- Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma häälekandja Looming, asutaja Tuglas · 1923-1933 Seda aega ilmestab kitsikus (majanduskriis) · 1934-1940 Selleks ajaks oli tsensuur olemas (kindlad teemad, millest tohtis kirjutada) Kirjutati seda, mida telliti muutus mitmekülgsemaks · Kirjandusmaastikule sisenesid uued tegijad Betti Alver, Heti Talvik, Uku Masing, Kersti Merilaas · 1938 ilmus koondkogu Arbujad
TARAPITA - Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnaa. Tarapita eesmärk oli protestida poliitilise korra vastu. Tarapita looming oli ekspressionistlik. ARBUJAD - Arbujad on luuletajate sõpruskond, is oli seotud Tartu Ülikooli ja üliõpilasseltsiga Veljesto. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Maasing, Kersti Merilaas,Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Luuletajad olid vabaduse ja sõltumatuse poolt. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Enamik neist kirjutas luuletusi.
mitut moodi mida ta tunneb rahvas ja riigis õlus ja elus unes ja luules olnus ja olevas endalegi märkamatult hakkad kaasa jorisema oh seda laulurästikut Luulekogud "Sonetid" 1999 "Veri valla" 2000 "Lameda taeva all" 2002 "Rõõm ühest koledast päevast" 2003 "Ilusaks inimeseks" 2005 "Tavaline eesti idioot" 2008 "21. sajandi armastusluule" 2008 Eesti küla Tunnustus Betti Alveri debüüdiauhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastaauhind 2006 Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 Tänan kuulamast!
HEITI TALVIK Elust Elas aastatel 1904-1947 Kuulus rühmitusse Arbujad Õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud ja läks tööle Kohtla- Järve põlevkivi kaevandusse Hiljem lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas oli ta mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu)üliõpilaste nime- kirjas 1934. aastani 1937.aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945.aastal arreteeriti ta NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947.aastal. Looming Talvik oli Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Tema luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav Tema poeesia väljendab niihästi suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luulekogud
Heiti Talvik 1904-1947 Merili Mihkelsaar Birgit Paiba Grete Tammoja Elulugu · Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas . · 1937 abiellus Betti Alveriga . · Kodune keskkond oli kultuuriline. · Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. · Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. Pooleli jäi ka Treffneri gümnaasium. · 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal.
· 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ilmumine · Uued nimed: Jaan Kross, Uno Laht, ellen Niit, Ain Kaalep · Kuuekümnendatel astus esile kassetipõlvkond (Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin jt), alustades traditsioonilise luulega, hiljem harunesid erisuundadesse. · Luulekassetid ilmusid aastatel 62-68 · 60. Lõpul katkestati kassettide avaldamine · Uued autorid närvitrüki põlvkond Isotamm, Liiv, Sang, Üdi · Uueilmelised autorid LUULE ÜLDILME
HEITI TALVIK Kristiina Niimeister Kristina Koppel ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes „Looming”. ‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära,
12. Heiti Talviku looming 1904-1947. Sündis Tartus arsti ja pianisti pojana. Õppis Treffneris, Kohtla-Järvele tööliseks, 1930. aastatel kuulus ta Arbujatesse; abielus Betti Alveriga; pagendati Siberisse, kus ta ka suri. Talvikut eristab teistest arbujatest teravam ajastutaju ning ühiskondlike ebakohtade kriitika. Tõlkis Puskini luulet, avaldas mõned retsensioonid. Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes ,,Looming". Esikkogu ,,Palavik" 1934-sümbolismist ja ekspressionismist kantud, traagiline ja vaimse vabanemisega, boheemlaslik ulaelu ja võllahuumor, laenatud motiive
Marie Under sündis 27. märtsil 1883 kooliõpetaja perekonnas. Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist. Underit on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under 14-aastaselt, saksa keeles.
Kirjandus - Eesti kirjanikud Heiti Talvik - esimene luulekogu "palavik". - Luuletsükkel "Dies irae" - "Fööniks" August Mälk -Asus juba 16aastaselt ametisse algkooliõpetajana. -Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid 1920. a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene lu...
ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses tuli kirjandusse kui proosakirjanik ja katsetas kätt romaanide (Tuulearmuke) ja näidentite näol. Edasi keskendus luulele. Põhilisteks teemadeks, millest kirjutas olid algus perioodil kuni 1942.
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujundid on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab vabavärsis (v.a Luulekogus “Sonetid”) ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suure algustähte, komade punktide kasutamist jne. Rooste vabavärss on kohati rütmiliselt keerukas. JÜRGENIL ON KA FACEBOOK : HTTPS:// WWW.FACEBOOK.COM/JURGEN.ROOSTE TUNNUSTUSED Betti Alveri debüüdiauhind 2000 (esikkogu "Sonetid", Huma, 1999) Eesti Kultuurkapitali aastaauhind 2006 (luulekogu ja CD "Ilusaks inimeseks", Verb, 2005) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 ("Pornofilm ja pudel viina". Vikerkaar, 2006, nr 6) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 ("Laul jääkarudest", "Higgsi boson") PILDIL PRAEGUSE ELUKAASLASEGA
ARBUJAD KES NAD OLID? · Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia ,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. LIIKMED · Betti Alver · Bernard Kangro · Uku Masing · Kersti Merilaas · Mart Raud · August Sang · Heiti Talvik · Paul Viiding HEITI TALVIK(1904-1947) · Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni
· Eesti luuletajad: Viivi Luik, Jaan Kaplinski, PaulErik Rummo · Muu maailma kirjanikud: Bertrand Russell, Carlos Castaneda, Luigi Pirandello, Paul Valery, Rainer Maria Rilket, Henri Miller, Patrick Süskind, Robert Schneider · Filmindus: Woody Allen ("Ta on New Yorgist teinud enda omamoodi mikrokosmose ja see on hoopis teine New York kui see, mida üldiselt teatakse. Hoopis põnevam...") TUNNUSTUSED · 2000: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Liblikmees") · 2001: Betti Alveri debüüdiauhind ("Vanameeste näppaja") · 2001: Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia ("Härra Pauli kroonikad") · 2002: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Ilus Armin") · 2007: Kultuurkapitali kirjanduse vabaauhind ("Rändaja õnn") · 2010: Friedebert Tuglase novelliauhind ("Puhkehetkel") TEOSED · Novellikogu "Vanameeste näppaja" (2001) · Lühiromaan "Härra Pauli kroonikad" (2001) · Audioraamat "Esimese eestlase jutustus. Kohtumine Taageperas" (2004)
kujutavad kunstid. Kultuuri professionaliseerumine- professionaalne, õppinud kunstiinimene sai oma töö eest tasu, preemiaid ja auhindu. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste (sakslased, venelased, rootslased, rahvaarv >3000) tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver KUJUTAV KUNST: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud MUUSIKA: Eevald Aav ,,Vikerlased", Artur Kapp ,,Hiiob" + Kappide pere TEATER: Paul Pinna, Neti Pinna HARIDUS__________________________________________________________________ Emakeelne õpe, lihtsam koolisüsteem, uued õppekavad, uued õpikud, ühtluskoolid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele, kuueklassiline koolikohustus, 1934 ja 1937 haridusreform
Betti Alver Ettevaatust klaas Elu pakub meile iga päev meeldivaid üllatusi, tuues kaasa naerukilkeid ning rõõmupisaraid. Kuid alati pole kõik lilleline: me võime kokku puutuda erinevate ootamatustega, mis muudavad iga viivu, inimese hapraks kui klaasi. Iialgi me ei aima, mis järgnev päev meile sülle paiskab. Inimesed ei oska karta riske, mis võivad nende elu ohustada. Oleks meil oskus teada, millal sureme, saaksime enda elu korraldada just nii, et elada täisväärtuslikult kuni viimse hetkeni. Kahjuks meil selline võime puudub, selletõttu peame hindama kõrgemalt igat hetke, mil elame ja hingame. Nagu lill vajab õhku, hoolivust ja toitu, nii vajab ka inimhing armastust, mõistmist, andestamist. Maailmas hukkub päevas tuhandeid inimesi sõdade, looduskatastroofide, liiklusõnnetuste, tapmiste, haiguste, nälja ja paljude teiste põhjuste tõttu. Miks on see nii? ...
Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti Talviku ja Betti Alveri mõjud. v Andres Ehini hinnangul ei olnud Vihalemm väga viljakas luuletaja v Luulekogud v "Kaja kivi südames" (1954) v "Marionetid" (1958) v "Consolationes" (1961) v "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) v "Tsoo-loogia ehk ingel lindudega" (1966) v "Ühe keelega kannel" (1979) v "Viis on viis" (1986) v "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Graafika v "Södermandlandes vastu kevadet" (1945) v "Pettunud emalõvi" (1960) v "Ingel lindudega" v "Askees" (1954)
kirjutama või vastupidi nukras meeleolus on raske elu kauneimaid pooli välja tuua. Ilmselt on paljud meist näinud raamatuid, mille tagumiselt kaanelt saab lugeda, et tegu on reaalsel elul põhineva looga. Alati ei ole aga asjad nii lihtsad, seda mida autor oma kirjutatus tegelikult silmas peab ja miks ta selle kirjutanud on, ei pruugigi me teada saada. Väljaarvatud juhul kui see on meile teadlikult lahti seletatud. Viimastel koolitundidel oleme tutvunud Betti Alveri luuletusega ,,Korallid emajões". Neid ridu esmakordselt lugedes ning üritades luuletuse sisut mõista, kargas mulle pähe palju erinevaid mõtteid. Need mõtted meeldisid mulle, kuigi ma isegi ei osanud neid kirjeldada seletamiseks liiga segased, minus endis aga üdini konkreetsed. Need mõtted samastusid minuga, klappisid mind tol hetkel valdava meeleoluga. Hiljem hakkasime aga luuletuse tegelikku lugu uurima. Ausalt öeldes oli see päris põnev
Iseseisvus ja meie" välise, formaalse iseseisvuse tõelisele vaimsele iseseisvusele, kuulutades: ,,Maha iseseisvus kui ainult kroonu! Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur!" Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
Luuleanalüüs Kõrgel aknal Betti Alver Tornid ja pilved, korstnad ja traadid. Kingsepa väraval kullatud king. Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid. Kuis oled sa ärevil, hing! Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin valgetes rahetriipudes teed. Hämarus. Välk. Mitte ainsatki hinge. Katused. Agulid. Vinetav põld. Vihmases linnas teeb uniseid ringe tundide tume tõld. Luuletus räägib äikesetormilisest ilmast ja sellest milline näeb välja tänav ning mis õues sel ajal toimub. Äikesetorm on luuletuses sünge, pole näha ühtegi inimest. Värsi „Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin“ tähendab, et ae...
Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 8) Millises raamatukogus leidub videosalvestis Window on Britain? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 9) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb asjaajamist riigiasutuses. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 14069849 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite?
