Sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) Kunstballaad (romantismi olulisemaid luuležanre): R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’. Sonett Pärineb 13. s. Itaaliast (Giacomo da Lentini). Kuulsaks sai Dante Alighieri (1265–1321)ja Francesco Petrarca (1304–1374) armastussonettide seeriate kaudu; petrarkism, William Shakespeare (1564–1616). 14 värsirida, riimiskeem abab abab cdc dcd. puhas kõlav keel, korrapärane ülesehitus Sisu: Nelikud >teema esitatamine, mida arendatakse tõusvas joones 8
traditsiooni. Noor-Eesti tähtsus: Vormi rõhutamine ja stiil Kirjanduskriitika täiesti uus tase Noorte autorite toetamine Väliskirjanduse tähtsustamine Keele areng Teose kujundus uuel tasemel Trükikoja loomine Sõnavara rikastamine Tõlkimise uus tase Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad
Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. Poeesia- värsskõne. Poploor- moodne rahvaluule. Proosa- Värsistamata kõne. Prototüüp- Teose kangelase tõsieluline eeskuju. Pseudonüüm- varjunimi Publitsistika- kirjanduseliik, mis vahendab arvamusi, ideoloogiaid ja aateid ning mis kajastab inimühiskonna arengulugu. Puänt - üllatav lõpplahendus. Rahvakunst- osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud, jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks.
.................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9
1.1.9.1. Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas ning ta on eesti kirjanik.Ta lõpetas 2001. aastal hõbemedaliga Põlva Keskkooli ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Alates 2008. aastast õpib Diana Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennus dramaturgi õppesuunal. Tema 2005. aastal ilmunud debüütromaan "2 grammi hämaruseni" oli Betti Alveri debüüdiauhinna üks nominentidest. "2 grammi hämaruseni" on lugu sellest, millisena näeb 21. sajandi väikelinna teismeline tüdruk oma elu, peresuhteid ja maailma. Eesmärgiks pole noorte armastuslugu, vaid pigem ohujutustus sellest, kuidas kõik puruneb kildudeks, kui me ei saa kätte neid, keda tegelikult armastame. Diana Leesalu teine romaan "Mängult on päriselt" võitis 2006. aastal Eesti Lastekirjanduse
Asukoha järgi stroofis jagunevad riimid: 1. Paarisriim ( skeem: a a b b ) 2. Ristriim ( a b a b ) 3. Süliriim ( a b b a ) 4. Segariim riimi kasutamine ilma kindla seaduspärasuseta, kasut enamasti vabavärsis. Üle pimeneva palu a Ruttab rahvas ummisjalu a Kõigil on silmad vesised. b Naisi, orbusid ja mehi c Täis on murepõld ja rehi, c Kambrid ja kambriesised. b ( Betti Alver ) Tavaliselt paiknevad riimid värsirea lõpus ( lõppriim ), kuid tuntakse ka algus- ja siseriimi ( kes vöö pani vööle, läks teisele tööle ). Ülesanne: analüüsi riimi. MAGAV MAAILM E. Niit On suurde lumevaipa Võib üle puusanuki end mässind maailm. tal sõita suusamees Ta midagi ei taipa ja soojad tuletukid
) 97. 98. Väljapaistvad kultuurisaavutused: 1) haridus: võimaldati kõigi kooliastmetes eestikeelne haridus, koolisüsteemi lihtsustamine 2) rahvusteadused: ümberhinnati varasemaid Eesti ja Baltimaade kohta käivaid ajalootöid ja normariseeriti eesti keelt. Avaldati 2 suurteost: Eesti ajalugu ja Eesti rahva ajalugu 3) kirjandus: A.H Tammsaare romaanid, tuntud luuletajate põlvkond Betti Alver 4) muusika: sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud 5) sport: Paul Keres, Kristjan Palusalu 99. 1930. aastal kerkis hariduselus esile probleem, kus noortel oli küpsustunnistus, kuid puudusid erialased oskused, sest kõigile soovijatel (6-klassi lõpetanud) anti võimalus minna õppima
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik ees...
Inimrõõmu, hingehärmi tunnen - taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. 23.november 1906 - 19.juuni 1989. Sünnib Jõgeval . Raudteelase tütar. Kodumotiive on kasutanud ka luules. Käis kohalikus koolis , lõpuks jõudis Tü-sse, ei lõpetanud seda.Abiellus Heiti Talvikuga. Jäi Eestisse.Maetud Raadi kalmistule Tartus. Arvujate liige. Tõlkis "Jevgeni Onegini" , tõlkis 3 Kr.Jaak-Petersoni luuletust. Alates 1990 antakse välja iga-aastast Betti Alveri nimelist kirjandusauhinda. On realistlik , aus luuletaja, eetiline ausus. looming- juba gümnaasiumis kirjutas 1927 romaani "Tuulearmuke" . "Lugu valgest varesest" pooem 1931.Selles teoses tähendatud Puskiniga sarnasusi. 1936 esikluulekogu "Tolm ja tuli", nimetatakse tolmu ja tule I perioodiks. Varasem luule sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja -kirjanduse kujunditele ja nimedele. ) (30ndad)realistlik "Pirnipuu" , sümbolistlik "Pähklikoor"
aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" IIII (19171919). "Arbujad" luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (1910 1994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (19131986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu, kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise, Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused. Põhiprobleemid: · Kas raha eest saab kõike? · Kas raha nimel tasub hüljata perekond? · Miks peetakse raha kõige aluseks? · Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? Pilet nr 6 Betti Alver(kodaniku nimi Elisabet Lepik) 1906 1989 Sündis Jõgeval. Elab Tarrus surmani. Kuulus Arbujate rühmitusse. Abiellus Mati Talvikuga. Looming Luuletaja väga hea. Väga vitaalne elujõuline. Luulekogu ,,Korallid Emajões"(1986). Alustab oma loomingut prosaistina ,,Tuule armuke"(1927). Jutustus ,,Invaliidid"1930 ja proosa poeem ,,Viuletsuse komõõdia"1935. Debüteerib luuletajana ,,Lugu valgest varesest"(1931)
(maagilisus, nimetud jõud) märke teisest reaalsusest, mis on kogu aeg kohal. See eeldab surmaga seotud maailma. Luule on seotud rahvaluule, muinasjuttude, müütide ja ärkamisaja eesti luulega. Debüüt ,,Kallid koerad" (1979). ,,Kõnelen sinuga kevadekuul" (1980), ,,Rändlinnud kõrvaltoas" (1983), ,,Kõnelevad ja lendavad" (1986) ning ,,Sünnisõnad ja surmasõnumid" (1991) nende raamatutega kinnistas luuletaja end meie kirjanduspilti. Teda kõrvutati Betti Alveri sõnasära ja kujundite sarnasuse pärast. Kasutab stiilimänge. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. Kirjutab ka Kodavere murrakus ja toob lapsepõlva maastikku luulesse. 26. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 198695. Uut moodi paljusus, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, mis tungivad eesti keelsesse teksti rohkem kui varem
Ainukeseks vabanduseks kasutu asja tegemises on, et teda piiramatult imetletakse. ● Kõik kunst on täiesti kasutu. CHARLES BAUDELAIRE (1821 - 1867) loetakse üheks modernismi leitatjaks kirjanduses ja kunstis. Baudlelairei loomingus võib näha romantismi rudimente. Eestis tegelesid Baudelaire´iga 32 nooreestlased (1905-1915), arbujad ( umb 1920-1940) Betti Alver ja Heiti Talvik ning A.H. Tammsaare olevat “Tõe ja õiguse” originaalis võtnud Baudelaire´ilt moto. Baudelaire olevalt teadlikult võtnud omale ülesande kirjutada luulet publikule, kes on lüürikast võõrdunud. Selleks peab luuletaja luulet lugeja ees õigustama, selleks on vaja luule emantsipeeruda elamusest. B hakkas teadlikult kirjutama luulet, mis kõnetaks moodsat linnainimest, “silmakirjalikku lugejat”
sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid `moraalne võit') XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans `Kaebelaul', Marie Under `Uneretk', Henrik Visnapuu `Ballaad peninukkidele', Betti Alver `Sinisuka ballaad', Hando Runnel, `Üks veski seisab vete pääl' Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), Pierre de Ronsard (15241585), William Shakespeare (15641616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks: itaalia (näiteks abab abab cdc dcd, värsiskeem 4+4+3+3)
Erakordne tema juures oli see, et ta sai tunnustuse sealhulgas ka riikliku juba oma eluajal. Tammsaare oli Pätsi suhtes kriitiline. Tammsaare oli eelkõige realist, kuid tema realism oli läbi põimunud filosoofiaga. August Gailit ,,Nipernaadi" Albert Kivikas ,,Nimed marmosrtahvlil", pöördumine ajaloo poole. Ristikivi ,,Tuli ja raud" Jüri Parijõgi lasteraamatute kirjutaja. 30-datel kerkis esile uus põlvkond. Uus kirjanduslik rühmitus Arbuja: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing. Tõid esile rohkem luulet. Uussümbolistid, proovisid elu süvitsi mõtestada. Kehtestati hügieeni eeskirjad riiklikul tasemel. Seoses eluruumidega tulid muutused, hakati ehitama rohkem ruume. Maal rajati palju asundustalusid. Paljudel inimestel tekkis nüüd võimalus eraldi elamiseks, kuigi elamistingimused olid tagasihoidlikud. See tähendas suurt muutust argielus
sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’ Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luuležanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (1265–1321), Francesco Petrarca (1304–1374), Pierre de Ronsard (1524–1585), William Shakespeare (1564–1616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks:
ja ka kirjastus Noor-Eesti. 1927 hakkas romaanivõistlust läbi viima kirjastus Loodus, mis on hea võimalus noortel autoritel oma loomingut anonüümselt pakkuda. Lisaks saab ka züriilt tagasisidet. 1927 sai esikoha August Jakobson (tema mälestusmark on endise Postimaja juures, praeguses Sugari ees olevas pargis). Ta kirjutas 1927. aastal ,,Vaeste-Patuste alevi". Inspiratsiooni sai ta Pärnust Rääma elust. Ka näiteks Betti Alver oma romaanidega tuli kirjandusse kirjandusvõistluste kaudu. Valitsevaks kirjandusliigiks kujuneb 20ndatel proosa. Varem oli selleks luule, sest ajad olid muutuvad ja süvenemisekspolnud aega. On nii realistlik kui psühholoogiline romaan. Sõnastused muutuvad lihtsamaks ja teosed pildirikkamaks. Kirjanduslikke rühmitusi väga palju ei teki, sest polnud tuumikgruppe, kes oleks leidnud ühise keele ja oleks olnud rahulolematud. Oli Kirjanike Liit nagunii.
Jõgeval on praegu üle kahesaja individuaalehitaja, kuid nende arv, kes eesaedadesse ilupuid ja põõsaid istutab, küünib vaevalt mõnekümneni (Ibid). Kui vaadata nüüd Jõgevat, ei ütleks küll, et linn parkidevaene oleks. Jõgeva on hoopis parkide poolest rikas. Need on puhtad ja sinna on asetatud ka uued istepingid, kus on hea jalga puhata. Nüüd on Ärikeskuse ja Kaubahalli vahelisse parki tehtud purskkaev, mida on suvel kena vaadata. Linnaelanike sümpaatia on võitnud Betti Alveri park. 98. Jõgeva Kultuurimajja koguneb suur hulk kirjandussõpru kohtuma kirjanik Aadu Hindiga (Õun, 1960). Noorele uurijale tundub, nagu toimuks see täna, sest tänases Jõgeva Kultuurikeskuses kohtutakse ikka kirjanikega. Meeldiv on tõdeda, et nii oli juba 1960. aastal. Järelikult Jõgeval hinnatakse kultuuri ja arendatakse elanikkonda. 99. Jõgeva Laste Muusikakoolis lõppes kolmanda õppeaasta esimene pool. Poolsada
Noorele Rummole pakub huvi Visnapuu loome. Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib olulist rolli 60ndatel nii Betti Alveri tagasitulekul kirjandusse ja ka Alliksaare esimese luulekogu panebki Rummo kokku. Alliksaar ongi see, mis isa ja poega eristab. 65ndal aastal lõpetab ta Tartu Ülikooli, juba on ta kuulsust kogunud kirjanikuna. Pärast lõpetamist asub ta tööle Vanemuise teatrisse kirjandusala juhatajana. Ta võetakse sõjaväkke ning pärast seda kolib Tallinnasse. Tegutseb vabakutselise kirjanikuna, kuid aegajalt teeb ka mingeid juhutöid. Tal jääb mingi seos teatriga, töötab pikemalt
