Hakkab kinni hoidma oma arvamusest. Põhimõtetest, hinnangutest jne. Algpõhjust hoiduda hirmust, mida toovad kaasa muudtaused. Probleem: Ülemäära suur vajadus ennast kindlustada. St on vähe avatud, taksitavad enda arenguprotsesse. Ettevaatlikud, etteplaneerivad. Sundlustega inimene nagu mees, kes julges vette minna siis kui tal on ujumine selge. Palju kollektsionääre- ükski kollektsioon ei saa päris valmis. Kramplik traditsioonide säilitamine viib dogmatismi. Fanatism pole ka kaugel sealt. Igatliiki äärmusgrupid on popid. Vaenulikus teisitimõtlejate vastu. Kõik peaks olema sellisid nagu nemad arvavad, et peaks inimesed olema. Pidev hirm, et kui lasevad lõdvemaks, siis kõik muutub ebakindlaks, kaootiliseks. Väärtustavad: Võimu, sest see aitab kehtestada status quot, väärtustavad teadmisi. Hajrutamist, et midagi ettearvamatut ei juhtuks. Eluni ei jõua, kindlustamisprotsess käib. Kõhklevad, kahtlevad, viivitavad
rääkima. See on otseses vastuolus klassitsismi mõttega, kus tavainimestest eriti ei räägitud. Voltaire kutsus üles mitte rääkima madalatest asjadest vaadatuna ülevalt, vaid just madalast vaatepunktist (rahvalikuma keele kasutusele võtmine). Kirjutanud palju raamatuid, kus pilk läheb idamaadesse, see on ka võõrandumise idee. Voltaire’le on omane idamaisus, eksootika, võõrandumine. Tema üks juhtivamaid temaatikaid on fanatism. Ta võitles selle vastu ja leidis, et fanaatilisus on halb. Voltaire’i looming läheb sajandi keskel pooleks. Varasemad mõtted saavad uue tõuke 1756ndal aastal (toimus Lissaboni maavärin, mille kohta ta kirjutab poeemi). Voltaire’il purunes siis usk maailma harmooniassa. Ta leidis, et maailm on suur disharmoonia ning jumalik ettehool ei päästa kedagi. Voltaire jätkab massiivselt kirjutamist, siinhulgas ka kirjanduskriitikat: näiteks „Arutlus
alateadlikult. Igapäevasel suhtlemisel saadab teisele inimesele millegi emotsionaalse sisendamise vaistlik püüd sageli sõnumeid, mida vastastikku vahetatakse. Sugestiivsus mängib kaasa ka veenmisel, soovitamisel, käskimisel. Suurima sisendatavusega ehk sugestioonile altimad on kõrge konformsusega ebakindlad isikud, kellel on nõrk närvisüsteem, kõrge närvilisus ja suur emotsionaalne erutuvus. Sisendatavust lisavad anduvus, truudus, fanatism, kõrge religioossus, häbelikkus, unistavus, usalduslikkus, madal intelligentsus, eelarvamuslikkus jne. Manipuleerimine Manipuleerimise olemuseks on teise inimese “asjastamine”, tema valikuvabaduse ja iseotsustamise piiramine miinimumini ning talle soovitus arusaamade ja käitumisviiside kaelamääramine. Igasugune manipuleerimine on amoraalne. Levinud manipuleerimisviisideks on ähvardamine, koha kätte näitamine, hämamine,
Nt talutüdruk rääkiski nagu taluinimene jne. Tollases teostes polnud kombeks kasutda ei- tea-mis-keelt, rääkima pidi viisakalt. On kirjutanud palju raamatuid, kus tema pilk läheb idamaadesse. Võõrandutakse oma enda kultuurpildist ja oludest. Kõigis Voltaire'i juttudes on iseloomulik idamaisus. 1732 ,,Zaiir", ,,Peruu indiaanlased" jne. Ühelt poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Nagu ka tänapäeval: ära ahelda enam ühe puu külge jne. Voltaire võtles fanatismi vastu. Võib olla kriitiline ja mõtleja, aga mitte fanaatiline. On märgata ka kriisi tema arengus. Tekkisid ka teised teised mõtlejad, kellega ta nõus polnud. Nt tülitses Rousseau'ga päris palju. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aastast ühes sündmusest Lissaboni maavärin. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk
,,Mis on valgustus?" (,,Was ist Aufklärung?") Tema pidas valgustuseks inimese vaimses mõttes täiskasvanuks saamist. Aga valgustus toetub ratsionalismile, sest valgustajate peaidee on see, et kõik peab olema mõistuse pärane. Valgustust on nimetatud ka 18sajandi humanismiks. 18 sajandit on peetud valgustuks sajandiks. Valgustuse tulekuga/tõttu on 18 sajandit peetud ka filosoofiliseks sajandiks. Valgustajate jaoks oli 2 mõistusevastast nähtust: 1) pärisorjus 2)usuline/religioone fanatism (konflikt katoliku kirikuga). Ühiskond peab olema mõistuse pärane. Erinevad inimesed olid valgustajad: Valitsejaid (valgustatud monarhid omane vaimsus, vaimsed huvid ja teiseltpoolt edumeelsus), valgustatud absolutism kuigi valitseja on piiramatu võimuga, on ta siiski omamoodi valgustatud , edumeelne (seostatakse prantsuse kuninga Louis XIV-ga). Kõige klassikalisem valgustatud monarh on Preisimaa kuningas Friedrick II ehk Friedrick Suur
Prantsusmaa vägede etteossa ja viis riigi võidule. See aga ei sobinud Prantsuse poliitikutele ja raamat konfiskeeriti. Voltaire üritas dialoogi viia tavalise jutustava kõne tasemele, nt see sama talutüdruk rääkiski talutüdruku keeles. Voltaire' puhul märgata ka huvi idamaade vastu, 1732 ,,Zaiir", ,,Peruu indiaanlased" jne. Ühelt poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Tema arengus märgata ka kriisiolukordi, see väljendub selles, et paralleelselt tekkisid teised mõtlejad ja kirjanikud, kellega Voltaire' ei nõustunud, sh Rousseau. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aasta Lissaboni maavärinast. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk maailma harmoonilisse ülesehitusse. Kui Portugali pealinn saab lihtsalt maapõhja vajuda, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada? See
Klassitstlik kangelaslugu. Alguses heroilised tegelased, lisaks valgustulikud momendid, varavalgustuslikud ideed. Kunstliliselt peetakse seda poeemi ebaõnnestunuks. 10.11.2011 ,,Orleansi neitsi" ei peeta isegi tippteoseks või väga meisterlikuks, tähtis on, kuidas ta ajalugu käsitleb, selliest hargneb palju suundumisi. 1755 ilmunud, kujutab dispuuti väljakujunenud kaanonite vastu. Lahkumine religioossest käsitlusviisiks ja pöördumine inimlikumale. Fanatism ja antikatoliiklus.Näidatakse, kuidas Orleans'i neitsi kuulutatakse pühakuks. Vaadeldakse, kuidas O neitsi langeb poliitiliste ohvriks. Siin näidatakse asju muigamisi, alandatakse. Voltaire üldjoontes toetub Prantsuse kirjaniku Rabelais eeskujule. Voltaire austas teda ja nägi suurimat satiirikut temas.Teose narratiiv kulgeb vabalt, meeldivalt, kergelt. Süzeeliinid vahelduvad omavahel kiiresti. On tuntav nõtkus ja dünaamilisus. Süzeeliinid lähevad mitmes suunas
tembeldada. (Saar 2007) Üldiselt kirjeldatakse lätlaste iseloomu kui eestlaste ja leedulaste vahepealset. See tähendab, et lätlased on emotsionaalsed nagu leedulased. Teatud situatsioonides säilitavad nad aga sarnaselt eestlastele külma ja põikpäiselt ratsionaalse olemuse. Lätlased on kohati kergemeelsemad ja avatumad kui eestlased, samas nad naeratavad rohkem. (Latvians 2001) Lätlased on enamasti reserveeritud ja isegi suhtlemisvaesed, emotsioonide näitamine ja fanatism on lätlaste puhul harv nähtus. Nad vajavad tutvumiseks ja sõprade leidmiseks rohkem aega kui näiteks venelased. Lõunanaabrite hulgas on rohkem inimesi, kes usaldavad ainult enda võimeid ja vähem neid kes on valmis võtma riske. Samas on globaliseerumine ja Läti kultuuri tausta mitmekesisus paljuski perekondi venelastega seganud ja seeläbi on raske puhast lätlast ära tunda. (Mezs 2005) 30
