GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Hõivatus erinevates majandusharudes? Teenindus,tööstus ja põllumajandus. 2. Marginaalne rahvastik? Marginaalne rahvastik- hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kes ei leia püsivat seaduslikku tööd ega eluaset. 3. Demograafiline siire? Demograafiline siire on rahvastiku protsess, mille käigus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madalatega. 4. Demograafilise siirde näitajad? a) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine sündimus ja suremus on kõrged, rahvaarv kasvas väga aeglaselt. b) Demograafiline plahvatus Sündimus jäi traditsioonide toel kõrgeks suremus langes, rahvaarv kasvas kiiresti. c) Rahvastiku vananemine Sündimus langes,suremus aeglane, rahvaarvu kasv aeglane, rahvastik vananeb d) Kaasaegne ehk moodne rahvastiku tüüp Sündimus ja suremus madalad, rahvaarv püsib stabiilne 5. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid?(...
.............................................................................15 2 SISSEJUHATUS Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana,näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades. Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne. Kütused on kivisüsi,pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit, küttepuit, bensiin, petrooleum, diislikütus- need kõik on kasutusel meie igapäevaelus See uurmistöö käsitleb just erinevaid kütteliike majapidamises või nende säästlikkust. 3 KÜTUSE KOOSTISOSAD Kütus koosneb: · Orgaaniline osa keerukad süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja orgaanilise väävli ühendid
KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon
AGRAALÜHISKOND(PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND) TOODETAKSE TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TA...
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko.
üksiksidemed ja eteen kaksikside üksikside ja kolmikside etüün kaks kaksiksidet propadieen Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena, teemandi ja grafiidina. Kütuseks kaevandatavad söed (pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi jt) koosnevad samuti peamiselt süsinikust. Keemilise elemendi omadust mitut lihtainet moodustada nimetatakse allotroopiaks. Ühe ja sama keemilise elemendi erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Tänapäeval tuntakse üle kümne miljoni keemilise ühendi, millest enamiku moodustavad süsinikühendid. See on veel eriti märkimisväärne sellepärast, et oma levikult maakoores on süsinik alles 13. kohal
ENERGIAMAJANDUS tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- ja ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritann...
Elekter võeti kasutusele 19 saj lõpp. 20 saj tänaseni Nafta ajastu: leiutati sisepõlemismootor, võeti kasutusele nafta autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termotuumaenergia kasutatakse vähe, vesinikpommides. päikeseenergia elektritootmiseks. Troopikas, lähistroopikas, kõrbetes.
Mõju keskonnale Turba kaevandamine ohustab veevarusid ning turba kaevandamiseks kuivendatud rabad madaldavad põhjavee taset. Sellepärast ongi paljud rabad võetud looduskaitse alla ja nendel rabadel pole kunag plaanis alustada turba tootmist. Turbasammal soos Huvitav fakt Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Kivisüsi Kokkuvõte Kuna turvas on taastumata loodusvara tuleks enne mõelda millistes kasutusvaldkondades seda kasutad, muidu seda varsti lihtsalt ei ole. Kasutatud allikad Raamatud: Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Karolin. (2003:107). Loodusõpetus 5. klassile. Avita. Interneti leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Turvas (13.05.2010)
10.kl VOCABULARY OF UNIT 4 acid rain happevihm address aadress afar kaugele (nt maale) alternative alternatiiv, valikuvõimalus ant sipelgas armour soomus, raudrüü array rivi, rida ballad ballaad ban keelustama budget eelarve can´t help ei saa midagi parata can´t stand ei talu car pool auto ühiskasutus centipede sajajalgne circumference ümbermõõt clad kaetud, riietatud clover ristikhein coal kivisüsi community kogukond, ühiskond consequence tagajärg conservation looduskaitse crimson veripunane, tulipunane daisy tree karikakra puu deceive tüssama, petma, eksiteele viima deforestation metsa lageraie demand nõudma diameter diameeter drawback puudus, tagasilöök drift triivima, hulkuma emit eraldama, kiirgama endangered species ohustatud/hävimisohus liigid energy use energia kasutus epic eepiline, kangelaslik
tarbeks kasutavad Rahvaarv 1 286 540 Bioloogiline kandevõime (Ökoloogiline puudujääk (defitsiit) või varu (reserv). = bioloogiline kandevõime) PERUU ökoloogiline jalajälg 1,8 gha/in Millega tegeleb riik? Oil is the primary energy source in Peru and it accounts for over 50% of Peru's energy needs. Wind Potential - Tuuleenergia Solar Potential- Päikseenergia Coal Reserves- Kivisüsi Natural Gas Reserves- Maagaas Oil Reserves- nafta Autotööstus, Kalatööstus, Metallitööstus(toodetakse rauamaaki), naftatootmine Riigi rahvaarv 28 409 897 (2003) inimest. KANADA ökoloogiline jalajälg 7.66 gha/in. Millega tegeleb riik? Autodetööstus Lennundus Õlletööstus Nafta ja gaas Ravimitööstus Masinaehitus Kivisüsi Fossiilkütuseenergia.
