Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja võisid seetõttu vahel üsna täpselt ennustada. Kindlasti just väe olemasolu oli põhjuseks, miks mõningaid kive, allikaid ja puid hakati pühaks pidama, teisi väliselt isegi efektsemaid aga mitte. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid, kihvu, küüsi. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki- jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid; setudel on see kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama pere-
1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Libreto sai valmis 1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Looming: Kolmas loominguperiood (18541882) 1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1861 kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja hõikamisega, mille algatasid Pariisi elitaarse Jockey Club´i liikmed. Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi
Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Eestit 4. lp 1891 Tartus, u. 2700, huvi oli kerkinud, sest vahe ju eelmisega 11 a., laulupeo presidendiks määrati esmakordselt eestlane Johann Köler. Lp korraldaja oli Eesti Kirjameeste Selts
Kreeklaste riietust ja toidulauda. Üks või kaks üle keha poeg. Korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke heidetud riidetükki. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt v_aasiasse pärslaste vastu, vallutas Väike-Aasia, Süüria ja kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris ilmaga lisati peale veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti seega Pärsia impeeriumi. Vallutas ka Kesk-Aasia kuid Inda sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. vallutamine nurjus. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja Pärast A. Suure surma: tema surma jagunes riik kolmeks: küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia.
*Arvati, et peale surma satub inimene Hadese riiki (tume ja sünge riik), selle jaoks pidi ta ületama jõe paadiga ja selle eest pidi paadimehele tasuma, kas siis münt suus hoides või silmadel hoides. 3. KREEKA KULTUUR JA FILOSOOFIA *Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku 800 eKr ja see oli Foinikia eeskujul. Nimeks sai Alfabet. *Kreekas pöörati erilist tähelepanu poiste harimisele, sest nemad pidid sõdima ja riiki valitsema. *Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid. Lüürat peetakse Apolloni pilliks. *Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane. *Lüürika oli lugulaul, mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele. *Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks, viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased, hea füüsilise vormiga ja lihaselised.
sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. 18 saj ilmalik muusika: *selle saj teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga kokku hoopis rohkem kui enne seda. *Aadliringkondades- nii linnades kui ka mõisates- elavnes muusikaharrastus, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodutele kontserditele *seltskondliku salongimuusika kõrval kanti ette ka laulumänge *talupoegadele õpetati pillimängi * mitmes mõisas olid talupoegade orkestrid *levis muusikaõpetus. Eesti esimesed pillikoorid: *19 saj keskpaiku tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit- Tormas ja Väägveres. 1848.a. Adam Jakobsoni poolt asutati Torma pillikoor. 19 saj 60ndatel aastatel tõusis juhtuvaks orkestriks Väägvere puhkpilliorkester David Otto Wirkhausi juhtimisel, mille algusaeg ulatub 1839.a. *Vennastekoguduslaste
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tul...
Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1. asjaarmastajad (puudub vastav ettevalimistus) 2. profesionaalid (vastav ettevalmistus olemas) esimesed heliloojad koorimuusika omad( sest ilmalikku muuusikat oli vähe) Esimene helilooja Eestis oli Aleksander Kunileid e Saebelman. Tema kirjutatud 2 lugu kanti ka laulupeol ette "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Taksti kirjutas Lydia Koidula. Liedertafellikud laulud- saksa mõjutustega rahvalaulud K.A. Hermann Oli ajakirjanik, muusik, asjaarmastaja, keeleteadlane, ühiskondlikus elus seotud seltside ja organisatsioonidega. Hariduse sai saksamaal, hiljem töös Tartu Ülikoolis "Eesti laulu- ja mängulehe" väljaandja/asutaja. See andis muusikaalaseid teadmisi tavainimestele.
