valmistamisega. 12). Kuidas loob majapidamiste ja ettevõtete vaheline vabatahtlik vahetus raha, toodete ja ressursside ringluse. Majapidamised pakuvad ettevõtetele tööjõudu ja teisi ressursse ja ostavad ettevõtete toodetud tooteid ja teenuseid. Ettevõtted aga toodavad tooteid ja teenuseid mida majapidamised soovivad, ning maksavad kodumajapidamistele palka, mida need siis kasutavad toodete ja teenuste ostmiseks. 13). Miks on ettevõtlikus ja ettevõtlus majanduskasvuks tähtsad? Kuna ettevõtlikus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule siis uusi või paremaid tooteid. Ettevõtlikus on ühtlasi ka majanduse üks peamisi mootoreid. Ja ettevõtlus siis võimaldab seda uut ideed realiseerida. 14). Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ja toodete ning teenuste jagunemist. Ressursid on põhielemendid mida kogutakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on
TURUNDUSPLAANI VORM AINES ETTEVÕTLUS JA TURUNDUS EESÕNA JA INSTRUKTSIOON Töö eesmärk on koostada turundusplaan. Selle eelduseks on esmalt välja mõelda äriidee (millises valdkonnas tegutseda, milliseid tooteid/teenuseid pakkuma hakata ja kus (millises piirkonnas) ja millise ettevõtlusvormina tegutsema hakata. Seejärel juba püüda oma ideid arendada turundusplaani raames, täites kõik selle turundusplaani osad. Igasse blokki (alapunkti) on jäetud piisavalt ruumi, vajadusel saab sinna sisse lisada tabeleid/ jooniseid või muid illustratsioone. Kui formulari alapunkt sisaldab tabelit, on selle täimine kohustuslik. 1. TURUNDUSPLAANI SISU LÜHIKIRJELDUS. Käesolevalt kirjeldage oma ettevõtmisest lähtuvat planeeritavat tegevust, tuues välja vähemalt tegevusvaldkonna lühikirjelduse; millises piirkonnas tegutsete; millistele turgudele ja kliendigruppidele oma tooteid/ teenuse...
· juhtimisoskused · tööjõu paindlikkus · seadusandlus Ettevõtlustingimused: · finantsvõimalused · valitsuspoliitika · valitsuse programmid · haridus ja täiendkoolitus · teadus- ja arendustegevuse kasutamine · ärikeskkond ja seadusandlus · kultuurilised ja sotsiaalsed normid · ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: * ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; * oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse * tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Edukad ettevõtjad jälgivad tähelepanelikult ettevõtet ümbritseva pidevalt muutuva keskkonna mõju ettevõtte tegevusele
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister SDE Euroopa Parlamendis · Marju Lauristin Sümbolika · Punane roos Aitäh kuulamast!
Ettevõtlus Pangandus Alge Oks [email protected] 50 761 62 Ettevõtlus · Ettevõtlus on majandusteooria järgi ettevõtete asutamine ja nende tegevuse organiseerimine kasu saamiseks ning ettevõtte omanike vara suurendamiseks. · Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. · Ettevõtluses osalevad majandusüksused. · Ettevõtlus on võime asutada uusi ettevõtteid ja toimivaid käigus hoida ning edukalt majandada. · Ettevõtte eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. · Tegutsemiseks hangib ettevõte majanduslikud vahendid (finantseerimine). · Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents. Laev on majandusüksus
REVAL LOUNGE OÜ Oliver Niinas MISSIOON Luua kasutajasõbralikke, meelelahutuslikke ja laiaulatuslikke teenuseid. VISIOON Ületada konkurentsi-kohad Eestis ja Euroopas. Pakkuda uusi töökohti FINANTSEERIMINE EAS Investorid Isiklik panustamine Ettevõtlus laenud RISKID Konkurentide turuletulek. Kulude suurenemine seoses tulude vähenemisega. MIKROKESKKOND Ettevõte ei ole otseselt suunatud siseturule. Teenuse hinna kujunemine. MAKROKESKKOND Eesti on üsnagi stabiilse valitsusega riik. Kuulumine Euroopa Liitu tagab meile avatud turu ja Euro kasutamine liidab meid Euroopa Liidu ühtsesse keskkonnasüsteemi. SWOT ANALÜÜS Tugevad küljed Nõrgad küljed Võimalused TURUNDUS Turu-uuringute analüüs. Kindlustamaks ettevõtte koht. KONKURENTS Konkurentsi analüüs. Sihtturg:Balti riigid,Põhja- Euroopa ja Aasia LÕPETUSEKS Tänan kuulamast ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistiku abi LK-15 Referaat ÄRIPLAAN Ege Mätlik Juhendaja: Ester Altermann Sisukord Mis on tulevase äri sisu?...................................................................................... 3 Millist tarbija probleemi lahendad või millist kasu toob tarbijale ettevõtlus?......3 Kui oluline selle äriidee teostamine on?..............................................................3 Milliseid oskusi minu äriidee elluviimine vajab?..................................................3 Milliseid ressursse vajan?.................................................................................... 4 Kui lihtne või keeruline on toodet või teenust müüa?..........................................4 Kuidas äriidee võimaldab teenida kasumit?.........................
Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ETTEVÕTLUS JA ÄRIPLAANI LOENGU PROTOKOLL. Mõdriku 23.september.2013 nr 1/1 Algus kell 11.00,lõpp 16.30 Juhatas Liivika Ivanov. Protokollis Margit Hirv Võtsid osa:Maria Borissova,Stiven Danilov,Aleksei Fursov,Silja Hiielaid,Tiit Jõe,Maarja Kivioja,Tiit Kivisaar,Selina Neero,Tarmo Nukka,Reelika Nurmsaar ja Kelly Õun. Puudusid:Tiina Klemets,Kaisa Murumäe,Gunter Väärt ja Maris Iila. Päevakord: 1.Sissejuhatus õpingutesse. 2.Rühmatöö tutvustus. 1.Päevakorrapunkt. KUULATI: Liivika Ivanova tutvustas ennest ja ettevõtluse õppekava. OTSUSTATI: 1.Võtta informatsioon teadmiseks. 2.Päevakorrapunkt. KUULATI: Liivika Ivanova andis juhtnööre rühmatöö koostamiseks,seletas rühmatöö olemust,töö sisu. OTSUSTATI: 1.Võtta teadmiseks head soovitused ja rakendada neid tehtavas töös. Liivika Ivanova ...
Soome rahvastik Soome rahvastikust on suurem osa vanemapoolsed või pensioni eelikud, kes jäävad pensionile. Kohe järgneb tööealised ning kõige vähem on sünde, nimelt on Soomes ühe naise kohta 1,75 last. Enamikel emadel on sünnitades vanus 25-29 ja 30-34 aastat. Sellest on näha, et lapsevanemad on pigem nooremapoolsed kui vanad. Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb tööpensionist ja rahva pensionist. Tööpension koguneb palgatööst ja ettevõtlus tegevusest ning rahvapension, mis tagab miinimumkaitse. Soome hakkab sellest aastast peale tõstma pensionile jäämise vanusepiiri. Tõsta seda kuni 65 aasta ja 6 kuuni, igal aastal tõstetakse vanusepiirangut 3 kuu võrra. Tõstetakse seda sellepärast, et Soome rahvastiku arvatav vanusepiir on tõusnud. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Soome 2. http://rahvastik.population.city/soome/ 3. https://vm.ee/et/i-uldandmed