PõhjaAmeerika USA ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaadest on suurimad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Suurim söetootja on Hiina. Eksport on kasvanud Jaapanis. Euroopa peamised tootjad on Ukraina, Saksamaa ja Poola. PõhjaAmeerika Apalatsides on sütt palju. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas paiknevas uues piirkonnas. Kivi ja pruunsöe kaevandamine Austraalias. Söekaevandajad on ka India, LAV ja Venemaa.
soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni. Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi. Jne... Kaasaegne energiamajandus Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad 40% kogu energiavajadusest. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid arengumaades on see ikka kõige olulisem energiaallikas. Vee- ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS Regioonide naftatööstus Ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides.
Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid Saksamaa pindalal asetseb neist vaid väike osa. Kliima Saksamaa asub parasvöötmelises kliimas ning seega on seal mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt,500mm. Loodusvarad Loodusavardest leidub Saksamaal rauamaaki, kivisüsi, potasit, puitu, ligniiti, uraan, vaske, maagaasi, soola, nikklit. Jõed Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau.Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Riigi arengutaseme iseloomustus 1.Iseloomusta riigi arengutaset,kautades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Saksamaal on SKT ühe inimese kohta on 31900 USD ja üldine SKT on 2498 miljardit USA dollarit
● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele Pinnamood ● Moreenkünkad, Järvesilmad ● Lõunas: Alpid ● Põhjas:Põhja-Saksa madalik ● Kesk-Saksamaal:Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ● Kõrgeim tipp: Zugspitze 2964m Mullastik, maavarad ● Põhjaosas leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool ● Pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes viinamarjakasvatus ● Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid, kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale
teadlikult kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi. Kivisüsi on tekkinud miljonite aasatega soodes ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust (kuni 95% kivisöest). Põlemisel muudetakse kivisöe keemiline energia soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet (kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus) sõltub suuresti selle leiukohast. (Kroon, K) Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud elusorganismide kivistunud jäänused. Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet. Põlevkivi on madalama
kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi. Kivisüsi on tekkinud miljonite aasatega soodes ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust (kuni 95% kivisöest). Põlemisel muudetakse kivisöe keemiline energia soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet (kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus) sõltub suuresti selle leiukohast. (Kroon, K) Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud elusorganismide kivistunud jäänused. Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1)
on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3(lubjakivi ehk paas, marmor, kriit)
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6
masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel 4) Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. 5) Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike tuule,päikese, maasisest ja bioenergiat. 3.2 Nafta ja gaasitööstus
NAFTA 1. Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijateni. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et
arenenud. Brasii Lähistroopilised us Arenenumates põllumajandus. Suured Maanteed lia, metsad. Hg, Al, Sn, k, riikides on iive banaaniistandused. jm. teed on Colo Cu, Pb, Zn, Nafta, pr tugevasti ülerahvastat mbia, uraan, kivisüsi, ot langenud, ud ning Tsiili maagaas es suuremates kohati ta tõuseb see aga halvas ntl aastas 3-4%. seisukorras.