Vastused: 1). Vanaaja muusikas peeti muusikat imeliseks ja pühaks, kuna paljude rahvaste legendid rääkisid, et muusika on Jumalate keel. Sellega olid seotud paljud toimingud ja rituaalid. Erinevate rahvaste muusika oli erinev ja omapärane. Näiteks egiptuse templite muusika oli suursugune ja väärikas, kuid paljudes idamaades oli muusika lärmakas. Muusik oli samaaegselt nii helilooja, laulja, tantsija, pillimängija kui ka luuletaja. Muusika oli seotud laulu ja tantsurütmidega ja neid kanti edasi lauldes, tantsides ja pilli mängides. Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil. 2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. ORGANUM mitmehäälne kirikulaulu tüüp millel on siis saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Kuni 12. sajandini olid organumid
Ameerika) kratoon liitunud Baltika (Põhja- Euroopa) kratooniga, moodustades liitmandri - Laurussia. Liitunud kratoonide vastastikuse surve tulemusena pressiti mandrite servaalad kokkupuutevööndis kõrgeks Kaledoonia kurdmäestikuks, mis kulges üle praeguste Briti saarte, Skandinaavia mäestiku ja Gröönimaa idaranniku kuni Teravmägede saarestikuni. Devoni kontinendid ja mered Jämedam murendmaterjal ladestus mäestikunõgudes, peenem kanti vooluvetega mäestikueelsele tasandikule, kus see moodustas madalates veekogudes pakse punase liivakivi lasundeid Gröönimaal, Teravmägedel ja Põhja-Euroopas, mida nimetatakse "vana punane liivakivi" (inglise keeles Old Red). Kalade ajastu Tooniandvateks kujunesid Devoni ajastu meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed, primitiivsed
mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega
Teater ,,Ugala" *Ugala teatri sündimise päevaks loetakse 5. jaanuari 1920. aastal, mil kanti ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). *Põhikiri registreeriti 5 päeva hiljem 10. jaanuaril, selle võtsid vastu Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. * Ugala teatri nimi viitab kahele muistsele Eesti maakonnale: Sakala ja Ugandi, sellise ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust.
Esimene üldlaulupidu Janete Kuiv 10.b Sissejuhatus 19. sajandi teisel poolel arenes Eestis laulukooride ja puhkpilliorkestrite tegevus rahvusliku liikumise (ärkamisaeg) ajal niivõrd hoogsalt, et kihelkondade piires peeti koguni laulupühi. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Paljud koorid olid segakoorid, kuid Jannsen nõudis, et ainult mehed osaleksid laulupeol. Laulupeo lauluvalik tekitas Jakobsonis pahameelt, sest osad laulud olid saksakeelsed. Jakobson ise laulupeole ei tulnud Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kardeti saksa ajakirjanike õelaid kommentaare, kuid siiski proovid õnnestus suurepäraselt. kui kohalikud baltisaksa koorid olid pidanud 1857. aastal Tallinnas ja 1861. aastal Riias oma laulupeo, siis haka...
Matsalu rahvuspark Üldandmed · Loodi 1957.a · Pindala 48 610 ha · Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile: Lihula Martna Rindla Hanila · Hõlmab: Matsalu lahte Väinamere osa Kasari jõe alamjooksu umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: 275 linnuliiki 49 kalaliiki 47 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotk...
,,Essee inimmõistusest" eesmärk oli luua ühiskonnale üksteisemõistmise platvormi, milles oleks sõnastatud see, mida kõik ühiskonnaliikmed kindla veendumusena jagavad. 7. Descartes'i filosoofiast võttis Locke üle lähtumise üksiksubjektist- mida on üksikul ''isikul'' võimalik teada? 8. Tõsikindlaks peab filosoof üksnes ainult seda seisukohta , mille me ise endale kujundame, lastes endale mõju avaldada meeltetajumustel. 9. Locke arusaam ühtib Kanti omaga juhul, kui väliste asjade meelelises tunnetuses sellist tõsikindlust pole, sest substantsi tegelikku olemust pole meil kunagi võimalik tunnetada. (Kant kasutab selle väljendamiseks mõistes: asi iseeneses) 10. Usa iseseisvusdeklaratsioon võlgneb Locke'ile inimväärikuse idee ning omandi vabaduse idee.
