aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" I-III (1917-1919). "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904- 1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
2008- luulekogud „Tavaline eesti idioot“ ja „21. sajandi armastusluule“ 2011- luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ 2012- lasteluulekogu „Tähesadu“ koos Kirke Kangroga, luulekogud „Laul jääkarudest“ ja „Higgsi boson“ 2013- luulekogu „Kõik tänavanurkade muusikud“ ja luulekogu koos Doris Karevaga „Elutants“ 2014- luulekogu „Suur tume, suur tume“ Jürgen Roostet on tunnustatud aastal 2000 Betti Alaveri debüüdiauhinnaga esikkogu „Sonetid“ eest, Eesti Kultuurikapitali aastaauhinnaga 2006. aastal luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“ eest, Friedebert Tuglase novelliauhinnaga 2007. aastal „Pornofilm ja pudel viina“ eest ja 2012. aastal Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemiaga „Laul jääkarudega“ ja „Higgsi boson“ eest. Jürgen Rooste luulekogumike lühitutvustusi:
maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad * Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) * Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud * Jaan Koort, Anton Starkopf, Voldemar Mellik – skulptorid * Eduard Viiralt-graafik * Juhan Aavik, Cyrillus Kreek, Artur Kapp, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts – heliloojad * Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre-näitlejad * Kristjan Palusalu- maadleja, Paul Keres- maletaja
Postmodernismis on kasutatud kollaazitehnikat ja keelemängu, kirjutatud paroodiaid, kuid samuti on paljud kirjanikud vormieksperimentidest loobunud ja pöördunud tagasi traditsioonilise jutustuslaadi juurde. Postmodernismi ajastu pole veel lõppenud. EESTI KIRJANDUS ARBUJAD Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate teine pool, kui kirjandusse tuli hulk andekaid noori lüürikuid, kes olid esimese põlvkonnana saanud emakeelse hariduse (Heiti Talvik, Betti Alver, Paul Viiding, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas ja Uku Masing). Nad said ühisnimetuse "arbujad" pärast Ants Orase koostatud koondkogu ,,Arbujad" ilmumist 1938. aastal. Tegu pole kindlaprogrammilise kirjandusliku rühmitusega, vaid pigem sõpruskonnaga, kelle loomingus avaldusid ühisjooned: * nooreestiliku sümbolismi ja estetismi taaselustamine ja edasiarendamine vastukaaluks riiklikule rahvuspatriotismile;
Lääne raadiojaamad. Kultuur ja kirjandus 1960´ Nagu eespool öeldud, jäi Kodu-Eesti kirjandus sõja järel mõnda aega Välis-Eesti omale alla. Osa kirjanikke hukkus natside läbi (Evald Tammlaan, kaudselt Juhan Sütiste), osa kommunistide käe läbi (Jüri Parijõgi veel pärast sõda ka Heiti Talvik ja Huga Raudsepp), ent paljude Eestisse ja ellu jäänute suu sulgesid kirjandusele esitatavad nõuded, masendav tegelikkus ja isiklikult läbielatu. Nii vaikis kauaks Betti Alver. Seda sõnakamad olid uue reziimi teooriat ja praktikat innukalt toetavad autorid nagu August Jakobson, luuletaja Mart Raud, noorematest autoritest Juhan Smuul, Debora Vaarandi jt. Mõnedki vanema põlve kirjanikud nagu Oskar Luts, Mait Metsanurk või Hugoraudsepp, kes iseseisvusaja sotsiaalsete olude suhtes olid omal ajal pilkavad või kriitilised, püüdsid oma sulge sundida ,,õigeid" teoseid looma, aga tulemused ei rahuldanud neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet.
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde...
