Puitu on pikka aega kasutatud kui ehitusmaterjali, kuid arenennud tehnika, tööstus ja kaubandus on teinud puu kaubaks, mis valdab maailmaturu. Mainimata ei saa jätta, et puitu kasutatakse paberi tootmise tarbeks. 7 Kokkuvõttes saab öelda, et mets kui elukeskkond on oluline neljal põhjusel: majanduslikul, sotsiaalsel, ökoloogilisel ja kultuurilisel. 6 Hendrik Relve. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel642_617.html 7 O. Daniel "Mets ja metsandus Eestis." Koostaja Veljo Rummel. Kirjastus Ilmamaa, 2001. Lk 45-52. KASUTATUD KIRJANDUS 1. O. Daniel "Mets ja metsandus Eestis." Koostaja Veljo Rummel. Kirjastus Ilmamaa, 2001. 2. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskk onnastrateegia.pdf 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel642_617.html 4. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel649_617.html 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/12790553 6. www.epl
4 Valgele paberile vormistatavad dokumendid Asutusesisene kirjavahetus, dokumentide projektid/eelnõud, ühisdokumendid, st kui dokumendile kirjutavad alla kahe või enama asutuse esindajad ja juhendid. 2.4.5 Ümbriku vormistamine Asutusest väljasaadetavatele ümbrikutele peab märkima asutuse andmed. 2.5 Rekvisiitide vormistamise nõuded Dokumente koostavad ja vormistavad töötajad, kelle töövaldkonda teema kuulub. Kõikidele asutuses koostatud dokumentidele peab olema märgitud dokumendi koostaja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber. Haldusdokumentide vormistamise nõuded on täpsemalt kajastatud Dokumentide vormistamise juhendis. 2.6 Dokumentide vormistamise nõuded Dokumentide vormistamise nõuded on kajastatud Dokumentide vormistamise juhendis. 2.7 Pitsatid ja templid Pitsatite ja templite tellimise õigus on vastava valdkonna juhil või tema poolt määratud vastutaval isikul. Templite tellimise õigus on teenistuse või osakonna sekretäril/assistendil ja
ning muutke resolutsioon 640x480 peale video ja heli sünkroniseerimiseks. Pärast sünkroniseerimist, valige ühe võrra kõrgem resolutsioon. Kui viga tekib uuesti, minge madalama resolutsiooni peale tagasi. Täiendav abi Koostaja andmed · Koostaja o ÕPILASE_NIMI · Kursus o KURSUSE_NIMI · Kool o KOOLI_NIMI · Antud teema o Kasutusjuhend veebikaamera kohta · Aine o Tehniline dokumentatsioon · Juhendaja o ÕPETAJA_NIMI Lisainfo Lisainfo leiate kas rakenduse abimenüüst, kasutades kiirklahvi F1 või aadressilt http://www.hp.com/support/. Korduma Kippuvad Küsimused K: Milline on USB-port? Neid on seal arvuti taga mitu erinevat.
