Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus
Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja Kääriku suusa- ja matkarajad, Valga muuseum. Viljandimaa: Viljandi (vanalinn, ordulinnuse varemed, lossimäed), Soomaa rp (rahvusvah projekti EDEN võitja 09), Loodi LP, Olustvere mõisakompleks, Halliste ürgorg. Jõgevamaa: Endla LKA (rahvusvah tähtsus, Endla soostik), Betti Alveri park ja muuseum (Jõgeval), Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim).
Jüri Gümnaasium JEVGENI ONEGIN Aleksandr Puskin Tõlkinud Betti Alver Kaane kujundanud Silvia Liiberg Keit Putrolainen 11H 2010 Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees, tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga. Olgal on ka õde, Tatjana
Aleksander Tassa. Arbujad Tekkis 1930nendatel aastatel. Nimi tähendab loitsimist/nõidmist. Esimene Eesti haritlaskond, kes on saanud eesti keelse kõrghariduse. Väljakujunenud luuletajad, kes taunisid väikekodanlust. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.
Millised on tema teoste teemad Nimeta 1 kuulsam romaan ja jutustus! Kaks eluloolist seika: läks vabatahtlikuna Esimeses maailmasõjas rindele, osales korrespondendina Hispaania kodusõjas. Teoste teemad: lähtuvad tegelikkuses asetleidnust ning on suuremalt osalt autobiograafilised. Läbivateks teemadeks on võitlus, armastus ja võim. Romaan "Hüvasti, relvad" Jutustus - "Vanamees ja meri" 11. Kes on Arbujad eesti kirjanduses ja kuidas on nendega seotud Betti Alver ja Heiti Talvik? Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes
detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) Betti Alver 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu oli eesti luuletaja. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjanuds.Valiku kirjanudse kasuks tegi gümnaasiumi lõpuklassis kui tema kirjutatud romaan ,,Tuulearmuke" sai II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel ,,Lugu valgest varesest" (1931), "Tasakaal"(1982) ,,Tähetund"(1966 ) Juhan Smuul 1922 1971 oli eesti kirjanik ja luuletaja
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid...
nooreestliku uusromantismi vastu, ründas Noor-Eesti, Siuru ja Tarapitaga seotud kirjandust. Vaikiv olek-ajajärk 1934-1940, selle aja kirjanduses on tuntav selge opositsioon ametliku positiivsusega(A.H.Tammsaare ,,põrgupõhja uus vanapagan"). Rahvuslikule positiivsusele vastanduvad psühholoogilised romaanid, milles tõuseb esile inimese isiklik sisemaailm. Traditsioonilisem ja rahvuskesksem. Arbujad-Heiti talvik,paul viiding, uku masing, bernard kangro, betti alver, august sang, kersti merilaas. Nooreestliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine, maailmakirjanduse autorite mõju. Huvi vaimsete, elufilosoofiliste küsimuste vastu. Ajakriitiline hoiak. Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine
- Juhan Liiv "Muusika · Haiku: - Haiku on väike Jaapani loodus- või mõtteluuletus, mille sõnum on faktirikas ja detailne - Koosneb kolmest reast ehk värsist - Esimeses reas 5 silpi - Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi - Ellen Niit ,,Tihane" · Sonett: - Itaalia sonett: abab abab cdc cdc - Inglise sonett: abab abab abab aa - Betti Alver ,,Sügis" · Eleegia (kurb luuletus): - Juhan Liiv ,,Helin" · Ood: -Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" · Pastoraal: -August Alle ,,Eestimaa pastoraal" · Epitaaf (hauakiri): -,,Puhka rahus" · Regivärss · Alliteratsioon · Assonants Lüroeepika jaotus: · Eepos: - Enamasti luulelises vormis, räägib maailma loomisest, jumalate ja kand´gelaste vägitegudest, müstilistest ja reaalsetest ajaloo sündmustest.
