Sünaptoneemne kompleks- valguline struktuur mis moodustub paardunud kromosoomiosade vahele. Bivalendid- Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paarid 28.Paljunemise viisid: Suguline paljunemine toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. tekib 2 suguraku liitumisel. Taimede puhul on 2 erinevat faasi: gametofüüt (lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus) sporofüüt on taim ise nt. õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sugutu paljunemine kloonimine, paljunemise meetod, kus järglasele antakse 100% ühe vanema genotüübist, rekombinatsioonilist ristumist ei toimu. Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29. Suguline paljunemine. Iseloomulikud tunnused :
eriti juured ei kuivaks. 27.04.2016 Marje Kask 38 Külvide hooldamine 27.04.2016 Marje Kask 39 Seemikud 27.04.2016 Marje Kask 40 Seemikud 27.04.2016 Marje Kask 41 Seemikud 27.04.2016 Marje Kask 42 2. osa VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE 27.04.2016 Marje Kask 43 Vegetatiivne paljundamine Vegetatiivne paljundamine ehk kloonimine toimub vegetatiivorganite abil. Vegetatiivset paljundamist kasutatakse ilupuude ja põõsaste paljundamisel: a) kui soovitakse paljundada sorte, teisendeid ja vorme säilitades nende omapära; b) kui soovitakse paljundada liike, mis meie oludes ei vilju või mille seeme ei valmi; c) kui vegetatiivne paljundamine on lihtne ja sel teel saadakse kiiresti sobiv istutusmaterjal. Sh ka kui: seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega ja seemikute kasvatamine
· Maailma terviseorganisatsioon WHO Biotehnoloogia hõlmab enda alla igasuguse tehnoloogia, mis rakendab elusorganisme tootma midagi inimese hüvanguks: · Traditsiooniline seotud põllumajanduse ning toidu tootmisega. Toiteväärtuse täiustamine, maitseomaduste parendamine, ilmastikukindluse tõstmine jne biotehnoloogia abil. · Kaasaegne seotud teadusdistsipliinide arenguga, enamasti meditsiini ja bioloogiaga. Nt geenitehnoloogia, kloonimine, biomeditsiini tehnoloogia Biotehnoloogiat puudutavad moraaliprobleemid: · Turvalisus kas eksperiment on inimesele ohutu; kas kogutavad andmed on kaitstud · Majanduslikud küsimused kõigile inimestele ei ole võimalik anda kõige kallimat arstiabi, aga mille järgi otsutada; rahastajad võivad hakata ette kirjutama, mida täpselt uurima peaks · Katsed loomadega mis tingimustel on loomade piinamine õigustatud
unipotentseteks (epidermise tüvirakud, skeletilihase satelliitrakud e. müoblastid, spermatogoonid). Kui üks tüvirakk annab alguse mitmetele rakutüüpidele, nimetatakse teda pluripotentseks. Kõik vererakud pärinevad luuüdis paiknevatest vereloome tüvirakkudest. Vereloomet e. hemopoeesi reguleerivad valgulised faktorid nt erütropoetiin, 3. Jagunemisvõimeliste diferentseerunud rakkude olemasolu- maksarakud ja endoteeli rakud. Organismide kloonimine 1975.a. tegi inglane John Gurdon katseid kannuskonnadega, võttes keharaku tuuma ja siirdades selle munarakku. See munarakk arenes vaid kulleseni. 1997.a. alguses aga avaldasid oma tulemused Soti teadlased (Ian Wilmut, Roslini Instituut), kel oli õnnestunud lamba udararakust võetud tuum siirdada munarakku (millel oma tuuma oli eemaldatud), ning saadud "viljastatud" munarakk siirdati hormoonidega ergutatud ute emakasse. Sel moel sündis lammas, kelle nimeks
!!! geniaalne !!!! · San Diego 27.03.1997 (39) · Tegid hüvastijätuvideod, siis panid dressid selga võtsid rahusted jõid Smirnoffi viina ja panid kilekotid pähe- 2 jäid maha püüdsid tagantjärele jõuda Ufo usundid · Kenneth Arnold, 24. Juuni 1947 ,, lendav taldrik" · Rael lõi kõige suurema ufo usundi maavälised olendid rüüvisid ta ja tegid ta saadikust · Me oleme teaduslik projekt sööge hästi palju igast tehnilist sodi, kloonimine super · Väitsid et suutsid kloonida inimest sündis 24.dets Saientoloogia kirik · L.Ron Hubbard ulmekirjanik · 1950 dianeetika: kaasaegne teadus vaimse tervise kohta · Lähtepunkt Ö inimese mõistus koosneb 2 pooles analüütiline ja reaktiive- enamikud kasutavad ainult reaktiiveset ( reageeriti välistele ärgitajatele) · Engrammid mentaalsed kujutluspildid, läbielamised salvestised- engrammid on tajude väga üksikasjalikud salvestised