Tabeli poolitamisel peavad aga tabeli veerud ning tulbad ja päis olema teisele lehele üle kantud, tagades sellega loetavuse. Tabelis esitatud andmed tuleb alati siduda töö tekstiga. Tabel paigutatakse võimalikult lähedale sellele tekstilõigule, kus tabelile esmakordselt viidatakse. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et ebapiisav on fraas „tabelist on näha”. Kuna igasse tabelisse koondatud andmed võimaldavad teha väga erinevaid järeldusi, siis peab töö koostaja (pretendent) igal juhul tekstis (verbaalselt) esitama selle mõtte või seisukoha, mida tabelist kõnealuses kontekstis „on näha”. Tabelid pealkirjastatakse ning nummerdatakse araabia numbritega. Kui tabeleid on vähem kui 10 tk siis toimub ühtne, tööd läbiv nummerdamine. Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis
koostamisele. 1.Platsil kasutatav hinnateave on teises formaadis kui eelarvestaja hinnateave Tööjõu ja materjalide kulude arvestust peetakse ehitusplatsil ja neid andmeid kogutakse palkade maksmiseks ning materjalide arvestuseks, aga ka tööde jälgimiseks platsil ja lepingu juhtimiseks. Need eesmärgid määravad ära ka kasutatavate kirjete vormi, mida ei saa aga kohandada sellega, kuidas eelarve koostaja koostab eelarvet: töövõtja kulude grupeerimine tööde lõikes ei iseloomusta täielikult tehtud tööga seotud kulusid. Tegelik tagasiside eelarve koostajale on väga üldine (" ... selle lepingu puhul krohvitööd veidi venisid ... "). 2.Tööjõu tootlikkus objektidel on väga erinev Kui aga siiski oleks võimalik siduda platsil tekkivad andmed tagasisidena eelarve koostajale, pole neil suurt väärtust
SISUKORD 1.Piduliku menüü kirjeldus............................................................................................................ 1 2.Menüü....................................................................................................................................... 2 3.Kalkulatsioonikaardid................................................................................................................. 3 1.Mahe brokkolipüreesupp........................................................................................................ 3 Tehnoloogiline kirjeldus......................................................................................................... 4 2.Kanafilee riisi ja aedviljadega................................................................................................. 5 Tehnoloogiline kirjeldus...................................................................................
EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa1: Kiri eesmärk, käsitlusala, elementide kirjeldus. Dokumendielemendid(kiri) Adressaat (isik kellele kiri suunatud- K, e-kirja puhul- S), aadress (adressaadi siseandmed- S, e-kirja puhul- K), allkiri (omakäeline allkiri- V), allkirjastaja (K), autor (sisu eest vastutav isik- K), kasutusmärge (V), kontaktandmed (autor- K, e-kirja puhul- S), koostaja (dokumendi kavandi ettevalmistanud isik- S), kuupäev (dokumendi valmimise kuupäev- K), Lisaadressaat (V), lisamärge (V), logo (S), pealkiri (K), seosviit (V-vastuskirjade puhul), tekst (K), viit (V). Dokumendi vormielemendid-ehk informatiivelemendid moodustavad dokumendi vorminugu. Paljud dokumendi elemendid on ühised enamusele dokumentidele( pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne) 9 Standard EVS 882-1-2006. Meie rahvustandard. Dokumendielemendid ja
Essee Demokraatlik ning mittedemokraatlik riik ja nende vahe Koostaja: Klass: Demokraatlikus riigis on alati kõrgeim võim rahval, kes valivad endale esindajad parlamenti ja parlamenti saanud poliitilised parteid(erakonnad) moodustavad valitsuse, parlament valib veel omakorda presidendi, aga mõningates riikides valib presidendi ka rahvas. President on tavaliselt rahva esindaja teistes riikides kuid ta omab ka veto õigust st. ta on võimeline kehtestama keelu mingile seadusele mis ei sobi tema arvates sellele riigile.
Leonardo da Vinci Koostaja: Stella Ruus Kuressaare Gümnaasium 2008 Sissejuhatus · Leonardo da Vinci oli renessansiaja suurkuju, kes on maailmale andnud rohkem, kui ükski teine selle aja inimene. · Ainuüksi teosed "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on Leonardo muutnud igaveseks. Leonardo elulugu · Ta sündis 1452.aastal Itaalias ja suri 1519.aastal Prantsusmaal. · Tema elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks (tema lapsepõlv Vincis ja noorus Firenzes, esimene Milano periood, teine Firenze periood, teine Milano periood ja tema viimased kuus eluaastat). Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures. 1457.aastal kolis Leonardo isaga oma vanaisa juurde. 14571466.aastal õppis Vinci koolis. 1466. aastal kolis ta koos isaga Firenzesse, kus Leonardo hakkas töötama maalikunstnik Verocchio juures sellina. Sel ajal valmisi...
Uus-Meremaa Koostaja: Maiki Joakit Detsember 2008 Üldist Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel.Selle esimesed asustajad olid Polüneesia maoorid.Eurooplaste saabudes 19.sajandil jäid maoorid vähemusse ja moodustavad nüüd vaid 8% kogu rahvastikust. Väikesearvuline rahvas võib nautida kodumaa mitmekesisust, nagu seda teevad ka paljud turistid. Uus- Meremaa on rikkalike maavaradega ja kõrge elatustasemega riik. See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väike...