ida tsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik. · Saksamaa lõhenemine oli üks peamine probleem, kogu külma sõja ajal 2. Saksamaa Liit Vabariigi valitsemine · Parlamentaarne vabariik. Kantsler on valitsuse juht, tal on täidesaatev võim · Seadusandlik võim kuulub parlamendile, mis koosneb kahes kojast (riigi nõukogu ja Riigipäev) · I kantsleriks Konard Adenauer 3. Majandus · Sotsiaalne turumajandus ettevõtlus vaba konkurents · Taastati elamispind, muutus kiiresti heaolu ühiskonda · Töötu abirahad, puuetega inimeste toetused, võimetud said abi 4. Välispoliitika · Jagunes kolmeks perioodiks : 1) 50 60. aastad : Hallesteini doktriin, mis tähendas et nemad on ainsad sakslased. 2) 70. aastad : Sõlmitakse diplomaatilisi lepinguid Saka Demokraatidega 3) 80. aastad : Valitsesid Kristlikud Demokraadid, Saksamaa ühendamine
sisimas peab valitsema vastutusvõime. Inimene peab olema enesekindel, ei tohi karta läbipõrumist. Kindlasti arukas ettevõtja peab aru saama, miks ta üldse tahab oma eesmärke ellu viia. Lisaks neile iseloomuomadustele peab ettevõtjal omama loovust, püsivust ja paindlikkust. Kui need kõik omadused on ettevõtjaks pürgival inimesel olemas, siis miks mitte proovida ettevõtluse teed mööda kõndida. Ettevõtlus on oluline. Ettevõtlus on vajalik. Seda siis riigi seisukohast vaadates. Riigi jaoks on ettevõtja partner. Riik ja selle poliitikud on huvitatud, et inimestel oleks tööd ja laekuks makse, mida laiali jagada. Seega teeb riik omaltpoolt soodustusi ettevõtjatele. Tänu sellele on ettevõtjaks hakkamine üsna lihtsaks tehtud, peab olema ainult piisavalt pealehakkamist. Ettevõtjaks võib saada igaüks, kes piisavalt tunneb endas ettevõtja omadusi ettevõtlikkust -arendama hakkab
Ettevõtluse ajalugu, XX sajandi juhtivad uurijad Schumpeter ja MCClelland Koostas: Getter Klaas Äritegevuse alused Põhipunktid Äritegevuse alused Joseph Alois Schumpeter Click to edit Master text styles Elas 1883-1959 Second level · Third level Fourth level Fifth level · Õppis Viinis · Huvitus poliitikast · Töötas Harvardis · Avaldas teoseid Äritegevuse alused Karjäär Äritegevuse alused 5 inovatsiooni ...
Rakvere Rakvere Rakvere on linn alates 12. juunist 1302. Rakvere pindala on 10,64 km². Rakvere lipp Rakvere vapp Rahvastik Rakveres elab 15 264 inimest. u. 85% elanikest on eestlased. u. 10% elanikest on venelased. u. 5% elanikest on muud rahvad. Juhtimine ja haldus Rakvere linnapea on Toomas Varek. Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami. Rakveres on 19 linnaosa. Kliima Rakvere paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelis kliima mõjupiirkonnas. Keskmine õhutemperatuur aastas on 4,5 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 750mm ja lumikatte keskmine paksus on 30-40 cm. Loodus Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Rakvere linna läbib Soolikaoja. Metsapealinn 2012. Haridus Rakveres tegutseb 8 kooli. Linnas tegutseb muusikakool ja spordikool. Ettevõtlus Põhiliselt tegeletakse Rakver...
korvama täiendavad kulutused. Richard Cantillon (1725): ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Beaudeau (1797): ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. Say – ettevõtlus kui tootmistegurite kombineerimine ühtseks organismiks Knight – ettevõtja on kaalutletud riskide võtja ja kasum on selle eest saadav tasu Stevenson ja Jarillo : Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua
Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.
