Usuliste teadmiste tase talupoegade seas. - kahvausund: ristiusk+muinasusund+pühakud, paganlikud kombed ja pühapaigad; põletamatused 13.s kaovad. 15 s kristlikud nimed, 16.s nimetatakse talupoegi veel VASTRISTITUTEKS. Katsed vaimulikkonna haridustaseme tõstmiseks. - Johannes IV Kievel- kirikuõpetaja, üritab muuta preestrite haritust. + eesti keel. teenistus ladina keele. Hariduse tase keskajal Eestis. - Hariduse tase oli madal, sest ei olnud häid koole ja puudus õpetajaid. Raha ei olnud õppimiseks, rikastel koduõpe. kloostrite piires olid koolid, talupojad kirjaoskamatud. Miks ei jõutud maal koolide rajamiseni? - maal ei olnud koole, sest raha ei olnud ja ei olnud õpetajaid. keegi ei olnud sellest huvitatud. haridust saadi kirikust, ei olnud eesti keelset haridust. Reformatsioon Vana-Liivimaa koolides. - saksakeelne õpetus, vähem usuaineid, toimus linnakoolides B.Russow
Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagiselt õpetajalt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega; teine on lõbus, räägib erinevatel teemadel. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunni ajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Mida mina siis õpetajas hindan? Loomulikult peab ta oma ainet hästi tundma. See on muidugi kõige tähtsam
peetud sobilikuks muusika mängimise viisiks. Seetõttu oli see üsnagi keelatud muusikastiil. Keelust sõltumata levis see kiirelt I maailmasõja ajal üle Ameerika. Valged eelistasid sellele klassikalist muusikat, ning taheti, et ka noored sellest aru saaksid ja klassikalist muusikat hindama hakkaksid, sest kardeti, et noored rikuvad oma elu selle muusikaga ära. Ka paljud kuulsad inimesed üritasid takistada selle muusikastiili levimist. Näiteks Henry Ford rahastas koole, et need õpetaksid noortele viisakaid tantse nagu valss või polka vms. Kuid nendest püüdlustest ei piisanud, sest jazz-muusika oli juba liiga laialt levinud. Hiljem, kui jazz-muusikat juba aktsepteerima hakati ei olnud head jazz-i mängijad vaid mustad vaid ka valged. Näiteks Paul Whiteman-i kutsuti 20. sajandi jazz-i kuningaks. Tema eesmärgiks oli näidata, et jazz ei ole sugugi halb muusika ja üritas selle kuulsust tõsta.
kultuurile, majandusele ja eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas,
Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor. Ajal, mis Luther viibis Watburgi lossis tõlkis ta Piibli saska keeled (1534). See pani aluse saksakeelesetele jumalateenistustele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Üks Martin Lutheri õpetuse keskseid ideid oli, et inimesel peab olema võimalik lugeda pühakirja ja usu põhitõdesid oma emakeeles. Läkitustes soovitaski Martin Luther asutada kristlikke koole, mille tagajärjel asutatigi nii linnakoole, kui kasutati ka koduõpet. Poisslapsi soovitas ta õpetada vähemalt 2 tundi päevas, tütarlapsi vähemalt 1 tund päevas. Tänu sellele, et Lutheri teese levitati, arenas ka trükikunst. Et inimesed saaksid aga trükikunsti oma igapäeva elus kasutada, oli neil vaja haridust, tänu millele osati kirjutada ning lugeda. Kokkuvõttes ma arvan, et Martin Luther on hariduse arengus üks üpriski tähtis isik
Jaanika Orav 11c 26.04.2012 Õpilase toetavad ideed: Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine on vajalik, et lahendada mitmeid Eesti hariduse probleeme, leiab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕL). «Põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamisel ei tohiks keegi end kaotajana tunda. Koolivõrgu korrastamisega saab lahenduse esimese klassi katsete probleem, koolide tasemed muutuvad võrdsemaks ning vähem koole tähendab ka õpetajate puuduse vähenemist,» selgitas EÕLi juhatuse esimees Kuldar Rosenberg, milliseid probleeme kooliastmete lahutamine lahendaks . Koolide lahutamise 8 plussi Paraneb õppe kvaliteet Avarduvad õpilaste valikuvõimalused Võrdsed võimalused põhikoolilõpetajatele Paraneb õpikeskkond Põhikool muutub omaette väärtuseks Soodustatakse kutsehariduse väärtustamist Paranevad õpetajate võimalused enesearendamiseks Raha kasutatakse sihipäraselt Negatiivsed omadused
ema Marija Aleksandrovna Uljanov õed Anna Uljanova-Jelizarova Marija Uljanova vennad Aleksandr Uljanov Dmitri Uljanov Haridustee o aastatel 1879-1887 õppis Simbirski gümnaasiumis ja lõpetas selle kuldmedaliga o 1887 aastal astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonda, kust 3 kuud hiljem välja visati o 1891 aastal lõpetas juuraõpingud Peterburi ülikoolis Elu ja tegevus pärast koole o Pärast ülikooli asus ta tööle Samaras vandeadvokaadi abina o 1893. aastal kolis Peterburi o 1895. aastal ta arreteeriti ja saadeti asumisele Siberisse, kus abiellus Nadežda Krupskajaga. Neil lapsi ei olnud o 1900. aastal asus Uljanov elama välismaale, kus andis välja raamatu ”Mis teha?”. Raamatu autoriks oli märgitud “Lenin”. o 1903. aastast oli Lenin üks bolševike juhte 1917. aasta juulis püüdis esmakordselt
ajapiku üha väheneb ja osadel ka sootuks hääbub. Paljudes riikides on enda emakeele kasutamine minimaalne ning piiratud ja seda saab teha vaid interneti vahendusel. Kui perekondadel on ka pisipere, kes on alles üsna väikesed ei pruugigi lapsed oma vanemate emakeelt ära õppida. Samas on ka perekondi, kes on aasta aastalt patriootilisemad ning üritavad oma lastele õpetada võimalikult palju ka eesti keelt. Rajatakse välismaale eesti koole ning kogukondi ja õpetatakse välismaalastele siinset kultuuri ja traditsioone. Kuni Eesti iive tõuseb on meil siiski lootust, et me räägime oma kodumaal enda keeles ning seda laiendatakse ka mujale maailma.