pianistist ema pojana. Lapsepõlv möödus tal Pärnus, kuid koolis käis vaheldumisi nii Pärnus kui ka Tartus. 1924 a. Ilmus tema esimene luuletus ajakirjas Looming. 1926. aastal asus Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, kuigi ta õpinguid ei lõpetanud avaldas ta suurt mõju eesti kirjandusele oma tegevusega seltsis "Arbuja" ja teistes seltsides. Õpingud lõpetas 1934 a. et hakata kutseliseks kirjanikuks. 1937 a. Abiellus Betti Alveriga. 1945 a. Nõukogude okupatsiooni algul ta arreteeriti ning mõisteti viieks aastaks väljasaatmisele Siberisse. 1947 a. Suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Looming. Palju mõjutusi maailmakirjanduselt: Dante, Villon, Baudelaire, Rilke, Dostojevski jt. 1924 a. Esimesed luuletused ja 1934 a. Esikkogu "Palavik" mille abil sai temast Eesti Kirjanike Liidu liige. Juhan Sütiste on tema loomingut iseloomustanud sõnadega: "
THE LEVEL OF CRIME IN DIFFERENT REGIONS OF THE WORLD Betti Säre 10b Crime rates around the world Europe is catching up to USA Life in the US has never been safer Less terrorism Less robbery USA, Germany, UK, Asia, Middle East The world has become safer Factors that affect crime levels Difference in legal systems Rates of crime report and police recording Differences in data quality Differences in the point at which a crime is measured Victimization rates for burglary, robbery,
Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele) tasandile. Realism ja uusromantism Kaks suurt kirjandusvoolu: uusromantism ja realism. Juhan Sütiste oli realistliku luule tähtsaim esindaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930. aastate arbujateks nim noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad 1930. aastate keskpaigast: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernhard Kangro, Betti ALver, August Sand ja Kersti Merilaas, kuid nad ei moodustanud eriti kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. 1938. aastal ilmus koguteos ''Arbujad''. Ühisjoonteks: sümbolism, klassikaline ülesehitus, maailmakirjandus, vaimsed küsimused, ajakriitiline hoiak, kunsti tõeväärtuste rõhutamine. Uku Masing (1909-1985). Esikkogu ''Neemed vihmade lahte'' (1935). Maailmavaate poolest meenutab Ernst Ennot, nägi inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust. Masingu luule
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõ...
Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks k...
Ajalugu . Kultuur Eesti Vabariigis. Riiklik kultuuripoliitika Eesti iseseidvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus ohtkultuuri saksatumiseks või venestamiseks ning eesti kultuuri pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, se...
kutsehariduse populaarsus kasvas. Rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust. Tuntuimad keeleteadlased: Johannes Aavik ja Johannes-Voldemar Veski. Uuriti murdeid ja teisi keeli. Rikastati rahvuslikku ajalooteadust paljude uurimustega. ,,Eesti ajalugu" (toim. Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". Kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. Luulet mõjutas Siuru. Veel mõned tuntud kirjanikud: Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusika - rikastus uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. Noored heliloojad. Kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Kasvas rahva lugemishuvi, millele aitasid kaasa avardunud kirjastamisvõimalused (30000 erinevat raamatut tiraaziga 43 miljonit eksemplari). Arenes filmikunst (esimene täispikk Eeesti film "Mineviku varjud")
1)Mis on ebateadus? Too näiteid. Eriline ,,teadus" või ,,teooria", mis pole tegelikult teaduslik ja millega tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed. Näited: teaduslik kommunism Nõukogude Liidus, rassiteooria natslikult Saksamaal. 2)Millised teaduse- ja tehnikasaavutused iseloomustavad 20-daid, 30-daid aastaid? Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitn...
Õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse. Ta suri Urmanovo haiglas 18. juulil 1947. aastal. Looming Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. 1. jaanuaril 1924. aastal saatis Talvik "Loomingu" toimetajale Tuglasele luuletuse kaaskirjaga: "Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks".
ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonna s. ,,Arbujad" 1938 Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Arbujad Kogumik "Arbujad" (1938) Arbujad arendasid Kersti Merilaas, August Sang, Heiti püüdlesid edasi nooreestlaste Talvik. varasema sümbolistlikku
Elektroonilised tekstid: · Elektroonilistesse tekstidesse kuuluvad: - arvuti - mobiiltelefon - telekas - reklaam Ilukirjanduse ehk belletristika jaotus: I Lüürika: - luuletus Juhan Liiv ,,Muusika - haiku Ellen Niit ,,Tihane" - sonett Betti Alver ,,Sügis" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" - ood Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" - pastoraal August Alle ,,Eestimaa pastoraal" - epitaaf (hauakiri) ,,Puhka rahus" - eleegia (kurb luuletus) Juhan Liiv ,,Helin" - eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" - ballaad
Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello Lattik Tragikomöödia – G. B. ''Andrese elukäik'', Mati '' Pastoraal Guarin ''Ustav Unt ''Võlg'' mummulisest kleidist'', karjane'', Shakespeare Kalju Saaber ''Eesti ''Mõõt mõõdu vastu'' pastoraal II'' Muinasjutt – ''Loomade Poeem – Betti Alver talvekorter'', ''Kolm ''Lugu valgest külma'' varesest'', Kersti Merilaas ''Poeem Pärnu silgust'' Valm – Martin Raud Haiku – Kärt Hellerma ''Kangastused'', Jakob ''Tartu'', Andres Ehin'' Tamm ''Punik'' Kirsipuu pungas'' Anekdoot – Eino Baskin ''Baskini kogutud anekdoodid I'', E. Baskin ''Baskini kogutud anekdoodid II'' Romantism. Realism Täida tabel
Liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. 10. Draamakirjanduse areng ja põhisuundumused: peasuunad: ekspressionism, modernism, sümbolism, impressionism, ajakriitika 11. Arbujad-luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 12
esimees • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev„ • Looming: romaanid Vaeste-Patuste alev" (1927), "Metsalise rada" (1936) jt.; novellikogud "Joonatan Hingemaa eksirännakud" (1930), "Üksiklased" (1935) jt.; näidendid "Elu tsitadellis" (1946), "Kaks leeri" (1948) jt. • Tunnustused: Eesti NSV teeneline kirjanik (1945), Eesti NSV rahvakirjanik (1947) Betti Alver (1906-1989) • On kandnud nimesid ka Elisabet Talviken ja Elisabet Lepik • Oli eesti luuletaja, kes sündis Jõgeval • Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi„ • Teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel • Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige • Looming: Kümme luuletust. – "Ammukaar": kirjanduslik koguteos. I (1942), "Leib": luuletus. – "Ammukaar": kirjanduslik koguteos. II, (1943), "Viletsuse komöödia" (1935)
jään" (1988). Mattiisen on kirjutanud muusika lavateostele ,,Charlotte koob võrku" ja ,,Väike merineitsi". Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. "Ajaga silmitsi" osadeks on Argipäev, Psühhokraatia Attaca, Võib olla. Alo on saanud 1988. ja 1989. aastal Eesti NSV muusika-aastapreemia, 1996.a Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Alates novembrist 2006 on Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. Alo Mattiisen on maetud Tallinna Metsakalmistule. Alates 1997. aastast korraldatakse Jõgeval Alo Mattiseni nimelisi muusikapäevi, mille raames toimub ka koolinoorte ansamblite vaheline konkurss.
Sinna kaome, rinnas kuldne seeme. (Hennoste 1998:82) Sind läbib unes palav õnnevärin- (Alver 1989:266) sa tõused voodist unine ja õel. (Alver 1989:266) Valgus on kasin, (Alver 1989:266) hämarast orust kummitav avastus lämmatab mõtte hiljem või varem. Valeta, mis minu ajus lavastub, uni saab lõppude lõpuks veel parem. (Alver 1989:269) Kirjandus 1. Alver 1989 = Betti Alver Teosed 1. 1989. Tallinn: Eesti Raamat 2. Eesti kirjandus tekstides. Lugemik keskkoolile II osa. 1998. Koostanud Märt Hennoste. Tallinn: Avita
Eesti kirjandus maailmas Tähtsaimad tegelased Marie Under Henrik Visnapuu Juhan Sütiste Betti Alver Heiti Talvik Anton Hansen Tammsaare August Gailit Peet Vallak Gustav Suits "Keisri hull" "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra
kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H.Tammsaare, August Mälk, Hugo Raudsepp Kunstnikud: Jaan Koort, Eduard Viiralt, Anton Starkopf luuletajad:Marie Under, Betti Alver, Heiti Talvik, Henrik Visnapuu Sportlased: Paul Keres, Kristjan Palusalu.
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailm...
1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1934 saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. Ta on erudeeritud ja peene maitsega nõudlik arvustaja, kes püüab mõista ja austada autori kavatsusi. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga; samal aastal ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki Talvik usub "...inimese uuestisündi puhtamas iseendas ja maailmas..." (Karl Muru). Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad",
Telefilmide ja telelavastuste muusika Kaks teost, millele ta on kirjutanud muusika oma loomingu hilisajal, on dokumentaalfilm "Supper-COMADOS" 1991. a. ja teleteater "Kallid külalised" 1992. a. 8 Tunnustused · 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia · 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. 9 Pildid: 10 Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/alomattiisen/looming.htm http://www.hot.ee/alomattiisen/elulugu.htm http://www.bettimuuseum.ee/index.php?lang=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen http://www.google.ee/ 11
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi ...