Tallinna Polütehnikum PT.AA07.2.3333 Rööpergutusega alalisvoolumootori loomulikud ja tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvoo...
Töölähetus Koostaja: Jaana Margus Tööandja õigused Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või lapsinvaliidi, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaeealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötaja õigused Töötajal on õigus nõuda töölähetuse kulutuste hüvitamist (v.a juhatuse või nõukogu liige). Tööandja peab maksma päevaraha kehtestatud alammäära järgi, kuid võib alati maksta rohkem. Kui päevaraha ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üle selle ulatuvat summat erisoodustusena. Töötajal on õigus nõuda kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetust. Kui töötaja peab lähetuses olles ise tasuma majutuskulusid, on tal õigus nõuda, et tööand...
Lihula Gümnaasium Majandusarvestuse ajalugu Referaat Koostaja: Merili Männilaan 10.klass Juhendaja: Liina Vaimla Lihula 2014 Esialgsed kindlad andmed raamatupidamisest pärinevad 7000 aasta tagusest Mesopotaamiast. Veel on leitud märke Sumerist, Assüüriast ja Paabelist, mis ulatuvad veel kaugemale, kui 7000 aastat. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge. 6.sajandil e.Kr
Jüri Gümnaasium Referaat Angelina Jolie Koostaja : 2009 Angelina Jolie Voight on sündinud 4. juunil 1975. Ta on Ameerika Ühendriikide näitleja, kes on pärjatud filmiauhinnaga Oscar. Veel on ta endine modell ja ÜRO hea tahte saadik. Angelina sündis Los Angeleses California osariigis. Ta vanemad on näitlejad Jon Voight ja Marcheline Bertrand. 1976. aastal Angelina vanemad lahutasid ja nad kolisid koos ema ja vennaga New Yorki. 11. aastaselt kolis pere tagasi Los Angelesse ning Angelina hakkas Lee Strasbergi Teatriintstituutis näitlemist õppima. Modellina asus ta tööle 14-aastaselt agentuuris Finesse Model Management. Töötas ta pealmiselt New Yorkis ja Londonis, ning osales mitmetes muusikavideodes. Pikka aega olid Angelinal isaga külmad suhted. Nad püütsid oma suhteid parandada mängides koos filmis "Tomb Raider - Seikleja". 2002. aastal muutis Angelina siiski oma nime Angelina Jolieks, jättes välja isa perekonnanime Voi...
Jupiteri neli kuud Koostaja : Merle Räni Eessõna Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon. Jupiteri satelliidisüsteemis on neli suurt kuud - Galileo kuud ja hulk väiksemaid planeedist mitmesugustel kaugustel olevaid taevakehi. Esimesed kuud avastas Galileo Galilei jaanuaris 1610. aastal. Ta kasutas oma uut teleskoopi, mis oli üldse üks esimestest, ja leidi ümber planeedi neli väikest valguspunkti. Galilei jätkas oma vaatlusi mõne öö jooksul ja talle sai selgeks, et need tiirutavad ümber Jupiteri. Galileo avastamis viis on lõpuks vananenud ja on asendunud uuega, mis rajanes arukusel ja tugevatel tõenditel. Avastamisele järgnenud ajal teati kuusi lihtsate nimede Jupiteri 1, 2, 3 ja 4 all. Alates 19.sajandi keskpaigast kannavad nad siiski praegu tuntud nimesid. Need pakkus välja Galileo kaasaegne Simon Marius, kes kinnitas, et tegelikult avastas need kaaslased just tema. Nii saidki Galileo kuud nimeks Io,Europa, G...
Faust elu mõtte otsinguil KOOSTAJA: KÄDI PIHOLAAN X KLASS Teosest Johann Wolfgang von Goethe - saksa kirjanik ja loodusteadlane Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast h...
EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID Koostaja : Mariliis Tisler BIOLOOGIA teadus, mis uurib elusorganismide ehitust ja talitlust, arengut ning vastastikuseid suhteid ümbritseva keskkonnaga. Ehitust molekulaarbioloogia, geneetika, tsütoloogia, anatoomia Talitlust füsioloogia Suhteid ümbritsevaga ökoloogia Arengut embrüoloogia, arengubioloogia, evolutsiooniõpetus EVOLUTSIOON kindlasuunaline pöördumatu areng ELU EVOLUTSIOON ehk BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? · Ufo, tulnukas teistelt planeetidelt? · Robot? · Jumala loodud (Kes või mis on jumal?) ? · Isetärkamine, isetekkimine? · Erinevate juhuslike reaktsioonide toimumise tagajärjel planeedil Maa? · ??? EVOLUTSIOONI VORMID (etapid) · Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon · Keemi...
Contra Koostaja: Märt Mõtus Rannu Keskkool 12. Klass 22.10.2010 Kodanikunimi: Margus Konnula Sündinud 22. märtsil 1974 Võrumaal Urvastes Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Hariduse omandamine 19811984 õppis Urvaste Algkoolis 19841989 õppis Kuldre 9klassilises koolis Antsla Keskkoolis 19891992 Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 Tegevusalad 1994. aastal kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre koolis Postiljonina Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Vabakutseline kirjanik ja stsenarist 20042008 Urvaste Valla Lehe toimetaja Alates 1997 aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige Tööpõld teles ETV telesarja "Hajameelselt abielus" üks tsenaristidest ETV telesarja "Elolinõ" saatejuht ETV saate "Erisaade" üks saatejuhtidest Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üür...
Tartu Kutsehariduskeskus Filmianalüüs Koostaja: Maarja Loikonen Grupp: K109 Juhendaja: Maret Männik 2011 ,,Kuhu põgenevad hinged" Seda filmi analüüsida on minu jaoks suhteliselt raske. Aga siiski ma proovin ning kirjutan oma arvamuse põhjal analüüsi tüdrukutest. Ann Ann on heatahtlik, sõbralik kuid tagasihoidlik tüdruk. Tema mässulised tunded oma sündimata väikese venna vastu tekkisid ema põlgusest, armukadetusest,
VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM HANS KRUUS Koostaja : Annett Lymar Juhendaja: Alari Maimre Klass: 10.B Viljandi 2011 HANS KRUUS : Hans Kruus sündis 22. oktoobril 1891 Tartus ja suri 30. juunil 1976 Tallinnas. Ta oli eesti ajaloolane ja poliitik. Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus oli väga kireva elusaatusega tegelane. Enne Eesti Vabariigi
,,Juustutehnoloogia alane seletav terminikogu", koostaja Väino Poikalainen. Tartu, Eesti Maaülikool, 2011. 30 lk, A4 formaadis. Kättesaadav maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kodulehel pdf-failina: http://vl.emu.ee/struktuur/toiduainete- tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis, emajuuretis, määratlemata juuretis, määratletud juuretis, primaarne juuretis, sekundaarne juuretis, tarbejuuretis on leitavad omadussõnalise täiendi või liitsõna esitähe järgi. Samuti pole viidet juuretise artiklis neile terminitele. Pesatähestikulisena oleks sõnastikku eelkõige just õppuril kindlasti kergem kastutada. Mõistele on antud definitsioon ning enamasti järgneb pikem või lühem selgitus. Osa mõiste...
