ning samuti võivad robotid meile isegi ohtlikuks muutuda. Kogu meie elu võib paarikümne aasta pärast toimuda internetis, st kõik tegevused toimuvad interneti teel, nagu näiteks ostlemine, õppimine vms. Tänapäeval kasutatakse nende protsesside täitmiseks ka internetti, kuid mitte nii palju kui seda võib paarikümne aasta pärast. Nii imelik kui see ka pole, võib interneti teel käia isegi lukkude kasutamine ja autode juhtimine. Kasutusel on juba ka autod, mis juhivad iseennast ning tulevikus võib selliseid autosi leida juba kõikide garaazidest. Kindlasti arenevad ja laienevad igasugused kosmoselaevadega seotud asjad ning arvatavasti võib Eesti saada ka oma kosmoselaeva ja selle startimiskoha. Elektroonika ja tehnoloogia on meie elus tähtis ning inimesed teevad kõik, et seda arendada nii kaugele, kui nende võimed seda lubavad. Kuigi arvan, et tehnika ja elektroonika areneb Eestis natukene aeglasemalt kui teistes suuremates riikides, kuna meil ei ole nii arenenud
summutiga ja sisend. Klappe ei ole. Niisiis, sisendfaasis on kambri ruumala algul väga väike. Siis see suureneb ja imeb kütuse sisse. Niipea, kui rootori ots sulgeb sisendiaugu, algab kokkusurumine. Kui küttesegu jõuab süüteküünaldeni, on selle ruumala jõudnud umbes miinimumini. Kahe süüteküünla vajalikkust ma juba selgitasin - et segu põleks ühtlasemalt. Leegi levimine võtab aega. See ongi peamine töötakt - segu põleb ja surub rootorit, keerates seega iseennast mootorist välja. Rootor aitab takka ka. Nüüd siis head ja halvad küljed. Esiteks head: 1)Vähem liikuvaid osi. Kaherootorises vankelmootoris pöörlevad kaks rootorit ja võll. Lihtsaimas 4-silindrilises mootoris on vähemalt 40 juppi. Miks see hea on? Odavam toota, odavam parandada, töökindlam. Selle hea omaduse on juba avastanud mõned lennukitootjad. 2)Sujuvam. Silindritega mootor jubistab üles ja alla, samas kui vankelmootor lihtsalt keerutab
oskusi. Sel perioodil tuleb teha ka mitmeid otsuseid, näiteks, kas jätkata gümnaasiumis või suunduda kutsekooli. Need on ühed tähtsamad, võib-olla isegi kõige tähtsamad otsused meie elus, sest vale valiku tegemise tõttu on väga raske oma eesmärke 100% realiseerida või kaob võimalus nende poole püüelda sootuks. Kindlasti leitakse end ristteel veel mitmelgi järgneval korral. Selgi hetkel mõtleme, kuhu keerata nägu, kuhu selg. Tähtsate otsuste langetamisel tuleks analüüsida iseennast, usaldada oma vaistu, esitada endale küsimusi: kas ma suudan?, mida ma sellest võidan?, kas teised valikud ei ole paremad? Läbi tuleks mõelda kõigi valikute plussid ja miinused ning leida nende seast nn kuldne kesktee. Sel ajal tuleb meeles pidada, et minnes mööda kõige lihtsamat teed, võime olla kindal, et me jõuame kohale, kuid läbitud vahemaa pole meile mitte midagi õpetanud. Valides aga raskema tee, saame ka teel olles uusi kogemusi, kuid lõpp võib jääda meile kättesaamatuks
Aga kui tegelikult öelda, siis usk on nagu enesesisendus või positiivne programmerimine: "Ma tean, et ma teen kõik ära". Kokkuvõtteks võin öelda, et ma olen täiesti nõus William James'i väitega. Alati on vaja meeles pidada, et kõik oleks tehtud edukalt on vaja tugev usk parema tulemuse poole. See ei hakka tähendama, et meil ei oleks kahju ja ebaõnnestumisi. Vead ja tagasilööke on paratamatud. Ags usk tähendab usaldust iseennast ja ta ei ole mitte kunagil kahtluse alla pantud inimese mõistega. Kõige tähtsam on vaja uskuda iseenda ning ka oma suure potentsiaali. Igaüks tahab kõik, mis on võimalik, aga kui keegi ei ole midagi, siis ta ei usunud sellesse, et tal oleks seda olemas. Inimene peab uskuda koguaeg ja ei pea seda katkestama mitte kunagil ning mitte milllalgi.
Minu arvates on väär väita, et inimestele ei meeldi kirjandus. Käiakse teatris, kinos ja mitmetel kontsertidel. Isegi oma kodus ning teel olles on võimalik erinevaid teoseid nautida. Kõigil on lemmikraamatuid, -filme ja -laule. Igaüks valib omale kirjanduse hulgast selle variandi, mis just temale kõige rohkem meeldib. Selle peamiseks põhjuseks on kirjanduse mitmekesisus ja lai valik. Igas loos on mõni tegelane või olukord, milles lugeja, kuulaja või vaataja iseennast ära tunneb. Taoline lähedus ja tuttavlikkus, teevadki kirjanduse niivõrd eriliseks. On palju teoseid, mida kiidetakse taevani, ent mõni ei suuda neid kohe üldse nautida ning samamoodi leidub teoseid, mis saavad enamuselt halvad hinnangud, kuid teevad mõned individuaalid väga õnnelikuks. Kirjandus parandab tuju ja paneb mõtlema. See aitab, kas või hetkeks, põgeneda rutiinsest igapäevaelust ning mingil määral lõõgastuda.
