Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milline elukutse on parim? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milline elukutse on parim?
Milline elukutse on parim?
Elukutse valimine on üks tähtsaid etappe töömaailma suunduva inimese elus. Paljud noored arvavad , et elukutse valimise pärast ei peaks üldse muretsemagi, kuid kui saabub aeg valikute tegemiseks, siis ei osata otsustada. Elukutseid on maailmas tuhandeid, kuid milline neist on parim?
Selleks, et parimat elukutset valida, tuleb kõigepealt ennast ametite teemal harida ning uurida erinevate ametite kohta. Noore inimesena ei pruugi ametite proovimine tunduda lihtsa ülesandena, kuid hea uudis on see, et kõike ei peagi proovima. Piisab , kui otsida internetist või küsida vanematelt töökogemuste kohta. Lihtsad tööotsad nagu puude lõhkumine või isa abistamine aknaraamide tassimisel avardavad samuti silmaringi ning annavad meile aimu, mis meid huvitab.
Teine oluline osa parima elukutse valimisel on kindlaks tegemine, mis meile teha meeldib. Kui me oleme juba mitmete ametite kohta uurinud ning võibolla ka käed külge pannud , on meil ilmselt mingid valikuvariandid tekkinud, millega me tahaks tulevikus tegeleda. Sel juhul peamegi endalt küsima, mis meile meeldib. Kas meile töö inimestega suhelda, ise käed külge panna või hoopis tegeleda intensiivse mõttetööga? Lõpuks peabki inimene lihtsalt leidma valdkonna, kus talle meeldib töötada.
Parima elukutse leidmisel on tähtis ka enda võimaluste kaalumine. Kui me oleme endale juba meeldiva ameti leidnud ning me tahaks juba tööle asuda, peab kindlasti uurima võimalusi enda kodukohas või siis teisi viise, kuidas õige tööandja leida. Peale selle peaksime vaatama ka tuleviku poole ning mõtlema, kas see elukutse meeldiks mulle ka kunagi hiljem ning kas see on siiski meile parim. Sageli teevad inimesed liiga kiireid otsuseid ning tulemuseks on mittesobilik elukutse, mis on meeldiv vaid ajutiselt . Sellepärast peaksimegi kaaluma ameti kõiki plusse ja miinuseid ning lõpuks tegema õige otsuse, kas see elukutse on see õige.
Õige elukutse leidmine on kõigi jaoks keeruline, kuid kui toimida õigesti, võime leida endale unistuse töökoha. Peame endale selgeks tegema, mida me soovime ning millisel tööpostil me sooviks ennast tulevikus näha. Kindlasti aitab ka tuttavatelt kogemuste küsimine, kuid lõpuks peab iga inimene enda eest otsustama, usaldades iseennast ja toetudes varasematele kogemustele . Ainult niimoodi leiame endale parima elukutse.
Kaarel Trepp 9.b
Milline elukutse on parim #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaareltrepp Õppematerjali autor
Kuidas valida endale ametit. Milline peaks olema õige ja parim amet. Asjad, mida peaks jälgima ametit valides. Mida peaks parim elukutse sulle andma. Kuidas leida endale parim elukutse. Tegu on 9 klassi tööga.

Sarnased õppematerjalid

Karjäärinõustamine-spikker-Karjääriplatoo- Karjäärimudelid- karjäär- karjäärinõustamine- karjäär- karjäärisüsteem- matching- humanistlik paradigma- nõustaja- elukutse-
12
docx

Karjäärinõustamine (spikker) Karjääriplatoo , Karjäärimudelid , karjäär , karjäärinõustamine , karjäär , karjäärisüsteem , matching , humanistlik paradigma , nõustaja , elukutse ,

Erinevate lähtuvalt pos või neg tajutud sündmustest tegevuste proovimine ja elukutsevalik. (kognitiivne analüüs). K tähtsustas nii geneetilist Eel etapp (14 - 17 a) ,Ülemineku etapp (18 - 21 a) pärandit, keskkonnamõjusid, õppimiskogemusi ja Katse etapp (22 - 24 a) Ameti omaksvõtmine ehk oskusi (probleemilahendusoskused, tööharjumused varane täiskasvanuiga. Sellesse etappi kuuluvad jne). Ta ei pidanud teatud elukutse esindajaks või 25 – 44 a. Pädevuse saavutamine valitud konkreetse ala õppuriks saamist pelgalt isikliku valdkonnas. Sisaldavad mina-kontseptsiooni valiku ja eelistuste tulemuseks, vaid nägi sellega rakendamist ametirolli. Katse etapp (25 kuni 30a). kaasnevaid kompleksseid mõjureid, mis pole in Stabiliseerimise etapp (30 kuni 44 a) Ameti enda poolt kontrollitavad. Ta kirjeldab k-iotsuse säilitamine ehk keskiga- 45 – 65a. Selles etapis

Karjääripsühholoogia
Oleksin ma edukas ettevõtja-
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

peaaegu üldse kursis. Nende firmajuhtide kohustused piirduvad firma esindamise- ja kasumi väljavõtmisega. Ettevõtlusega on mul plaanis tegeleda ka tulevikus. Sedapuhku kaldub minu idee kõrgtehnoloogia valdkonda. Kui me õpilasfirma aegadel tootsime vanadest süüteküünaldest valmistatud aksessuaare, siis tulevikus oleksin tegev pigem arvutite- ja andmeside valdkonnas. Firma juhtimise seisukohalt kaldun arvama, et parim on firmat omada ainuisikuliselt ja palgata enda heaks tööle kogemustega äriinimesi. Rahvakeeles öeldakse ikka, et kahe peremehe koer on näljane, nii on see ka firmade puhul ­ kumbki omanik ei pruugi tähelepanu pöörata, mida firma tegelikult vajab, vaid üritavad käesolevat asjade käiku enda kasuks pöörata ja selle arvelt võimalikult palju raha teenida. Sellise teguviisi korral ei ole sellel firmal tulevikku ning varem või hiljem on see hukule määratud.