Lähte Ühisgümnaasium URMAS SISASK Referaat Koostaja: Olgert Viitak Juhendaja: Henri Käärik Lähte 2015 SISUKORD 1.ELULUGU..................................................................................................... 3 2.LOOMING..................................................................................................... 4 3. KASUTATUD MATERJAL................................................................................ 5 1.ELULUGU Urmas Sisask sündis Raplas 9. septembril 1960.aastal
Kooli nimi Unenägu Luulekava Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2015 Ma iial polnud eht, ei elus ega luules. Kui oksalt langenud leht ma triivisin igas tuules. (Hennoste 1998:83) Künkal, kus keset põldusid, (Alver 1989:294) laulsin ma inetu ilusaks. Laulsin mina kokku laulujõed, kõige pühamad elutõed. (Alver 1989:303) Udus talihommik
Kuidas härrasmees viisakalt käitub Essee Härrasmees olla ei ole lihtne. Härrasmeheks olemisel on väga palju nõudmisi ja elementaarseid viisakus reegleid, mida järgima peaks. Nagu näiteks- Ole Alati viisakas, kasuta sõnu „Tere, Aitäh, Tänan jne..“Riietu viisakalt ja korrektselt, pea meeles, et parem olla üksi viisakalt kui üksi ebakorrektselt riides. Kohtle kõiki nagu nad oleksid kuningad, st et viisakas ka vähem haritud, vähem materiaalselt kindlustatud,suhtu austusega. Ole viisakas ka siis kui keegi ei vaata(nt sinu lähedased ja kelle arvamus sulle oluline on), tõeline härrasmees on viisakas ka siis, kui keegi ei vaata, eriti kui keegi ei vaata! Kontrolli ennast ja säilita korrektsus ja viisakus ka raskes olukorras. Ava alati naistele uksi, lase nendel esimesena siseneda. Kanna endaga kaasas närimiskummi ja pabersalhvrätikuid- neiul võib neid vaja minna. Ära virise pisiasjade ü...
ELEKTER Koostaja: Rühm: Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatilise...
Kool Õppesuund Rühm Koostaja nimi JAAN TÄTTE Referaat Juhendaja: JUHENDAJA NIMI Kuressaare 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Lavastused.................................................................................................................................4 1.2 Näidendid...................................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, ...
Essee Eesti lavastaja: Eino Baskin Eino Baskin sündis 17.juunil 1929 Tallinnas ja suri 11.märtsil 2015. Ta oli Eesti lavastaja ja näitleja. Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja. Ta asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodi raamatut. Baskin osales kaua aega raadioprogrammis “Meelelahutaja” tootmises. Eino Baskini vanemateks oli Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (neiuna Raage) (1905–1984). Baskini ema omas oma juuksuri äri ja isa oli ametilt rätsep. Baskini hariduseks oli Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi mille ta lõpetas 1951. aastal. Kahjuks ei saanud ta diplomit kuna tal puudus keskkooli lõputunnistus. oma kursusega pääses ta ainult tööle Draamatetrisse. Töökäik meelelahutuses oli tal see, et ta töötas 1958–1961 aastatel mitmetes Leningradi komöödiateatrites. Ta oli 1961–1964 aastal Eesti NSV Riikliku Filhar...
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta.
Tööandja nimi: Tradehouse OÜ Lisa 1. Töölepingu nr. 12. Töölepingu sõlmimise kuupäev 14.05.2016 MÜÜGIJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Ametikoha nimetus Müügijuht 1.2 Struktuuriüksus Müügiosakond 1.3 Alluvus Osakonna juhatajale 1.4 Alluvad Müügiassistendid, müügiesindajad 1.5 Asendaja Teise osakonna juhataja 1.6 Asendab Kaupluse/firma juhataja 2. TÖÖ EESMÄRK Müügiosakonna töö juhtimine, eesmärkide püstitamine ja kontrollimine, ülesannete täitmise tagamine, kollektiivi töö jälgimine. 3. AMETIKOHA TEENISTUSÜLESANDED 1. Müügiosakonna eelarve ning müügikampaaniate plaanide koostamine. Pika- ja lühiajaliste eesmärkide ja tegevuste planeerimine. Müügitulemuste ennustamine ja mõõtmine. 2. Regulaarne tagasiside juhtkonnale eesmärkide ...
Elutähtis vesi Koostaja: Kärt Hansen Juhendaja: Merike Rosin 5.klass Kaarma Kool 2012 Sisukord .Tiitelleht..................................................................1 . Sisukord..................................................................2 . Sissejuhatus............................................................3 . Vee tähtsus.............................................................4 . Puhta vee omadused..............................................5 . Kuidas saadakse puhast vett?.................................6 . Katsed minu koduveega..........................................7 . Materjal...................................................................8 2 Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on elutähtis vesi. Ma uurin seda, sest ma tahtsin teada miks on ...