korraldamisel. - Ettevõtlusinkubaatorid - nende abil püütakse ergutada ettevõtlusinitsiatiivi, soodustada tehnoloogiasiiret, tõsta uute ettevõtete ellujäämise tõenäosust ja elavdada majandustegevust teatud piirkonnas. - Mentorlus - kahe inimese pikemaajaline koostöösuhe, kus kogenud ettevõtja annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja kogemuste baasilt nõu alustavale ettevõtjale. Mentor peaks õpetama küsimuste kaudu ja suunab mentiid. 58. Sotsiaalne ettevõtlus SE (social entrepreneurship) võib määratleda isetasuva tegevusena, mille eesmärk on parandada halval järjel olevate inimeste olukorda. Tüüpiliselt on see suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi-, narko-, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Nt: Eestis Heateo Sihtasutus 59. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship)
Iga isiksus väljendab end oma riietuses ja esemetes, millega ta ennast ümbritseb. Eneseteostuse vajadused-Välendub inimese soovis midagi ära teha. Valikud- tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil. Ceteris paribus printsiip muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. 2 Vaba ettevõtlus Majandussüsteemid 1. Tavamajandus nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. 2. Käsumajandus algtõukeks ja põhiideedeks on arvamus, t kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. 3. Turumajandus- nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu
Ettevõtlus - koduettevõtlus Koduettevõte Ettevõte, mille kontor paikneb omaniku kodus Tuba, garaaz, kelder Koduettevõttena alustab ca 2/3 ettevõtetest Vähe töötajaid (enamjaolt pereliikmed>pereettevõtlus) Koduettevõtluse eelised Madalamad stardikulud Madalamad püsikulud Maksude vähendamine Koduses keskkonnas olemine Riski vähendamise katse Levikut soodustab kommunikatsioonitehnoloogia areng (Internet) Koduettevõtluse eelised Tööjõukulud on madalamad Hooldust vajavate liikmete aitamine Pensionäridel võimalus lisateenistuseks Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel Osa majapidamisest muutub tulutoovaks Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit Koduettevõtluse puudused ning võimalikud lahendused Kliendid ei pea koduettevõtet professionaalseks > ruumide lõikes selge kord Raskused tööle keskendumisega > päevaplaan Kõik tegevused ei ole lubatud > kontrollida OV- st Perekonna p...
Turg Majapidamine Ettevõtja Kes mida taotleb? Majapidamine ressursside rentimine, tulu saamine, vajaduste rahuldamine Ettevõtja rentimine, tööle panek, müük, kasumi teenimine... Vaba ettevõtlus ehk turumajandus 4 "tugisammast": 1. ERAOMAND Vaba ettevõtluse süsteemi põhiõigus, mis tagab üksikisikuile õiguse omada, kasutada ja käsutada väärtusi. 2. Hinnasüsteem ...majandussüsteem, milles ressursid jaotuvad nõudmise ja pakkumise vastastikuse toime tulemusena. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. 3. Turukonkurents... ... võistlus ostjate ja müüjate hulgas
(täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Schumpter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Midagi uut Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid (omal käel või organisatsioonide sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis neil hetkel on. Püüdlemine, proovimine, riskimine Burns ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest
Äritegevust peaks hoolikalt planeerima, et heast ideest sünniks edukas ettevõtmine. Äriideed võivad tekkida mitmetest allikatestisiklikest kogemustest, piirkonna vajadustest, ajakirjandusest, internetist jne. Ettevõtlus on valdkond, kus puuduvad garantiid ning kõikide riskide elimineerimine on praktiliselt võimatu. Et ettevõtlusega seonduvaid riske maandada ja läbilöögi võimalust suurendada, on oluline planeerimine (Morgan 2007: 36). Anu Reiljani (1997: 12) sõnastuse kohaselt on ettevõtlus käitumis- või tegutsemisviis, mis on suunatud uutele kasvuorientatsiooniga majandusüksuste loomisele. Ameerika Väikeettevõtete Administratsioon on välja toonud, et üle 50% ettevõtetest lõpetavad tegevuse esimese aasta jooksul ja üle 95% pankrotistuvad järgmise viie aasta jooksul (Longley 2014). Põhjustena saab välja tuua (Morgan 2007: 37): kogemuste puudumine, rahaliste vahendite puudumine, kehv asukoht, kehvad tootmisvahendid/inventar, üleinvesteerimine,
Ettevõtlus Saaremaal Saaremaa Lihatööstus Ettevõte alustas tegevust 1803. aastal ehitatud majas, mis jäi vaatamata korduvatele laiendamistele ja ümberehitustele lõplikult ajale ja arengule jalgu. Uue tööstuse ehitamist alustati 1981. aastal ning 1984. aastal käivitati külmhoone. Pärast seda alustati uue olmehoone ja vorstitsehhi rajamist, 1987. a avati lihatööstuse II järk. Tapamaja valmis täielikult 1993. a. Tänaseks on Saaremaa Lihatööstusest saanud üks Saare maakonna juhtivaid ettevõtteid. Saaremaa Lihatööstus OÜ-na tegutseb ettevõte 2007. a aprillist. Saaremaa lihatooted on teada-tuntud eelkõige oma kõrge kvaliteedi poolest. Tapamaja töötleb kuus ligi 400 veist ja 3000 siga. Kuus turustame ligi 500 tonni toodangut, millest 350 t moodustavad lihatooted. Saaremaa Lihatööstus toodab roavalmistusvorste, keeduvorste nii säilekestas kui ka suitsutatuna, poolsuitsu- ja ...
30.09.2015 Ettevõtlus ja turundus III Ott Alemaa IDEEDE hindamine Väärtuspakkumise põhiküsimused Väärtuspakkumise karakteristikud • Millist VÄÄRTUST me kliendile pakume? • Uudsus • Teostatavus, tõhusus, kättesaadavus, kasutatavus • Millist kliendi PROBLEEMI me lahendame
väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast
oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab
Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat: 1. töötajate arvu 2. ettevõtte käivet 3. ettevõtte bilansi mahtu Töötajate arvu alusel liigitatakse ettevõtteid: · Mikroettevõtted -töötajaid 0-9 · Väikeettevõtted -töötajaid 10-49 · Keskettevõtted -töötajaid 50-249 · Suurettevõtted -töötajaid üle 250 Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: · ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; 3 · oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu; · tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Väikeettevõtluse vajadus:
Estonian Business School Bachelor’s Studies 1.International business administration (Rahvusvaheline ärijuhtimine) 2.Languages and business administration (Võõrkeeled ja ärikorraldus) 3.Entrepreneurship and business administration (Ettevõtlus ja ärijuhtimine) International business administration designed for people interested in economics and business who wish to acquire professional knowledge and skills to work in an international company or in public sector very good Business English language skills possibility to specialize in marketing, service economics or finance Languages and business administration for people who would like to gain practical skills of foreign languages (possible to study 3 foreign languages at a time) have basic knowledge of economics and business administration Entrepreneurship and business administration for people who would like to wisely get into the business worl...
Retsenseeritakse Eeter Peetri (CXSDSS) XX XX praktikaaruannet, mis on esitatud Moodle keskkonda 06.01.2017. Töö eesmärgiks on hinnata XXXX-u töö vastavus XXXX praktikaarunande juhendile ning XXXXX kirjaliketööde juhendile. Praktikaaruanne on 37 lehte pikk koos kõigi lisadega. Töö ülevaade on hea- tiitelleht ja lehekülgede numbrid korrektsed. XXXX valis rakendusülesandeks finantsanalüüsi millega on tulnud ootustele hästi hakkama. Tehakse kokkuvõte, kuidas ettevõtlus praktika mõõdus XXXX OÜ-s ning mida juurde õpiti. Osaliselt ilmneb kirja reavahe vigu- topelt tühjad read. Osaliselt puuduvad jooniste markeeringud ning liigselt on graafik lehe serva surutud. Lisaks on kirjaliketööde juhendis välja toodud, et kui graafik või joonis läheb järgmisele lehele tuleks antud graafik või joonis panna lisasse. Töö visuaalsuse eesmärgil oleks võinud kõik loetelud tõmmata nurka. Leian, et üks lause ei ole lõik.
· Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Kommunistlike riikide ühisjooni: 1. Diktatuur 2. Vabaduste piiramine. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile. 3. Käsumajandus. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. 4. Militarism. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. 5. Inimsusevastased kuriteod. Toimuvad massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Valitseb salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond. 6. Elatustaseme langus. Elatakse pideva kaubapuuduse (defitsiidi)
inimestele rõõmu suhtlemisest. Nad ei toimi nagu ,,politseinikud" (kuigi nad on väga huvitatud piirkonna kaitsmisest), nagu ,,masinad" (kuigi nende ekskursioonid on hästi planeeritud ja harjutatud), ega nagu ,,kõigeteadjad" (kuigi nad tunnevad oma valdkonda hästi). ,,Võõrustajad" kehastavad karakterit, mis on omane enamikul inimestele, kui nad kutsuvad uusi sõpru enda koju külla. 24. Mis on sotsiaalne ettevõtlus? Sotsiaalne ettevõtlus turismis on üldjoontes vastandumine massiturismile, kuid see ei tähenda ilmtingimata suurte ja väikeste ettevõtete vahelist võrdlust. Sotsiaalse ettevõtlusega võivad tegeleda nii suured kui ka väikesed turismiettevõtted. Turismialase sotsiaalse ettevõtluse üheks põhimõtteks on pakkuda külalisele kvantiteetse toote asemel kvaliteetset elamust nii, et võimalikult palju kulutatavast rahast jääks sihtkohta
oma toote või teenusega turgu. Lisaks sellele võib olla ka positiivne mõju riigi ekspordile kuna immigrandil säilivad sidemed üldjuhul ka sünnimaaga ja sealsete inimestega. Eesti pole siiamaani veel immigrantide eduka integreerimisega hakkama saanud ning üle pooled siia paigutatud on juba riigist lahkunud. Et tulevikus sellist immmigrantide käekäiku vältida peaks riik esiteks paigutama pagulased suurematesse linnadesse ning propageerima nende seas ettevõtlus. Mitmed riigid on immigrantidele loonud erinevaid ettevõtlusega seotud tugisüsteeme ning selle peale võiks mõelda ka Eesti. Lõpuks saaksid sellest kasu nii immigrandid kui ka Eesti riik. Võidaksid mõlemad osapooled ja kõik oleksid rahul. Kasutatud kirjandus Asko Miettinen, J. T. (2006). Ettevõtlus. 1, Ettevõtlusest, ettevõtjatest ja ettevõtluspoliitikast. Tallinn: Külim. Lofstrom, M. (2014). Immigrants and entrepreneurship. IZA World of Labor. Maarits, M. (20. 10 2017. a.)
Omanik-juht- iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Entrepreneur" - prantsuse päritolu. 1437. a tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns-ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.
võrdsed võimalused Juhtidee väärtused ja kristlik moraal, eneseteostuseks mitte mõistuse jõud. sõltumata inimeste sotsiaal-maj. olukorrast Esindab peamiselt Vaba ettevõtlus, Vähendab ühiskonna omanike(tööandjate)huve. konkurets, avatud turud, liikmete vahelist Liberaalidega sarnaselt riikliku regulatsiooni sots.majanduslikku ollakse riigi majanduslike minimaalsus. ebavõrdsust maksu-, maj sekkumise vastu, andus- ja sots.