Saudi Araabia. Arengumaades on väga palju probleeme. Väga sagedased on näljahädad, veepuudus, riigipöörded, kodusõjad ja haigused (eriti AIDS). Probleeme tekitavad peale geograafiliste olude veel endised emamaad, kellest kolmanda maailma riigid on ikka veel sõltuvad. Eelmainitud probleemid tulenevad kõik peamiselt kehvast majandusolukorrast. Kehv majandus tuleneb omakorda kehvast haridustasemest. Vaestes riikides on vähe koole, seetõttu tuleks neid juurde rajada. Kõik kolmanda maailma riigijuhid elavad tohutult külluslikku elu, samal ajal kui riik ja rahvas elab vaesuses. Riigijuhid võiksid mõtlema hakata ning töötada kõrgetasemeliste koolide asutamise kallal. Abistada võiksid ka rikkad välisriigid, sest see tuleks neile endale tulevikus kasuks majandustehingute näol. Kolmanda maailma majandus on väga kohutavas seisus. Välisriigid kasutavad arengumaid tooraineallikana
suhtumine sellesse paranes oluliselt. Rahvakeele kasutamise vajadus kirikutes viis selleni, et eesti keelt oskavaid vaimulikke püüti rakendada ka vaimulike teoste tõlkimisel. Reformatsioonile järgnes koolide asutamine linnadesse. Need pidi olema kristlikud koolid rahva kasvatamiseks. Üheks ülesandeks oli neil ka eesti keelt oskavate vaimulike koolitamine kiriku jaoks. Enamik koole olid mõeldud 7 12-aastaste poste jaoks, kuid Luther pidas vajalikuks asutada koole ka tütarlaste jaoks. Suurim reformatsiooni teene Eesti kultuuriajaloos on kahtlemata emakeelse kirjanduse sünd. Esimene teadaolev teos, mis on sisaldanud nii eesti- kui lätikeelset teksti, on aastal 1525 Lüübekis trükitud luteri katekismus. Paraku on sellst jälgi vaid arhiiviandmeis. Talurahva jaoks oli 16. sajand usulises mõttes väga segane aeg. Reformatsiooni küll märgati, kuid usupuhastuse sisu ja tähendus jäid rahvale esialgu üsna arusaamatuks. Rahvakultuuris säilis
osutama. H. Gutsleffi tõlgitud ja mitmes trükis ilmunud “Jummala Nou Innimesse iggawessest önnistusest” kujunes otsekui pietistliku õpetuse käsiraamatuks. (Eisen 1989. lk. 195) 1730. aastatel hakkas luteri usu kirikuga tõsiselt võistlema hernhuutlus (radikaalne pietism). Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole, et seal noori ette valmistada kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid. Vennastekogudused hakkasid levima ka talurahva hulgas. Uus usuliikumine ei pööranud tähelepanu mitte ainult palvetamiseks, vaid ka piibli uurimiseks. (Andressen 2003, lk. 69) 2.2. Browne’i koolipatent Eesti rahvakool jõudis uuele arenguastmele 18. sajandi viimasel kolmandikul. Selle ajani oli valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus
Keskaegne kool oli lahutamatult seotud keskaegse kirikuga. Toomkoolidest kõige pikaajalisemaks kujunes Tallinna Toomkool. Toomkoolide kõige põhilisem eesmärk oli kasvatada inimestest head ja haritud vaimulikud, ent haridust said ka tavalised linnalapsed. Need õppeasutused jagunesid kahte astmesse: trivium (grammatika, retoorika ja dialektika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Lihtsama rahva jaoks hakati koole rajama alates 15. sajandist Eesti linnades. Nendeks olid linnakoolid, mis harilikult koosnesid alamastmest, niinimetatud saksa koolist, ent võisid olla ka ülemad astmed osades koolides. Viimaseid nimetati omal ajal ladina kooliks. Talupoegade hulgas oli haridust saanud inimesi väga vähe, praktiliselt üldse mitte. Nemad said oma õpetuse maad mööda ringi rändavate vaimulike käest, kes jutlustasid –
Kooli mitu nägu Koolile annavad näo inimesed, kes sellega seotud on. Peamiselt on kool koht, kus käiakse õppimas ja õpetamas, aega veetmas ja lollitamas. Seal kohtutakse sõprade ja vaenlastega. Kooli peamine ülesanne on noortele piisava hariduse andmine, et nad edasises elus hakkama saaksid. Õpilaste harimisega tegelevad õpetajad, ilma kelleta ei oleks koole olemas. Neid küll sageli vihatakse ja mõnitatakse, aga tegelikult ei mõisteta nende väärtust. Ilma nende nõudlikkuse ja abita saaks meist ühiskonna häbiplekk. Peaksime olema tänulikud, et on olemas haritud inimesi, kes on nõus oma tarkust ka noorte ja vähekogenutega jagama. Õpetajad loovad kooli omanäoliseks: pole kooli, kus oleksid täpselt ühesugused õpetajad. Väga tähtsa osa kooli olemusest moodustab selle õpilaskogu. Ka kõik õpilased on omanäolised ja erilised