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 7) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis. Kuidas otsingu läbi viite? 8) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 9) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 5723 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 10) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 11) Leidke elektrooniline teavik, mis käsitleb digitaalallkirja kasutamist riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? 13) Otsi oma iseseisva töö teemal kirjandust kataloogist ESTER. Leia laiema teema all olevad alamteemad ja märksõnad (vt Eesti märksõnastik https://ems.elnet.ee/).
Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. 6. August Gailit Sündis Tartumaal, 18911960. Tartu linnakoolis jäi kool pooleli ja täiendas haridust iseõppijana. Töötas ajakirjanikuna, oli sõjakirjasaatja, vabakutseline kirjanik, "Vanemuise" direktor ja Tallinna raehärragi. Gailit on novelli- ja romaanikirjanik. Esimesed lood olid ebamaised ja sündmusi juhtisid ebaloomulikud jõud. 7. Betti Alver Neiupõlve nimi Elisabet Lepik, 19061989, sündis Jõgeval. Kutseline kirjanik ja tõlkija peale Tartu ülikooli filosoofia õpingute lõppu. Alver on arendanud edasi eesti poeemi, jõudes lüürilise ja eepilise alge viljastava sünteesini. 8. Andrus Kivirähk Sündis 1970 ja on näitekirjanik. Õppis 19881993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Andrus Kivirähk on viljakas lastekirjanik ja stsenarist. Ta on osalenud joonisfilmide · ,,Tom ja Fluffy" (1997)
tulevikuperspektiivid. 5. Kirjanduslikud ringreisid, kus tundvustati uut loomet ja peeti kõnesi. 6. Ühisvajaandeks ajakiri „Tarapita“ 7 numbrit 7. Lagunes rühmituse siseste vastuolude tõttu (1922 loodi Eesti Kirjanike Liit) Arbujad 30ndad 1. Tekkis üliõpilas sõpruskonnast, kes õppisid kõik filoloogiat, v.a Uku Masing (Usuteadus) 2. Nimetus kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi 3. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, August Sang, Kersti Merilaas, Mart Raud, Uku Masing, Paul Viiding 4. Püüdlesid elu tedelikkuse ja sügavama vaimsuse poole. 5. Esimene kirjanikkond, kes saanud eestikeelse kõrghariduse. 6. Rühmitus lagunes „tänu“ Nõukogude okupatsioomnile ja II msle 7. Tähtsus: ▪ Säravad noorkirjanikud ▪ uuel tasemel vaimsusluule
Ülikoolil, kaaslastel ning ülikooliõpilasseltsil Veljesto oli tema haritlas- ja kirjanikuelus tähtis osa. Olulist osa etendas ka Talvik ise kui arbujate sõpruskonna peamine vaimne koondaja. 1930. aastal tutvus Heiti Talvik noore proosakirjanikuna tähelepanu äratanud Betti Alveriga, kellega ta 1937. aastal abiellus. Ent rahulikku kooselu ja loomeaega ei antud kauaks. Saksa okupatsiooni aastail oli noorpaar suviti Betti isakodus Pühastes, talviti püüdisid toime tulla Tartus. Neil aastail tõlkis Heiti eesti keelde J. W. Goethe draama "Götz von Berlichingen", mis lõpuks avaldati segastel oludel Betti Alveri tõlkijanime all. Nõukogude okupatsiooni alguses arreteeriti kirjanik ja pärast vanglavintsutusi Tjumeni oblastisse asumisele saadeti. Lõpuni kurnatud luuletaja suri Urmanovo haiglas 18. juulil 1947. Heiti Talviku luule
--- "On laulda kenam ajast tumedast," ("Ei laula ma enam ajast ilusast..." Kärner 1918)] Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr) 1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