Jakob Westholmi Gümnaasium Trihhomonoos Inimeseõpetuse referaat Koostaja: Mariliis Seepere 7.c klass Juh endaja: Marge Ensling 1 Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................2 2. Mis on trihhomonoos?.....................................................................3 3. Kuidas see levib?...................................................................
Suure-Jaani Gümnaasium Reaktiivmootori töö põhimõte Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Reaktiivmootorid Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. Halbadeks külgedeks on suur kütusekulu ja lühike tööiga.
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis;
Aroomiteraapia Koostaja: Karolin Karbus Juhendaja: Siret Piirsalu Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2011 AJALOOST Aroomiteraapia on eeterlike õlide ja teiste taimse päritoluga lõhnaainete kasutamine inimese meeleolu või tervise mõjutamiseks. Seda peetakse üheks alternatiivmeditsiini meetodiks. 19. sajandil oli eeterlike õlide kasutamine arstiabis laialt levinud ning enne seda kasutati aromaatseid taimi terves maailmas näiteks usulistel ja ravivatel eesmärkidel Termini ,,aroomiteraapia" mõtles välja prantsuse keemik René-Maurice Gattefossé. MIS ON EETERLIKUD ÕLID ? Eeterlikud õlid on puhtad taimeessentsid, mida destileeritakse või pressitakse taimeosadest. Eeterlikud õlid ei ole õlid igapäeva tähenduses. Eeterlikud õlid on palju enam kui meeldivalt lõhnavad parfüümiõlid: paljudel neist on ka meditsiiniline toime. ...
ÜRO Koostaja : Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO loomine Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ÜRO peasekretär ÜRO peasekretär juhib ÜRO sekretariaati, mis on üks olulisemaid ÜRO organeid. Alates 1. jaanuarist 2007 on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast. ÜRO embleem Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
Holstre kool HUNDID Referaat Koostaja: Tarvo Raba 6. klass Raassilla 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................lk 3 2. Hundi välimus........................................................................................................lk 4 3. Elupaik ja viis..........................................................................................
Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT:
Eduard Viiralt Koostaja: Eva Hein Klass: 12 A Ülevaade elust E. Viiralt on sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana 1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi...
XXX Kontserdi retsensioon ,,Helisev muusika" Koostaja: XXX Õpetaja: XXX Tartu 2011 Käisin vaatamas muusikali ,,Helisev muusika" peaosas Mariana Birgit Õigemeel. Muusikal rääkis noorest Mariast, kes saadeti kapteni perre nii öelda lapsehoidjaks. Maria polnud arvestanud 7 lapse kasvatamisega. Maria on noor, kaunis ja elurõõmus. Talle meeldib laulda. Peaosas mängis Birgit Õigemeel. Ta mängis Mariat, kes läks Von Trappide perekonda lapsehoidjaks
Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi Kohtunikud Heli Lukner Tartu ülikooli, füüsikalise optika vanemteadur; Max Plancki valgusteaduse instituudi järeldoktorant. Aigar Vaigu EttevõtteTeadusmosaiik juhataja, ,,Rakett 69" teadustoimetuse liige ning ülesannete koostaja. Riin Tamm Doktorant, Tartu Ülikooli Molekulaar ja Rakubioloogia Instituut Teadur, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. Mart Noormaa Tartu Ülikool füüsika instituudi dotsent, loodus ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja; Tartu observatooriumi vanemteadur ja kosmosetehnoloogia osakonna juhataja. Reeglid Kandideerida võivad põhikooli haridusega noored alates 15. eluaastast,
NEPTUUN Koostaja: Kärt Laeneste Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ning on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Planeet nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas ja massilt kolmas. Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kilogrammi 17,147 Maad Pöörlemisperiood: 16 tundi ja 7 minutit Tiirlemisp...
Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Planetaarne aatomimudel · Aatomi ehitus (Tabel) · Aatomi ehitus (Video) · Aatomi tuum · Massiarvu leidmise valem · Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist · Isotoobid animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Vesiniku isotoobid Sisukord 2 · Elektronkate · Elektronide arv elektronkihtidel · Elektronide paiknemine · Aatomi ehituse õppemudel · Video aatomi ehitusest vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Seotud lingid · Kasutatud allikad Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE - ...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Essee LIIKUMISHARRASTUS – TREND VÕI TEADLIK TERVISEKÄITUMINE? Tervisesport välitingimustes II Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 Liikumisharrastus on igale inimesele kasulik. Aktiivne elu aitab püsida terve ja tugevana. Mul on hea meel, et viimaste aastatega on sportlikud tegevused populaarsemaks muutunud. Kuigi seda võib pidada mõlemaks, siis mina ei pea liikumisharrastust trendiks vaid pigem teadlikuks tervisekäitumiseks. Isegi kui inimesed lähevad tuttavatega trenni kaasa, on nad
Konjugatsioon on pöördsõnade muuttüüp. Muuttüübid Muuttüübistiku ülesanded: esitada kõik morfeemide variandid ja nende omavahelised seosed näidata, millisest tüvevariandist milline vorm moodustatakse näidata, millist tunnust missuguse sõna ja missuguse vormi juures kasutatakse koondada ühte tüüpi ühtmoodi muutuvad sõnad ja eraldada eri tüüpidesse erinevalt muutuvad sõnad Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev (Ülle Viks, ,,Väike vormisõnastik"): 1) tunnusevariandid, vrd ideed, ideede, ideesid (ideid) saba, sabade, sabasid mõtet, mõtete, mõtteid naasma, naasta, naaseb, naastud naerma, naerda naerab, naerdud Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 2) tüve lõpumuutus, vrd soolane : soolase: soolast aken: akna ase: aseme sipelgas: sipelga Muuttüübid
klaver (referaat) Koostaja: Klass: Õpetaja: KLAVER Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri kasutusala on lai. Seda kasutatakse jazzis klassikalises ja folkmuusikas. Väga palju on erinevaid klaveri kontserte ning seda kasutatakse kooride saatena. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal ...
Kildu Põhikool Mart Saar Referaat Koostaja: Eisi Kõiv Juhendaja: Valli Pang Kildu 2007 Mart Saar Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus, oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli orel, millel isa mängis. Haridus Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu
Iga üks on oma õnne sepp! Kui me midagi kogu hingest tahame peame ka ise selle nimel pingutama. Alati ei tule kõik nii lihtsalt kätte. Arvame küll, et elu on lilleline ja hea aga kui me ise vaeva ei näe ei tule ka õnn. Õnn väljendub igas inimeses erinevalt. Mõnel on hulganisti raha aga ei ole mitte midagi enamat. Aga ka tema on oma suure rahapaja sees hullates õnnelik ega oskagi midagi enamat tahta. Teisel on aga jälle suur, armastav perekond ja ta ei oskagi midagi enamat tahta. Sest ta on õnnelik. Kahjuks on nii et need inimesed kellele on kõik ette taha ära tehtud, et ainult ole mees ja naudi seda- ikkagi nurisevad ,et midagi ei ole ja elu on paha. Inimesed ei oska näha õnne seal kus seda on ja sellest kinni haarata. Juba sündimus momendist peale on inimese elu ette määratud. Igaühe elus on nii õnnelikke aegu kui ka aegu mil tunned et kõik variseb kokku. Aga ka kõige hullemas olukorras on midagi head...
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö: ,,Tuuleenergia" Koostaja: Õpetaja: 2009 õ.a Sisukord: 1. Positiivsed küljed....................................................................................................................3 2. Negatiivsed küljed..................................................................................................................3 3. Tehnoloogia.........................................................................................................................
(kool) SIID (referaat) Juhendaja: (nimi) Koostaja: (nimi) (aasta) Siid SI, silk, silke Enne kui tõuk liblikaks muutub, tekitab ta enda ümber kookoni, mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest niidist. Siid luksuslikeim ja kalleim kangas. On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist
L IK A R IIK S A M A . K . 1 8 SA LDUS 17 O R R A K D I L S J A N I T Õ U SA P R E I S Koostaja: Mikk Vihmann Sangaste 2009 SAKSAROOMA KEISRIRIIK Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba ja riigilinna esindajad. RIIGIPÄEV Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