RRR-reform R nagu Relief (kergendus) töötutele ja vaesetele R nagu Recovery (taastumine) majandusele, normaalsele tasmele tagasi R nagu Reform finatssüsteemis, et kriis ei korduks Kehtestati hinnad, palga- miinimum ja tootmismäärad Parandati tööandja ja töölise vahelisi suhteid Loodi juurde riiklikud hädaabitööd Riiklik metsaistutus Võimalus töötada suurtel ehitusprojektidel Teed, sillad, tammid parandati ja uuendati Hulgaliselt ehitati uusi koole, haiglaid, raamatukogusid, postkontoreid ja mänguväljakuid, et suurendada elanikkonda Lapsed kooliõues Inimesed olid saanud omale jälle vabad võimalused Lapsed, kes enne ema töid olid kohustatud tegema.. ..said nüüd võimaluse emaga aega veeta Migrandid, kes olid kodud kaotanud ja telkides elasid.. Said nüüd võimaluse omale enda kodu ehitada Inimesed said üle pika aja naeratada jälle..
Kodukirjand Mida hindan õpetajas? Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagistelt õpetajatelt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega, on lõbus, räägib erinevatel teemadel õpilastega ja jagab nõuandeid, teine õpetaja aga on range, ei lase korda rikkuda ja karistab kohe vastavalt. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunniajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse.
kasuks.Kõigil koolidel on oma kodukord kus on sätestatud kohustused millest peab iga õpilane kinni pidama.Igas koolis on ka erinev õhkkond näiteks Luunja keskkool ,selles koolis teavad kõik kõiki ja õpilaste omavahelisi kui ka õpilaste ja õpetajate vahelisi lahkhelisid tuleb harva ette.Kui ka vastav õhkkond on õige ja õpetajate ja õpilaste vahelised suhted on harmoonias siis on õpilastel ka paremad õpitulemused.Erinevalt Luunja keskkoolist on ka suuremaid koole kus on ülekaalus vägivald ja õpetajate ja õpilaste tagakiusamine , see näitab et koolis puudub kindel kord , samas aga on õpetajatele seatud teatud piirangud mille piiridesse peavad nad jääma noorsugu distsiplineerides.Koolikiusamisest rääkides ,olen isegi olnud kõrval kui kaasõpilast on kas narritud või lausa füüsiliselt kiusatud aga pole julgenud sekkuda kartes langeda ise kiusatavaks.Tänapäeva koolides paljudesse õpingutesse kaasatud IKT vahendid ,mis
Hariduse algus Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, ehk kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu. Muudutused Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal(1816 ja 1819). Muudutused Rändõpetajad juhendasid laste lugemaõppimist Pühapäevakoolid Parandus- ehk järeleaitamiskoolid Sajandi keskel toimunud usuvahetusliik umine mille käigus tekkis hulk õigeusu koole Muudutused Siiski piirdus enamiku maalaste haridus külakooliga, kihelkonnakooli õpilaste osakaal oli 4% ümber. Muudutused Esimesel poolel rajati 3-aastase õppeajaga õpetajate seminarid külakoolmeistreide valmistamiseks. Muudutused 19. sajandi keskpaik tõi kaasa muutuse eestlaste kultuurilises eneseteadvuses ja -teostuses: leidis aset rahvuslik "ärkamine". Muudutused Kultuuriga seotud mehhanismid, olid tõenäolikult järgmised:
21.Miks oli Murumuna oma sakste juurest ära tulnud? 22.Kuidas käitub Murumuna Lutsude juures? 23.Mida õpetasid Murumuna ja Peep Andresele? 24.Koolmeister käis jõulude ajal vaestemajas kinke jagamas ja nägi sealset rasket olukorda. Mida ta lubas Ludvig Silbe heaks teha? 25.Mis sai hõbeseeklist, mille Andres andis Ludvig Silbe emale? 26.Mida otsustas Andres pärast vaestemajas käimist? 27.Mida arvas virmaliste kohta Murumuna? 28.Mida küsiti õpilastelt, kui käidi koole katsumas? Kuidas jäädi rahule? 29.Mida tahtis Eedi isa kinkida Murumunale ema ravimise eest? 30.Seleta, mis oli koolis häbipink.