teenimine. Kuid tingimused töö tegemiseks on hiinlastele ebainimlikud. Neil puuduvad seal täielikult tööohutusnõuded. Inimesed vigastavad end tehes tööd, inimesed minestavad, kuna keskkond on mittesobilik töötamiseks. Töötajad teavad, et see on ebaõiglane, kuid neil on keelatud protesti korraldada. Samuti ei oleks neil siis üldse tööd enam. Samuti on nende kuupalka märkimisväärselt madal võrreldes nende vaevaga. Kui meie,eestlaste kuupalk on kusagil 500-euro kanti kindlasti, siis hiinlastel on see vaid 45-euri. Kindlasti tuleb mainida ka seda, et nemad töötavad päevas tunde rohkem ja seda 7 päeva nädalas ning nende töökeskkond on hoopis teine. Selline töökoormus on ebaeetiline. Tehastes käiakse töölisi vaatamas/kontrollimas, kuid töötajad valetavad konrollijatele, sest saavad lisaraha selle eest. Lisaks sellele kõigele ei ole neil oma privaatsust, eraelu ning huvisid. Selleks ei jää lihtsalt aega üle, kuna
itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu.Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.Georg Friedrich Händeli teosed on HWV järgi nummerdatud Händel-Werke-Verzeichnis.
(Öeldakse vahel, et Indias on keskaeg kestnud 19.sajandini.) Usulist ja ilmalikku kirjandust ei saa eristada, sest kirjanduse aineseks olev maailm on üks tervik. 3.Milles seisneb hiina kirjanduse erinevus Euroopa kirjandusest? 4. Mida tähendas Vana-Hiinas kiri, kuhu ja mis eesmärgil esialgseid tekste kirjutati? Kirjal oli algselt rituaalne tähendus: seda kasutasid preestrid selleks, et koostada kuningaile erilisi oraaklitekste, mis usuti olevat jumalate sõnum. Neid tekste kanti kilpkonnakilpidele. 5. Millise filosoofiaga on seotud Kong Fu Zi ja Lao Zi? Kong Fu Zi on seotud humanismiga ja Lao Zi on seotud taoismiga. (pole kindel) 6 Miks on tähtis Lao Zi Daodejing e Kulgemise väe raamat? Kuna on taoismi alustekst. "Daodejingi" keskseid ideid on loobumine võistlemisest selle kõigis vormides - vastavalt ka vägivallast, võimutaotlusest, kuulsusetaotlusest jne. Põhisõnum on ,,tegutseda tegutsemata, toimida toimimata". 7
Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Hüpoteetiline imperatiiv (Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille järgi tegija kavatseb toimida. Kant eitab, et moraalselt toimima paneb meid soov saada õnnelikuks. Moraaliseadus on meie enda sees. Kanti antropoloogia ütleb: Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna.
Objektivist David Ross eristas prima facie printsiipe: on palju moraaliprintsiipe, mis kõik on tavaolukordades õiged. Kui aga leidub olukordi, kus need satuvad konflikti, siis kohustuslik on neist ainult üks. Milline neist, seda ütleb intuitsioon. Deontoloogilise eetika klassik Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) "Puhta mõistuse kriitika" (1781) "Alusepanek kommete metafüüsikale" (1785) Kanti õpetuse alused · Kanti eetilist mõtlemist mõjutas pietism. Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. · Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Ratsionalism · Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse mõtlemise abil. Abiks on loogika. · See tagab, et kõik ratsionaalsed olendid jõuavad ühtede ja samade järeldusteni.
