asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse kasutades valemit , kus on madalama horisontaali kõrgus. H. Samamoodi leian ka järgmised väärtused. Punkt a (mm) a' (mm) 1A 4,0 2 1,3 131,3 1B 12,0 8 1,7 116,7 2A 6,5 3 1,2 118,7
Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590 ...
ja hüpe. Hoojooksul kogutakse maksimaalne kiirus. Pikkus on 10-20 sammu, sõltuvalt oskustest. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire. Hopifaas on kiire ja madala lennutrajektooriga ning hüppaja liigub ligi 35% hüppe kogupikkusest. Äratõuke suund on ette ja tõukejalg liigub ette-ülesse ja sirutub maandumiseks ette. Keha on sirge. Sammufaas on sarnane hopifaasiga. Tõukejalg sirutub äratõukel peaaegu täielikult ja hoojala reis tõuseb kõrgemale horisontaalist. Hoo lisamiseks kasutatakse ka käsi. Maandumisel hoojalg sirutub ette-alla. Hüppefaasis on pöia mahalöömine suunaga alla- taha, kiire ja aktiivne. Tõukejalg äratõukel sirutub peaaegu täielikult. Hoogu lisavad ka käed ning keha on sirutunud. Maandumisel sirutuvad jalad peaaegu täielikult Hoota kaugushüpe – tehnika on samasugune kaugushüppega, aga hoojooksu ei ole ja hoogu lisatakse kätega äratõuke hetkel. Hoota kolmikhüpe – tehnika on samasugune
riputatud koormise mass on 1600g ja ta on teljest 80cm kaugusel. Millises asendis jääb kang tasakaalu? = 90° F1=F2 m1=4000g=4kg m1l1sin=m2l2sin(-) l1=30cm=0,3m m2l2cos(90-) m2=1600g=1,6kg l2=80cm=0,8m =? =46°50'52'' =90°- =43°09'8'' V: Kang on tasakaalus kui õlg raskusega 4kg horisontaalist 43°09'8'' nurga all. 3.Kiirusega 30 m/s liikunud mootorattur pidurdas, tekitades sel teel liikumisele vastassuunalise konstantse kiirenduse. 30 sekundit pärast pidurdamise algusr oli mootorratta kiirus vähenenud 10 meetrini sekundis. Kui pika tee mootorrattur pidurdamise ajal läbis ? v0=30m/s s= a= a= t=30 s= v=10m/s s=? V: Pidurdamise ajal läbi mootorrattur 599,7m 4
- istme pikkus 40< cm - võimalus reguleerida kallet - peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi - rataste olemasolu - saab muuta kõrgust Laud: - jalad peavad toetuma kindlalt maha laua all - reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi - tööpinnast madalamal - kõrgus peab vastama kasutaja kasvule Monitor: - kaugus silmadest 60-70cm - soovitav vaade kuvarile silma horisontaalist on 20-30° all - peab paiknema otse ees - pildi parim sagedus silmadele on 85 Hz - madal asetus Klaviatuur: - parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega' - minimaalne kaugus laua äärest 15 cm - kasuta jaotatud klahvistikku Hiir: - peaks olema hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega - leia sobiv hiirepadi, soovitatavalt randmetoega - parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval Harjutusi arvutikasutajale:
0 Jalad peavad toetuma kindlalt maha. 0 Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge. 0 Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi Kahjustuste ennetamine KUVAR 0 15" kuvarile tuleks eelistada 17" 0 Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz 0 Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm 0 Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all 0 Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes 0 Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega 0 Ära tööta kuvariga pimedas ruumis Kahjustuste ennetamine KLAVIATUUR 0 Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega 0 Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm. 0 Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele
Kaardile on märgitud punktid A ja B, nendele punktidele tuleb määrata kõrgused. Punkt A asub kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel. Selle punkti kõrguse saab arvutada interpoleerimise teel, kasutades punkti piiravate horisontaalide kõrgarvusid. Läbi määratava punkti tuleb tõmmata kaardile abijoon, mis oleks risti teda piiravate horisontaalidega. Tuleb mõõta kaugus mööda abijoont punkti piiravast väiksema kõrgusarvuga horisontaalist kuni määratava punktini (0,1cm) ning kaugus mööda abijoont punkti piirava kahe horisontaali vahel (0,4cm). Kaardi alumisel serval on kirjas, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5m. Seega 0,4cm vastab 2,5m ning 0,1cm vastab X m. HA leidmiseks teen ristkorrutise, mille tulemuseks saan 0,625cm, selle liidan väiksema kõrgarvuga horisontaalile ja saan tulemuseks 45,625m. Punkt B asub 47,5 kõrgusarvuga horisontaalil. Ülesanne 2. Määrata joone AB kalle. 4 7 , 5-4 5 , 6 25 1,875
Jalad peavad toetuma kindlalt maha Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi KUVAR 15" kuvarile tuleks eelistada 17" Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega Ära tööta kuvariga pimedas ruumis KLAVIATUUR Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm. Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1). Kaardi alumiselt servalt leian informatsiooni, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit (h=2,5m). Otsin kõrguskasvu (h'), mille väärtuse arvutan valemiga h'=(a'/a)*h. Punktide kõrgused leian valemiga HA,B=H...