Caesar ja Spartacus Kodusõdade vahepeal puhkes Itaalias orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. Selle eestvedajaks olid gladiaatorid. Need olid orjad kes ei teinud mitte tavapärast tööd, vaid võitlesid rahva silme all elu ja surma peale. Et gladiaatorid hästi võitleksid pidid nad olema hästi treenitud ja selleks rajati ka gladiaatorite koole. Spartacus oli gladiaator kes pärines Traakiast. Teised gladiaatorid pidasisd temast väga lugu. 73 aastat eKr. Põgenes Spartacus koos mitmekümne gladiaatoriga koolist. Põgenejad varjusid järsunõlvalisel Vesuuvi mäel. Kuid peagi saabus kohale suu Rooma väesalk kes piiras Vesuuvi mäe ümber. Õigupoolest valvasid sõdurid ainsat teed mäkke. Mujal olid nõlvad nii järsud,et sealtkaudu minema pääseda tundus võimatu. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias
omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal · Ohverdasid tihti inimesi · Ohverdasid inimesi harva · Kutsekoolid lihtrahvale, · Lihtrahvale koole ei · Kutsekoolid lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele, koolis olnud, haridust said vaid eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik preestrid käimine kohustuslik · Laps läks kooli pärast · Laps läks kooli umbes 7-aastaselt puberteeti · Piktograafiline, piltidest · Hieroglüüfiline, osaliselt · Kiri puudus, nn. sõlmkiri
Meie riigile on väga oluline, et eesti keelt õpitaks, sest muidu lihtsalt see unustatakse ja sureks välja. Meile ja ajaloole on see keel väga tähtsa kultuurilise väärtusega. Seda keelt on tunnustatud mitmete keeleauhindadega. Eestist lahkub väga palju noorperesid ning , kui nad hiljem siia koos lastega naasevad, ei oska lapsed tihti eesti keelt rääkidagi. Selleks et seda ära hoida , tuleks teha suurematesse väljarände kohtadesse rohkem eesti keelseid koole. Inglise keele oskus on väga tähtis, sest sellega on võimalik peaaegu igas riigis hakkama saada. Selle oskust nõutakse enamikel töökohtadel, sest kui sa tahad maailmas midagi teha, siis on see keel väga tähtis ja hea abiline. Inglise keel on nii laialt levinud sellepärast, et ühtede maailma suurimate riikide keeleks on inglise keel. Võõrkeelte leivimine on kahjuks toonud aga kaasa eesti keele segunemise.Tihtilugu
Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, est sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4.* 9 jaanuari verine pühapäev- see oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veriseks mahasurumiseks 5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905. aasta revolutsiooni?
13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakeelset haridust andvaid koole ja rajada oma kultuuriasutusi Asundustalud - 1919. aasta maareformiga riigistatud mõisate maavaldused, mis jagati soovijatele talumaadeks, täitus eestlaste unistus oma maast Riigivanem - Aastatel 1920 1937 põhiseadusega oli riigivanem Riigikogu ja valitsuse juhiks. Täitis ka presidendi kohustusi Landeveer - Baltisakslastest ja saksa raudristi kavaleridest moodustatud väeüksus, mis Antanti nõudmisel pidid sõdima bolsevike vastu. 1919. aastal sattus Läti territooriumil
Näiteks Prantsusmaal on juba väga suur probleem immigrandid, kuna nad nõuavad oma õigusi ja mässavad seal. Siit tekibki meil küsimus, et kas see on õige, et me laseme immigrandid „oma koju“ ja nemad tahavad hakata seda ümber korraldama oma tavade järgi? Mina arvan, et see on vale. Me peaksime panema rangemad piirid tolerantsusele teiste suhtes, et vältida tulevikus probleeme. Ma arvan, et riigid ei tohiks muulastega nii sallivad olla. Näiteks ei ole vaja muulastel ehitada oma koole, kirikuid ja lasteaedu võõrale maale võõrasse kultuuri. See võib kõlada väga julmalt aga enamus sisserändajaid on ise valinud sellise tee, et lähevad võõrriiki paremat elu otsima. Minu arvates tuleb hakata kiiremini radikaalseid otsuseid tegema, sest muidu võib areneda sellest maailma hävitav probleem ülestõusude ja revolutsioonide näol.
Aadlike olukord Rootsi kuningad proovisid aadlike õigusi Ühinesid rüütelkondadesse ja olid tugevad piirata ja mõjukad, 17.saj. keskpaigas omandasid Liivimaal suuri maavaldusi Haridusolud Piiblit ei tõlgitud eesti keelde,põhjuseks oli Ehitati talurahva koole, lugemisoskus kirikuõpetajate omavaheline vaidlus, lubas eesti keelsete lauluraamatute ja teiste õnnestus avaldada ainult Lõuna-Eesti enamasti vaimuliku sisuga trükiste keelne Uus Testament avaldamist Rootsi võimud pidasid luteri kiriku Kirik tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks 2. Seleta mõisted: Kubermang- Rootsi kuningavõimu esindaja
Meie riigile on väga oluline, et eesti keelt õpitaks, sest muidu lihtsalt see unustatakse ja sureks välja. Meile ja ajaloole on see keel väga tähtsa kultuurilise väärtusega. Seda keelt on tunnustatud mitmete keeleauhindadega. Eestist lahkub väga palju noorperesid ning , kui nad hiljem siia koos lastega naasevad, ei oska lapsed tihti eesti keelt rääkidagi. Selleks et seda ära hoida , tuleks teha suurematesse väljarände kohtadesse rohkem eesti keelseid koole. Inglise keele oskus on väga tähtis, sest sellega on võimalik peaaegu igas riigis hakkama saada. Selle oskust nõutakse enamikel töökohtadel, sest kui sa tahad maailmas midagi teha, siis on see keel väga tähtis ja hea abiline. Inglise keel on nii laialt levinud sellepärast, et ühtede maailma suurimate riikide keeleks on inglise keel. Võõrkeelte leivimine on kahjuks toonud aga kaasa eesti keele segunemise.Tihtilugu kasutatakse inglise keelseid sõnu - näiteks OK, COOL,kuigi
Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, śest sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4.* 9 jaanuari verine pühapäev- see oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veriseks mahasurumiseks 5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905. aasta revolutsiooni?