bubikrae, V- ja gladkaelus. Kuni abiellumiseni pidid neiud ja vallalised naised kandma piiratud heletates värvides ja vähestes kaunistustes rõivaid. Üha enam kogusid populaarsust kostüümid. Võrreldes 1890ndatega oli kostüümijakk märgatavalt pikem ning seelik sirgem. Uueks suunaks sai selgelt mehelik joon. Valitsevaks moesuunaks sai 1900ndatel karusnaks. Karusnahk valitses moepildis olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistusena, stooladena ja Edwardi ajale iseloomuliku rõivaesemena ehk keebina. Karusloomade pead ja sabad olid sel ajastul rohkem hinnast kui kunagi varem. Eelistati tšintšilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Autosõidul karusnahkade kandmine muutus üha populaarsemaks. Õrnast siidist ja teistest peenetest kangastest aluspesu tõrjus välja puuvillase snobismi. Esmatähtsad olid kanga kvaliteet ja kaunistuste toredus.
Peakate on tavaliselt sabaga. See rõivastus on tavaliselt faldbuninguri alusrõivas, kuid seda võib kanda ka eraldi rõivastusena. Peysuföt Pesyföt on must villane rõivastus, mida kandsid tavaliselt naised 18.-19.sajandil. rõivastus koosnes seelikust ja jakist ning mustast sabaga mütsist. Arvatakse, et selle kostüümi leiutasid naised, kes tahtsid lihtsamaid tööriideid. Faldbúningur Faldbúningur on vana tüüp naiste rõivastusest, mida kanti 17.-19.sajandil. tuntuimas variandis sisaldab rõivastus kaunistatud mütsi, mida on kahes variandis. Alguses kanti suurt kullast traatpaeltega kaunistatud mütsi, kuid hiljem, umbes 18.sajandil asendus see lihtsama sabaga mütsiga. Kyrtill Kyrtill on naiste rõivastus, mille kujundas kunstnik Sigurur Gumundsson 19.sajandil. see disainiti vanade viikingiaegsete rõivaste järgi. Kui Sigururi nägemus viikingiaegsest
rajatud), merealasid (mille sügavus ei ületa kuut meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised, seisu-, voolu-, mage-, riim- või soolaseveelised. Matsalu Rahvuspark Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid.Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala
lühikeste varrukatega meeste päevasärkide varrukasuude palistamisega ja rinnasissevõtete õmblemisega. Need tootesõlmed ei valmistanud raskusi ja töö sujus kiirelt. Kõige keerulisemaks ülesandeks kujunes meeste päevasärgi hõlma eesäärele rullkandi õmblemine. Olles harjunud kanti enne vähemalt ühe traageldusega kinnitama ja kanti sobivaks pressima, siis tundus täiesti võimatu, kui pidin ülesandega hakkama saama ilma valmispressitud kandita. Üritasin tööga toime tulla, kuid asjatult. Lõpuks pressis juhendaja kandid valmis ja tõi need siis mulle tagasi. Nüüd hakkas töö edenema, kuigi endiselt üsna aeglaselt. 8
6 ml Na2S2O3 / 0 ml H20 4 ml Na2S2O3 / 2 ml H20 3 ml Na2S2O3 / 3 ml H20 2 ml Na2S2O3 / 4 ml H20 Seejärel segati kokku väävelhape ja naatriumtiosulfaad esimeses katseklaasis, pandi peale kork ning segati kiiresti seda kaks korda ümber keertes. Mõõdeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni ning hägu tekkimise aeg kanti tabelisse. Samuti tehti ka teiste naatriumtriosulfaadi lahustega. Saadud andmed kanti tabelisse. Katse andmed: Katseklaas Na2S2O3 H2O, ml Na2S2O3 Aeg Kiirus Na2S2O i lahus, ml lahuses t, s −1 1/t , s 3 nr a b a/(a+b) Konts.