Teadmusühiskond kannab endas ka ohte. Eeskätt on need seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele ning keskkonnatasakaalule. Näiteks võimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi üha kiiremini, kasvatada üha suuremad maasikaid, saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Teine ring ohte seostub eetiliste probleemidega. Kui teadus suudab kõike, siis kas kõik on ka eetiliselt vastuvõetav? Kas inimese kloonimine on õigustatud lahendus, et korvata rahvastiku vähenemist arenenud maades? Täna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mõned valitsused on võtnud vastu asjakohaseid otsuseid, näiteks muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas. siirdeühiskond - periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega,
Eesmärk- tehke seda mida kliendid vajavad, inkrementaalne innovatsioon. Uued teadmised tulevad peamiselt klientidelt. Riske ei võeta ja otseseid kulusid ette ei nähta. Allhanke ettevõtted. 21 Loeng 11: Selgita T&A tegevuse rolli innovatsioonis ning tehnoloogiapõhiste ettevõtete juhtimisega seonduvaid väljakutseid, too näiteid. Eetiline küsimus ja teaduse areng innovatsioonini. Kloonimine, mis on tänaseni jäänud siiski teaduseks ja ei ole jõudnud Innovatsioonini ehk jõudnud turule.(n Dolli ) ja geeniteraapia, kus üks patsient suri ning sellest lähtuvalt on tegevusharu pärsitud, Rakendusuuringud tegelevad sellega, et kuidas teaduseuuringutest kasu saada., rakendusuuringute järgselt minnakse eksperimentaalse arenduse juurde, mille raames hakatakse vähendama riske ja suurendama töökindlust. Teadus jõuab Innovatsioonini siis, kui
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3
Euroopa Nõukogu põhitegevuseks on olnud inimõiguste propageerimine ja kaitsmine. Ka Euroopa Liit on välja arendanud oma nn põhiõiguste dimensiooni. Põhiõiguste mõistet seostatakse konstitutsiooniga, need on konstitutsioonilised õigused. Inimõigused on universaalsed ja ei ole otseselt sõltuvad mingist konstitutsioonist, vaid inimloomusest. Eestis on eriline reservatsioon seoses omandireformiga. Põhiõiguste harta sisaldab uuemaid põhiõigusi, nt eutanaasia, kloonimine jne kohta. See on Euroopa Põhiseaduse II osa, mis ise on toppama jäänud. Euroopa Sõltumatute Ekspertide Põhiõiguste võrgustik. Sotsiaalharta , Vähemuste kaitse raamkonventsioon. Inimõiguste osas on tähtsaks see, kuidas tagada nendest kinnipidamine ja rikkumiste tuvastamine. Ameerikas on olemas Ameerika Inimõiguste konventsioon. Aasias puudub regionaalne inimõiguste kaitse kohus. Aafrikas on see olemas, kuid ebaefektiivne. XII loeng
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks....
4 Taimi on püütud muuta ka resistentsemaks kahjuritele. Bakteri Bacillus thuringiensis genoomis on geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku. Vastav geen on viidud tomatitaimede genoomi ning selle avaldumist taimes on näidatud võrdluskatsetega, kus geneetiliselt muudetud taimed on võrreldes algsetega kahjurite suhtes vastupanuvõimelisemad. Geenitehnoloogiat on rakendatud ka maisi sordiaretuses. Organismi kloonimine Viimasel aastatel on asutud katsetama loomade kloonimisega, kus somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku, millest on eelnevalt eemaldatud munarakus olev geneetiline materjal. Jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid, kes on geneetiliselt identsed doonoriga. 1997-nda aastal tekitas palju diskussiooni kloonitud lamba Dolly sündimine. Täiskasvanud lamba udarast isoleeritud rakke kultiveeriti laboritingimustes. Teiselt utelt isoleeriti munarakud, millest kõrvaldati tuum
Kirjeldus jalgade ja jalalabade kohta ei ole kättesaadav. Osad patoloogid ütlevad, et isendite mõned kehaosad ei ole arenenud nii, nagu meie eeldaksime, millest saab järeldada, et osad neist on kohandatud eluks vees. Enamus vaatlejaid väidavad, et nahk on hall. Osad väidavad, et see on beez, parkinud/ päevitunud või roosakashall. Paljunemisorganeid ei leitud, ei ole ei fallost ega üska/emakat. See viitab sellele, et hetkel on nende paljunemismeetodiks kloonimine, mida on mainitud ka teistes allikates. Humanoidid näivad olevat kui ühe vormi järgi valatud, jagades identseid rassilisi ja bioloogilisi omadusi. Neil ei ole sellist verd, mida meie vereks peame, kuid on hallika värvusega vedelik. 42 ¾ UNI-TERRESTRIAL (SAMAMAINE) KOOD: UNA (Seitse algset tulnukarassi, kes alustasid meie tsivilisatsiooni siin) Osa vastamata küsimusi inimese evolutsiooni kohta