tallinn, tartu, haapsalu Tartu toomkirik oli vana-liivimaa suurim ehitis haapsalu ja tallinna igal piiskopil 1 toomkirik toomkoolid juhatas üks toomhärradest - skolastik korraldatud toomkapiitli poolt et koolitada järelkasvu inimeste ettevalmistamine vaimulikuks tööks (õpetaja jne) ladina keel, teoloogia, filosoofia, muusika tallinnas konflikt dominiiklastega (kerjusmungaordu liikmed) dominiiklased asutasid koole jne lõpuks jätkasid tegevust samaviisi neile meeldis koole asutada, inimesi õpetada kirikukihelonnad muinaskihelkondade alusel jaotati väiksemaks igale territooriumile kirik järva-madise püha Mattheuse kirik oli järva-madise kihelkonna kirik nimesid pandi kirkikutele pühakute järgi territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid reformipüüdlused juba reformatsiooni eel
Ka kaupmehed, lihtrahvas. 10.MILLISEID MUUTUSI TÕI ENDAGA KAASA REFORMATSIOON? Andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule, uued sõnad eesti keelde, kirikud korraldati ümber, kloostrid pandi kinni. 11.MILLISEID MUUTUSI TÕI REFORMATSIOON KAASA KOOLELUS? (Koole rajati/korradati ümber evangeeliumi õpetuse kinnitamise ja levimise seisukohast) Rajati tütarlastekool ja vaeste koolipoisteinstitutsioon. Emakeelne õpe, koole tehti juurde. 12.MIKS AITAS LUTHERI KIRIK KAASA USU LEVIKULE EESTLASTE SEAS? Seati sihiks inimeste harimine, eestikeelne jumalateenistus, ilmusid esimesed eestikeelsed raamatud. 13.MIS OLI WANRADTI-KOELLI KATEKISMUS? Vanim osaliselt säilinud eestikeelne trükitud raamat. KESKAEGSED LINNAD *Eestis oli keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva.
Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. 19. sajandi algul oli eesti talupoja eluhooneks palkidest ehitatud rehielamu. Selle katuse all oli rehealune ja rehetuba. Eluruumi ülesandeid täitis rehetuba, mille suurus sõltus pere jõukusest. Seal kuivatati ka vilja ja seega oli ruum rehealusest kõrgem. Vilja kuivatati lae all partel. Rehetoas olid savi-või muldpõrandad. Põhja- Eesti paealadel tehti rehetoa põrand sageli ka paeplaatidest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Veel 19
keerukaid ja innovaatilisi projekte. Merko Ehitus on Eesti suurima omakapitaliga ehitusettevõte ning võimelised projekte ise pikaajaliselt finantseerima. Merko Ehituse eesmärgiks on hoida likviidsust. Laenukapitali kaasamisel ollakse konservatiivsed. Jälgitakse, et omatakse piisavalt vajalikke ressursse, et jätkuvalt investeerida atraktiivsetesse projektidesse. Merko Ehitus tegutseb ehitusvaldkonna laial skaalal: ehitades hotelle, muuseume, kultuurikeskusi, ärikeskusi, teenindusasutusi, koole, lasteaedu, elamuid, büroosid, tootmishooneid, spordikomplekse. Insenerehituse valdkonnas ehitatakse sadamarajatisi, jäätmekäitlus rajatisi, sildu, viadukte, vee- ja kanalisatsioonitrasse, reoveepuhasteid ja teisi keskkonnakaitselisi rajatisi. Teedeehituses teostatakse kõiki teehoiutöid - ehitatakse teid, tehakse teede hooldusremonti ja kaevetööde- ning teeseisundi järelevalvet, toodetakse liiklusmärke ja osutatakse masinatele remonditeenuseid. Elektritööde valdkonnas tegeletakse
Millal need toimusid ? alguseks: Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult kukutamine 476a. lõpuks: *Konstantinoopoli vallutamine 1453a. *Ameerika avastamine 1492.a *Reformatsiooni algus saksamaal 1517a 2.Millised olid Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana? Tundis oma õpetlaste tegevuse vastu elavat huvi,arutles nendega õukonnaringis sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel.Asutas rohkem koole,kirikuid ja kloostreid.Õppis küpses eas ise ka lugema. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Ajajooksul suurenes feodaalide arv,mistõttu suurenes ka feodaalide sõltumatus valitsejast.Sõltuva talupojakonna tekkimine. 4.Kuidas kujunes talupoegadele sõltuvus feodaalidest? Frangi riigis andsid sõjakäikudest,rõõvretkedest ja majanduslikest kitsikusest ohustatud talupojad end ülikutest suurmaa valdajate kaitse alla,kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama
on tehtud diagrammid, mis esialgu võivad jääda pisut arusaamatuks, kuid juurde lisatud põhjendav tekst muudab kõik hästi mõistetavaks. Küsitluses olevad küsimused kattuvad hästi teoreetilise osaga. Töö tulemused ja järeldused on omavahel seostatud ning kokkuvõte on korrektne. 3. Hinnang Tööl on praktiline väärtus, sest suureneb inimeste teadlikkus Aafrikas olevast olukorrast. Seetõttu võib kasvada inimestes tahe abistada sealseid peresid või koole, nt raha annetades. Töö ülesehitus on loogiline. Joonistele ei ole tekstis viidatud. Pealkirjad ja alapealkirjad vastavad järgneva teksti sisule. Kahel alapealkirjal puudub korrektne nummerdus. Näiteks lk 6 alapealkiri 1. peab olema 1.1. Stiil ja keel on uurimistööle kohased, kuid esineb üksikuid kirjavigu. Näiteks lk 9 esimese lõigu kolmas rida: oranisatsioon Kasutatud kirjanduse viited ja loetelu on vormistatud korrektselt, kõigile teostele tekstis viidatud.