Ralphi esimene eesmärk oli hoida tuld, lootes saarelt pääsemisele. Ta proovis säilitada inimlikkust ja hoolitseda kõigi eest. Ajapikku koondus võim aga Jacki kätte, kellel oli elu jaoks vajalikku, nagu toitu ja oskas ka jahtida ja ära kasutada kärbeste jumalat. Ralph püüdis vältida Jacki kambaga ühinemist. Nälg ajas Ralphi ikkagi Jacki kamba juurde. Pärast meeletut ööd ja Simoni surma sai Ralph aru, milliseks võib dzunglisseadus teda muuta. Ta hakkas kartma iseennast ja oma käitumist. Jacki kamp hakkas Ralphi peale jahti pidama. Ta võitles ja põgenes, lõpuks viimases hädas palus armu. Tema murdumise hetkel saabus päästev mereväeohvitser. Kui inimesed ei saa oma probleemi sõbralikult ja sõnadega ära lahendada, lähevad kohe käed käiku. Inimesed dzunglis on palju jõhkramad üksteise vastu kui loomad - loomad ei tapa enamasti lõbu või jahikire, vaid üksnes nälja pärast.
Viimase 100 aastaga on maa keskmine temperatuur tõusnud 0,7 kraadi, kui see nii jätkuks, siis oleks 10 000 aasta pärast Maa keskmine temperatuur 85 kraadi. Inimkond ei sureks välja, kuid peaks aja jooksul kohanema hoopis teistsuguste tingimustega ja muutuma hoopis teistsuguseks elavaks liigiks Maa peal. Keskkonna ühtlase halvenemise põhjuseks on inimkonna kiire areng. Kõik uued leiutised ja saavutused tulenevad looduse heaolu arvelt. Tegelikkuses ei kahjusta inimkond keskkonda, vaid iseennast. Öeldakse, et võta elust kõik, kuid kõike võttes jätame kaugetele järgnevatele põlvedele ainult probleemid, mis seonduvad keskkonna halvenemisega. · Viited: Internet: http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/index.html
Lääs rakendas veejõudu ka teiste tööprotsesside juurde peale teravilja jahvatamise. Sellele järgnes 12.saj tuulejõu rakendamine. Lääs arenes kiiresti jõumasinate, tööjõudu säästvate seadmete ja autonoomika arendamisel. Lääne teadustraditsioon- 11.saj lõpupoole, tänu massilisele araabia ja kreeka teaduslike tööde tõlkimisele ladina keelde. Keskaegne vaade inimesele ja loodusele Mida inimesed keskkonnaga ette võtavad sõltub sellest, kuidas nad näevad iseennast suhtes ümbritsevate asjadega. Inimökoloogia on tugevalt mõjutatud uskumustest- religioonist. Kristlus on kõige inimkesksem religioon, mida maailm on kunagi näinud. Jumala tahe on, et inimene tarvitaks loodust endale sobivatel eesmärkidel. Antiikajal oli igal puul, ojal künkal kaitsevaim, kui inimesed võtsid midagi looduselt siis andsid nad selle mingil moel tagasi- lepitad vaimu. Paganliku animismi hävides tegi kristlus
Frank O. Gehry Frank O. Gehry sündis 28.02.1929 Torontos originaalnimi Ephraim Owen Goldberg 1947 kolis Californiasse kaks kodakondsust modernse arhitektuuri ikoon Lapsepõlv oli väga loominguline laps veetis aega vanematega joonistades vanaemaga ehitas pisikesi linnakesi inspiratsioon vanaisa ehitusmaterjalide poest Isiklik elu 1952-1966 oli abielus Anita Snyder'iga kaks tütart 1956 nimevahetus 1975 abiellus Berta Isabel Aguilera'ga kaks poega Õpingud veoauto juht kursused L.A. linna ülikoolis modernismi arhitekt Raphael Soriano kinnitas õpingute valiku arhitektuuriõpingud Lõuna-California Ülikoolis (1949-51,1954) linnaplaneering Harvardi ülikoolis (1956-57) Inspiratsioon kalad orgaanilisted vormid loodus Le Corbusier olla individuaalne ja mitte võtta ideid teistelt arhitektidelt Pereira and Luckman Andre Remondet Karjäär 1962 asutas Frank O. ...
1. Miks nimetavad teksti autorid romaanivõistlust inimtundmise võistluseks? 2. Kuidas väljendub romaanivõistluses autori surma idee? 3. Mis sina arvad, miks ei kirjutata enam mahukaid proosateoseid, vaid romaani nime all üllitatakse pigem jutukesi? 4. Seleta lahti lause "Kirjandus saab ilma piltideta palju paremini hakkama kui näiteks kinokunst ja teater ilma kirjasõnata." 1. Kirjanik analüüsib läbi raamatu tegelaste iseennast - raamatus kajastuvad tema mõtted, maailmapildid, tundmused kõige täpsemini (kuigi need ei pruugi otseselt kajastuda). Seetõttu on raamatute kaudu inimest lihtsam tundma õppida, kui reaalses elus (sest reaalses elus ei saa öeldut mitu korda üle vaadata, parandada, selgitada ning seetõttu võib inimesest vale mulje jääda). Romaanivõistluse võidab teos, milles olevad tegelased on nii mõjusad, et tunduvad lugejale lihast ja luust olenditena. Seega võidab see, kes kõige
teatud mõttes vastandlike huvidega. See aga on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Filosoofia Teema: Anarhism Näidisküsimus: Mis mõttes on väide, et riik on kõigi inimestevaheliste tülide allikas, ise ennast õõnestav? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 46-48 Väide on iseennast õõnestav just seetõttu, et anarhistid väidavad, et inimloomus on piisavalt hea, et elada riigita ühiskonnas. Siin tekibki vastuolu, sest riik ei ole isegi mõjutav faktor inimestevahelistes tülides. Pealegi väide, mis sisaldab sõnu ,,kõik", ,,mitte ükski" ja muid sääraseid, on räige üldistus, sest kui leiame kasvõi ühe tüli, millesse riik ei ole sekkunud, on kogu väide väär.