• Identiteet. – 16-19 identiteedikriis, ei saa aru, kuhu kuulun, kes olen. Kriisi tulemusel eemaldutakse ühiskonnast, ei saada aru, kes ollakse ja liitutakse igasuguste rühmitustega või tarvitatakse aineid (sõltuvus – tahavad eemalduda, lõhustuda), et end leida, mis on mu eesmärgid – keskkonna muutus aitab. Võib ka tekida agressiivsus – olen pigem paha kui mittekeegi. Võib tekida ka fanatism e identiteedi üleküllus – arvamus, et minu käitumine on ainuõige siin maailmas (tugineb nooruki egotsentrismile), väga selge must-valge mõtlemine, identiteet kohandub ja muutub, aga kui kommi ei saa, siis ei tahagi üldse jne. • Romantilised suhted – väga olulised, kui teatud perioodis kogemust ei tekki, siis hiljem raske hallata, egoismist juhitud suhted, küpset suhet noorukitel
kas riiklikud või korporatiivsed narratiivid või laiemas mõttes sümboolika (a la mängime riigilipu värvidega). Sõltuvusele viitamine (sõltuvusnarratiivid) on tänapäeval krestomaatiliseks saanud osa sellest valdkonnaks. Reflektiivsus ja kommentaar: selgitab psühholoogilisi seisundeid ja neist tulenevaid valikuid; sisuliselt analüüsitakse subjekti maailmatunnetust, mille aluse moodustavad isiksuse lõhestumine, hirm, häbitunne, ängistus, vägivaldsed impulsid, fanatism jms. Teemad: seotud kehaga, keha intiimsete funktsioonide, vigastustega, seksuaalaktiga, kehaeritistega, haigustega, vägivallaga, sõltuvusilmingute, laipadega. Psühholoogilised, eetilised ja sotsiaalsed nähtused (vaimuhaigused, moraalsed puudused (julmus, reetlikkus, äärmuslik egoism ja materialism jms), kuritegevus). Inetuse esteetika: ei käsitleta ilu vastandina, vaid autonoomse nähtusena. Ilu, st ideaalne vorm, kindel piir teose ja maailma vahel
Pilet nr 17. Ristisõdade aegne kultuur Ristisõdade olemus ja nende tulemus. Koos paavstivõimu tõusuga kasvas ka usuline vaimustus, mis avaldus muu hulgas ka soovina vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid:vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus Põhjused: levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust Kokku toimus 7 ristisõda-180 aastat, 1096-1270(XI-XIII saj). Oluliseimad neist olid esimesed neli. Lisaks toimus ka laste ristisõda, mis oli kohutav katastroof. I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192 IV 1202-1204(Konstantinoopoli vastu) Ristisõdade mõju Euroopa kultuurile. Paavstivõimu positsioon muutus
Kulminatsiooniks oli valgustusideede mõjul toimunud Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1894) Valgustusajale iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. 2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse.
mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kulminatsiooniks oli valgustusideede mõjul toimunud Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1894) Valgustusajale iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. 2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed. 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse.
18 saj Euroopas hoogustus demokraatlike ideede levik. Inglise kirjandusest lähtus sentimentaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus kogu Euroopas kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Sajandi lõppveerandis sündis romantism. Õukondades oli suurmoeks prantsuse keeles rääkimine. Haridus ja teadus on kõige tähtsamad, inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduse arendamiseks loodeti leida universaalne ravim ühiskonna paljude hädade vastu. Ideaaliks oli ka loomulik inimene, nõuti mõttevabadust kui inimese loomulikku õigust. Teadmiste talletamiseks hakati looma entsüklopeediaid. 1772 "Entsüklopeedia" Prantsusmaal eesotsas Diderot'ga. Levis ajakirjandus, aktiviseerusid kirjanduslikud ringid ja vabameelne mõte väljus salongidest ja levis rahva seas
kirikus kujunenud kombetalitusi ainuõigeks, teistes õigeusumaades aga rooma-katoliku või islamiusu survel väärastunuks. 1666. aasta kirikukogu kuulutas reformide vastased, keda siitpeale nimetati vanausulisteks, ketseriteks. Kirikulõhe oli sündinud. Et riigivõim toetas uuendajaid, tabas vanausulisi kättemaks ja tagakiusamine. Vanadele kombetalitustele truuks jäänud pagesid kaugele Põhja või taigasügavustesse. Usuline fanatism tõi kaasa tuhandete inimeste massilise enesepõletamise. Peeter Suur 1676. aastal surnud Alekseil oli kolm poega: Fjodor ja Ivan esimesest abielust Maria Miloslavskajaga ning Peeter teisest abielust Natalja Narõskinaga. Pärast lastetult surnud Fjodorit [167682] pidanuks troonile tulema vanuselt järgmine vend Ivan, viimase kehva tervise ja puuduliku aru tõttu eelistasid bojaarid tsaaritroonile nooremat Peetrit. Kuna see tähendanuks
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirk...
tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude, s.o rahvuslikel, rassilistel, religioossetel ja poliitilistel põhjustel taga kiusatud ohvrite mälestamise päev. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on soovitanud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude
Kuid tal on puudus, millest pole suudetud üle saada – võrdsus delegeeritakse kõigile kollektiivi liikmetele (või pigem nende mõistusele) võrdselt. Elu edasi viivad otsused pole aga kunagi olnud üksmeelsed ega meeldinud enamikule. Laiadele rahvamassidele meeldivad otsused võivad aga olla ühiskonnale lausa hukatuslikud. Ka tänapäeval töötab demokraatiale vastu masside kehv haridustase, äärmuslik natsionalism, religioosne fanatism jms. Valitseb illusioon, et demokraatia jaluleseadmiseks piisab vabade valimiste korraldamisest. Mida võitja võimuga teeb, on vähem tähtis. Ühelt poolt on diktatuurid lämmatanud demokraatlikke liikumisi, kuid paraku saab ka demokraatiavastaseid rahvaliikumisi ja nende võitu valimistel peatada ainult diktaatorlike võtetega (Islami Vennaskond Egiptuses jne). Demokraatia ei meeldi kaugeltki mitte kõigile. Kõigest kolmandik maailma riikidest on valinud
Me istusime sageli tema tundides täis vaimustust ja olime sageli tema esitusest pisarateni liigutatud. Meie õnn oli seda suurem, et see õpetaja arusaadavas vormis oskas, tuginedes tegelikkusele, valgustada minevikku ja, toetudes möödunu õppetundidele, teha järeldusi oleviku jaoks. Enam, kui keegi teine õpetajate hulgast, oskas ta tungida nendesse kaasaja põletavatesse probleemidesse, mis tungisid läbi kogu meie olemuse. Meie väike rahvuslik fanatism oli tema jaoks meie kasvatamise vahendiks. Apelleerides üha sagedamini meie rahvuslikule autundele, tõstis ta meid palju suuremasse kõrgusse, kui seda oleks võinud saavutada ükskõik milliste muude vahenditega. See õpetaja muutis ajaloo minu kõige armastatumaks õppeaineks. Vastu oma enese tahtmist tegi ta juba siis minust noore revolutsionääri. Tõepoolest, kel õnnestus õppida ajalugu sellise õpetaja juures, tolleaegsetes tingimustes ja mitte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