1903 lõi Colombiast lahku Panama. Colombias kaotati orjus 1851. aastal. 2. LÜHIÜLEVAADE LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST Kliima: Kliima on väga soe. Vihmahooaeg on maist novembrini. Jahedam on kõrgemates kohtades ja päris külm mägedes. Pealin Bogota on alati kevadine - jahedad päevad ja karged ööd. Colombia pinnamood: Tasased rannikualased madalikud, keskel mägismaa, kõrged Andes'e mäed, idapoolsed tasased niiduväljad. Colombia loodusvarad: nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaak, nikkel, kuld, vask, smaragdid, hüdroenergia. Colombia keskkonnaprobleemid: raie, pinnase ja vee kvaliteedi kahju liigse putukamürgi tõttu, õhu saastatus (eriti Bogotas), sõidukite heitegaaside tõttu. Colombia Ohustatud liigid: 376 Suurim kõrgus: 5,775 m Merepiir: 3,208 km 4 Maismaapiir: 6,004 km Haritavat maad: 2.00% 3. ÜLEVAADE RAHVASTIKUST
Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit (parim tihe läikivmust kivisüsi) sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2,
Taastuv ja puhas energialiik Ressursside killustatus ja piiratus Nad ei raiska ressursse jaama läbinud vesi Tootmiskulud on küllaltki kõrged ja jääb endiselt kasutuskõlblikuks esinevad rahastamisraskused 4. Miks on tuumaelektrijaamu arvukalt eelkõige arenenud riikides? Kuna seal on raha mille eest neid ehitada ja ka vastav tööjõud. 5. Miks omab tahkest kütustest maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi? Kuna selle varusid on hetkel rohkem ning seda kasutatakse tööstuse ja soojuse saamisel, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suurim konkurent. Samuti omab ta ka head energiavaru. 6. Miks tekib tuul? Millest oleneb tuule kiirus? Kui päike paistab, soojeneb õhk maa kohal enam kui mere kohal. Soe õhk tõuseb ülespoole. Õhurõhk maa kohal langeb.Samal ajal on mere kohal jahedam õhk, milles õhuosakesed paiknevad tihedamalt
. 9.Metsandu Pole Põletati et Raiuti Metsade Metsakompleksid. Raiutakse s saada metsa. laastamine. metsa palju. põllumaa Laastavalt. d. 10.Energia Pole Puit ning Puit. Süsi ning Elekter, kivisüsi, Elekter, kasutajaliig sõnnik. Tuulikud, puit. nafta, maagaas. kivisüsi, nafta, id vesiveskid, maagaas, loomad. tuumaenergia, taastuvenergia. 11
vana mööbel), elektroonikaromud (külmikud, telerid jm) , taaskasutatavad jäätmed (vanapaber ja -metall, plast- ja klaastaara), pakendijäätmed, puit , autorehvid Tasu eest võetakse vastu: biolagunevad aiajäätmed , suuremõõtmelised ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WC potid jms) Loodusvarad: Taastumatud (mittetaastuvad), Loodusvarad, mille kogused kasutamisel vähenevad. Põlevkivi, Maagaas, Kivisüsi, Nafta, Turvas Põlevkivi tähtsaim loodusvara Koosneb: mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest Maagaas Orgaanilise aine tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Eestisse tuleb Venemaalt. Maagaasist toodetakse elektrienergiat Iru elektrijaamas ja soojusenergiat. Turvas Koosneb mittetäielikult lagunenud taimsest massist (turbasammal ja teised rabataimed). Moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud.
Süsinik Lihtaine: valemiga C Tuleb tast alati 4 keemilist sidet. Näiteks: teemant, grafiit, süsi (antratsiit, kivisüsi, põlevkivi, puusüsi), karbüünid, fullereenid See on süsiniku allotroopia! (Sama element esieb mitme erineva lihtainena) Liitainetes: Co2 süsihappegaas Co vingugaas H2O + Co2 --- H2Co3 süsihape Ca(HCo3)2 vee karedus CaCo3 erinevad karbonaadid Näiteks: marmor, katlakivi, paekivi, kriit Kõik orgaanilsed ühendid on süsinikuühendid!!! C + O2 --- Co2 Redutseerijaks süsinik
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
KONTROLLTÖÖ NR1 Teema: Naftasaadusd 1. Nimeta kütuse liigid agregaatoleku järgi - igast vähemalt 2 näidet. 2. Kuidas toodetakse naftast vedelkütuseid ja õlisid? Kaks meetodit. 3. Nimeta naftast eralduvad fraktsioonid. 4. Nimeta autobensiinidele esitatavad nõuded. 5. Nimeta diislikütuse liigid. 6. Reasta kütused kütteväärtuse järgi: · küttepuu · maagaas · autobensiin · diislikütus · kivisüsi · vesinik 7. Nimeta autol kasutatavad õlid. 8. Nimeta autol kasutatavad muud vedelikud. 9. Millest toodetakse biodiislit? 10. Nimeta gaasikütuse eelised ja puudused.
Mussoonmetsad Asend Lõuna- Aasia Kagu- Aasia Korea poolsaar Jaapani saarestik Ookeani ja mäestike vahel Kliima Suvel soe ja niiske Talvel külm ja kuiv Suvel madal õhurõhk Talvel kõrge õhurõhk Suvel tuuled ookeanilt Talvel tuuled mandrilt Sademeid palju Mullastik Vahelduv mullastik pruunmullad Taimestik Liigirikas Mitmekesine Rindeline ehitus Palmid Bambused Rododendronid Magnooliad Loomastik Eriline Väga liigirikas Antiloobid Pühvlid Ninasarvikud Elevandid Gepardid Leopardid Tiigrid Punahundid Mitmesugused ahvid Gigantne orav Inimesed mussoonmetsas Tihedalt asustatud Põlluhariminene Loomakasvatus vähe levinud Maavarade kaevandamine (kivisüsi, nafta, maagaas, tina) Kolimine linlikule eluviisile
Saksamaa Pindala 357 000 km² Rahvaarv 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus 230 in./km² SKT ühe elaniku kohta 33 023 USD Koht maailmas inimarengu indeksi alusel: 20 (2003) Suuremad linnad (mln.el.):pealinn Berliin 3,4 ; Hamburg 1,7 ; München 1,2 ; Köln 1,0 Linnades elab 88% rahvastikust Tööstus Masinatööstus Metallurgia Keemiatööstus Maavarad Kivisüsi Pruunsüsi Nafta Kaalisool Maagaas Rauamaak Niklimaak Vasemaak Loodus Tähtsamad jõed:Rein,Elbe,Doonau Suuremad mäestikud:Reini kiltkivimäestik, Schwarzwald, Maagimäestik jt. Maakasutus:49% põllumajanduslikku maad, 30% metsa, 12% ehitiste all.Veerand riigi pindalast looduskaitse all.
Inglismaa maavarad 1)Kivisüsi 2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti. Kõrge kvartsi liiva kasutatakse klaasi valmistamisel. * Karoliin (Hiina savi) kasutatakse keraamikatööstuses ja ka paberitööstuses.
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Geograafia II tsükli lõpuarvestus Põllumajandus, kalandus, metsandus. Õp. lk. 87, 89, 9293 PÕLLUMAJANDUS: I Taani on üks maailma põllustatuimaid riike(60% haritavat maad). Arutage, mis on selle põhjus. Looduslikud tingimused: · Reljeef: Tasane maa, alla 200 meetri. · Kliima: Talvel 0 kuni +8 C, suvel 16-24 C, sademeid 500-1000 mm. Parasvööde. · Mullad: Viljakad mullad ja üsna hästi haritavad (keskmise ja kõrge viljakusega) Majanduslikud tegurid: · Kapital: Raha, hooneid piisavalt. · Tööjõud: Haritud ja heade kutseoskustega tööjõud. · Turg toodangule: Euroopa Liit. II Miks ei tegeleta Argentiina rohtla-aladel piimakarjakasvatusega? V: Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaid. III Millistel Põhja- Ameerika aladel peetakse piima-, millistel lihakarja? Põhjenda sellist paiknemist. V: Piimakari idaosas, sest seal on mahlane rohi ...
Taani ja Hollandi energiamajandus Eliann Tulve & Mihail Lustin Taani ● Kopenhaagen ● Pindala: 43094 km2 ● Heaoluriik #Funfact: Taani elanikud on maailma kõige õnnelikumad inimesed. Ajalugu ● Globaalne soojenemine 80ndatel. ● Süsihappegaasi heide Taanis suur. ● Elektrijaamades kivisüsi ● Taastuv energia - hea valik ● Süsinikuheidet vähendati ● Tuumavastane seadus 1985 ● Tuumavastane liikumine ning kodanikualgatus ● Riik toetas tuuleenergeetikat Tuumaenergia? Ei, thx. Tuulevarud ● Maismaal tuulevarud tagasigoidlikud ● Suur avamere ala + suured varud ● 5-15m sügavus - hea paigaldada ● Suurem kiirus Anholti tuulepark Toodang ● 20% tarvitavast
energialiigid · Mehaaniline energia · Keemilise sideme energia · Tuumaenergia · Soojusenergia Elektrijaamades kasutatavad energiaallikad · Fossiilne kütus Naftaproduktid, maagaas, põlevkivi jne · Taastuvenergia Geotermiline-, hüdroenergia jne · Tuumaenergia Tuuma seoseenergia · Muu Vesinikkütus kütuseelementides Kasvuhoonegaasid · Suurimaks inimese tekitatud CO2 saaste allikaks on elektritootmine - peamiselt kivisöel töötavad elektrijaamad. Kivisüsi põledes tekib temast 70% rohkem CO2 ühetoodetud energiaühiku kohta kui loodusliku gaasi puhul. Kogu maailmas annab energiatootmine 37% inimese tekitatud CO2 saastest ja Euroopas 39%.. · Maailma riikide allkirjastatud Kyoto leppe põhjal peab Euroopa vähendama 2012. aastaks CO2 heitmeid 8% 1990. aasta tasemega võrreldes. Praegusel hetkel paraku Euroopa CO2 emisioon kasvab, mitte ei kahane. Energeetika ajalugu Eestis · Esmakordselt mainitakse kirjalikult
ENERGIAMAJANDUS ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASIT...
Maa liikumine vee all paneb vee liikuma. Lainepõhi hakkab hõõrduma. Kaldal läheb vesi tagasi, laine murdub. Kivimid koosnevad mineraalidest. I Tardkivimid 1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk obsidiaan, basalt. 2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi, kvarts). II Settekivimid 1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides. 2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit). 5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem). Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas. III Moondekivimid Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles sulaks.
leiukoha paiknemisest, varude suurusest ja keemilisest koostisest, importiv mõjutab kõiki majandus harusid, eksportiv kui nafta hind tõuseb, suurenevad ka tulud, import Usa, Jaapan, Saksamaa, eksport Saudia Araabia, Norra, Iraan, maagaas pumbatakse mööda torujuhtmeid, fossiilsetest kütustest kõrgema kütte väärtusega, import Saksamaa, Usa, Jaapan, eksport Venemaa, Kanada, Saudia Araabia, kivisüsi eksport Austraalia, Hiina, Lav, import Jaapan, Suurbritannia, Lõuna Korea, kaevandus eelis: ei pea pinnast koorima, uued kaevandused hästi mehaniseeritud, puudus: varingu oht, põhjavee reostus, karjäär eelis: odav, kulub vähe tööjõudu, puudus: õhusaaste, maastiku rikkumine, vee reostus, suured varud, kõrgema kütte väärtusega tahketest kütustest, hüdro rajatakse suure languga jõgedele, rajatakse veerikaste ja tugeva
Neid nimetatakse ka taastuvateks, sest nende varude täiendamine ja uuenemine toimub ilma inimese sekkumiseta (nt: vee energia, tuule energia, loodete ja lainete energia, päikese energia). · Tertsiaarsed ehk kolmandased fossiilsed kütused, mis on tekkinud kauges minevikus bromassi muundumisel (taimed, loomad). Neid nim. taastumatuteks, sest juurde neid praktiliselt ei teki, seetõttu saavad nad otsa (nt: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlekivi, turvas). Energiavarusid saab jaotada ka traditsioonilisteks ja alternatiivseteks. · Traditsioonilised energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. · Alternatiivsed energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad tehnoloogiad või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuule energia, päikese energia.
...................................................................8 2 Sissejuhatus Energia säästmine tähendab kasutatava energia hulga vähendamist, kuid siiski samaväärse lõpptulemuse saavutamist. Energia säästmine on igati tulus, sest nii on võimalik säästa raha ja keskkonda samal ajal. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist, nagu kivisüsi, nafta või gaas. Seega aitab energia säästmine loodusvarasid säilitada, et neid jätkuks kauemaks. 3 1 Miks on tähtis energiat säästa? Mida vähem kasutavad inimesed energiat, seda väiksem on vajadus energiatootmist suurendada. Niiviisi saaks hoiduda näiteks uute jõujaamade ehitamisest või energia sisseostmisest välisriigist. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist,
Tootjad: Venemaa, Usa, Kanada, Iraan, Norra, Hiina, Holland, Indoneesia, Katar. Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada, Alzeeria, Indoneesia, Holland. Import: b Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA, Prantsusmaa, Lõuna-Korea, Türgi. Transport: Meritsi, torujuhtmeid pidi. Eelised: Suurim kütteväärtus fossilsete kütuste seas, põlemisel kõige vähem saasteainet, kõrgsurveall odav ja tõhus transportida. Puudused: Tülikas meritsi transportida, tehnoloogia kallis ja ohtlik. Kivisüsi: Paiknemine: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia, Saksamaa. Tootjad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Eksport: Hiina, USA, India, Austraalia, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Saksamaa, Poola. Import: Hiina, USA, India, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Poola. Transport: Lihtne, turvaline. Eelised: Kõrge kütteväärtus, ohutu transportida, ladustada ja kasutada, varud suured. Puudused: Õhusaastus, kasvuhoone effekt, happevihmad. OPEC: Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
puu-ja juurvilju, mis kasvavad seal kiiremini. Näiteks Eestis ei saa häid ananasse kasvatada, neid peab importima. Samas kartul kasvab siin paremini. Troopilises kliimas on rohkem erinevaid haigusi, mis mõjutab rahvastikku. Troopilistes maades on ka majandusliku arengu eduks turism. Riigi areng sõltub tema geograafilisest asukohast Positiivsed näitajad: Negatiivsed näitajad: ● Energia (nt tuulegeneraatorid Taanis, ● Mäed kivisüsi Eestis) ● Põuad ● Mereühendus ● Üleujutused ● Palju loodusvarasid ● Puhta vee halb olemasolu ● Piisav vee- ja söögivaru ● Halb ning muutlik kliima ● Muud eluks vajalikud ressursid Majanduslikud Mõned riigid võivad areneda kiiremini, kuna neil on majanduslikult suurem võim
merede all, keskmiselt 40km paks, kivimikihid on nt settekivimid, graniit, basalt. Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt. Mineraalid- tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant. Nt: kvarts, graniit, kips. Maak- metalle sisalduv kivim. Kivimite kasutus Lubjakivi-ehitusel, killustik-graniit, gneiss, kips-ehitus, savi- keraamika, maagid-metallide tootmine, kivisüsi, põlevkivi-kütus 3
Aastal 1980 oli tööstuses hõivatud 36,4%, põllumajanduses 12,8% ja teeninduses 50,8% töötajaist. Tööstisest saadakse ligi kaks viiendikku, põllumajandusest üks kümnendik sisemisest koguproduktist. Majandust juhivad era- ja riiklikud suurmonopolid. Esimestest on võimsamad Montedison(keemia-, elektrootehnikatööstus), FIAT (masina-, autotööstus) ja Pirelli(kummitööstus). Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Transport
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