Pidutsemisega üritas ta varjata masendust ja depressiooni, mida elavad üle paljud kunstnikud ja artistid, kellel on suur surve. Tänapäeva kunstnikud kannatavad enam halva finantsilise olukorra tõttu. Samuti juhtus ka Mozartiga. Kindlasti piinas meest ka inspiratsiooni puudus. Halb majanduslik seis, ebapopullaarsus, isa lahtiütlemine kõik mõjus talle masendavalt. Õnnetunnet pakkus talle väike poeg. Temas nägi ta ehk mitmelgi puhul iseennast. Õnne nägi ta ka igasuguses huumoris, mis teda vähegi naerma ajas. Kahjuks polnud tema õnnebilanss aga sugugi tasakaalus. Õnne poolt varjutas väga suurelt igasugused jamad ja õnnetused. Tore on et inimesed ei mäleta teda sellena, kes ta inimesena oli, vaid tema rõõmsate ja kõrvajäävate teoste läbi. Triinu Kask 11c
vähenemise ja sellega kaasneb ka see et paljud inimesed kaotavad töö. Töö puudust mõjutab ka see et mida nõutakse inimeselt kes tööle kandideerib. Hetkel on need nõudmised utoopilised. Nii jäävadki tööta need inimesed kellel on ette näidata ainult põhikooli lõputunnistus mis sellest, et nad on töötanud vastaval ametikohal aastaid ja neil on kogemusi aga puudub piisav haridus tase. Minu arust ei saa süüdistada siis nüüd kindlalt kas iseennast töö puuduses või kindlalt süüdistada ühiskonda. Minu meelest on mõlemad osa pooled selles süüdi ja kas see kunagi parmaks läheb eks seda näha ole tulevikus.
tervisenäitajad Füüsiline tervis Saab tugevdada tervisliku eluviisiga: kehalise liikumisega tasakaalustatud toitumisega õige töö- ja puhkereziimiga positiivse eluhoiakuga positiivse mõtlemisega alkoholi, nikotiini jm narkootiliste ainete vältimisega Vaimne tervis Näitab inimese sisemaailma heaolu Väljendub mõtetes tunnetes igapäevaste tegevustega toimetulekus võimes mõista ümbritsevat võimes mõista iseennast Vaimne tervis Selle alla kuulub avatus uue õppimisele keskendumisvõime mälu uute ideede vastuvõtmine uute väljakutsete vastuvõtmine toimetulek pinge ja stressiga suhtumine iseendasse Vaimne tervis Vaimset tervist rikuvad: stress muremõtted erinevad hirmud vihastamine solvumine pidev virisemine alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine FÜÜSILINE TERVIS SOTSIAALNE HEAOLU HEAOLU VAIMNE
arhivaar Arnas Arnæus. Ka romaanil on kolm osa. Kolm paistav olevat Laxnessi jaoks oluline number. Arnæus petab peakangelannat Snæfríurit kolm korda esiteks käsikirjade nimel (,,Milles on peidus Põhjala rahvaste hing"), teiseks õigluse nimel (vaestele ja rõhututele võimalust andes) ja kolmandaks Islandi tuleviku nimel (Islandi müügile vastu seistes). Minu jaoks kõige paremini välja tulev mõte oli inimeseks jäämine rahvas üritas mitte kaotada iseennast. Nad võitlevad oma rahva nimel nagu eestlased võitlesid kunagi üksteise eest.
Kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Esimestes ridades hõngub luuletustest, aga kurbust ja meeleheidet, näiteks: ...jah, tapke tapke, tapke kõiki teisi siis lõpuks iseennast mõrvake..: .Mida rohkem lehekülgi edasi, seda enam läheb tema luule keerukamaks ning seda on raske mõista. Tema luulesse peab väga süvenema ning püüdma mõista, mida autor mõtleb. Mõnikord on luuletused kaheti mõistetavad. ,,Varjatud ilus haigus" Luulekogu, mis sisaldab 20.saj lõpu eesti luuletajaid, koostas Kajar Pruul. Sisaldab 17 Sinijärve luuletust, millest esimene on kirjutatud 1987. aastal ja viimane 1999. aastal.
Michael Jordan Michael Jeffery Jordan (tuntud ka initsiaalide MJ järgi) on endine Ameerika Ühendriikide professionaalne korvpallur. Ta sündis 17. veebruar 1963 (53- aastane), Brooklynis. Ta on 198 sentimeetrit pikk ja kaalub 98 kilogrammi. Teda nimetatakse läbi aegade parimaks korvpalluriks. Ta on nüüd ärimees ja omab ise NBA klubi nimega Charlotte Hornets. NBA karjääri alustas Jordan klubis Chicago Bulls, mis valis ta 1984. aastal draft pick’is. Aastatel 1991, 1992 ja 1993 tuli ta Chicago Bullsiga NBA meistriks. Enne 1993-94 hooaja algust teatas Michael Jordan, et lõpetab korvpalluri karjääri. Siis mängis ta pesapalli, aga tuli 1994-1995 hooaja lõpus tagasi Chicago Bullsi ridadesse ja aitas klubi veel kolmele tiitlile.. Aastal 1999 lõpetas Jordan teist korda korvpalluri karjääri, aga tuli taas tagasi, kui sõlmis 2001. Aastal kaheaastase lepingu klubi Washington Wizards. Ta mängis numbrite 23, 45 ja 12 all. Ta visk...
Armastuseta suguakt on korraks ühendav sild inimeste vahel Hingel pole soolist kuuluvust Kui armastad jumalat, armastab tema sind Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Armastus-kaks inimest on üheks saades ikka kaks Armasta oma ligimest nagu iseennast. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Tänaseid pidusid ära lükka homse varna. Kui inimene tunneb, siis ühiskond töötab. Keskendunult elada tähendab siin ja praegu elada. Tõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmised.
Ühtlasi ka kunstniku tuntumaid teoseid. Kõige rohkem meelib maalijuures kujundide välja joonistatus ning mõningate varjude rõhutamine kriipsude abil. Samuti meeldivad nende naiste kurjad pilgud ning üksik vaagen mis laual seisab. See maal on teistsugune ning omapärane. Kokkuvõte analüüsist. Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi.Inimese kujutamine erinevate kunstivoolude poolt ei olnud kohe kindlasti mitte samasugune. Mõningatel juhtudel jäid küll alles mõned vanad reeglid, kuid üldiselt muutus kõik. Mõningad kunstivoolud kujutasid inimesi reaalselt, teised aga geomeetriliste kujundide abiga, kolmandad aga väga ülmeliselt ning mütoloogiliselt, neljandad hoopis läbi ajaloo ning
E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu laenatud elu Raatamatu peategelane Tõnu Prillup omab unistust saada väga rikkaks meheks. Teda on alati piinanud kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani elu vastu ning ta loodab tolle kombel endale kunagi mõis osta. Tõnu naine Mari, kes oli mehe endise naise õde, jäi mõisnik Kremerile silma ning too tegi Prillupile väga soodsa pakkumise, et annab enda valduses oleva Jaani maa ning ameti Tõnule, kui too Mari Kremerile nö kasutada annab. Nii hakkabki Tõnu Marit veenma, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks Mari tüdineb ning annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu ja Kuru Jaan lastakse lahti. Tõnu hakkab elama igapäevast piimamehe elu - käib linnas oma kaupa müümas, kuigi alati küsitakse vana Mäeküla piima...
Ta sosistab vürsti kõrval olles Hugo nime ning vürst kohkub seda kuuldes ja mõistab mis toimub. Sel hetkel olid nad üksteise embuses ning voodis. Hugole määrati surmanuhtlus, löödi pea kirvega maha. Parisina karistus oli et ta pidi seda pealt vaatama. Siiski ei teatud Parisina surmast eriti midagi, arvati et ta pandi kloostrisse või suri mõõga või mürgi läbi. Vürst Azo polnud õnnelik kuna ta kahetses et lasi vihahoos oma poja tappa. Tegelikult nägi ta pojas iseennast noorena. Nad olid sarnased nii välimuse kui ka käitumise poolest. Ta oli ise ka noorena kõrvalekaldeid teinud. Teoses oli romantiline vb see, et hoolimata kõigest saadi ikka kokku, kuuvalgel, tähtede all jne. Hugo astus hoolimata surmanuhtlusest väärikalt ja uhkelt kirve alla. Ta ei julgend oma süüd varjata. Selles poeemis arenevad sündmused ühes renessansi aegses vürsti riigis. Poeem on küllalt traagilise süzeega ja selles on üpris palju psühhologiseeritust.
*hieronimus boch-*lõbude aed-tripühhon(vasakult jubedamaks)*püha antoniuse kiusamine *`ristikandmine *pieter braughel vanem-*maalib talupoegi humoorikalt ja lihtsalt *ei kannata hispaanlasi*Pimedad- kujutab vaimset nõrkust.*jahimehed lumes-aastaaegade sari 1 viiest maalist*kasutab oma töödes esi- taga- ja keskplaani.SAKSA:albrecht dürer-puu lõige,vase kravüür,graafik,maalikuntstnik*Matthias grünevald -,,isenheimise altar"(piitsutas iseennast et töö valmiks)*hans holbein-portretist Henri VIII portree.EESTI:*michel sittow-peenmaali tehnika, portree maalija ,töötas mitmetes euroopa õukondades .*arent passer- mustpeade maja fassad, arhidekt.PRANTSUSMAA:*francois I-louvrei loss,blois loss,fontainebleu loss
rahalist toetust, vaid hoopis materiaalset abi, nagu tekke ja patju, selleks, et loomadel hea ja soe oleks. Küll aga on viimasel ajal kasvanud heategevuslike ürituste korraldamine. Sellised üritused panevad inimesi abivajajaid märkama. Pärast kampaaniat näha nende inimeste, loomade, kelle iganes rõõmsat ja tänulikku nägu, tekitab selle kirjeldamatu heaolutunde, mida ei saa sõnadesse panna ning mida mõistab igaüks, kes on head teinud. Et mõista abi tähtsust, tuleks vaadata iseennast. Mõelda, kui tähtis on abi teie jaoks. Abi tähtsust ei mõisteta enne kui ollakse sarnases olukorras, kas pole imelik?Kas me tõesti peame kogema tõelist näljahäda, selleks, et mõista miljoneid inimesi? Seda, kas aidata või mitte, sellele peab iga inimene ise vastuse leidma. "Uskuge - te teate alati, mis teie jaoks antud ajahetkel on õige." (Jeffers, 2003)
Väitlus Väitlus on intelligentne vaidlus argumentidega. Tänapäeva ühiskonnas on oluline, et kasutatakse väitluselemente näiteks kohtusaalis, riigikogus. Kindlalt on olemas 1. Kaitsja 2. Väitja Uurimustöö kaitsmisel on alati oponent, kes esitab töö kohta küsimusi, otsib nõrkusi. Väitluse elemendid: 1. On eitajad ja jatajad e. Väitlejad 2. Teema 3. Kohtunik 4. Teema peab võimaldama mõlemal poolel väidelda. 5. Jatajate kohustus on teemal tõestada esitades omapoolsed argumendid. Juhivad väitlust. 6. Eitajad peavad jatajate kaasus ümber lükata. 7. Ristküsitlus, mille eesmärgiks on oma kaasuse tugevdamine ja vastaste nõrkustele tähelepanu juhtimine. 8. Väitluse alguses lepitakse kokku olulistes mõistetes. Mõtlemisaega on 5min. Küsitlemisaega on 3 minutit. Kui küsimus on liiga isiklik, siis vastama ei pea. Esindada ei tohi ainult iseennast. 1. jaataja 1. eitaja 2. jaataja ...