inimestele. legalseid tegusid. Kõige omandama. Iseloomu loomine on seesmine väärtusikumad teod on ümberkujundamine, mis need, mis lähtuvad teeb lõpu kõhklevate kohusetundest. Kanti vaistude ja soovide arvates ei mõjuta segadusele; ta on tagajärjed teo moraalset omamoodi uuestisünd. väärtust. Iseloom seisneb võimes tegutseda põhimõtete
Igapäevased töö-ja tarberiistad olid valmistatud ise ja peamiselt puust. Lapsed õppisid varakult tööd tegema ja vanemaid abistama. Riietus ei olnud igal pool ühesugune. See erines kihelkonniti ja praegu on need riided tuntud rahvariiete nime all. Üldiselt oli meestel suvisteks tööriieteks valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kirivööga kinni tõmmatud. Jalas olid pastlad või paju-ja niinekoorest viisud. Külmal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste riietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestist või pikk-kuuest. Abielunaised kandsid peas tanu ja ees põlle. Mehed kandsid särgi peal kampsunit meenutavat jakki ja pikk- kuube, mis oli kirivööga kokku tõmmatud. Sinna juurde kuulusid põlvpüksid ja põlvikud. Peakatteks oli vildist kaabu. Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude eest. Ümber keha seotud vöö pidi tegema tugevaks ja hoidma haiguste eest
6.Milline tähtsus oli spordil kreeklaste jaoks? V:Olümpiamängud said alguse 776.eKr. Neid peeti jumalate auks, eriti Zeusi. Need toimusid Kreekas/Ateenas/Olümpose mäel. Naisi sinna ei lubatud. 7.Iseloomusta kreeklaste riietust ja toidulauda. V:Ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga kaetud keha. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema ilmaga lisati peale sinna veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti lahjendatud veini. 8.Milline oli kreeklaste abielu ja pereelu? V:Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool
Tipiihõlmad kinnitati servast kuni suitsuavani painduvast palupuust voolitud tikkudega. Uksealapp tehti nahast ja oli ovaalne või v-kujuline. Tegevusalad: Põlisameeriklaste põhilised tegevusalad olid korilus, küttimine või sõdimine. Korilusega ja riiete ja toiduvalmistamisega tegelesid naised. Mehed kas küttisid või sõdisid. Püüti ka kala. Peeti ka igasuguseid pidulikke sündmusi. Pühitseti täisealiseks saamist, pulme või sõjaõnne. Sel puhul kanti pidurõivaid. Sel ajal ka lauldi ja tantsiti. Uskumused: Põlisameeriklased ei uskunud jumalasse nagu euroopa rahvad, vaid nad uskusid vaimudesse. Nad uskusid, et kõiges- taevas, maas, taimedes, lindudes, loomades ja vees on vaimud keda tuleb austada. Nende vaimudega sai ühendust võtta palvete laulude tantsude ja muude usundiriituste kaudu, mõned suguharud kummardasid ka koletisi. Sõdalased ja sõdimine: Sõditi põhiliselt hobuste ja jahimaade pärast, kättemaksuks kaotuste eest ja
rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust. Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal, karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine. Mitme kleidi üksteise alt nähtavaks tegemine nõudis suurt harjutamist ja oskust. Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks. Naised riputasid vöö külge kimbukese aromaatseid rohtusid, käsipeegli, väikese kammi, nõelahoidja, käärid, väikese pussi koos tupega ja kullatud
Retsensioon Käisin 20.augustil kell 18.00 Kuressaare lossihoovis Eesti taasiseseisvumis aastapäevale pühendatud kontserdil.Inimesi oli kohale tulnud palju,mõni kohale tulnu oli ka sini-must-valge kaasa võtnud,ilmgi oli väga mõnus soe ja suvine.Pileti hind oli ka väga taskukohane- 4 eurot eelmüügist ja 5 eurot kohapealt ostes.Kontserdil esitati isamaalisi laule,kanti ette ka esinejate oma repertuaari laule. Muusikat esitas suur koor ja peaesinejateks olid saarlastest Teele Viira,Margus Vaher,Marvi Vallaste ja hiidlasest Ott Lepland. Koor esitas alustuseks mitmeid tuntud eestimeelseid ja -keelseid laule.Kohale tulnutele anti pileti kassast ka raamat esitamisele tulevate laulude sõnadega,ning kel soovi ja tahtmist said ka kaasa laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laul...