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
.... 10. Fotodel on toodud vaikiva ajastu juhtivad poliitikud. Märgi, keda on fotodel kujutatud. 1. ...................................... 2. ............................. 3....................................... 11. Ühenda õiged paarid. Kirjuta nime ees olev number sobivasse ruutu. 1 Ludvig Puusepp maadleja 2 August Mälk neurokirurg 3 Betti Alver skulptor 4 Hugo Raudsepp helilooja 5 Kristjan Palusalu kirjanik 6 Artur Kapp näitekirjanik 7 Jaan Koort luuletaja
“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hingemaa“ Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik Rühmitus Siuru kandis edasi Noor-Eesti ideid Marie Under (1883-1980) „Sonetid“- elurõõm, meelelisus „Hääl varjust“- realistlikud ja sümbolistlikud jooned „Mureliku suuga“- elu tumedamad pooled Heti Talviku ja Betti Alveri kogumik „Arbujad“- oluline vormi ja sisu tasakaal Modernistlikud suunad 20.saj Futuristid Marinetti ja Majakovski Futurism-tulevikku suunatud liikumine, masinad, asjade lihtsustamine, kirjanduse seniste normide kadumine, poliitillised muudatused Filippo Marinetti „Loomise ja futurismi manifest“ Julmus, vägivald, ebaõiglus, muutused ainult läbi jõu Vladimir Majakovski- luuletaja on prohvet ja tõekuulutaja. Maailmavaade ei sobinud
Heiti Talvik ,,Legendaarne" Tartu 2012 Eellugu Heiti Talvik on oma lühikeseks jäänud elu jooksul kirjutanud kaks luulekogu ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". Ta oli koos oma naise, Betti Alveriga, arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Talvikul on väga palju luuletusi, mis lõpliku kuju saavad pika aja jooksul. Huvi luule vastu ärkas alles keskkoolis. Juba viieteiskümneselt oli ta läbi lugenud hulganisti erinevate autorite loominguid, autoriteks olid näiteks Lev Tolstoi, Eduard Vilde, Dante ja Goethe. Koolipäevil võis tema luulest leida heroilisi ajalaule ning värsse Ilmutamisraamatu teemadel. 1923 lahkus ta ootamatult koolist, ning läks
Sotsialistlik realism - NL ainulubatud kirjandussuund. Kirjanikult nõuti kommunistlikku parteilisust, tüüpilisust ja rahvuslikkust (August Jakobson,Juhan Smuul). 13. Enam ei hinnatud autorit tema kirjutamisoskuste põhjal, vaid edukad olid need, kes omandasid kiiresti soitsialistliku realismi põhitõed. Ideaalne nõukogude kirjanik võtab aktiivselt osa ühiskondlikust elust, teda võib näha kõnet pidamas. Eesti kirjanikest vaikisid Betti Alver ja Uku Maasing, nad ei läinud nõukogude võimuga kompromissile. Tollane eestlane oli rõõmsam kui tänane eestalne. Ta oli ühetekuuluvam ja abivalmiv. Pagulaskirjandus. 14. Pagulaste tuumik koondus põhiliselt rootsi, saksamaale, kanadasse ja USA-sse. Nad läksid siit minema, kuna siin ei oleks saanud oma tööd inimesekombel teha. Kultuuritegelasi kasutati propagandamootoritena ja kes ei lubanud seda endaga teha
Jakob Tamm kõige pingelisemaid mõiste laienenud ka mitme müüt usundiga seotud momente inimese kõnele fantastiline jutustus (ka · tegevusaega ja kohta dramatiseering muistend) tavaliselt üksikasjalikult ei kirjandusteose (romaani, · tegelasteks jumalad või kirjeldata jutustuse, novelli) kohandus pooljumalad · Betti Alver ,,Leib" näidendiks. · räägib maailma ja elu lavakujundus rekvisiidid tekkimisest, (mööbel ja muud laval loodusnähtustest jms kasutatavad esemed) ja · Friedrich Robert dekoratsioonid, millega Faehlmann ,,Koit ja tähistatakse tegevuskohta ja