Olgu see siis raha, kingitus, vastuteene, parem suhtumine või eelisjärjekord. Minu arvates peaks iga ettevõtet teeniv töötaja oma ametikohal teenima ettevõtte või riigi huve ning leidma parima lahenduse, mis oleks ettevõttele või riigile kõige kasulikum. Korruptsioon on halb, kuna igasugune vale ja ärakasutamine on ebaaus ning ebaeetiline. Kasu saamise korral ei ole inimene enam erapooletu ning ta ei teeni oma ettevõtet, vaid iseennast. Isegi näiliselt süütu olukordade, andmete või eelisõiguste kallutamine tekitab seisundi, kus pole oluline mitte see, millist vaeva on keegi oma eesmärgi nimel näinud, vaid see, kellel on kõige paremad vahendid eesmärgi saavutamiseks. Üldjuhul osapooled sellest ise kahju ei saa, kui kuritegu just ilmsiks ei tule. Samuti on halb see, et ,,kiireim,, lahendus ei pruugi riigile alati parim lahendus olla.
Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade. Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid:...
Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. [redigeeri] Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal ...
Taeval ei ole soosikuid Inimene teeb sageli seda, mis mõistlik pole. Riigist, kus rahal on hellitusnimi, ei saa kunagi diktatuurikandjat. Inimene ei suuda suletud süsteemis kaua vastu pidada. Joomine on nakkav haigus. Abitus on naise ohtlikem relv- sest tegelikult ei ole ükski naine abitu. Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. Ihaldusväärseim siin elus on endale ise lõpp valida, ja nimelt sellepärast, et sis ei saa surm sind maha lüüa nagu rotti, või haarata sul kõrist, enne kui sa valmis oled. Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema nagu poleks seda olnudki. Kaotab see, kes püüab kinni hoida, ja järele joostakse sellele, kes naeratades loovutab. Armastus ei vajagi andestust. Miski pole ohtlikum kui naie, kes himustab kõike. Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. Unustamises ei tunne inimene piire. Armastuses ei...
tulevikust kokku, on siiski see väga tähtis ja tählepanu väärne sajand, sest see on esimene kord, kui saame hakata muutma inimest ja koos sellega ka meie planeeti. Seega on inimesed jõudnud oma intelligentsi redelil väga kõrgele pulgale. Samas on meil arenemis ruumi veel küllalt, kuna kõige komplektsem ja keerulisim asi oleme me siiski veel iseendale. Läbi välismaailma õppimise, ehk siis maailma, mis eksisteerib väljaspool meid endid, õpime me tundma ka iseennast. Sest kes teab, mis toimub veel väljas pool meie planeeti. Inimesel ikka on komme püüelda veel kõrgemale... Veel kaugemale... K as ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine maast? Kasutatud kirjandus: Ma tegelikult ei lugenud otsest kirjandust, vaid vaatasin ühe professori Sir Martin Rees'i loenguid ja arutlusi maa teemal. http://www.youtube.com/watch?v=3qF26MbYgOA&feature=related
- nii iseloomustas poissi tütarlaps. Ei tahtnud enda peale vastutust ega koormat võtta, talle meeldis hoopis olla rajuilm ja tuulega kaasa minna. Siiski suutis poiss oma libeda keelega tütarlast ära võluda aga siin polnud ju mingit armastus kahe inimese vahel. Valitsesid vaid tunded, kuid polnud neil saatuseks olla koos just poisi käitumise pärast. Polnud ta õige ja see väärikas mees ning vajas lihvimist nagu teemantki. Kurbusest vaevatud, läks ta Ingelandist minema, otsima iseennast. Tagasi tulles avastab ta enda ees poisi, kes peab end tema isaks. Tundub, et siin võis tegu olla teise suhega ja tõenäoliselt oli Enekel kellegagi teine suhe sellel ajal. Võib-olla armastas ta siiski Ekket ning pani sellepärast talle nime isa järgi, sest arvas, et ei näe teda enam kunagi.
kihlad kehtiksid, need millegagi tagada. Nii, nagu me teeme abiellumisel pulmakingitusi täna, tagati ka muistne kihlumine andidega. Kingitusi tehti üksteisele, aga ei unustatud ühtlasi, et oleme looduse osa, ja and jäeti ka ohvrikivile. Sõna "võlg" on eesti keeles väga ürgne ja pärit ajast, mil meie esivanemad Läänemere ääres veel ei elanudki. Ka võlg tagati - pandiga. Pantida võidi mingi asi, oma majapidamine, aga pärast võõramaiste vallutajate tulekut ka iseennast võlaorjusesse. Sõna "laen" on meie keelde tulnud hiljem kui "võlg" (umbes meie ajaarvamise alguses) ning pärineb germaani keeltest. Selle sõna meie keelde tuleku aeg ja päritolu kinnitavad, et meie esivanemad olid juba siis osa Euroopast. Ning loomulikult pidi meie arusaamine õigusest paljuski haakuma mujal valitsenuga, seda eriti kaubalis-rahalistes suhetes. Eesti pärimisõiguses on läbi aegade kuni tänaseni välja kehtinud põhimõte, et pärand tuleb vastu võtta
mille abil nuku mängija sind juhib ehk antud juhul vanemad, sõbrad, meedia ja kõik ülejäänud. Meil kõigil on oma pea, mille abil suudame iseseisvalt mõelda ja otsustada. Pole olemas kindlaid näilisi ja tegelikke väärtuseid, kõik see varieerub, olenevalt inimesest. Ühe jaoks on tähtis üks, teise jaoks teine. Ei tohi kunagi lasta end juhtida, meil endal tuleb otsustada kuhu ristmikul pöörata. Oma elupööret tehes, tuleb kuulata iseennast ja iseenda südant, lasta end juhtida oma eelistustel, mida sa hindad ja väärtustad. Muidugi võib tugineda ka teiste kogemustele ja nende poolt omandatud eluväärtustele, kuid just sina ise, oled oma enda elu piloot ja just sul endal on valik – kas nautida enda elu rahulikult pilvede kõrgusel või lasta kannatada katastroofi tagajärgel.
Kuigi arstid seda endale tunnistada ei taha, õeldakse lõpuks siiski välja sõna katk, ning linn pannakse karantiini. Kuulutatakse välja katkuseisukord. Nakatunute ja hukkunute arv kasvab iga päevaga ja väikelinnas on pingeline ja kartlik õhkkond. Mida pikemaks karantiin venib, seda lootusetumaks inimesed epideemia lõpu suhtes muutuvad. Hullemaks teeb asja see, et paljud perekonnad on karantiini tõttu lahutatud ja peavad üksi hakkama saama. Inimesed õpivad raske kogemuse tõttu tundma iseennast kui ka enda linna elanikke kuna raske periood tuleb läbida ühtse meeskonnana-nad kõik on püütud õhte lõksu. Inimesed õpivad tänu kohutavale epideemiale rohkem hindama oma perekonda, sõpru ja lähedasi. Kogu raamatu jooksul kirjeldatakse inimeste emotsioone, toimetulekuid, põgenemisplaane ja üldiselt hakkama saamist katkuga. Pärast ränka ja võitlusrohket aega katk möödub, kuid hirm ja märk katkust jääb linnaelanikesse igaveseks. Minu arvamus raamatust on ükskõikne
Sellepärast peaksimegi kaaluma ameti kõiki plusse ja miinuseid ning lõpuks tegema õige otsuse, kas see elukutse on see õige. Õige elukutse leidmine on kõigi jaoks keeruline, kuid kui toimida õigesti, võime leida endale unistuse töökoha. Peame endale selgeks tegema, mida me soovime ning millisel tööpostil me sooviks ennast tulevikus näha. Kindlasti aitab ka tuttavatelt kogemuste küsimine, kuid lõpuks peab iga inimene enda eest otsustama, usaldades iseennast ja toetudes varasematele kogemustele. Ainult niimoodi leiame endale parima elukutse. Kaarel Trepp 9.b
kaubaks. Kitsamas tähenduses käsitleb kunst nõutavate ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist, mis on seotud kultuurilise tähendusega ja omakorda lähtub see ühiskondlikest, filosoofilistest, religioosetest arusaamadest. Kunst tähendab minu jaoks nii kujutavat kunsti kui ilukirjandust, muusikat, nätekunsti, tarbekunsti, tantsukunsti ja arhitektuuri. Hetkel ise huvitun tarbekunstist, nimelt nahakunstierialast. Kunsti kaudu saan tundma õppida elu ja iseennast, väljendada oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Inimene teeb kunsti selleks, et seda saaks vaadata, kuulata või jälgida. Seetõttu kui kunsti süüvida, siis pakub see inimesele vabadusetunnet ja esteetilist naudingut. Kuid tänapäeval tehakse tihti kunsti kavatsusega seda müüa. Sageli on tehnilised vahendid kunstnikele kasutamisel selleks, et näiteks teha erakordne pilt, mis köidaks ja tekitaks põnevust, nii et klient sooviks seda osta. Minu
funktsioneerib aspekte(füüsiline, psühholoogilisi ja füüsilisi bioloogiliselt ja psühholoogiline, tingimusi, mis sotsiaalselt. Inimesel sotsiaalne) ei saa soodustavad paranemist, on oskus iseennast lahutada. Tervisliku eesmärkide seadmist. tunda. Inimene kui seisundi optimaalne Ümbritsev heaolu. patsient, keegi, kes funktsioneerimine. vajab tervishoiu abi. ,,Adaptsiooni mudel" Inimese peamine Tervis ja haigus in Sündmused, olukorrad,
Kuna loen vähe, siis pole ma veel kindel oma lugejatüübis, kuid Helene Mugasto esitatud põhitüüpidest tunnen end ära. Naudin enese samastamist peategelasega ning seetõttu sobitun abstraktsete- assotsiatiivsete lugejate rühma. H. Mugasto ütleb nende kohta, et nad on elava kujutlusvõimega lugejad, kes otsivad raamatuist sidemeid saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Kui olin 14-aastane, siis lugesin kohustuslikus korras Jan Guillou teost ,,Kurjus" ning nägin peategelases Erikus vaid iseennast. Teoses oli palju vägivalda, Erikul oli sadistist isa ning ka koolis oli vägivallaahel. Minul selliseid probleeme ei ole, kuid mitte ühtegi teist raamatut lugedes ei ole ma end nii sügavalt peategelase rolli sisse elanud. Mulle meeldivad väga teosed, kus tegelased on targad, neil on elus kõik hästi ning mis peamine nad on ,,ropult rikkad". See annab ellu motivatsiooni. Loen, kuidas inimesed elavad rikkuses ja hakkan sellisest elust unistama. Ameerika professor R.
4.kestus lühiajaline relvakonflikt (mõni päev kuni 1 kuu kestev sõjategevus) ja pikaajaline relvakonflikt (mitu kuud või aasta kestev sõjategevus) Inimesed üle kogu maailma on pidevalt arutanud selle üle, kas relvakonfliktid on sotsiaalne probleem või mitte. Nii mõnedki arvavad, et see siiski on sotsiaalne probleem, kuna seda arutatakse üle kogu maailma. Samuti on paljud inimesed välja toonud väite, et neil on õigus kaitsa iseennast ja oma pereliikmeid ning siia juurde on toodud jõhker näide: ,,Kui meile öeldakse, et me ei või kasutada relvi enda kaitseks, on see sama nagu valitsus ütleks meile, et nemad ei saa maksta oma makse." Ei saa just väita, et oleksin nõus nii äärmusliku näitega, kuid inimesed tõepoolest usuvad seda. Siiski peab kahjuks välja tooma palju juhtumeid just nimelt Ameerikast, kus peaaegu et iga päev juhtub õnnetus relvadega ja tavaliselt on ohvriteks süütud inimesed, eriti lapsed
Lugupeetud õpetajat! Kallid klassikaaslased! ''Koer on ainuke elusolend maal, kes armastab oma peremeest rohkem kui iseennast.'' lausus Josh Billings . Kuid inimene ei pruugi koerale alati samaväärselt vastata. Kodutud loomad, nende hulgas peamiselt koread on tihti suureks probleemiks nii meil kui ka mujal maailmas. Hulkuvad loomad on üldiselt inimese hoolimatuse tulemus. On muidugi juhuseid, kus loom jääb kodutuks peremehe surma tõttu või läheb lihtsalt luusima ja ei leia tagasiteed, kuid need juhtumid on vähemuses. Paar nädalat tagasi külastasin loomadevarjupaika. Ning see on ka
rahulepingu tühistamise. Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Sellisel viisil saavutatud majanduslik tõus aga vajas edukat sõda ning muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks. Igaljuhul ,Hitler ei tahtnud inimesi aidata ,vaid iseennast. Need kes olid rikkamad jäid ellu ,ülejäänud surid ,kas nälga või koonduslaagrites.Sel moel tahtis Hitler majanduskriisist üle saada.Kui inimsed oleksid teadnud ,et ta valetab ,poleks nad elusees teda riigijuhiks valinud , aga neil polnud võimalust ,nad tahtsid ellu jääda .Hitler oli aga enda kõnedega inimesi veendnud, et just tema aitabki neid.
Neid peetakse ühtedeks mürgisemateks aineteks. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ning paberi- ja tselluloositööstus. Samuti reostavad keskkonda kodumajapidamises kloori sisaldavate materjalide põletamine nt tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes. Põletamisel tuleks kindlaks teha, mis materjaliga on tegemist, sest muidu saastame keskkonda ja ohustame iseennast Dioksiinidega seotud juhtumid Kõige rängemad juhtumid on teada Vietnami sõjast. USA relvajõud piserdasid aineid lennukitelt ja kasutatud aine kandis koodnime ,,agent orange" Mürgivihm langes ka Vietnami küladele, põhjustades inimestel mürgistusi, loodete väärarenguid ja nürisünnitusi Kõige hiljutisem juhtum seoses dioksiidiga oli Ukraina presidendi Viktor Justsenko mürgitamine 2004. aastal 2004. aasta presidendivalimiste eel diagnoositi
Hämmastav oli see, et esimestel seadmetel ei olnud numbrivalijat ja kõik ühendused tehti käsitsi vahendajate abil. Helistaja võttis toru ja ütles vahendajale vajaliku abonendi numbri või perekonnanime. Etapp 5 Kui telefon oli jõudnud Euroopasse mõeldi Berliinis vahva tegevus välja. Kesklinna postijaoskonnas ja kõrval tänavas paigaldati telefon - automaadid. Kuna linnas oli alla 50-ne abonendi, inimesed lõbustasid iseennast suheldes omavahel telefoni kaudu. Alates 1930 – st aastatest lõpetatakse aparaatide puitkorpuste tootmine ning terves maailmas hakatakse tegema neid plastmassist. Etapp 6 Esimene mobiiltelefon mis oli ilma juhtmeta tuli välja 1983 aastal. Selle tegi firma „Motorola.“ See oli üpris suur seade ja maksis 3995 $. Alles 6 aasta pärast said töötlejad aru, et telefon peab olema kaasaskantav ning tegid seadme
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke
Kuna tihtipeale põhineb teadus teooriatel ja on raske teatud nähtust kirjeldada siis ei pruugi tulemus olla kõige objektiivsem. Tekivad nii öelda kallutused, kus võivad tekkida eelarvamused ja muud mõjutavad tegurid. Selleks, et neid ,,vigu" kõrvaldada kasutatakse eksperimente. Läbi eksperimentide on teadlastel võimalik kontrollida nähtuste ja katseobjektide tõesust ning ümber lükata eelnevalt püstitatud valed arusaamad. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus täiendab iseennast koguaeg. See on võimalik selle abil, et katsete tulemusel saadakse uut informatsiooni, mis võimaldab teha uusi katseid ja protsess jätkub. Lihtsamalt öeldes teadus täiendab ennast ise läbi oma katsetulemuste. Nii lükatakse piire järjest edasi. Samuti aitab sellele kaasa see, et teadlased ei otsi ainult ühte fakti vaid süstemaatiliselt kõike infot selle valdkonna kohta. Katsete abil on võimalik luua uut