Sellisel juhul näitab kõrgusarv punkti kõrgust maastikul. 2. Maastikupunkt või objekt asub kõrgusarvuta horisontaalil. Sellisel juhul tuleb leida punktile lähim kõrgusarvuga horisontaal. Teades kaardi lõikevahet, saamegi vastavalt punkti asendile kas lõikevahet liites või lahutades punkti kõrguse maastikul. 3. Maastikupunkt või objekt asub horisontaalide vahel. Sellisel juhul on tarvis tõmmata nõlva langejoon läbi selle punkti horisontaalist horisontaalini (võimalikult viimasega risti) ja teha kindlaks, millise osa tervest langejoone pikkusest moodustab punkti kaugus ühest horisontaalist. Hinnata võib nii silma järgi kui mõõta joonlauaga. Saadud tulemus tuleb korrutada horisontaalide lõikevahega ja sõltuvalt punkti asukohast horisontaali suhtes, millest kaugus mõõdeti, ning langekriipsu suunast liita vastava horisontaali kõrgusega või sellest lahutada 21. Leppemärgid.
Mõjub Seinte, lae ja tööpindade värv Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk rahustavalt Kuvari kõrgus ja nurk reguleeritavad; Vastuvõetav Kuvari paigutus ja asend Vähetõenäoline Väheohtlik Optimaalne 10-12o horisontaalist risk Asuvad samal tasapinnal, kõrgus Klaviatuuri ja hiire paigutus Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk normaalne Abivahendite paigutus (klammerdaja, Käeulatuses; Saab kätte püsti Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk
puudub harjumus kontrollida oma asendit. Kuvar · Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm · Kuvari madal asetus säilitab silma normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku silmavedeliku hulga, mistõttu silmad väsivad päeva lõpuks vähem. Kui kuvar asetseb silmade kõrgusel või veel kõrgemal, on silm avatud ja laud liiguvad vähe. See on üks peamisi silmaärrituse ja väsimuse põhjuseid. · Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all. · Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes. · Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega. · Ära tööta kuvariga pimedas ruumis. Klaviatuur, hiir · Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega. · Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme trapetslihases ja ka randme ülekoormusest tingitud probleeme
on kõrgusarv. Sellisel juhul näitab kõrgusarv punkti kõrgust maastikul. 2. Maastikupunkt või objekt asub kõrgusarvuta horisontaalil. Sellisel juhul tuleb leida punktile lähim kõrgusarvuga horisontaal. Teades kaardi lõikevahet, saamegi vastavalt punkti asendile kas lõikevahet liites või lahutades punkti kõrguse maastikul. 3. Maastikupunkt või objekt asub horisontaalide vahel. Sellisel juhul on tarvis tõmmata nõlva langejoon läbi selle punkti horisontaalist horisontaalini (võimalikult viimasega risti) ja teha kindlaks, millise osa tervest langejoone pikkusest moodustab punkti kaugus ühest horisontaalist. Hinnata võib nii silma järgi kui mõõta joonlauaga. Saadud tulemus tuleb korrutada horisontaalide lõikevahega ja sõltuvalt punkti asukohast horisontaali suhtes, millest kaugus mõõdeti, ning langekriipsu suunast liita vastava horisontaali kõrgusega või sellest lahutada. SIRGJOONELINE KAUGUS