1930ndatel rohkem klassikalist vormi ja uusi teemasid. Uutest teemadest kõige ootamatum oli ,,Noored partisanid" (1935), mis räägib Vabadussõjast, rahvuspoliitiline. Sütiste osales Vabadussõjas, oli isiklik kogemus olemas. Sütiste loomingu lõppjärk langes okupatsioonide ja kirjanduses toimunud järskude muutuste aega. Ta oli üks vähestest, kes suutis poliitilises luules ja tellimistöödes lüüa meeldejäävat ja isikupärast. 16. Arbujate tegevus ja looming. Arbujad Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Mart Raud. Arbujad olid vaimulähedased. ,,Arbujad" on üks mõjukamaid luuleajaloos avaldatud luuleantoloogia, mille koostas 1938.a tollane kirjandusuurija Ants Oras, kes tahtis noorema Eesti luule koondada. Ants Oras on säravaid kirjandusuurijaid, kes 20. sajandi jooksul üldse on olnud. Oli ka tõlkija. Sai alguse suur klassikaline tõlketraditsioon
lossid''. Konservatooriumi lõputööna valimis teos ,,Atmosfäärid', Virumaa Noorteorkestri tellimusel kirjutatud tsükkel ,,Lahemaa eskiisid''. Olulisel kohal on ka tema kaks balletti ,,Merineitsi'' ja ,,Sõnni tund''. Tarmo Lepik (1946-2001). Looming pole kuigi mahukas, kuid kõik teosed on täpselt viimistletud ja mõttetihedad. Tuntumad teosed: ,,Viis haikut'' naiskoorile, ,,Kuus haikut''metsosopranile ja klaverile. Meeskooriteos - ,,Kolm Betti Alveri luuletust''. 1975 aastal ilmus kooriteos ´´Karjase maailm". Helilooja loomingusse kuuluvad veel kooripoeem meeskoorile ja solistidele ´´Mereväravas" (1983) , poeem ´´Igavene tuli" metsosopranile. Mati Kuulberg (1947-2001). Tema helikeeles on leidnud väljenduse tema intensiivne siseelu, vaevaga vaos hoitud temperament, mis annab ta teostele erilise aktiivsuse. Kuulbergi helitööde seas on mitu teost sooloinstrumentidele. Kõige rohkem on flöödipalu ,,Niente'',
armastustest nr ,,Porkuni preili" - 1935 ,,Kivi südamelt"- sisaldab mõtteluulet, kujundid loodusest nt ,,Looduses" - 1942 ,,Mureliku suuga"- meeleolud, mida tekitavad sõda ja vägivaldm küüditamine nt ,,Jõulutervitus 1941" - Paguluses olnud aastatel kirjutas ,,Sädamed tuhas" ja ,,Ääremail"(1963)- need kirjtuasid kodumaalt lahkunud inimeste kaotusvalust, mõtisklused elust ja inimeste eesmärkidest. 21. Betti Alveri elulooline ülevaade - 1906- 1989 - Sündis Jõgeval, harrastas muusikat - Esikromaani kirjutas gümn lõpuklassis - Õppis Tartu Ülikoolis EST filoloogiat aga jättis pooleli - 1937 abielu Heiti Talvikuga - Peale Heiti surma ei kirjutanud 2 aastat, tegutses tõlkijana - Tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" - 60ndatel uuesti luuletama 22
underground/luule. Tekstid levivad käsikirjaliselt, veelgi sagedamini suuliselt luulelugemisel või rockkontsertidel.Sageli tekib otseside laulutekstidega, rockmuusika tekstiautoritest avaldavad debüütraamatuid Ott Arder ja Villu Kangur.Punklaulude tekstidest kujuneb välja punkluule (Tõnu Trubetsky, Merca jt). Luule kõrgtaset määrasid neil aastail aga paljuski just vanema põlvkonna autorid, näiteks viimased luulekogud Kersti Merilaasilt (,,Antud ja võetud"), Betti Alverilt (,,Korallid Emajões"). Eluhelbed Hambad katki Küll ma otsisin eluarvu, Hambad katki ja haridus väike, küll ma jagasin jagamatut- sõrmeküüne all sünnimaa muld, kuni taipasin tasahilju, silmad võtavad süüdlase läike, et sa leiad saatuse summa, küsid möödujailt suitsule tuld.
tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted. Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse avardamise vaim. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, liikus eesti luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse
», naisteleht.ee, 9. veebruar 2007 Näitleja Jan Uuspõld viidi teatrist haiglasse, Postimees, 3. november 2007 TV3: Palmse mõisas laamendanud Jan Uuspõllu suhtes algatati kriminaalasi, Postimees, 3. detsember 2007 Uuspõld: Eestis kasvatatakse joodikute järelkasvu, DELFI.ee, 14. detsember 2007 (foto) Jan Uuspõld mõisteti tingimisi vangi, DELFI.ee ROLLID DRAAMATEATRIS 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Luudo Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Doolittle Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu veetlev leedi (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1998 Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik M. Kõiv Kuradieliksiir 1998 Arg lõvi A. Bradley Võlur Oz 1998 Karl Orsa T
Paronüümid Paronüümid on kõlalt sarnased sõnad, mille tähendus on erinev aruanne- aruanne tööst, töö kohta aruandlus- aruannete koostamine ja esitamine, aruandmine Saatke aruanne homseks juhataja töömeilile. Kas Teie asutuses on aruandlus hästi organiseeritud? soovitav- soovimisväärne. Kolme keele oskus on soovitav (’soovime, et osataks kolme keelt’). soovitav tulemus soovitatav- soovitamisväärne; see, mida soovitatakse. Soovitatav on enne sööki käsi pesta. (’soovitame enne sööki käsi pesta’). Soovitatav kirjandus Soovitav on kolme võõrkeele oskus. Enne sööki on soovitatav käsi pesta. ennetama- (kellestki, millestki) ette, mööda jõudma. Vaenlase rünnak ennetati. Ta selgitas plaani põhjalikult, et ennetada küsimusi ja vastuväiteid. Kuritegude ennetamine → ärahoidmine/vältimine/tõkestamine. ennistama- endisesse seisukorda seadma; (juriidikas) uuesti kohale, ametisse vm õigu...
(nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teeed", 1927). J. Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante "Uus elu" (1924) ja V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) jpm. Marie Under Marie Under (Marie Hacker, Marie Adson) -- (1883-1980) luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed ilmunud luuletused pälvisid
Kõrgelt hinnatud proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare ja teised. F. Tuglas 1920. aastate ühiskonnakriitikale vastandusid 1930. aastate riikliku ideoloogiaga sobiv rahvuslik proosa ning pigem kunstikesksete arbujate luule. Arbujateks nimetatud luuletajate sõpruskond sai oma nime 1938. aastal ilmunud Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. Üliõpilasseltsi EYS Veljesto ümber kogunenud sõpruskonda kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Ehkki nende eesti kirjanduse harude vahel oli suuri temaatilisi ja stilistilisi erinevusi (eelkõige ajalookäsitluses),
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
1920. aastail iseloomustas Eesti kultuurielu suundade paljusus, julge eksperimenteerimine. 1930. aastate teisele poolele sai iseloomulikuks elujaatava hoiaku propageerimine. Kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mida mõjutas enim Siuru rühm. Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa, ennekõike realistlik romaan (A. H. Tammsaare). 1930. aastail saavutasid tuntuse ajaloolise romaani viljelejad. Kerkis esile Arbujate nime all tuntu noorem luuletajate põlvkond. Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusikaelu rikastus sümfooniliste suurvormide, kammermuusika, soolo- ja koorilauludega. Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas, Võrus. Estonia muutus rahvusteatriks, mis tõi lavale oopereid, ballette, sõnalavastusi.
Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 · Selline vorm näitab vähest teadlikkust ja pole soovitav. Tsiteerida võib ainult siis, kui tead, kes (ja kus) on midagi öelnud. · Ei ole hea kasutada äraleierdatud ja kõigile tuntud väljendeid (nt Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.). Luuletsitaat: · Kui luuletsitaat on värssidena kirjutatud, pole jutumärgid vajalikud (aga neid võib kasutada). · NÄIDE: Betti Alveri luuletused on sügavalt elutunnetuslikud ja panevad elu üle mõtlema (:) (.) Sul puudub sirav siht? Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine. · Luuletsitaati on võimalik paigutada ka proosateksti sarnaselt, kuid siis tuleb värsirea lõpu märkimiseks kasutada kaldkriipsu. · NÄIDE: Lihtsate detailide valik H. Runneli luules "ümber põllu lepistikud / herneaias
Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (19131986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (1903 1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
4.veebruaril viidi Puskini puusärk Peterburi. 6.veebruaril 1837.a. maeti Puskin Svjatogorski külakalmistule, saatmas vaid üksikud eluaegsed sõbrad ja mõned üksikud Pihkva pärisorised talupojad, nagu oleks neid tapetu poeedi kalmu juurde saatnud see orirahvas, kes oli muinasjuttudega rikastanud tema loomingut ning igavesti mäletas Puskini nime, et kanda seda oma kaugesse, kuid paratamatult saabuvasse vabanemisaega. Kasutatud kirjandus: Leonid Grossman "Puskin". Värsid tõlkinud Betti Alver. 9
Üha enam tulid müügile ka maailmas populaarsed ilukirjandusteosed ja populaarteaduslikus väljaanded. Kirjastamisvõimalusega kasvas ka järsult eestikeelsete ajalehtede väljaandmine. Eesti ilukirjanduses eelistati proosat, ennekõike realistlike romaane. Mainekaimad proosakirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August Mälk. Näitekirjanduse taaselustas aga Hugo Raudsepp. Luuletajatest olid aga tuntumad Marie Under, Henrik Visnapuu, Heiti Talvik, Betti Alaver ja paljud teised. (A.H.Tammsaare) Muusika ja kunst Varasemast ajast tuntud heliloojate ja muusikute kõrvale hakkasid tekkime üha uued ja noored muusikud oma uute loominguliste mõtetega. Eesti muusika rikastus nii uute suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Sellele vaatamata säilis ja isegi tugevne kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. 13
oli liidul 47 liiget. Kohe algas aga ka vastupidine liikumine - Kirjanike Liidust välja heitmine. Eescimaa Kommunisdiku (bol- sevisdiku) Partei Keskkomitee dramaatiline 8. pleenum 1950 heitis sünt^e varju üle kogu kultuurieliidi. Erme ja pärase seda kaotasid töökoha või liidu liikmelisuse ligi 200 teadlast, 20 kirjanikku. 15 kunstnikku, 10 heliloojat ja 20 näitlejat ehk umbes 20-25% Tulevane abielupaar (1937) Heiti Talvik ja Betti Alver Tartus Toomemäel Karl Ernst von Baeri ausamba ees 1930. aastal. Nii Talvik kui Alver kuulusid 1930. aastate lõpus tekkinud Arbujate luulerühmitusse. Alver debüteeris prosaistina 1927. ja luuletajana 1931. aastal, esimene luulekogu ilmus 1936. aastal. Pärast Teist maailmasõda vaikis ta kuni 1966. aastani. Talvik avaldas oma luuletusi ajakirjas Looming juba 1925, aga esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. 1945. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta suri 1947. aastal