Praegu ajaloolise distantsi tõttu on lihtne öelda, et kohus tegi rumalusi ning et Sokrates oli väärtuslik ühiskonna liige. Ka Nõukogude Liidus oli selliseid sätteid (eraettevõttelik tegevus jne). Kui kuritegevuse võitlus oleks olnud 100% efektiivne, siis ei oleks Eesti Vabariiki. Praegu me ei saa leida näiteid, sest on tagantjärgi mõtelda. Praegu saame mõelda ainult seda, et kas midagi on mõttekas või ei ole kriminaliseerida. Praegu on keelatud näiteks inimese kloonimine. Mis oleksid kloonimise negatiivsed tagajärjed? Ei tea. Me ei kujuta ette, millised tagajärjed sellel olla võivad. Sinna oleme ohuvältimisega läinud nii kaugele, et kriminaliseerisime selle. Kloonimise puhul me isegi ei tea, kas see on võimalik. Mitu sajandit tagasi oli keelatud lahkamine, sest ei taheti isikut teistpoolsuse jaoks ära rikku. Näiteks teine näide ka asendusemadus, mis on meil hetkel kriminaliseeritud. Vastutusele võetakse arst, kes midagi sellist teeb
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
* seeneriigis toimub jagunemine mütseeli osadega (hüüfid) vegetatiivne paljundamine : - on inimese tahtlik tegevus eesmärgiga saada kindla pärilikkusega organisme. - enim paljundatakse taimi : a) meristeemmeetodil (kartul, maasikas) - saadakse viirusvabad taimed b) pookimine ja silmastamine - pistokstega ja võsunditega paljundamine. - seeni paljundatakse (haavapakud austerservikutega) - loomad : a) kunstlikult ühemunaraku mitmikute tekitamine. (veistel ja hobustel) b) erijuhus on kloonimine. vegetatiivne paljunemine : * evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. * vajab vaid ühte vanemorganismi. * lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. * järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesgused. * vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikkus kas väga väike või puudub üldse. (mutatsioonid keharakkudes) * vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt. Eoseline paljunemine : Eeltingimus : ühel organismil peab korraga tekkima palju eoseoid.
Unknome suur geenide hulk, mille kohta pole hetkel funktsionaalset informatsiooni RAKKUDE MANIPULEERIMINE JA KASUTAMINE EKSPERIMENTAALSES TÖÖS 1. Rakukultuuride eelised ja puudused võrreldes in vivo mudelitega. Eelised: · Homogeensed võrreldes koerakkudega · Eksperimenditingimused on selgelt defineeritud · Rakukultuuris saab isoleerida huvipakkuva raku ja sellest kasvatada geneetiliselt homogeense koloonia- rakkude kloonimine · Geneetiliselt homogeenne rakutüvi - kloon Puudused: ei saa jälgida organismi kui tervikut. Eritüübilised rakud on erinevad: · väljanägemiselt ja suuruselt · kaalult · laengult · tiheduselt · antigeensuselt jne. Osa erinevusi on võimalik kasutada teatud tüüpi rakkude eraldamiseks teistest rakkudest. Rakkude eraldamise enamlevinud meetodid: · tsentrifuugimine; tsentrifuugimine gradiendis · afiinsusel põhinevad meetodid; magnet · FACS 2
innatsükkel siirdamise ajaga sünkroniseerida, mida on kõige lihtsam teha prostaglandiini kahekordse süstimisega. · Retsipiendi inda pole vaja sünkroniseerida sügavkülmutatud embrüote kasutamisel, sest embrüo saab sulatada ja siirata siis kui loom indleb loomulikul teel · Teiseks kõrgetoodanguliste või muude väärtuslike omadustega lehmade arvukuse suurendamise vahendiks on kloonimine. · See põhineb asjaolul, et varases arengustaadiumis olevate embrüote rakud pole veel diferentseerunud, mistõttu võib igast sellisest rakust kasvatada uue embrüo. · Kloonimisel liidetakse ühe embrüo rakk elektriimpulsi abil kokku ühe munarakuga, millelt on eelnevalt eemaldatud rakutuum. · Selliselt saadud embrüotel lastakse seitse päeva areneda katseklaasis ja siiratakse siis sobivas innatsükli järgus mullikate emakatesse.