iseseisvumisaegsetel teadlastel tegutseda, kuid igal aastal pidi andma truudusvande parteilise teaduse kontseptsioonile ja marksistlikule metoodikale. Tähelepanuväärsed olid eesti astronoomide (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann) saavutused. Tõraverre ehitati moodne observatoorium. Humanitaarteadlastel olid kõige raskemad ajad. Kirjandus: Allesjäänud kirjanikud valisid sõjajärel vaikimise või neid sunniti vaikima, põhjuseks olid ideoloogilised nõuded. Nii vaikis kaua Betti Alver. Mitmed kirjanikud nagu August Jakobson, Oskar Luts, Hugo Raudsepp, püüdsid kirjutada nii, nagu oli "vaja" ehk vastavalt uutele nõudmistele, aga tulemused olid nigelad ega rahuldanud ei neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. Ainus kirjanduslikuks meetodiks oli sotsialistlik realism, ehk pidi kirjutama klassivõitlusest, linnaproletariaadi juhtivast osast, vene rahva progressiivne roll jne. Juhan Smuuli "Poeem Stalinile". 1950
1925 asutati Kultuurkapital, millega sai toetada tunnustust leidnud kirjanikke. Anti välja suures koguses eestikeelset kooli- ja maailmakirjandust, sest nii gümnaasium kui ülikool läksid üle eesti keelele. 3 kirjastust: Loodus, Tänapäev, Noor-Eesti. 1927 hakkas Looduse kõrval loomingut välja andma ka Tänapäev. Kirjandusvõistlused. August Jakobson kirjutas “Vaeste-patuste alev”, inspireeris Pärnu (Rääma) elu. Betti Alver tuli kirjandusvõistluste kaudu kirjandusse. Proosa Luule muutub pildirikkamaks, sõnastused rikkalikumaks. Kirjanike rühmitusi ei teki juurde, sest EKS oli juba olemas. Rahulolematusega probleeme pole (tavaliselt oli see rühmituse tekke põhjuseks). Kirjandusorbiit – Sütiste, Jakobson, Hiir, Palgi. Noorte ja vihastena leidsid nad, et eesti kirjandus jätkab siuru ja nooreestlaslikku peenutsemist ja ülevust, nemad nõudsid elulähedust (eestikeskne, tõepärane)
suhe mõnevõrra muutub distants lüürilise mina ja autori vahel suureneb. Lüüriline mina kasutab lausumiseks nt maski, mängulist identiteeti ta etendab mingt osa. Tekst kirjutatakse selgelt valitud mänguliselt positsioonilt, nt romantilise armastaja positsioonilt, geeniuse positsioonilt, kosmonaudi positsioonilt, tehasetöölise positsioonilt jne. Seda mängu iseloomustab iroonia, eneseiroonia, liialdus proportsioonides, grotesksus. Betti Alveril on ka luuletusi, mis räägivad poeedi rollis, kuid seal kõneldakse selgelt iseendast ja mõeldakse sellele kutsumusele tõsiselt. Nende kolme asjaoluga peaks seda luulet lugedes arvestama. Muidugi ei kehti need reeglid ühtemoodi kõigi puhul. Kõikidest nedest tunnustest lähtuvalt saab välja tuua ka ühtseid voolusid või autoreid, kes oma kirjutamislaadi poolest on sarnased või ühtsed arenguid, mis puudutavad mitmeid autoreid ja seda perioodi
Paljud neist õppisid TÜ-s filoloogiat. ,,Arbujate" puhul oli tegu noortega, kes olid hariduse saanud eestikeelses koolis. Hiljem kujuneski välja sama nimega luuletajate sõpruskond, kel oli sarnane maailmavaade. Eelkõige püüdlesid nad kõrgema emotsionaalsuse ja pingestatuse suunas, nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana. Neile oli oluline täpne vorm ja keeleline väljendusrikkus. Nende õitsenguperiood jäi lühikeseks II ms tõttu. Tähelepanuväärseim neist mõistagi Betti Alver. Eestist sai põgenema ainult B. Kangro, kes oli aktiivne väliseesti kirjanduse arendaja. 13. PILET ROMANTISMI MÕISTE, ÜHE ROMANTISMI ESINDAJA ELU (H UGO VÕI SCOTT), LOOMINGU ÜLEVAADE NING ÜHE TEOSE ANALÜÜS ÜLEVAADE ,,SIURU" TEGEVUSEST . AJALUULE JA ,,TARAPITA" Romantism (pr romantisme) on euroopa kultuuri põhisuundumus 18. saj lõpus ja 19. saj esimesel poolel. Alged leiduvad 18. saj sentimentaalses romaanis (,,Noore Wertheri kannatused" näiteks)