1930ndatel jätkus siurulaste kõrgetasemeline looming, aga mitte enam „Siurus“. Underi kogud omandasid üha mõjusama filosoofilise kandvuse. Semperi ja Barbaruse looming reageeris ühiskonnas toimuvatele muutustele, sh Euroopas tekkinud fašismiohu ilminguile. Oluliselt rikastasid luule üldpilti 1930ndate debütandid, kelle elutunnetuslik tagapõhi ja poeetiline kultuur erinesid varasematest. Esile tõusid Heiti Talvik („Palavik“), Betti Alver („Tolm ja tuli“), August Sang („Üks noormees otsib õnne“), Kersti Merilaas („Maantee tuuled“), Bernard Kangro („Sonetid“ – talupojakultuuri- ja looduslähedased), Uku Masing („Neemed Vihmade lahte“). Ants Oras koostas 1938 „Arbujate“ koondkogu Paul Viidingu ja Mart Raua luulest. Selle kogu järgi hakati neid kutsuma arbujateks. Nad ei moodustanud omaette rühmitust ega koolkonda. Neid eraldas siurulastest
Proosa ehk Eepika Luule ehk Lüürika ehk Dramaatika Lüroeepika 1. Muinasjutt- vennad 1 .Luuletus- Contra 1. Komöödia- E.Vilde 1. Eepos- F.R.Kreutzwald Grimmid "Hans ja Grete" "Seletuskiri" "Pisuhänd" "Kalevipoeg" 2. Muistend- Friedrich 2. Tragöödia- Robert Faehlmann 2. Sonett- Betti Alver A.Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni "Emajõe sünd" "Sügis" "Libahunt" Onegin" 3. Naljandid- Aapo Ilves 3. Ood (ülistuslaul)- 3. Draama- E.Vilde 3. Ballaad- M. Under "Porkuni "Ema on kajaka juures" K.J.Peterson "Kuu" "Tabamata ime" preili" 4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt 4. Jant- O.Luts 4. Poeem- A
Treileri ümber on aed, kus me kasvatame kanepit. Kanepit anname me ka Ahmedi sõpradele, kes omakorda annavad meile kokat ja heroiini. Ema, palun palveta, et avastataks AIDS-i vastane ravim, Ahmedil on seda väga vaja! Tegelikult olen ma praegu naabrite pool ja kirja kirjutasin ma selleks, et sa taipaksid, et elus on palju hullemaid asju, kui minu koolitunnistus kapi ülemisel riiulil! Parimad nimed Valve Naaber, Mihkel Välk, Tuule Veski, Ronni Taim, Betti Piim, Leili Viskaja, Killu Klaas, Viivi Taja Heli Hark, Robi Rohi, Jaana Lind, Heinar Kootikum, Janar Kootikum, Tuule Tõmme, Lennu Masin, Heli Kopter, Valve Koondis, Liiva Kast, Maia Smokk, Alla Kukkuja, Valli Kraav, Liis Ing, Valve Laud, Kaja Kõlar, Maare Form, Heli Redel, Anna Taha, Vilja Saak, Luule Taja, - Ühel õigel eesti mehel peaks olema ikka BMV,HIV ja EMT.
auhind Tammsaarele „Tõe ja õiguse“ eest. 1937 sama Albert Kivika „Nimed 7 marmortahvlil“. Ajastule iseloomulik ajaloolise romaani populaarsus. M. Metsanurk „Ümera jõel“. August Mälk „Surnud majad“ (Põhjasõja aega). Ka Enn Kippel ja August Hindrey. 1938 kõige ttähtsam Karl Ristikivi „Tuli ja raud“. Psühholoogilise romaani katsed 1930ndatel. Tammsaare, Ristikivi, Hint. 1930 II poole noored luuletajad Heiti Talvik, Betti Alver, Brenard Kangro, Kersti Merilaas, Uku Maasing; August Sang, Paul Viiding ja Mart Raud – ühiskogu „Arbujad“, hakati nimetama arbujateks. Olid uussümbolistid, metafüüsika, raskemeelsus. Tallinnas ka uute noorte luuletajate rühmitus „Elbumus“ (Jaan Kross, Ilmar Laaban). Kujutav kunst Kujutava kunsti areng toimus paralleelselt kogu kultuurielus aset leidnud nihetega. Maalikunstis oli pilt iseseisvuse saabudes kirev, kuna toonased juhtivad kunstnikud olid hariduse
Ta ei olnud ühiskonnakriitik, pigem humoristliku ja leebe põhitooniga elukujutaja. Tuntumad näidendid: · ,,Tuulte pöörises,,(1906) · ,,Libahunt,, (1912) · ,,Kauka Jumal,, (1915) · ,,Enne kukke ja koitu,, (1919) Külaainelised komöödiad: 8 · ,,Püve talus,, · ,,Kosjasõit,, · ,,Neetud talu,, 10)B.Alveri elu ja looming. 1906-1989 Elulugu- Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks
ühtluskool üle terve eesti kehtisid samad õppekavad 6 klassi kohustuslik ja maksuvaba uued õpikud, terminoloogia ja koolimajad 1925 kultuuriautonoomia - 3000 vähemusrahvuslast oli õigus juhtida oma kultuurielu rootslased,venelased, baltisakslased,juudid. 1)omakeelsed koolid 2)kultuuromavalitsus asutused: teatrid, raamatukogud ,,Senisest talurahva kultuurist kasvas välja moodne euroopalik kõrgkultuur'' Kirjandus: Siuru rühmitus(Marie Under, Hendrik Visnapu), Betti Alver Klassikaline muusika: Eevald Aava ooper,,Vikerlased'', A.Kapp ,,Hiibo'' Kunst: loodi ühing Pallas, Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone Teater: Eesti näitlejate liit Sport: Paul Keres maletaja, Kristjan Palusalu tippmaadleja Kõrgharidus: taasavati Tartu Ülikool; Tallinna Tehnika Ülikool Pilet 25 1938-39 südmused Euroopas(Ansluss, München, Tsehhoslovakkia) 1938.aastal Sm jätkas Versailles süteemi likvideerimist