Milton Friedman 1. Millised ohud kaasnevad riigi rolli suurenemisega majanduses? Riigi rolli suurenemisega majanduses võivad kaasneda järgmised ohud: sotsiaalsed (ebaõigluse ja ebavõrdsuse tunne), turvalisus väheneb, vargused suurenevad. Pidurdub erasektori areng, haridus on riigikoolides halvem. Tekib klasside erinevus ühiskonnas. Turg peaks ise organiseeruma (pliiatsi näide). Tähtsad on eraettevõtlus, väike ettevõtlus. Ei tohiks laskuda sotsialismi. Suured probleemid tekivad just sotsialistlikest süsteemidest, Venemaa, Ida-Saksamaa näide. Kui riik hakkab väga rangelt majandust kontrollima siis see pidurdab seda. 2. Milline peaks olema riigi roll majanduses Milton Friedman-i arvates? Milton Friedmani arvates peaks riigil olema majanduse reguleerimisel täiesti minimaalne roll. Valitsus peaks, tagama korra, hoolitsema seaduste eest, vähendama laenamist, laskma tegutseda nähtamatul käel
Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka siseriiklik elukorraldus,sellest kasvas suur populaarsus.Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik l...
vaba. 4. Nimeta diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid koos näidetega Itaaliast või Saksamaalt kahe sõja vahel. Saksamaa näitel · Majanduses: Riigivõim on koondatud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte. Näide: Majandus võeti riigi kontrolli alla,seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Ühiskondlikus elus: Rahvas ei ole iseseisev. Näide: Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud. · Poliitikas: Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Näide: Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. · Kultuuris Inimõiguste rikkumine ja demokraatliku vabaduse piiramine. Näide: Juutide majandusliku, poliitiliste ja kodanikuõiguste piiramine seadustega. · Ideoloogias: Üks ideoloogia
Ehk füüsilisest isikust ettevõtja FIE on füüsiline isik, kes tegeleb majandusega. Eestis võib FIE olla isik alates 15 eluaastast. Alaealisel on FIEna tegutsemiseks vaja vanema nõusolekut. FIE kantakse äriregistrisse tema nõudel. FIE tuleb tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele, ehk tema käive ületab aastas 250 tuhandest krooni. Teised FIEd registreeritakse kohalikus Maksu- ja Tolliametis. Ettevõtlus on seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiline eesmärk on kasumi teenimine. Ettevõtlusel on aga teisigi ülesandeid: ,,toota raha" ühiskonna toimimiseks; ostjate ja klientide vajaduste rahuldamine; tagada omanikele ehk füüsilisest isikust ettevõtjale sissetulek; anda võimaluse eneseteostuseks (FIE 2010). Ettevõte tähendab üsna sageli kõnekeeles ikka veel ainult äriühingut
Plussid: · Usaldus, mis on pereliikmete vahel · Mõned tööülesanded saab kodus täita. · Ühine eesmärk · Kiire otsustamine Miinused: · Et kui ettevõttes midagi juhtub, siis see mõjutab kõiki. Ettevõte oleneb pere eelarvest. · Nt. Lahutuse korral probleem ettevõtte jagamisel. · Ettevõte ei pruugi olla jätkusuutlik. Probleem tulevasele põlvkonnale. · Vallandada on.. keeruline. Sotsiaalne ettevõtlus Suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi-, narko-, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Näiteks: Kodutute jalgpalli MM; Heateo Sihtasutus (Uuskasutuskeskus, Noored kooli, Anni Akadeemia, intensuuvrehabilitatsioonikeskus RE-HAB); Lootuse Küla Tehnilis-majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi: töö-, kapitali-, materjali-, energiamahukad Valmistamismeetodite järgi: vool- ja töökojatootmine
oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi ETTEVÕTLUS- JA MAJANDUSUURINGUTE VAJALIKKUS NING NENDE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 1. Strateegiline juhtimine.................................................................................................. 4 a. Strateegilise juhtimise põhiülesanded....................................................................... 4 2. Kvalitatiivne uurimisviis................................................................................................ 6 ...