3. Horisontaalide järgi punktide kõrguste määramine. Joone kalde arvutamine (kraadides kuuekümnendsüsteemis, protsentides ja promillides). Joone pikiprofiili koostamine kui ette on antud kõrguste ja kauguste mõõtkava. (Laboratoorne töö nr 3) Igal horisontaalil on oma kõrgus ja see asetseb tema joone peal, kui meie punkt asub kahe horisontaali vahel, siis me tõmbame horisontaaliga ristsirge punktist ja arvutame tema kauguse horisontaalist. Joone kalde arvutamiseks läheb meil vaja punktide kõrguste vahet ehk teltaH ja siis nende vahelist kaugust S ∆H - tan Vab= S ∆ - Kaldenurk on arctan kuna saame väga väikese arvu arvatavasti, siis
Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 30.Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse? Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Kontrolliks teostatakse keskelt (a) ja otsast nivelleerimine (b) samadelt punktidelt. Keskelt nivelleerimisel mõjub tagumisele lati lugemile (TL) ja esimesele latilugemile (EL) ühesugune, viseerimiskiire hälve horisontaalist. Keskelt nivelleerimisega leitakse õige kõrguskasv (h õige), mille otsast nivelleerimisel mõjub kõrguskasvule viseerimiskiire hälve horisontaalist. Otsast nivelleerimisega leitakse kõrguskasv (h`). Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h õige - h' 31.Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas?- Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks
LAUD · Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha · Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge · Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi KUVAR · 15" kuvarile tuleks eelistada 17" · Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz · Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm · Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all · Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes · Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega · Ära tööta kuvariga pimedas ruumis 10 KLAVIATUUR · Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega · Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm.
1.3. Kuvar Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm Kuvari madal asetus säilitab silma normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku silmavedeliku hulga, mistõttu silmad väsivad päeva lõpuks vähem. Kui kuvar asetseb silmade kõrgusel või veel kõrgemal, on silm avatud ja laud liiguvad vähe. See on üks peamisi silmaärrituse ja väsimuse põhjuseid. Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all. Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes. Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega. Ära tööta kuvariga pimedas ruumis. 1.4. Klaviatuur, hiir Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega. Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme trapetslihases ja ka randme ülekoormusest tingitud probleeme
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepols...
cot). N=Pcos ja T=Psin. Lihkepinna pikkus on H/sin, siis saame empiirilised. Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on enamasti Eelduseks oli, et vundamendi all tekib koos vundamendiga liikuv kiil, avaldada nihke- ja normaalpinged lihkepinnal =Tsin/H=Psin 2/H ; kasutatavad lihtsa pinnase lõike korral - juhul kui vundamendi all suure mille kaldenurk horisontaalist on 45°+/2 asemel . Üldkasutatav ka =Nsin/H=Psincos/H sügavuseni on ühtlane pinnas või kui talla alune kiht on suhteliselt õhuke teiste meetodite puhul: pu=0,5BN +qNq+cNc. Esimene liige selles Sisehõõrdeta pinnasel millel =0, on kriitiline kõrgus sama kui varem ja sügavamal asub praktiliselt valemis arvestab pinnase mahukaalu mõju talla laiuse kaudu, teine talla leitud 4c/.