Turundus
Karjäärinõustamise käsiraamat 2014
164
pdf

Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

Anne Morrow Lindbergh Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 7 I OSA Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine Nõustamise teooriad Omaduste ja faktorite teooria (kokkusobitamine) Omaduste ja faktorite teooria lähtub põhimõttest, et alati toimib elukutse ratsionaalne valik. Õige valiku tegemiseks tuleb kõrvale heita ebaolulised faktorid. • Inimesel peab olema selge arusaamine iseendast. Nõustaja ülesanne on koguda infot nõustatava võimete, huvide, väärtuste, isikuomaduste kohta. • Inimesel peavad olema teadmised ümbritseva maailma kohta, näiteks millised on oluli- sed nõuded eri kutsetele. Nõustaja ülesanne on anda selle kohta vajalikku teavet. • Ratsionaalse valiku tegemine.

Ametijuhend
Kuidas jagu saada oma ärevusest
12
doc

Kuidas jagu saada oma ärevusest

o Sinu bioloogiline, pärilik soodumus olla ettevaatlik ja valvas o Mitmesugused tegurid sinu elukeskkonnast, mis võivad nurja ajada sinu soovide täitumise ja sind seepärast muretsema panna. o Inimolendina oled sa sündides kaasa saanud ka tahte ja valikuvabaduse. Sul on võimalik valida, millist teed mööda sa lähed. Kui tahad saada võimalikult palju seda, mida oled soovinud, ning võimalikult vähe seda , mida soovid vältida, tuleb sul nuputada, milline tee viib õige eesmärgini, ja avastada mis on sellel teel õige või siis vale. Rada valides pole sa tavaliselt päris kindel, milline neis on parim, ning sa võid kergesti vääratada, sest kõike pole kunagi võimalik ette näha. Inimesena oles sa pidevalt kahevahel. Sa ei tea kunagi täpselt, mis on õige ja mis vale, mis hea ja mis halb- isegi siis mitte, kui sa seda arvad teadvat. Õiget teed leides, pead sa katsetama ja riskeerima. Isegi

Psühholoogia
Mõjutamine-Psühholoogia referaat
12
docx

Mõjutamine, Psühholoogia referaat.

Sisekaitseakadeemia MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid teooriad teades, saab ennast rohkem kaitsta nende inimeste eest, kelle tööks ongi teisi mõjutada, et need teeksid midagi, mis

Mõjutamise psühholoogia
Kes peaks valitsema
18
doc

Kes peaks valitsema?

mida pardal leidub, ja muuta reisi seda laadi joobnud lõbusõiduks, nagu võib oodata. Lõpuks, nende imetlus kuulub mehele, kes teab, kuidas kaptenit jõu või pettusega oma kontrolli alla saada; nad kiidavad tema meresõiduoskusi ja navigeerimist ning meretundmist ja peavad kõiki teisi kasutuiks. Neil pole aimugi, et tõeline meresõitja peab õppima tundma aastaaegu, taevast, tähti, tuuli ja teisi selle elukutse juures kohaseid aineid, kui ta tõesti tahab sobida laeva juhtima; ja nende arvates on täiesti võimatu omandada sääraseks juhtimiseks vajalikke ametioskusi (ükskõik kas nad tahavad või ei, et laeva niimoodi juhitaks) ja nende meelest pole üldse olemas sellist asja nagu meresõidukunst. Kui see kõik leiab pardal aset, kas ei kaldu siis säärasel laeval olevad madrused pidama tõelist meresõitjat jutupuhujaks ja

Eetika
Mõjustamisepsühholoogia eksami konspekt
18
docx

Mõjustamisepsühholoogia eksami konspekt

Inimeste iseloomu määratlemisel pööratakse olulist tähelepanu tema tegudele ning ka inimesed ise kasutavad endale hinnangu andmiseks sama mõõdupuud. Kirjalik avaldus on füüsiline tõendusmaterjal, et tegu on toimunud. Kuna tegu on dokumenteeritud ja tõestatud, siis sunnib see inimest oma veendumusi ja minapilti kooskõlla viima sellega, mida ta vaieldamatult teinud on. Kirjalikku avaldust saab näidata teistele ja seeläbi neid veenda, et autoer usub seda, mida kirjutas. 5 Milline seos valitseb madala pallilöögi, mõjustamistaktika ja väljendi oma jalgade all kasvatamine vahel? Oma jalgade all kasvatamine-inimesed leiutavad endale uusi põhjendusi ja õigustusi, teotamaks arvamust, et tehtud siduv otsus oli tark. Seotused võivad püsida ka pärast seda, kui seotuse esile kutsunud tingimused on muutunud. Madal pallilöök- tehnika, mille käigus pannakse inimene otsustama soodsa tehingu kasuks ja enne lepingut sõlmimist võetakse algne eelis ära

Mõjustamisepsühholoogia
Mõjustamisrelvade referaat
23
doc

Mõjustamisrelvade referaat

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond MÕJUSTAMISE PSÜHHOLOOGIA R.B.Cialdini Referaat Juhendaja: Riin Seema Tallinn 2007 1. SISUKORD Tallinn 2007.................................................................................................................. 1 1. SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 MÕJUSTAMISRELVAD.............................................................................................4 Klõps, vurr .................................................................................................................4 Panustamine otsetee kaudu.......

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun