastroofiga. Mitu tundi hiljem jõudsid sündmuspaigale ka ametivõimud, kelle hinnangul oli taevast langenud hoopis meteoriit. Kraater on täitunud keeva vedelikuga, mis sisaldas erinevaid kemikaale, sealhulgas väävlit. Teadlased kavatsevad edasi uurida, millega täpselt tegemist oli. Keegi teadaolevalt intsidendis vigastada ei saanud. Küll aga tekitas inimestel tervisevaegusi hais, mida kraatrist eritus, põhjustades iiveldust ja peavalu, vahendas AFP kohaliku tervishoiuametniku sõnu. Seiste politseinikku viidi haiglasse. Salapärane kraater asub Desaguadero regiooni Puno piirkonnas. Selle ümbert leiti hiljem ka
aastal veel kuus kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Üllataval kombel ei olnuki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane,vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.[3;6] Pilt9. Neptuun - 25 - KOKKUVÕTE
Mandriluited Alutagusel, vanad rannaluited Rannaluited Suurimad NarvaJõesuus, KeilaJoal. Luitetüübid: Vallluide kõige tavalisem, valitsevate tuulte suuna piklikud.Häädemeeste Parabool e. mõrdluide kujuneb vallluitest luite keskosa edasi liikumisel.Peipsi 14. Kosmogeensed ja muud pinnavormid, näited. Meteoriidikraatrid on meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Eesti suurim on Neugrundi kraater, Osmussaare ja Pakri vahel. Raskusjõutekkelised pinnavormid järskudel nõlvadel ja oruveerudel variseb murenenud kivimmaterjal raskutungi mõjul allapoole ja nii tekivad kadpinnalised kuhjatised rusukalded. Biogeensed pinnavormid on kujunenud elusorganismide toime. Kõige tuntumad fütogeensed pinnavormid mitmesugused sootasandikud. Zoogeensed pinnavormid sipelgate kuhilpesad, kopratammid, loomarajad jne.
..40°). Aluselise koostise ja sellele vastava mineraalide sisalduse tõttu on slakikoonused tumedat värvi. Vulkaaniline materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja struktuuriga. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel, moodustades nn parasiitkoonuseid, mis toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist. Slakikoonuse tipus on kausisarnane kraater. Maailma kuulsaim slakikoonus on ilmselt Parícutin. 18 Startovulkaanid: gaasiderikka (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid. Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid. Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid. Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid. 78. Lõhevulkaanid, nende paiknemine ja purskestiil.
üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. 400–800 eKr langes Saaremaale Asva linnusasula lähedale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. 9.2. Muinas-Eesti 1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel moodustusid maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas. Viikingiaega 8.– 11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030. aasta paiku vallutas Vene suurvürst Jaroslav Tark Kagu-Eesti ning rajas eestlaste Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ning asula
keskpaik) ja leoniide (novembris), siis võib ühe tunni jooksul loendada tuhandeid meteoore. Meteoriidid on sellised meteoorsed taevakivid, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ning jõuavad seetõttu maapinnale. Igal aastal langeb Maale sadu tonne meteoriite. Suurimate meteoriitide kokkupõrked maapinnaga võivad tekitada suuri Maapinnale suuri löökkraatreid ja ökokatastroofe. Tuntuimad meteoriidikraatrid on Kaali (Saaremaal) ja Arizona (USA); suurim on arvatavasti Vredefort’i kraater, mille läbimõõt on ca 300 km ning mis tekkis arvatavasti umbes 2 miljardit aastat tagasi kokkupõrkel objektiga, mille läbimõõt oli 5 … 10km. Eksoplaneet või ekstrasolaarne planeet, on planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht. 22. juuli 2014 seisuga on avastatud üle 1800 eksoplaneedi, mis omakorda moodustavad vähemalt 1100 Päikesesüsteemi laadset planeedisüsteemi. USA kosmoseagentuur NASA saatis 2007
Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb detail eelkuumutada temp 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse ahjus temp 675...700 C° ning jahutatakse ahjuga aeglaselt tempini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus. Keevitatakse kitsaste vallidena ja lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temp alla 5 C° ja tõmbetuule käes. Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse mitme läbimiga. Vältimaks pragusid tuleb kuumutada temp 100...350 C°
fumaroolid – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas termid – pideva joana maapinnale voolavad kuumaveeallikad geisrid – perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist salsid e. mudavulkaanid – mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (nt. vulkaaniline tuhk, savi) muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust kas purskub või voolab rahulikult üle kraatri serva tsunami – maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Jaapani keeles tähendab „tsunami“ lainet või laineid sadamas Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest.
omaduste ja leviku põhjal kihtvulkaanideks ja kilpvulkaanideks. Avavust, mille kaudu magma maapinnale liigub, nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv. Maailmas on loetletud umbes 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivsed. Aktiivsuse järgi jaotakse vulkaane kolmeks: o Aktiivsed vulkaanid on sellised vulkaanid, mis purskavad teatud kindla ajavahemiku järel. o Kustunud vulkaanid on sellised vulkaanid, mis inimese ajaloo jooksul ei ole kordagi pursanud.
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusob...
Tähtsaim ruum aristokraatlikus majas oli külalistetoa otstarvet täitev andron (meeste ruum). See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad. Seejuures ei piirdunud koosviibijad sugugi ainult teiste poolt pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid.
Kuumutamise võimsust reguleeritakse suudmiku kaldenurga “a” muutmisega keevitatava detaili pinna suhtes. Nurga suurus oleneb keevitatava metalli liigist ja paksusest. Keevitamist alustatakse suure kaldenurgaga (risti), sest see soodustab metalli kiiremat kuumenemist, seejärel vastavalt metalli kuumenemisele vähendatakse kaldenurka kuni detaili antud paksusele. Keevitamise lõpetamisel tuleb aga kaldenurka hakata järk-järgult vähendama, sellega täidetakse paremini kraater ja väldime metalli ülepõletamist. Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda -- vasak- ja paremsuunalist keevitamist. VASAKSUUNALINE keevitamine toimub paremalt vasakule, (vasakukäelistel vasakult paremale). Keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. Kasutatakse öhukeseseinaliste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Õmblus on hästi nähtav ja saadakse hea väljanägemisega. Eelised:
Tähtsaim ruum aristokraatlikus majas oli külalistetoa otstarvet täitev andron (meeste ruum). See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad. Seejuures ei piirdunud koosviibijad sugugi ainult teiste poolt pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid.
lagendiku, kiriku, kellatorni ja kadakavälja. Ja kummaline küll, selle vaikuse energia tunne ei jäta meid edasise teekonna jooksul kordagi maha. Me sõidame Odalätsi pühade allikate juurde ja naudime nende neitsilikku looduslikku asetust. Vaatame ära Undva kotkapesa ning sõidame Kaali meteoriidikraatri suunas. Ei ühtki autot ega inimest, ainult tumepruun lammas sammumas majesteetliku rahuga mööda maantee kesktelge. Kaali kraater on monumentaalne. Räägitakse, et kui meteoriit 7500 aastat tagasi siia kukkus, jälgis selle lendu kogu Euroopa. Kukkudes moodustus ümar järv ning meteoriidi killud ümbritsesid teda kui planeedid päikest. Ka Saaremaa hilisemad maalinnad said selle astronoomia osadeks. Räägitakse, et meteoriit sisaldas tundmatut metalli ja taevalikku informatsiooni. Alates sellest ajast peetakse Saaremaad pühaks saareks ja seda on ta tänaseni.
Neil materjalidel on väike kôvadus ja elektrierosioonikindlus ning nad on kallid. Seepärast kasutatakse neid vaid nôrkvoolulülitites ja liikuvates kontaktides (mitmesugused kontaktorid, käivitid, releed, komandoaparaadid jt). Neilt nôutakse väikest ja ajaliselt stabiilset kontaktitakistust, suurt korrosiooni- ja elektrierosioonikindlust ning minimaalset materjali ülekannet kus peale teatud arvu sisse- ja väljalülitust moodustub kontaktpaari katoodil kraater ja anoodil koonus, mis vôib tekitada lühise. Nad peavad olema, ühelt poolt, piisavalt tugevad ja elastsed, teiselt poolt, piisavalt plastsed. Madalate pingete tôttu on väga oluline väike kontaktitakistus, kuna vastasel korral vôib vooluahel mitte lülituda. Legeerivate metallide (Ni, Zr) lisamine hôbedale suurendab tugevust ja kôvadust vähendamata oluliselt materjali elektrilisi omadusi. Vase baasil elektrikontaktmaterjalide kulumiskindlust tôstetakse niisuguste
selgelt eristuvad, näiteks Lääne-Saaremaa, Sõrve, Jõhvi, Tõstamaa-Varbla, Kõpu. Huvitav Pinnavormid jaotatakse tekke järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kosmogeensed tegurid mõjutasid maa pinda selle tekke ja arengu etapil. Need on näiteks meteoriidikraatrid. Tuntuimad kraatrid asuuad Eestis Saaremaal Kaalis, Hiiumaal Kärdlas, Põlvamaal Ilumetsas ja muud. Eesti suurim ja vanim, Neugrundi kraater, asub Osmussaare ligiduses meres. Hiljem lisandusid geogeensed mõjutused, näiteks mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid, oosid, tuule mõjul luited, vee toimel kaldajärsakud, pangad, ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