loomulikkust. - allegoorilisus - loodusallegooria st ridadevaheline poeetika - Avanemine ja avatus - Töötab ruumiliselt nt kosmose avanemine. töötab ka ülekantud tähendustes. Avanemist saab võtta ka kui läänekultuurile, kirjanduslikule kontekstile. - Taastamise põimumine uuendusega - uuendus tihti kirjanduses, see võib tähendada vana tagasitulekut, aga toimub stalinstiliku kirjanduse taustal. 50ndate algusega võrreldes on kõik uus. kes on õige luuletaja? Betti Alver või Artur Alliksaar? üks esindab varemkehtinud traditsiooni, teine teeb midagi uut. Avalikkuse ees ei paista vastandus silma. On ka autoreid, kes erinevaid suundi seovad. Nt Paul-Erik Rummo. - Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia - kui vaatame NL aega laiemalt. Olukord põranda all ja peal on kogu aeg nihkes, aga ned muutuvad. Stalinsimi ajal põrandaalust osa vähe, sest keegi ei julge midagi teha. Varjatud osa e põrandaalune hakkab
volumes. In 1938 the Tallinn Technical University, the Estonian Academy of Sciences and the State Higher School of Art were founded. Much attention was paid to developing cultural collaboration and co-operation with other countries, especially the Finno-Ugric nations. In poetry the works of Marie Under can be considered to have lasting significance: they have been translated into many European languages. A group calling themselves Arbujad (Soothsayers) – among them were Betti Alver (1906-1989), Bernard Kangro (1910-1994) and Uku Masing (1909-1985) – researched and wrote on the presentations of existence, metaphysical and spiritual topics. The historical novel was still very popular and focal point in prose writing; among the new writers were August Mälk (1900-1987) and Enn Kippel (1901-1942). 1 Esmaspäev (Monday) 8 Oct. 1938. The theatre of the Thirties turned to more realistic stage production and
1926.aastal. Uusrealistidest veel Mait Metsanurk (nt „Jäljetu haud”). Noorte ja lastekirjandus Jüri Parijõgi poolt, näidendid Hugo Raudsepp. Luule taandus, kuid endiselt oli ka palju Underit, Visnapuud ja Sütistet. Erandlik oli romantiline Gailiti „Toomas Nipernaadi”. 1937 romaan Vabadussõja kohta Kivika „Nimed marmortahvlil.” 1934 Metsanurga „Ümera jõel”, 1938 Ristikivi „Tuli ja Raud” Luuletajatest Heiti Talvik, keda hinnati poliitilise kriitikuna ja Betti Alver. kujutav kunst, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe. 1920 lisandusi ka Eduard Viiralt, Ferdi Sannamees, Jaan Vahtra jne. Skulptoritest Amandus Adamson, Jaan Koort, Anton Starkopf. Rahvusromantikat viljelesid nt graafik Kristjan Raud, maalijatest Anst Laikmaa, August Jansen. Muidugi ka Eduard Viiralt. muusika, Kesksed tegelased Artur Kapp ja Heino Eller. Loodi oopereid, sümfooniaid, orelimuusikat, kammermuusikat jne. Kooriloomingus kõrgel kohal Mart Saar ja Cyrillus Kreek. 1930
Josed enam ning ei taha temaga enam koos olla. Don Jose on löödud ning vihane. Ta ähvardab Carmeni tappa, kui ta temaga koos ei ole. Carmen vihastub, viskab don Jose kingitud sõrmuse põõsastesse ning karjub ei. Don Jose pussitab Carmenit, ning Carmen langeb surnult maha. Don Jose istub sügavais mõtteis olles veel Carmeni laiba juures ning siis matab ta maha. See tehtud, läheb ta esimesse politseijaoskonda ning annab ennast üles. 26. BETTI ALVERI ELU JA LOOMING, PAARI LUULETUSE ANALÜÜS. ARBUJATE TEGEVUS. 1906-1989 Vastandiks Underile, on mehelikum. Sündis Jõgeval. Õppis Miina Härma Gümnaasiumis. Hiljem õppis eesti keelt ja kirjandust, kuid jättis pooleli. On prosaist ja luuletaja. Tegeles ka tõlketööga, tõlkis ,,Jevgeni Onegini", peetakse meisterlikuks tõlkeks. 1937 abiellus Heiti Talvikuga, kes viidi 1947 Siberisse, kus ta ka suri. 1956 abiellus Alver Mart Lepikuga. Alustas proosa kirjutamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