alalhoidlikkus Realism ja uusromantism 1920.-20. Aastate luules vaheldusid, esinesid kõrvuti ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu uusromantism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja Juhan Sütiste, Romantsimi arbujateks(Heiti Talvik, Paul Viiding, Mart Raud, Bernard Kangro) nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus 1930. aastate keskpaigast 7 luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Suurem osa kuulus neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. koguteos ,,Arbujad" Ühisjoonteks: Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine Maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu
kaevandusse KohtlaJärvel sai ta aimu aga oma tõelisest kutsumusest luuletamisest Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda 1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti Alveriga 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult, selle tagajärjel muutusid kõik tema teatmeteosed kidakeelseks Luuletaja hukkus 1947. aasta juulikuus nõukogude vangistuses LOOMING Tema mitmekülgne lugemus kajastus ka tema loomingus Ta otsib oma varasemates luuleproovides veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Ta püüdis oma loomingusse tuua oma maailmanägemust, ideesid, emotsioone ning ekspressionistlikku vormi
,,närbujateks". Selles lähtuvalt sai kirjandusajakirjast Varamu nende põhiline kritiseerija. Sõpruskond veetis tihti koos aega, lugedes üksteisele oma värsse, kommenteerides neid ja jagades soovitusi. Seda tehti üksteist mõjutamata, igat luuletajat innustati täiustama talle omaseid jooni. H. Talvik kuulus lisaks arbujatele ka Eesti Kirjanikkude Liitu ja Kammiseppade liitu, kuhu kuulusid veel nt P. Viiding ja O. Kangilaski [5]. Sõprusest arbuja Betti Alveriga kasvas Talvikul välja armastus. Nad abiellusid 1937. aastal- vaikselt, tunnistajateks vaid A. Oras ja P. Viiding. Ka pidu ei toimunud. Nad elasid algselt Tartus, väikeses kahetoalises korteris. Paar aastat hiljem, 1940.ndate aastate algul kolisid nad Teise maailmasõja pärast Võrtsjärve lähedale Pühaste külla Alveri isa maamajja elama ja olid seal kuni 1944. aasta septembrini. Lapsi neil polnud. Talvik inspireeris suuresti Alverit sügavalt oma harituse, sisemuse ja
Eesti Vabariigi kirjandus aastatel 1920 1940 Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917 aastal, mil ,,Noor- Eesti" järglasena astus areenile ,, Siuru" rühm.Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Sellisest pilkavast kirjutisest oleks kergemini üle saadud, ku...
.......................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestatud ning mulle südamelähedane. Kirjutan referaadi Marie Underist, kuna ta looming pakub mulle suurt huvi ning ma tahaksin selle tagamaist rohkem teada saada. 1. Elulugu Marie Under (27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner).
muuta, ta tahab muuta ühiskonna kaunist kahepalgelisust. Läbi oma luule üritab Elo Viiding olla maailmaparandaja ja ma väga loodan, et see on tal ka osaliselt õnnestunud. Elo Viiding on arvatavasti oma põlvkonna oluliseim naisluuletaja ning ta on selle tiitli endale auga ära teeninud. Kindlasti saab ta oma luulekogude eest palju kirjandusauhindu ja preemiaid, mida ta ise häbimärgistab. Viidingule on pärandatud ka Betti Alveri käevõru, mis annab talle palju tunnustatust. Kasutatud kirjandus: http://miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/vee.htm http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2970:selge-j-lg-eesti- kirjanduselus&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3103 http://et.wikipedia.org/wiki/Elo_Viiding http://n2dalaautor.wordpress.com/2009/01/26/elo-viiding/
suurematest maatükkidest jagati maad ka sulastele. Maa omanikud olid nüüd maakasutajad. Samuti riigistati tööstus- ja transpordiettevõtteid, kaubandusfirmasid ja ka pangandust. Tulemuseks oli majanduslangus, hinnatõus, kroonide asendamine rubladega, kaupade defitsiidi teke. Kultuuri hakati piirama, tekkis tsensuur, mis keelas ebasobivad etendused, kirjutised, teosed. Ebasobivad kultuuriväärtused hävitati. Mõni alistus, kuid mõni ka kirjutas endale sahtlisse( Betti Alver). Kunstis olid lubatud ainult pealikute portreed ja propagandaplakatid. Samuti muutusid ka kooli õppekavad venemeelseteks. Loodeti 1918. veebruarisündmuste kordumist, kus võimuvahetuse ajal on võimalus Eesti taas iseseisvaks kuulutada. 18.sept 1944 aastal nimetas Eesti viimane peaminister J. Uluots ametisse O. Tiefi, kelle eestvedamisel üritati saada Eesti iseseisvuse tunnustamist rahvusvahelisel tasandil. Kahjuks uus valitus ei suutnud Tallinna enda alla võtta, kuna sakslasi
.......................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestatud ning mulle südamelähedane. Kirjutan referaadi Marie Underist, kuna ta looming pakub mulle suurt huvi ning ma tahaksin selle tagamaist rohkem teada saada. 1. Elulugu Marie Under (27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner).
Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under) ja ,,Arbujad". Arbujad oli noorte luuletajate sõpruskond, mis kujunes välja Tartu ülikoolis. Sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud luuleantoloogia järgi. ,,Neil olid ühesugused vaated kirjandusele ja nad vastandusid senisele luulesüsteemile." Luuletajad Betti Alver, Barnard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viidik ja Mart Raud. Siis ma võin hea meelega rääkida sulle erilisest isikust ja tema nimi on Mart Raud. Mart Raud (Martin Raud) sündis 14. septembril 1903. aastal. Mart Raud käis külas koolis Heimtali (täna Pärsti vald ) ja valla koolide Paistu ja Viljandi . Hiljem õppis ta Tartu Ülikoolis õpis kirjandust. Aastal 1920, Raud liitus kirjanduslik liikumine Arbujad. ,,Debüteeris
kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Harmoonia ja orkestratsioon lihtsustusid. Maalikunstis: joon kontuur geomeetrilised põhivormid · Jacques-Louis David · Jean Auguste Dominique Ingres Kirjanduses: lähtus enamasti sümbolismist ja impressionismist taotles kainet stiilitäpsust. · Betti Alver · Paul Valery Muusikas: tekkis esimese maailmasõja järel ning üritas omal moel korrastada atonaalset segadust Iseloomulikeks joonteks: harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine temaatiline lakoonilisus rütmiline motoorsus toetuti klassikalistele vormiskeemidele ei jäljendanud küll otseselt klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid pidasid lugu klassikalisest vormist ning eelistasid selget meloodilist joonist · Igor Stravinski · Eino Tamberg
Marie Under sündis 27. märtsil 1883 Allmanni tänava kodus (praegune Koidu tänav). 2 Esivanemate kodu oli Hiiumaal, kuid Marie veetis suurema osa lapsepõlvest ja koolieast Tallinna äärelinnas. Linnalapse elamustevaesed suved tekitasid Marie Underis terava looduse- ja ilunälja, mis hiljem väljendus ta luules jõuliste loodusekstaasidena. Marie Underit on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Mariele meeldis klaverit mängida ja uisutada. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis, kus lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel. Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Underi lühikesest kooliajast on suhteliselt vähe andemid, ühtki dokumenti ega koolitunnistust ei ole säilinud.
mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Novell - on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskseteemaga, lõpus on puänt. Raamnovell esineb tegelasena jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Giovanni Boccaccio "Dekameron". Vagabund hulkur Rühmitused: Arbujad- 1938 Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Noor-Eesti - 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut. Rühmitusse kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard
Kultuurielu Peale riikliku iseseisvuse saavutamist hakati Eestis Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine. Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjand...
Tiit Sukk Üldised andmed • Sündinud 21.11.1974 Jõgeval • Lõpetas 1994.aastal Jõgeva Gümnaasiumi 1998.aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli • 1998.aastast Eesti Draamateatris • Elukaaslaseks on Tal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis- Beth Rosen • Näitleja ja saatejuht Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up
Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu veetlev leedi (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 vanem Snawly – Charles Dickens Nicholas Nickleby elu ja seiklused 1998 Kohtunik – M. Kõiv Kuradieliksiir 1998 Hea Põhjanõid – A. Bradley Võlur Oz 1998 Jakob või Hanna Erik – T
Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! 18 Mu juurde voogas Betti Alver Mu juurde voogas sinu suurest särast helk laias voos ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast mu vaikses toas. Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis mu südant pelg: kas püsib sirgena su kõrval häbis mu nõder selg? Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas su rebit rüüd. Kui armastada sind -- siis kunas, kunas, kui mitte nüüd? Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund
○ 1935– „Ma armastasin sakslast“; ○ 1936– „Kuningal on külm“; ○ 1939– „Põrgupõhja uus Vanapagan“; ○ 1.03.1940– suri ootamatult. Matusepäev oli üldrahvalik leinapäev; ○ 1934– riigivanema auhind „Tõe ja õiguse“ eest; ○ 1936– ausammas Järva - Madisel. Arbujad: ● 1938. aastal ilmus antoloogia „Arbujad“; ● Selles olid Betti Alveri, Heiti Talviku, Barnard Kangro, Uku Masingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet; ● Arbujad olid luulesõpruskond Tartus, õppisid ülikoolis filoloogiat ja tegutsesid üliõpilasseltsis Veljesto; ● Vormi täpsus ja keeleline puhtus; ● Arbuma – ennustama, nõiduma, loitsima; ● Betti Alver: ○ sündis23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas;
vihikunurka oma lõbuks. Kuid ma olen kindel, et ka iga tavalise asja armastaja kogumikust võib leida mõne pärli. Väga targa inimese luuletusi ja mõtterida on vahel väga raske mõista. Seega eelistan ise lihtsamat luulet. Ise vilelen vabavärssi ning räägin eale sobivalt armastusest. On ka tavalisi luuletusi, kuid nende sisuni kipun üksi vaid ise jõudma. Meie kuulsamate luuletajate nimekiri on pikk. Leelo Tungal, Artur Alliksaar, Doris Kareva, Hando Runnel, Marie Under, Betti Alver, Juhan Liiv, Lydia Koidula, Juhan Viiding, Jaan Kross, Jaan Tätte jne. Igal ühel neil on neil omane luule käekiri ja neilt igalt ühelt on meil õppida. I
jm. Tuntumad kirjanikud: Schiller, Burns, Puskin. Eestlased: Tamm, Bergmann, Marie Under. Poeem- lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos. Seda iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeem aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja laulud. Tuntumad kirjanikud: Byron. Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik
Näiteks uurimused, teaduslikud artiklid ja esseed. Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Aastal 1940 lavastas Nõukogude Liit okupeeritud Eestis riigipöörde. Aasta hiljem toimus juuni massiküüditamine. 1044. aastal pages kolmandik eesti kirjanikkonda kodumaalt. Aastal 1949 toimus märtsi massiküüditamine. 1956. aastal algas Nõukogude ,,sulaaeg´´. Aastast 1962 algas nn kassetipõlvkonna tulek. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Jaan Kross (1920), Betti Alver (1906-1989), Juhan Smuul (1922-1971), Mati Unt (1944) ja Paul-Eerik Rummo (1942). Eestlane laulab ennast taa vabaks 1986. aastal hakkas ilmuma ajakiri Vikerkaar. Aasta 1987 oli uue ärkamisaja algus. 1988 aastal loodi rahvarinne ning samal aastal toimus ka laulev revolutsioon. Aastal 1989 koostati Balti kett. 1990. aastal toimus Eesti Kongressi valimine ning aasta hiljem taastati iseseisev Eesti Vabariik.
· Ester Mägi 1922 · Loojakäekirja põhiomadus on rahvamuusikalähedus, mis väljendub rahvamuusikapärases lüürilis-eepilises väljenduslaadis · Valdavalt loonud kammermuusikat ning soolo- ja koorilaule · Looming: sümfooniline teos ,,Bukoolika" 1968 · Klaveriteos ,,Vana kannel" 1985 · Naiskoorilaul ,,Vahtralt valgõ pilve peale" 1984 · Segakoorilaulud ,,Laulikutele" 1987 ja ,,Mõtisklused" 1978 · Metsosopranile ja klaverile laulud Betti Alveri luulega 1981 ,,Jälle ja jälle" · Veljo Tormis 1930 · 1960ndate lõpust hakkas erilist tähelepanu pöörama regilaule kui iseseisvale muusika liigile- maagiline minimalism · 1970. Aastail kujunes välja soome-ugri folkloorile, eriti eesti regilaulule toetuv autoristiil · põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid · ,,Liivlaste pärandus" Koorimuusika · G
uued noored. Tekstid muutusid kas kujundirikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem kui seni. "Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotluste asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. Seisakuaja luule 70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu keskpunktid olid kassetiautorid Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ander Ehin, Aleksander Suuman. Kerkis esile uus seltskond noori, kelle loomingulaad ja kirjandusse tulemise viisid olid haralisemal kui eelmisel põlvkonnal. Eksperimentaalsuse mõju jätkus veelgi. 60. aastate lõpu suundumustest pidasid ajaproovile vastu need, mis olid
Kivikas, J. Semper, M.Under, Adson, J.Barbarus, Tuglas, A.Alle, kindel manifest, keskendusid sots teemadele, kriitiline realism ja ekspressionism, neid on kokku toonud opositsioon raha vastu, eeskuju andis PR rühmitus, püüti võidelda sõja vägivalla ja sots ülekohtu vastu, Vaimsus oli tähtis, nimetaga on seitse ajakirja. Gailit ja Visnapuu leidsid, et kunsti eesmärk on midagi muud. Lagunes sisemiste vastuolude tõttu. ARBUJAD- 30' keskel- 40' võimuvahetuseni. Loitsumine) Tuumik- Betti alver, H.Talvik) K. Merilaas-A.sang) Uku Masing, B.Kangro,M.Raud,P Viiding. Ignoreerisid sots tellimusi, suhtumine võimu oli põlglik, vaimu aristokraadid,Teema- vabadus, ilu, kunst, vormi täius oli oluline, puhas luule keel. Palju allegooriat, ridade vahelepeidetud, palju vihjeid maailma kultuuriloo sündmustele, vastuoluline rühmitus. VISNAPUU- vastuoluline autor,alustab siuru raames, ilmub esikkogu"amores" impressionistlik armastusluule, keskendub
1.Sel ajal valitsesid kirjanduses realism ja rahvusromantika.Luule järgis enamasti vanbaromantilist laadi.Saj. alguskümnendil tõusis juhtkohale eelkõige tänu Noor-Eestile uusromantism.1914-1917 sõja ajal ei ilmunud eriti raamatuid.1917-1922 tegutsesid kirjanduses 2 suurt.Noor-Eesti kunstivaateid ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat kirjanduslikku rühmitust-Siuru ja Tarapita.Noor-Eesti-tuli kokku 20saj.alguses.Seda võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandekseesti ühiskonna muutumise.Liikmed-Suits,Tuglas,Linde,Aavik,Ridala,Kallas,Oks,Semper ja Alle. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.Kirjandusvooluliselt esindas nooreestlaste looming uusromantismi.Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst.Aaviku algatusel ...
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904-1947), Bernard Kangro (1910- 1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909- 1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
2000. Teist korda võitis ta sama auhinna 2002. aastal. Ta on välja andnud novellikogumiku "Vanameeste näppaja" ja kogumiku "Härra Pauli kroonikad". Paljud novellid on ilmunud varem ajakirjanduses, novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. On öeldud, et kogu 2001. kirjandusaasta kuulus Heinsaarele. Mõlemad ilmunud teosed tõusid kirjandusaasta suursündmusteks. "Vanameeste näppaja" sai Betti Alveri auhinna parima debüüdi eest. "Härra Pauli kroonikad pälvis Eesti Kultuurkapitali proosapreemia. Aastal 2005 ilmus romaan "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa." Aastal 2007 ilmus jutukogu "Rändaja õnn". 3 Looming Mehis Heinsaarel on ilmunud 109 teost. Neist romaane 1, lühiromaane 1, novelle 102 ja kogumikke 5. Neist populaarsemad: "Vanameeste näppaja" (lühijutud).
2013. aastal ilmus koos Doris Karevaga raamat „Elutants“. Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi. 2013. Aastal luulekogu „ Kõik tänavanurkade muusikud“ 2013 raamat „Rokenroll“, mis kajastab Karl-Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste rännakuid Ameerikas. Reisi jäädvustas Tiit Pruuli Lisaks on Rooste luulet avaldatud mitmetes teistes luulekogudes, koos paljude teiste Eesti luuletajatega. TUNNUSTUS Betti Alaveri debüütauhind 2000 (esikkogu „Sonetid“) Eesti Kultuurikapitali aastaauhind 2006 ( luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 („Pornofilm ja pudel viina“) Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 („Laul jääkarudest ) LUULETUS ostet odavamalt suzuki mootorrattastki
Selgelt läbib paljusid luuletusi globaalse katastroofi teema. Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailma parandamise püüe. Ajalaulikud kutsusid inimesi välja enda paremaks muutmise nimel ja vägivalla vastu võitlema. Arbujad (1938-1940) Arbujad on luuletajate sõpruskond, see luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto(üliõpilasselts) ümber. 1938. aastal ilmus ühendkogumik. Sellesse rühmitusse kuuluvad: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Nad otsisid luules täiuslikkust, puhtust; hindasid kunsti. Kasutati a,b,a,b luuleskeemi. Nooreestliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. Klassikaline, maailmakirjanduse mõju, vaimsus(elufilosoofia), ajakriitiline hoiak. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Tegemist oli erinevate
lüüriline eepika, sisaldab mõlema liigi – eepika ja lüürika – tunnuseid Ballaad mitmestroofiline ehk mitmesalmiline ballaade on kirjutanud nt F. Schiller, J. W. Goethe, Marie Under poeem pikk värssteos (eeposest lühem), värsivormis jutustus hrl. jutustavat laadi (kuid eeposest lihtsama süžeega), kuid lüüriliste kõrvalepõigetega poeeme on kirjutanud G. G. Byron, A. Puškin, Betti Alver Dramaatika ilukirjandusliik, mis on mõeldud laval esitamiseks tunnused: dialoogivorm olevikus esitatav tegevus dramaatika žanrid komöödia tragöödia draama Komöödia dramaatika žanr – lõbus näidend kuulsaid komöödiakirjanikke W. Shakespeare („Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“)
vaimset vabadust. Tsüklid Pohmelislikke mõlgutusi 1931, Jumalate hämaras , Dies irae Postuumselt avaldati valimikud Väike luuleraamat (A.Sanga koostatud), Luuletused , Kogutud luuletused. Mõjutas oma loomega J.Kaplinskit, H.Runnelit, V.Luike, J.Viidingut, D.Karevat Fakte tema elust: Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle KohtlaJärve põlevkivi kaevandusse 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. Luuletusi kokku kirjutanud 28. Heiti Talvik ja Friedebert Tuglas elasid Tartus samas majas. 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse. 1947. aastal suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Mõned Talviku luuletused: Tütarlaps aprillis Rõõmude vürtsiseid veine kevad mul rinda kallas. Hurmas läks päev, aga teine mustade murede vallas. Nutuga naeru pooleks
Hando Runneli luuletused, seda just eelkõige nende lihtsuse ja puhtuse tõttu. Viivi Luik ja Doris Kareva jätsid nende luuletuste põhjal samuti väga võimekate luuletajate mulje. Kareva Luuletus oli võib- olla veidi üle pingutatud ja liiga kunstlik, kuid seda ilmselt vaid läbi minu silmade, sest tean, et Kareva on üks Eesti tunnustatumaid naisluuletajaid keda võrreldakse tihti ka Marie Underi ja Betti Alveriga. Loodan tulevikus nende luuletajate loominguga veelgi kokku puutuda, olles siis juba veidi tuttavam neile iseloomuliku stiiliga. Sille Riin Rand Saaremaa Ühisgümnaasium 10B
1930ndatel tulevad selgelt esile poliitilisema programmi otsingus, nt ''Noored partisandid'' kirjutab suure poeemi Vabadussõjast, aga 5 a hiljem liitub NSV-ga ja osales ise vabadussõjas ja see on isiklik kogemus. Sütiste jääb sõja ajal eestisse. 15. Arbujate tegevus ja looming. Tegutses aastal 1938. Antoloogija koostaja Ants Oras. Rühmitust kui sellist ei ole, aga antoloogia autoreid hakatakse kutsuma arbujateks. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Nendega seotud TÜ peahoone, Werneri kohvik ja Hotell Londoni majas asuv kunagine kohvik. Suur osa arbujatest seotud üliõpilasseltsi Veljestoga. Arbujate looming: 1) Betti Alver ja Heiti Talvik viljelesid kunstlikku laadi, nendel näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümbolilise luule jätk ja kui paigutada ritta Noor-Eesti, Siuru, Arbujad, on
Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960. a keskpaigast lõimub sekka ka traagikat ja kurvameelsust. · Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka väheste kujunditega loomingut. Populaarseks
saatus, sina mu teejuht, kellega koos matkan ruskelt auravas soos. Milliseid lahinguid siin ka ei lööda, ikka sa manitsed mind: mine mööda! Kõik mu ihad ja armud on põrm, kui mu rinda riivab su sõrm. Iial ei võida sind ükski sõdur, kuigi su ihu on vermeis ja põdur, ning su vabadus jumalast neet. Usklik sind nähes kõik uksed suleb, aga su juurde kui koju tuleb igatsev ketser ja uhke askeet. Betti Alver Kevade tunne Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab, särab ja selgub õlimets, aasade kohal, õitseval, lõhnaval luhal tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Südames midagi salaja tärkab, paisuvat, vallale püüdvat,
· Senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks 1930. a. keskel üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Silma paistsid Anton Hansen Tammsaare ja Karl Ristikivi. · Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. · Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate'' rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. · Eesti kunsti vanameistritest jätkasid tegutsemist Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. · Skulptoritest paistis silma Jaan Koort. Mõnevõrra hiljem lisandusid talle ,,Pallase'' kunstikooli lõpetanud Anton Starkopf ja Voldermar Mellik. · Kümnendite vahetusel eesti kunstielu rahunes. Lõppes otsingute periood
midagi õrnasti hüüdvat hellana hinge helama ärkab. Luuletus ´´Kevade tunne´´ - iga kevad äratab hinges inimestel uue lootuse, armastuse ja annab jõudu edasi elada. Luuletaja on selle tunde pannud tärkava looduse ja helendava taeva pildina kirja. *** *** *** Marie Under Marie Under (Marie Hacker, Marie Adson) -- (1883-1980) luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917) olles seotud 20. sajandi eesti luule teise tõuslainega. 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks
Ainet ballaadide kirjutamiseks on andnud veritasu, ajalooepisoodid, legendid, õnnetu armastus jms. Ballaadimeistreid: Goethe, Schiller, Puskin, Eestist Jakob Tamm ,,Orjakivi" ja Marie Under ,,Merilehmad". POEEM on pikem luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Tegelased on erakordsed ning tavaliselt on esitatud arengus. Tegevusaega ja kohta pikemalt ei kirjeldata. Väljendusviis on lüüriline, sündmustik on minimaalne. Kuulsamaid autoreid Byron, Shelley, Puskin, Betti Alver ,,Lugu valgest varesest". HAIKU on väike jaapani loodusluuletus. Märksõnadeks intuitsioon, fantaasia, esitatakse detailid, mida iga lugeja saab omamoodi tõlgendada. Tunnuslik on kolm värssi, mis koosnevad kokku 17-st silbist (5+7+5), samuti on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat, Jaan Kaplinski jt Jaan Kaplinski Sipelgas ronis kõrtpidi päikesesse ja tuul jäi vakka
väikekodanlusele. Silmapaistev luule lüüriliste luuletuste tähendusavarus, ulatumine filosoofiliste ja religioossete põhiprobleemideni, emotsionaalne kandejõud nind äärmiselt tabav ja ilmekas kujundlikkus. HEITI TALVIK (1904 1947) 1934 Palavik märgistab hingelise puhastumise, lunastuse teed. 1937 Kohtupäev inimese leitud sisemine tõde pannakse proovile katastroofiõhkkonnas. Kristlikud religioossed motiivid ja sümbolid. 2004 Legendaarne 17. Betti Alveri luule. Kõige selgemalt väljendub eesti sümbolismi arbujalik uusklassikaline variant. Kindlate piirjoontega, tasakaalustatud ja nö suletud vorm, luuletajaisiku taandumine kõrvaltvaatajapositsiooni, eneseväljenduse objektiveerimine sümbolpildiks. BETTI ALVER (1906 1989) Karl Muru, Betti Alver (2003) 1927 Tuulearmuke 1930 Invaliidid 1931 Lugu valgest varesest 1935 Viletsuse komöödia 1936 Tolm ja tuli - sümbolistlik mitmeplaanilisus
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
Muusikud: Alo Mattiisen klahvpillid, Riho Sibul kitarr, Peeter Määrits heli. Telefilmide ja telelavastuste muusika Kaks teost, millele ta on kirjutanud muusika o ma loo mingu hilisajal, on doku m entaalfilm " SupperC OM ADOS " 1991. a. ja teleteater "Kallid külalised" 1992. a. Tunnustused · 1988 ja 1989: Eesti NSV muusikaaastapreemia · 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. Kokkuvõte Alo Mattiisen oli o ma elu ajal ja on siiani väga tunnustatud muusik. Ta on jätnud Eesti muusikaellu kustumatu jälje ning loonud mitmeid väga kauneid m eloodiaid ja laule. Mina arvan, et ta on üks parimaid muusikuid Eesti muusikaelus. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen#Elulugu Pilt Alo Mattiisen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