(võitlesid merel hispaania laevastiku vastu, toetasid luterlust, olid protestandid) Vastureformatsioon - Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus: a) inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine b) taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine 1540.a Püüdsid takistada kirikulõhe tekkimist Erinevad meetmed: rajasid koole, seminare Trento kirikukogu – käisid koos kõrgemad vaimulikud Vastureformatsioon algas, sest katoliku kirik ei tahtnud oma toetajaid kaotada.
Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks kõik rahvusgrupid(üle3000) Kultuuromaval oli õigus asutada,ülal pidada,juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja kultuuriasutusi (teatrid,raamatukogud ja kirjastused). Seda pidasid vajalikuks sakslased ja juudid. Kultuurielu üldisi arengujooni: omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kultuurielu, mille käigus kasvas varasemast eest talurahvakultuurist välja moderne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kõrgkultuuri kujunemist soodustasid ka omariiklusperioodil loodud haritlaste kutseliidud, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujutavate
on mõjutanud kõigerohkem enda arusaam asjast ja meedia. Perekond ja sõbrad pole üldse mjutanud. Raadios,ajalehtedes ja uudistes tuleb ikka iga päev juttu erakondade teemal. Sealt ikka saab teada millega milline erakond on jälle hakkama saanud. Keskerakond on ainult peninäride erakond põhimõtteliselt. Seal keskendutakse peaaegu ainult nende probleemidele ja kuidas nende elu paremaks teha. Aga tuleks ikka nooremate inimeste peale ka mõelda. Kuidas noored peale koole oma elu ikka alustada suudaks ja, et nad tahax oma elu ikka siin Eestis elada. Tuleb ikka kogu Eesti rahva peale mõelda, mitte ainult ühele grupile nendest. Ma arvan, et Eesti poliitika on nende pariteistkümne aastaga kõvasti edasi arenendud ja erkaonnad on oma tööd päris hästi teinud. Poliitikas on palju edasi jõutud, astutud mitmetesse ühingutesse,liitudesse jne. Need teised IRL ja muud väiksemad erakonnad on ka
Eliitkool Eestis on palju erinevaid koole. Mina olen valinud eliitkooli, mõeldes ennekõike oma tulevikule. Eliitkool kindlustab õpilasi palju parema haridusega. Nimelt arvan, et käies selles koolis on mul peale kooli lõpetamist paremad võimalused edasiõppimiseks mõnes mainekas kõrgkoolis. Samas arvan, et korraliku hariduse võib saada igast koolist. Kõik oleneb ainult õpilasest, kui palju tal on tahet ja vähegi annet. Oma koolist saan kindlasti head kogemused tulevaseks eluks. Kuna õppimine on meie koolis küllaltki pingeline ning ma olen sellega harjunud. Küllaltki head on ka õppemeetoodid. Hea on ka, et on kehtestatud oma koolivorm, mis aitab õpilastel tekitada ühtekuuluvustunnet. Ma ei arva, et koolivorm muudab haridusasutuse mingiks karistusasutuseks, pigem vasupidi. Koolivormi kandmine aitab välistada õpilaste kihistumist, et kes on rikkad ja kes on vaesed. Vaesemate perede lapsed ei pea kannatama oma odavamate riiete pärast ega eri...
Reformatsiooni mõju Euroopale Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Sellega kinnitas Eestis oma olemust luteri kirik. Luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Trükiti ka esimene raamat: ,, Katekismus". Moraalne võim, mis seni oli takistanud ülikiiret teaduse arengut, kadus. Me näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest. Hääbus ka ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur.
Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või asjade hea kokkulangemine? Eestimaa iseseisvumine oli 24. veebruaril 1918. aastal. Sellele aitas kaasa segadus, mis aina süvenes Venemaal. Igal eestlasel oli soov saada vabaks, kuid paljud suurriigid tahtsid meie riiki omale saada, võtame näiteks Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kõik see tekitas suure küsimuse, kas Eesti iseseisvumine oli pigem juhus või asjade loomulik käik. Eesti iseseisvumisele aitas kõige rohkem kaasa I maailmasõja puhkemine ja Vene riigis oleva segaduse süvenemine. Sõjavägi ja rahvas oli väsinud sõjast ja Venemaal valitses kaos. See andis Eestile suure eelise. Samal ajal eestlaste majanduslik elu paranes järjepidevalt. Meil oli olemas poliitilised kogemused, näiteks 1905 aasta revolutsioon. Vabaks saamise jooksul oli palju sündmusi. 1917 aastal andis Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia ja eestlastega asustatud alad ühendati üheks kubermanguks. Selle juhiks sai ee...
Tulenevalt seadustest ja kollektiivlepingutest on tööandja kohustatud maksma vähemalt miinimumpalka. Sotsiaalpoliitika Pensionipoliitka: Pensionit saavad inimsesed kuus 192,91 eurot kuus. Meeste pensiooniiga 63a ja naiste oma 61a. Keskmine eluiga meestel 80,1a ja naiste keskmine 84,8a. Hariduspoliitika: Sloveenias finantseeritakse haridus peaaegu täielikult riigi poolt ja osaliselt ka kohalike omavalitsuste poolt. Riik finantseerib nii ühiskondlikke koole kui ka litsentseeritud erakoole. Õppeaasta algab õpilaste jaoks 1. septembril ja üliõpilaste jaoks 30. septembril. Põhikool on kohustuslik ja kestab 9 õppeaastat. Laps võetakse kooli, kui ta on saanud kuueaastaseks. Pärast põhikooli lõpetamist jätkab 98 % õpilastest õppimist keskkoolides, kutsekoolides, kesk-eriharidusasutustes või gümnaasiumites. Õppimine on sel juhul tasuta ja kestab 2-5 aastat. Sotsiaalpoliitika
Oleks see vaid nii. Arvan, et siis oleks maailm tna hoopis teistsugune. Rikkuriks olemine ei tee sind 100% nnelikuks. Selleks, et olla nnelik, on sul vaja endasse uskuda, loota, teisi ja ennast armastada. Kui mul oleks palju raha jalaga segada, siis tekiks mul mitmesuguseid ksimusi. Kuidas rahathte kasutan? Mida ma ostan? Kuidas oleks kige otstarbekam krabisevat kasutada? Tuntumad haljale oksale judnud isikud annetavad teatud hulga klisevat haigetele, toetusfondidele, lastekodudele, asutavad koole jne. Sellega pavad rahakad inimesed oma mainet parandada vi sdametunnistust kergendada. Osa jukaid klastavad Universiumit, et saada veelgi suuremaid elamusi. Palju plekki omades lheksin minagi reisima. Reisides piksin tundma teiste riikide kombeid, inimesi, loodust ja nii edasi. Reisiksin koos oma perekonnaga vi oma heade spradega. Kui kunagi kik paigad on klastatud, siis vib-olla lheksin minagi Marssi vaatama. Meldes rahasedelitele ja nende vrtusele, tekib ksimus - kas suudaksin
NXT Mindstorm Marek Viirok Jalmar Tõnsau Mindstormide suguvõsa RCX (Robotic Command eXplorer)Esimese generatsiooni Lego Mindstorms. RDS (Robotics Discovery Set) Teise generatsiooni Lego Mindstorms Droid Developer Kit & Dark Side Developer Kit NXT Lego Mindstorms 1.0 ja 2.0 EV3 RCX (Robotic Command eXplorer) RDS (Robotics Discovery Set) EV3 NXT Ajalugu ja päritolu 2006 aasta Juulis esitleti NXT Mindstorms 1.0 2009 aasta August esitleti NXT Mindstorms 2.0 Brick ehk NXT juhtplokk NXT juhtplokk (Intelligent Brick) on RCX juhtploki järglane, sellest tuleneb ka nimi NXT ehk NEXT (järgmine) Atmel32bitine ARM7 protsessor Atmel 8bitine AVR protsessor ATmega48 256 kB välkmälu ja 64kB muutmälu USB 2.0 Bluetooth 2.0 4 Sisendporti 3 Väljundporti ...
Talurahva õigusliku olukorra muutumine 19. sajandi talurahvaseaduste toimel 19. sajand tõi talurahva ellu nii mitmeid muutusi, seda talurahvaseaduste näol. Muutused puudutasid nii talurahva õiguslikku kui ka majanduslikku (samuti kultuuri ja üldise arengu) olukorda. Seaduseid kehtestati aastate 1816 1868 vahel. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega Eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Pärisorjus oli tsaari otsusega küll kaotatud, aga sellele järgnes teoorjus, mis polnud eelnenust parem, paljude silmis isegi hullem. Talupoeg polnud uute seaduste silmis enam mõisniku pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad), aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, s...