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT............................................................................................................... 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND................................................................................. 4 1.1. Funktsionaalne struktuur.............................................................................. 4 1.2. Taristu...............................................
Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt. Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: TOOTMISTEGUR TEGURITULU Töö - Palk Kapital - Intress ja dividendid Maa - Rent Ettevõtlus - Kasum Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest b) inimese looduslikest eeldustest ja võimetest c) õnnest või juhusest Maa ja kapitali omand on majapidamiste vahel jaotunud ebavõrdselt.Põhjuseks poliitiline kavalus, aus turukonkurents ja põlvkondade järjepidavus. Kokkuvõtteks võib ebavõrdsuse põhjused jagada kolme rühma:
Miks osades riikidses kehtestati diktatuur, aga teistes säilis demokraatia. Diktatuur on riigivõim kus koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte ja võim ei ole avalik ega kontrollitav. Ma arvan, et see ei meeldi paljudele inimestele, kui nad ei saa hääletamises käia ja riig asjadele kaasa öelda. Diktatuur kehtetati osades riikides kuna riigid olid majanduslikult nõrgad ja ei suutnud riikide ja inimeste probleeme täita. Inimesed pettusid demokraatias ja arvasid et diktatuur, kus on võimas valitseja hoiab riiki majanuduslikult ja sõjalisliselt ja sotsiaalselt korras. Need kes soovisid diktatuuri olid töölisklassid. Nendele anti valimisõigus ja nad said mõjutada riigi arengut ja ka naised said valimisõiguse, nii tekkisid valijate rühmad, tänu kellele suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Diktatuurilised riigid olid: Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania jpm. Saksamaal olid kom...
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik...
elanike igapäevase elu ja tegevusega. Vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga. Omane keskkond, ajalugu ja hõre asustus. Väikesemahuline nii teenindav kui teenindatava inimkoosluse ja ehitiste suuruse poolest. Sihtkoht: Toimub sihtkohtades, kus elanike arv on väiksem kui 10 000 ning elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest/ km2 Toimub maakeskkonnas. Toimub vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades. Vormilt väikesemahuline ettevõtlus jne. Kokkuvõte: Piltlikult võib maaturismi võrrelda maakoduga, mis pakub varju erinevatele turismiliikidele. Maaturismi määratletakse ka kui mitte- linnalikku turismi. Massiturism Massiturism on: Suurte inimgruppide reisimine ühistel eesmärkidel. Reisimotiivideks olid: Ostuturism (odavad kaubad). Vahelduse vajadus Aktiivne puhkus. Rannaturism Nende komponentide koosmõjul tekkis massiturism! Massiturismi sihtkohti mõjutavad:
Suurbritannia Merilyn Anton, Pille Kaljuvee, Argus Eesmaa ja Laura Mürgimäe Suurbritannia majandus Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Suurbritannia kaks suuremat probleemi olid tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Suurbritannias valitses väike ettevõtlus. Tehnika oli vananenud. Söehind kallines. Kasutusele tuli rohkem vedelat küttust. Söetööstuses vähendati kaevurite palkasi ja suleti tööstusi. Söetööstuste sulgemine põhjustas kaevurite streike , mis valitsus maha surus. Suurbritanniasse sisse veeti palju toorainet: rauamaaki puitu puuvilla Välja müüdi: Kivisütt Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920. aastate algus Click to edit Master text styles
Ostetakse neid kaupu mida ise vajavad. 3.MAJANDUSTEADUS uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusressursid, Inimressursid, Kapitaliressursid 10. Alati ei pruugi millestki loobuda, kui on võimalik teha kompromiss. Kompromissi tehakse seni, kuni piirtulu on suurem kui piirkulu (valikuga kaasnevad lisatulud ja lisakulud) 11. LOOBUMISKULU alternatiivkulu e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