5. 1917. aasta suvel kujunesid Eestis välja erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Need erakonnad võitlesid enamlastega eestlaste huvide eest. 6. 26. märtsil 1917. aastal korraldati Petrogradis eestlaste demonstratsioon, kus osales umbes 40 000 inimest, sh. 12 000 täies relvastuses sõjaväelast. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. See näitas Vene valitsusele eestlaste sihikindlust. 7. 1917. aastal valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim. Eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes. 8. 1917. aastal liideti Eesti ala üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar
Tunnustused 1966: Juhan Liivi luuleauhind 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk 2007: Põhjatähe orden (Rootsi) Siin oled kasvanud. Tasasel maal… Siin oled kasvanud. Tasasel maal. Siit on su rahu ja tasakaal. Munamägi on pilvepiir. Pilv on madal ja hall nagu hiir. Maailmapilet su kätte anti. Maailm on lahti mõndagi kanti. Nende seenemetsade sekka ikka kuid tuled,kui musulman Mekka. Siin oled sündinud. Tasasel maal. Siin on su rahu ja tasakaal. Tänan kuulamast !
füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolutismi
alguses oli järjekordne ikaldus ja katkuepideemia. 1712 elas Eestis ainult 150 000–170 000 inimest. Seega oli ajavahemik 1200–1712 Eesti ala rahvastiku jaoks ebasoodne. Talurahva kohustused: Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Talurahva õigused:
Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele. Korintose stiilis katavad kapiteele rikkalikult mitmesugused taimemotiivid. dooria korintose joonia Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste ajal kanti tempel laiali, aga saksa arheoloogid ehitasid selle uuesti üles. Artemise tempel Üks seitsmest maailmaimest. On pühendatud jumalanna Athenale. Rajatud 550 e.m.a. 365 e.m.a. põletas selle templi maha Herostratos. Templist on alles selle varemed On loodud mudel Türgis, Istanbulis. Artemise templi varemed Artemise templi mudel Türgis Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Deloses, mida peeti mitmete kreeka jumalate sünnikohaks.
taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna.
Matsalu Rahvuspark Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks. Click to edit Master text styles Second level Third level
aastat, mil etendati Koidula „Saaremaa onupoeg“. • Tolles etenduses mängisid Koidula vend ja tema sõbrad, kuna ei peetud sündsaks, et teatris mängivad naised. • 1880. aastail oli näitemängude esitamine jõudnud ka maale, neid etendati rehealustes ning koolitubades. VANEMUISE AJALOOST • 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts. • 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". • Vanemuise Selts tegutses esialgu üüripindadel. 1870. aastal ostis Tartus maja, mis kuulus koos krundiga seltsile kuni maja põlenguni 1903. aastal. • 1906 – avati uus teatrihoone, mis valmis
erilist ajaviidet. Barokiajastu näidetele toetudes võiks ma küll öelda, et rohkem ei ole alati uhkem, vähemalt minu jaoks. Tänapäeva kontekstis on aga asi keerulisem. On raske vastata küsimusele „Mida rohkem, seda uhkem?“ kui sa ei tea, mida rohkem oleks. Rohkem kodutöid ja kommunaalkulutusi küll uhkem ei oleks, selle eest aga oleks uhke (ja niisama tore kah) kui Eestis oleks rohkem mageveekogusid, nuh, sinna Soome kanti. Ega see vast kõigile meeldiks, olen imelik inimene, vesi tõmbab nõiaväel. Samas võiks öelda, et väljend „Mida suurem rahavoog, seda uhkem“ kehtib vast küll kõikide inimeste puhul, ei ole näinud indiviidi, kellele meeldiks sissetulekuid vähenemas näha. Rääkides erinevatest kohustustest nagu autoliisingud ja krediitkaardivõlad, vaevalt et keegi arvab, et rohkem on uhkem? Arvatavasti kehtib see fraas ka õpetaja Jaanus Kannu puhul: „Mida rohkem lauseid essees, seda uhkem!“
ARHITEKTUURI ISELOOMUSTAVAD SÜMMEETRIA, PARAADLIKKUS, EENDUVAD JA TAANDUVAD PINNAD NING ORNAMENTAALSETE EHISDETAILIDE (MASKAROONIDE, FESTOONIDE, TEOKARBIMOTIIVIDE) RIKKUS. · 17. SAJANDI BAROKI EESKUJUKS OLI EESTIS KÜLLALTKI LIHTSAKOELINE MADALMAADE BAROKK, MIS LEVIS SIIAMAILE ROOTSI VAHENDUSEL. · BAROKILE EELNES ARHITEKTUURIS RENESSANSS. PIETRO PAOLO NALDINI KIRIK WIESKIRCHE PALSME MÕIS RIIETUS · PIHAKOHT PIDI OLEMA RÕHUTATUD. NAISTE RIIETUSED · KANTI KORSETTI. · PARUKAD, UHKED SOENGU. · PEENED KANFAD, MUSTRID.' · NAISTEL KÕRGED JA UHKED SOENGUD, MIS PÜSISID ÜLEVAL TRAADI ABIL · SÜGAV DEKOLTEE. · KAHEOSALISED SEELIKUD. MEESTE RIIETUS ·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID.
haige ja palavikus laps, kes näeb viirastusi metshaldjast, kes kutsub teda oma (surnute)riiki. · Keerulisus: mitu tegelast 1. jutustaja erapooletu tegelane, alustab ja lõpetab loo. 2. haige laps dramaatiline tegelane, laulmismaneer on ärev, kaeblev. 3. metshaldjas intonatsioonilt rahulik ja meelitav. 4. isa kõnelähedane laulmine, rahulik ja rahustav. Klaverisaatel oluline roll muutub vastavalt tegelaskujule ja tekstile. Ajalooliselt kanti seda laulu nelja esitaja poolt ette, tänapäeval esitab üks laulja.
analüütika. Loogikat ei pidanud teaduseks, vaid teaduste tööriistaks. LOOGIKA lihtne kategooriline süllogism koosneb: eeldus eeldus järeldus. FILOSOOFI ei huvita mitte reeglid, vaid TÕDE ehk kas eeldus eeldus järeldus on tõesed. "Kõik teised teadused on palju vajalikumad (kui FILOSOOFIA - metafüüsika), kuid temast paremat ei olegi ühtegi." FILOSOOFIA ei ole kasulik, vaid on väärtuslik. Filosoofia vaba proosalistest huvidest. FILOSOOFIA EESMÄRK mõistmine (tuginemine Kanti meeled-aru-mõistus). Mõistmist ei tohi taandada teadmisele (mate teadmine ei õpeta tarkust). FILOSOOFIA eesmärk; LOOGIKA vahend. Metafüüsika mõisted: mateeria ja vorm; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus. 13.Platoni ja Aristotelese maailmanägemise sarnasused ja erinevused. - Platon rebis kvantiteedi lahti kvaliteedist, Aristoteles vaatles kvantiteeti-kvaliteeti koos.
pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid ja naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Olümpiamängud olid pidustused peajumala Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi hiljem said populaarseteks ka lühivormid. Esitati tavaliselt flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete olid aristokraadid. Luules anti edasi oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodu laulud, mida kandsid ette koorid. Kuulsam Kreeka poeet oli Solon, keda peeti lausa üheks seitsmest targast. V sajandil tegutses koorilüürik Pindaros, kes tavaliselt lõi laule võitjate ülistamiseks.
2.Klassitsism (16-19.saj.kunstisuund) 18 saj. Viimasel veerandil arenes Pr-l välja uus stiil,mis võttis oma eeskuju otseselt antiikkunstist.Seda nim.Klassitsismiks. Klassitsismi tunnused arhitektuuris Ehitati ümarkaar-sissepääsud,aknad. Fassaadil reljeef kaunistused.Katusel võib kõrguda lamekuppel. Klassitsismi ajal ehitati: 1.raekodasid 2.valitsushooneid. 3.tehaseid,vabrikuid. 4.töökodasid. 5.laohooneid. 6.sõjaväehooneid. 7.pangahooneid. 8.haiglaid EESTIS püstitati külakõrtse,pastoraade.Eestis on sel ajal ehitatud Tartu ülikooli peahoone(1803- 1809). SKULPTUUR inimese skulptuurid on jahedad,endasse tõmbunud.Rõivastatud antiigipäraselt või hoopis ilma rõivasteta.Omavahel on nad üsna ühte nägu,kuna neil on idealiseeritud näojooned ja sirge(Kreeka) nina.Teoste teemad on antiikmütoloogiast.Kuulsamad olid Antonio Canova(Itaaliast) ja Bertel Thorvaldsen (Taani).Nad lähtusid oma loomingus vaid oma antiiksetest ilu ideaalidest.Skulptuuri raken...
Skulptuurid pehmetest kergesti tahutavatest kivimitest ja pronksist.5.saj.hakkavad tekkima skulptuurid,kus raskus on kantud ühele jalale.N:MYRON . Kettaheitja ,algselt oli kuju pronksist aga meieni jõudsid koopiad marmorist. 5.saj suured kujurid:MYRON,PHEIDIAS,POLYKLEITOS. Jätsid mulje liikumisest .Üha enam hakkasid skulptuuridel kujutama liikumist. VAASIMAAL Eriline osa oli vaasimaalil.Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid.Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad,mis jäid näha peente punaste joontega.Hiljem jäeti figuurid punaseks ning vahed värviti mustaks. MOOD VANA KREEKAS Kreeka oli vaene maa.Kreeklased hindasid lihtsust,loomulikkust ja kehalt hästi arenenud inimest.Nende arvates kehalt võimekas inimene oli ka vaimselt võimekas.Esikohale paigutasid nad tervise,teisele ilu ja kolmandale rikkuse. RÕIVAKUNST
vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi. Üleüldiselt tunneme me Egiptuse maailmapilti ja religiooni läbi preestrite pilgu, sest tol ajal oli nende tööks just usuliste tõekspidamiste kirjapanek. Austati palju jumalaid, sest jumalatel oli võim aidata neid igapäevastes ettevõtmistes. Ka kõiki Egiptuse loomi peeti liialdamata öeldes pühaks, vahe seisnes ainult selles, et kelle eest kanti suurt hoolt ning kelle poole pöörduti palvetega. Mesopotaamia religioon oli ühest otsast Egiptusega sarnane, teisalt aga vägagi erinev. Ka Mesopotaamia usk oli seotud riigivõimuga, austati jumalaid, meie teadmised põhinevad preestrite kirjapanekute põhjal. Kuid Mesopotaamias ei pööratud suurt tähelepanu surmajärgsusele, võeti tõsiselt ennustamist, valitseja ei olnud jumal ning üldiselt oli rohkem rahvapärasem Egiptusest.
Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada.
Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus. 1513 suundus Leonardo Rooma, kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. 1516 lahkus ta kuninga François I kutsel Prantsusmaale ja asus elama Cloux'i lossi Amboise'i lähedale. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannes", mis praegu asub Louvre'is. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest
Retsensioon Lugesin Moliere'i ,,Tartuffe". See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. ,,Tartuffe" kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