piiratud nende teadmised tegelikult on. Selleks esitas ta näiliselt lihtsaid küsimusi, millele sellest hoolimata sageli ei osatud vastata. Selliste salakavalate küsimuste esitamist nimetas Sokrates irooniaks. Et õige teadmiseni jõuda, tuli Sokratese meelest mõista, kui vähe me tegelikult teame. Sokratese filosoofia peamine lähtealus on üldise mõistuse (jumala) olemasolu tunnistamine ning eesmärgipärasuse käsitamine loogilise printsiibina. ,,Tunne iseennast!'' ütles Sokrates. Ehk teiste sõnadega: "tunne oma teadmiste piire!" Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus,
kujunemisel. Elufilosoofiast lähtuv hermeneutika läheneb kunstiloomingule vabalt, ilma kindla mõisteaparatuurita. Mõistmine ei ole kunagi vaba hinnangulisusest, mis sõltub hindaja subjektiivseist ja objektiivseist eelistusist. Dilthey järgi on teiste inimeste subjektiivseid elamusi võimalik mõista vaid läbi kultuurilooliste objektiveeringute. Ma mõistan väikest last üksnes tänu teatud sõnadele ja zestidele. Ma mõistan kunstnikku üksnes läbi ta loomingu. Ka iseennast ja oma sisemist rikkust me mõistame üksnes selle objektiveeritud väljenduste kaudu. Me õpime ennast tundma läbi töövõime, käitumise, musikaalsete võimete. Niisiis on subjektiivne elu täielikult sõltuv selle objektiivsetest väljendustest. Hermeneutika peab lugejat juhatama märgist märgini. Kirjanduslik hermeneutika on õpetus märkidest, mõistmine, märkide kaudu sõnumi mõistmine. Seega saame me kirjanduslikku hermeneutikat Diltheyle toetudes vaadelda kui semioloogiat, s.t
· kui klient soovib, anna talle võimalus kaebuse esitamiseks · ära tüüta klienti vea parandamise protsessi ja vea tekkimise põhjuste selgitamisega · kui sa ei suuda viga parandada, palu abi kogemustega töötajalt. 1.7 Vea tegi kolleeg · vabanda ja kinnita, et püüad vea parandada koheselt · ära süüdista klienti kolleegi ees, see ei huvita klienti · ära tõesta, et viga ei teinud sina, vaid kolleeg- esinda firmat, mitte iseennast · kuula klient lõpuni ja keskendu veale või probleemile · ole empaatiline, tunnista viga ja anna tunda, et mõistad klienti · kui klient soovib, anna talle võimalus kaebuse esitamiseks · ära tüüta klienti kommentaaride ja parandamise üksikasjadega, klienti huvitab lahendus · palu abi, kui sa hakkama ei saa · ,,klaari" kolleegiga pärast kliendi lahkumist arutage vea tekkimise põhjust ja selle kordumise vältimist! 1.8 Vea tegi klient
Põhjuseks on tavaliselt üksindus, põlgus teiste poolt. Nooruk, kellel on palju sõpru ja korralikud vanemad, saab tulevikus palju paremini hakkama ning ei mõtle probleemidest ja negatiivsetest arvamustest kui võimatutest asjadest, millele pole lahendusi. Üksindus muudab inimesi pahelisteks, elu põlgajaiks. Üksik inimene hakkab liiga palju sööma, lihtsalt selleks, et tunda end täidetuna. Üksik inimene hakkab tarbima alkoholi ja narkootikume, sest tahab iseennast ära unustada. Üksindus on nii inetu, õudne, sarnane surmaga, et inimene üritab selle eest ära joosta. Üksildane inimene istub televiisori ees nagu liimitult neli, viis, isegi kuus tundi. Üksik inimene on ebatavaliselt nõrk, tal on väga raske pärast pikka üksindust otsida kaaslasi, lähedasi. Samas, kas alati on üksindus halb? Vahel on isegi parem olla üksinda ning mõelda läbi kõik, mis muret teeb. Arutleda läbi see, mille oled juba läbi elanud ning valmistada end ette
Lisaks sellele- romaani tegelased pole loodud realistliku kujutamismeetodi järgi ning neil on väga eriskummalised nimed : ema Neenu, Ekke Moor, Eneken Üüve, Lassi, Uutsö jpt-see kõik muudab romaani põnevamaks ning erilisemaks. Ekke on hellitatud logard, keda ema Neenu küll sageli vitsaga karistab, aga veelgi enam hoiab. Siinkohal tuleb märkida, et ema Neenu tegelane sarnaneb Ibseni ema Asega ning ibsenlikku on romaanis ka muud. Ekke läheb maailma avastama, ta läheb iseennast ja lahtisi allikaid ostima, jättes endast maha ema Neenu ja kauni Eneken Üüve. Pärast lustakat seiklust rändnäitlejate abistamisel kirjanik oma lemmikule nii huvitavat rolli ei anna. Peatükkides , mis jutustavad praost Odjast, Peipsi-venelastest ja kraavihallidest on Ekke enam- vähem kõrvaltegelase osas. Taas tõuseb Ekke Moor keskseks figuuriks Lapimaa stseenides. Seal võime näha juba muutunud Ekket , kes on tüdineneud lakkamatust rändamisest ja maailma lõpmatust mitmekesisusest
Yhendas sendas aristokraate ja eesm2rgiks oli vaimne yleolek, omamoodi vaimne aristokraatia. Eesm2rgiks elusagimisest vabanemine. Seda t6estati pikaajamise vaikimisega, r22kimise keeld, kehtis liha kala ja ubade s66miskeeld. P jagas inimesed kolme sorti: a) jumalad b) inimesed c) tema sarnased filosoofid `Hullem on orjata kirgi, kui tyranne' `K6igile ei saa k6ike selgeks teha' `2ra ytle v2he paljude s6nadega vaid palju v2hestega' `See kes ei suuda valitseda iseennast, ei ole vaba' Pythagorase 6petus: teoreem andis suure panuse teaduse ja aritmeetika arendusse. Pyydsid leida ainet mis seoksid maailma yhte. Nende arvates esmaaine ise ei ole yhtne, vaid on see mi soli k6ige ennem. K6ige aluseks on m22ratletud m22ramatus ehk arv Arv k6ige alus millest koosneb k6ik siin maailmas Arv moodustab esemete sisu, mis on neis muutumatu Arv see on hing nende arvates arvud jaotuvad kahte liiki, piiratud (paarisarvud, t2iuslikud, headus) ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