(4,5%, naistel 1,7%). Ning gümnaasiumi lõpetab rohkem naissoost isikuid. (62%, meesoost isikuid 51%). Iisraeli koolid on jagatud nelja valdkonda: - Riiklikud - Riiklik- religioossed - Iseseisvad koolid - Araablaste koolid Koolikohustus on sealsetele lastele alates lasteaiast kuni 12. klassini. Õppeaasta algab 1. septembril ning lõpeb algklasside õpilastele 30. juunil, keskkooli õpilastele 20. juunil (õppeaasta pikkus). On ka koole mis õpetavad välisriikide õppekavade järgi. Enamik lapsi õpib riigikoolides Aastal 2012 nimetati Iisrael maailma teiseks kõige haritumaks riigiks. Seal on 45% elanikest ülikooli diplom. Viimasel kümnendil on Iisraeli ülikoolide akadeemiline tase tõusnud ja püsinud kõrgel tasemel. 2012. aasta rahvusvahelises uurimuses oli 100 parima ülikooli seas 3 iisraeli ülikooli. Iisraeli koolisüsteem peegeldab Iisraeli mitmekesisust, selles on mitte
perekond, et tagada erivajadusega lapse võimetekohane areng. Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada järgmist: sobiva arendustegevuse alustamine kohe, kui erivajadust märgatakse; individuaalne lähenemine lapse erivajaduse ja keskkonna võimaluste kohaselt; lapsevanemate nõustamine ja juhendamine; spetsialistide kaasamine arendustegevusse; ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine. (Jakuseva, s.a.) Liikumispuudega lastele kohandatud koole on Eestis vaid mõned üksikud, seetõttu sõltub liikumispuudega lapse kooli saamine eelkõige kooli heatahtlikkusest ja õpetajate mõistvast suhtumisest. Siiski on kergem soovitada õpilasel jääda koduõppele või minna erikooli. Nagu iga teisegi lapse, on ka liikumispuudega lapse jaoks kooli roll väga oluline. See aitab lapsel sotsiaalselt areneda ja kujundada suhtlemisoskust eakaaslaste ja täiskasvanutega. Üldjuhul
KAS MINA TAHAKSIN ÕPPIDA WIKMANI GÜMNAASIUMIS? Wikmani gümnaasium oli II Maailmasõja ajal Tallinna üks paremaid koole. Seal õppisid rikaste ja tuntud inimeste lapsed. Kuigi see oli hinnatud kool ja selle kooli vilistlased olid haritud inimesed, leiavad paljud inimesed, et see kool ei olnud kiiduväärt ja nemad sellises koolis ei õpiks. Kas see tuleb kadedusest või on sellel kooli tõesti halbu külgi? Wikmani kooli üks eelis oli muidugi hea maine. See tähendab, et selle kooli lõpetajatel oli kergem läbi luau ja kooli hea õppeedukus annab sulle eluks hea hoo sisse
Millises Eestis ma tahan elada? Praegune Eesti erineb paljugi sellest, milline see oli ajal, mil ma sündisin. Eesti on suurel moel muutunud ning pidevalt uute oluliste muutuste keskel. Eestit on tabanud majanduslangus nagu ka mitmeid teisi Euroopa riike. Tööpakkumisi on vähe ning suur osa inimestest on töötud. Järjest rohkem kodanikke registreerib end Eesti Töötukassasse, et saada töötu abiraha, olgugi, et see summa pole suur. Maakohtades suletakse koole ning lasteaedu, õpilasi maakoolides jääb aina vähemaks tean mitut lasteaeda, mis on suletud või hoopis ümber muudetud vanadekoduks. Ka selle tagajärjel jääb töökohti maakohtades vähemaks. Lastele tahetakse aga head haridust ja viiakse nad linnakoolidesse, kus ei pruugi seda tegelikult üldsegi nii kergesti saada. Eesti on etapis, mil toimub rahvastiku üldine vananemine, kuid üsnapea sellest välja tulemas. Arvan, et ka see paneb suure rõhu linnastumisele.
olid kadunud, ehk siis neist said pärisorjad. Seda ajaperioodi iseloomustab pigem ühiskonna langus igas eluvaldkonnas: feodaalkorra kujunemine, sunnismaisus ning sellele järgnev pärisorjus, kaubanduse ning käsitöö allakäik. Selles hoolimata oli sel ajal ka palju positiivset, mille pärast me peaks olema tänulikud, nagu näiteks: paljud antiikteosed on meieni säilinud just tänu Karolingide-aegsetele ümberkirjutustele, samuti käskis Karl Suur rajada koole kirikute ja kloostrite juurde, kus saaksid haridust ka ilmalike ülikute pojad ning just varakeskaegses kirikuelus kinnitatakse ristiusk, mis on oluline rohkem kui poolele maailmale. Varakeskajal Euroopas tehti palju vigu, kuid me peame neist õppima ning mõistma, et miks see nii juhtus ning me võime vaid oletada, mis oleks kui asjad oleks teisiti läinud.
Viigingid Referaat Kauksi PK 5.kl 22.04 Esimesed viigingid olid Skandinaavias. Taani, Norra ja Rootsi. Viikingeid nimatetakse ka normannideks. Vahel aga ka kutsutakse neid ka norrameesteks või põhjameesteks. Nad kõnelesid vananorra keelt . See aga kujunes taani, norra, ja rootsi keeleks. Skandinaavia tähestiku nimi on futhark ja selles on 16 tähte. Viiginkitel polnud koole ega ülikoole. Tarkused õppisid lapsed vanematelt. Isad õpetasid poegadele kuidas põldu harida, loomi pidada, maja ehitada, kala püüda, jahti pidada või kudas sõdida. Emad õpetasid tüdrukutele kodutöid, söögi tegemist, ketramist, kudumuist ja muid asju. Viiginkitel ei olnud televisiooni, arvutit, kino, ega raamatuid. Vaid siis oli kas juttuvestja või enda pere jutud. Arheoloogid on välja kaeva...
Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2 näidet. 1)Loodi koole (toomkoolid) haridust saanud inimeste hulk oli väike 2)Vaimulikud kandsid linnades edasi ideid, moode, uudiseid 3)Mõjutas arhidektuuri lasti ehitada kirikuid 5.Loetle 4 mungaordu nimetust ja too 2 näidet neile kuuluva mõne Eesti alal asuva kloostri kohta. Tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased, augustiinlased. Tsistertslased Kärkna, Lihula, Tallinn 6.Mille poolest on sõjaajalukku läinud 1410.aastal toimunud Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