5. Suhteline Olemasolevate vundamentide tugevdamiseks 24. Millise kriitilise pingeni projekteeritakse erim, (kaard) s/L - vajumi erim jagatud Kohtvaiade eeliseks, võrreldes rammvaiadega , madalvundamendi all olev pinnas? Vahetult vundamentide vahekaugusega, arvuliselt võrdub on väiksem sarrusevajadus. talla all tekib tihenenud pinnasest kiil, mis vajub ehitise osa kaldenurgaga horisontaalist 6. Enamasti on sarrust vaja vaid vaia ülemise koos vundamendiga ja oma külgpindadega Suhteline kaldenurk b- teatud ehitise osa kolmandiku ulatuses. lükkab pinnase kõrvale. Pinnase liikumist kaldenurga erim tervikehitise kaldest. 7. Kohtvaiu võib kasutada ka tugiseinte rajamiseks takistavad kõrvalelükatava pinnase omakaal ja Nurgamuude a - nurk ehitise naaberosade vahel. 43
(plokkideks), nii et iga ploki ulatuses oleks lihkejoon sirge (joonis 9.15). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on pinnase mahukaal; nidususest c põhjustatud jõud ploki all Tc = cL, kus L on ploki aluse pikkus; hõõrdest põhjustatud jõud ploki all Ntan; ploki külgedel mõjuvad pinnasesurvejõud Rl ja R2. Need jõud mõjuvad hõõrdenurga võrra horisontaalist kaldu. Tavaliselt võetakse = . Lihkepinnal hõõret põhjustava normaaljõu tekitavad P, Rl ja R2 N = P cos + R1 sin ( - ) - R2 ( - ) Plokki kinnihoidvate ja nihutavate jõudude tasakaalutingimus N tan + cL + R2 cos( - ) = p sin + R1 cos( - ) Asetades tasakaalutingimusse N avalduse ja avaldades seejärel R2, saame P sin + R1 cos( - ) - [ P cos + R1 sin ( - ) ] tan - cL
pinnase ehitusest, vundamendi iseärasustest jne. Kuna elastsusteooria lahendid on ikkagi ainult ligikaudsed, siis kasutatakse mõnikord pinge arvutamiseks lihtsaid seoseid, mis annavad elastsusteooriaga võrreldes lähedasi tulemusi. Üheks taoliseks on pingete määramine nn 2:1 meetodil. Selle meetodi puhul eeldatakse, et vertikaalpinge jaotub sügavuti nurga all, mille kalle horisontaalist on 2/1 (joonis 2.37). B p z z z /2 z /2 B+z J o o n is 6 .3 7 2 :1 m e eto d i a rv u tu ss k e e m v ertik a a lp in g e leid m ise k s lin tv u n d a - m e n d i all. Valemid vertikaalpinge leidmiseks on lihtne tuletada lähtudes ainult tasakaalutingimusest.
valmistudes ette. Ülakeha on sirutunud. 4. Samm - Sammufaasi pikkuseks on peaaegu 30% hüppe pikkusest. Sammufaas on kolmikhüppe kõige olulisemaks osaks. Selle pikkus peaks olema hopiga võrdne. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire, suunaga alla-taha. Tõukejalg sirutub äratõukel peaaegu täielikult. Võimaluse korral kasutatakse mõlema käe hooliigutusi. Hoojala reis tõuseb õhulennul horisontaalist veidi kõrgemale . Ülakeha on sirutunud. Hoojalg sirutub ette-alla. 5. Hüpe - Hüppefaasis toimub äratõuge teise jalaga. Hüppefaas moodustab kuni 35% kolmikhüppe kogupikkusest. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire, suunaga alla taha. Äratõukel sirutub tõukejalg peaaegu täielikult. Võimalusel kasutatakse kahe käe üheaegset hoogu. Keha on sirutunud. Õhulennul kasutatakse samm- või sirutehnikat. Maandumisel sirutuvad jalad peaaegu täielikult
75.Maantee põhiparameetrid · plaanikõveriku raadius, · nähtavuskaugused, · püstkõverike raadiused, · pikikalle, · viraazikalle. 76. Plaanikõverik-teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa 77. Püstkõverik- teetrassai pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 78. Nähtavuskaugus-kaugus, mille ilatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid 79. Pikikalle-projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas 80. Viraaz- sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle 5 81. Ristprofiil-ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega 82. Eelkõverik-muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale. 83. Kõverik- tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element
Plaanikõveriku raadius; nähtavuskaugused; püstkõverike raadiused; pikikalle; viraazikalle; 77. Mis on plaanikõverik Teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa. 78. Mis on püstkõverik Teetrassi pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 79. Mis on nähtavuskaugus Kaugus, mille ulatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid. 80. Mis on pikikalle Projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas. 81. Mis on viraaz Sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle. 82. Mis on ristprofiil Ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega. 83. Mis on eelkõverik Muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale. 84. Mis on kõverik Tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element. 85. Mis on teetrass
13. Coulomb´i seadus, tasapinnaline nihe, stabilomeeter. Sisehõõre- Nidusus. Nihketugevus. Plastsusteooria kirjeldab paigutusi peale elastsuspiir ning see tugineb Coulombi valemil : Coulomb' esitas oma pinnasesurve teooria enam kui 200 aastat tagasi (1776). Teooria võtab arvesse seina ja pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Arvestada on võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Nihe toimub seal, kus kõige suuremad nihkepinged on saavutanud piirväärtuse. Nihketegevus sõltub peamiselt kahest tegurist: 1.pinnaseosakeste omavahelisest hõõrdumisest; 2.pinnaseosakeste kohesioonist ehk nidususest. Vastupanu, mis takistab seejuures osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks.
Kuna lihkekindluse tagamisel mängib olulist rolli horisontaalkoormuse ja vertikaalkoormuse suhe, on soovitav ka esialgse lahenduse leidmisel vundamendi omakaal mingil viisil arvesse võtta, näiteks mingi osana vertikaalkoormusest. Kui antud on vundamendile mõjuv vertikaalkoormus Pv (koos vundamendi omakaaluga) ja horisontaalkoormus Ph, tuleb tallale mõjuvad komponendid leida seostega V = Phsinα + Pvcosα H = Phcosα – Pvsinα α on talla kaldenurk horisontaalist. Saadud alglähend tuleb täpsustada kandevõime kontrolli abil. 4.6 Arvutus lubatud surve järgi Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid “lubatud” surve qu väärtusi. qu suurus määratakse lähtudes pinnase liigist,
Kui seina kinnituspikkus allpool kaeviku põhja t on piisavalt palju suurem eeltoodud arvutusega määratud minimaalselt võimalikust, tekib kinnitusmoment nagu konsoolseina puhul ja seina võib vaadelda alt jäigalt ja ülalt vabalt toetatud talana. Seejuures väheneb paindemoment seinas ja toele mõjuv jõud.Plaatankru kasutamisel peab see olema viidud seinast piisavalt kaugele, et jääks väljapoole potentsiaalset lihkepinda, mis on horisontaalist kalde all 45+ /2 . Seepärast peab ankruplaat igal juhul jääma joonisel 10.46 näidatud joonest d-c kaugemale. Ankruplaati hoiab kinni passiivsurve plaadi ees ja temale mõjub seina ankurdusjõud ja aktiivsurve plaadi taga. Et plaadi ees saaks passiivsurve areneda täies ulatuses, peaks plaadi alumisest servast nurga all 45-/2 tõmmatud passiivsurve lihkejoone lõikepunkt maapinnaga jääma seinast kaugemale, kui punkt c
kalle Kallet iseloomustab vunamendi kaldenurga tangens: tan = (s2 - s1) / l , kus s1 ja s2 on vundamendi kahe punkti vajumid ja l on nende punktide vahekaugus. Suhteline läbipaine või kumerpaine f/L ehitise või ehitise osa suurim läbipaine jagatud ehitise või selle osa pikkusega. Suhteline erim, kaard s/L - vajumi erim, jagatud vundamentide vahekaugusega, arvuliselt võrdub ehitise osa kaldenurgaga horisontaalist . Maksimaalne vajum smax - suurim vundamendi vajum kogu ehitise ulatuses. Keskmine vajum sk - kõigi ehitise vundamentide keskmine kaalutud vajum, arvutatakse valemiga sk = siAi / Ai , kus si - üksikvundamendi vajum; Ai - üksikvundamendi pindala; n - üksikvundamentide arv. Vajumi erim s kahe vundamendi vajumite vahe. Kaldenurk - tervikehitise kaldenurk vertikaalist. Suhteline kaldenurk - teatud ehitise osa kaldenurga erim tervikehitise kaldest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