Lisaks etendab kuritegevus ka olulist rolli ühiskonna evolutsioonis. Ta valmistab muutusi ette. Ühiskonnas, kus on olemas kuriteod, on kollektiivsedtunded piisavalt elastsed, võtmaks uut kuju ja kuritegu võib mõnel juhul määrata, millise vormi need võtavad (Sokrates ja vaba mõtlemine aitas kaasa usu ja moraali tugevnemisele; praegu ei saaks vabamõtlemist olla, kui Sokratese ajast poleks seda tehtud ja hiljem see lubatuks kuulutatud; liberaalsuse eelkäijateks olid ketserid). NT: kloonimine (kuritegu, aga võib 3 hakata ühiskonna hüvanguks töötama) oh neid omapäraseid genotüüpe, samas klooonitakse inimeselaadseid olendeid muidu ja selle ohutus pole kindel, see vähendab ka geneetilist mitmekesisust. Seega, kui kuritegevus langeks alla keskmise, siis võib olla kindel, et selline näilik progress on seotud teatud sotsiaalse desorganisatsiooniga. Kuigi kuritegevus on normaalne
loodusega kooskõlas olevad sotsiaalsed normid, traditsioonid, väärtused tarbeesemed, elamud, kultusobjektid jne. Vähem arenenud kultuurid on rohkem loodusega seotud. · vastandumine loodusele, looduse valitsemine looduse valitsemine on inimese vabaduse eelduseks (Fr. Schiller). Uudne tehnoloogia ja teadmised: jõgede ümberpööramine, geenivaramud ja kloonimine, jm. 9.2.Kultuur, ühiskond ja inimene Ameerika sotsioloog Talcott Parsons on uurinud kultuuri, ühiskonna ja isiksuse vahelisi suhteid ajaloolisest aspektist. Tema käsitlusest lähtudes võib esitada selle protsessi põhiraamistiku: primitiivne ajalooperiood kultuur, ühiskond ja isiksus olid kokku sulandunud, kehtis usulis-maagiline maailmapilt, mida peeti objektiivseks looduse korralduseks. Vastavalt sellele oli korraldatud kogu ühiskondlik elu, kus kultuur
18 luua Maal lausa uusi liike ja veel mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge. Tõsi, need ei kuulu liigi kui mõiste ja tähenduse alla. Kuid see näitabki seda, et uue liigi loomine Maal pole tegelikult mägede taga. Maailma esimene imetaja klooniti juba aastal 1997. Selleks oli siis lammas nimega Dolly. Pole raske ega vale ette ennustada, et inimese kloonimine ei ole enam väga kauges tulevikus. Kloonimine põhineb geneetikal ja geneetika põhineb pärilikkusel, mis esineb elusolenditel. Näiteks lapsed on oma vanemate sarnased, loomad sigitavad järglasi, kes on nendega sarnased ja seemnetest kasvavad taimed, mille õied ja viljad sarnanevad sellega, millelt seemned pärit on. Selle sarnasuse põhjustavad geenid, mida pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele. Näiteks lapsel võivad ilmneda ema näojooned, võimed ja
luua Maal lausa uusi liike ja veel mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge. Tõsi, need ei kuulu liigi kui mõiste ja tähenduse alla. Kuid see näitabki seda, et uue liigi loomine Maal pole tegelikult mägede taga. Maailma esimene imetaja klooniti juba aastal 1997. Selleks oli siis lammas nimega Dolly. Pole raske ega vale ette ennustada, et inimese kloonimine ei ole enam väga kauges tulevikus. Kloonimine põhineb geneetikal ja geneetika põhineb pärilikkusel, mis esineb elusolenditel. Näiteks lapsed on oma vanemate sarnased, loomad sigitavad järglasi, kes on nendega sarnased ja seemnetest kasvavad taimed, mille õied ja viljad sarnanevad sellega, millelt seemned pärit on. Selle sarnasuse põhjustavad geenid, mida 18 pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele. Näiteks lapsel võivad ilmneda ema näojooned, võimed ja
mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge, mis küll ei kuulu liigi ( kui mõiste ja tähenduse ) hulka. Kuid see pigem näitabki seda, et uue liigi loomine Maal ei ole inimestele enam futuristlik teema. Maailma esimene imetaja klooniti juba 1997. aastal, milleks oli siis lammas nimega Dolly. Inimese kloonimiseni pole veel jõutud, kuid ega see ilmselt tulemata ka jää. Kloonimine põhineb geneetikal ja geneetika põhineb pärilikkusel, mis esineb elusolenditel. Näiteks lapsed on oma vanemate sarnased, loomad sigitavad järglasi, kes on nendega sarnased ja seemnetest kasvavad taimed, mille õied ja viljad sarnanevad sellega, millelt seemned pärit on. Selle sarnasuse põhjustavad geenid, mida pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele. Näiteks lapsel võivad ilmneda ema näojooned, võimed ja kombed ka sellisel juhul, kui ta ei ole oma ema kunagi näinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