Viimane polnud proosa pealetungist hoolimata kaugeltki vaene, kui vaid meenutada J. Semperi, J. Kärneri, H. Visnapuu, J. Barbaruse, A. Alle, J. Sütiste ja teiste luuletegevust. Sügavusi ja kõrgusi leidub Underi värsis ka hilisematel aastakümnetel, tema loominguline vitaalsus pole raugenud hilisluulegi ääremail. Kuid ometi on eriti 1920. aastate teise poole loomingul olnud eriline tähendus eesti luule järgnevas arengus Betti Alveri, Kersti Merilaasi, Debora Vaarandi, Minni Nurme ja teiste kasvuaastaid on toitnud eriti see osa Underi luulevaramust. 1930. aasta värsiloomingus leiame rea sonette, millist värsivormi Under oma noorusluules eriti soosis. Underi hilissonett, sageli filosoofilise põhikoega, on varasemast struktuurikindlam, rikas mõttevarjunditelt. Teravaraamiliseks sonetiks on vormitud piibli aineid ,,Aadam", ,,Deliila", ,,Maria-Magdaleena", ,,Taaveti kannel".
anataloogia". Tallinn: Varrak. · 2008 [1947] Rabindranath Tagore, "Hinge sosistused". Faksiimile käsitsi kirjutatud tõlkest. Tartu: Ilmamaa. Uku Magingu looming on niivõrd lai, et seda ei saa kokku võtta nii lühidalt, kuid mingi osa oma loomingust pühendas ta noorte üliõpilaste seltsile Arbujad. 14 ARBUJAD (luuletajate sõpruskond, kuhu kuulusid: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.) Arbuma tähendab ennustama, nõiduma. Nimetuse Arbujad sai sõpruskond 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud ilukirjandusliku valikkogu (antoloogia) "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. Peamiselt oli tegemist Tartu Ülikooli noortega, kes koondusid üliõpilasseltsi "Veljesto" ümber. Arbujad tegutsesid 1930ndatel Tartus.
George Byron (1788 -1924) ja Percy Bysshe Shelley (1792 -1822), venelased Aleksandr Pukin (1799 -1837) ja Mihhail Lermontov (1814 -1841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). 41
George Byron (1788 -1924) ja Percy Bysshe Shelley (1792 -1822), venelased Aleksandr Pukin (1799 -1837) ja Mihhail Lermontov (1814 -1841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). 41
Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. 6 5. Betti Alveri looming. 1 luuletus peast. Gümnaasiumi viiendas klassis kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mis ilmus 1927. aastal. "Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. Tervikuna
Keskseks tegelaseks kirjanduses, kunstis, kinolinal ja teatris sai Jossif Stalin. Ajakirjandus rääkis ilmselt seda, mida partei tahtis. Kultuurilooming 1944-1953 Võimudega Läksid esialgu kaasa järgnevad kirjanikud ja luuletajad: Juhan Smuul ("Poeem Stalinile"), August Jakobson ("Elu tsitadellis"), Hans Lebrecht ("Valgus Koordis"), Mart Raud, Johannes Semper. Võimudele sobival moel, kuid mitte kaasa minevana kirjutasid Oskar Luts, Mait Metsanurk ja Hugo Raudsepp Dekadentideks kuulutati Betti Alver, Kersti Merilaas ja August Sang. Tuglas sai halvakspanu ja mõnituste osaliseks. Sõja ning repressioonide käigus hukkusid Evald Tammlaan ja Jüri Parijõgi. Siberis suri Heiti Talvik. 11 Haripunkti saavutasid repressioonid 50-ndate alguses, mil ohvriteks langesid isegi "truud ning teenekad" nagu Semper. Surve lõdvenes Stalini surmaga ja põlu alt
eepilist või dramaatilist sündmustikulist sidet, novelli või isegi romaani taime, mis kas liiga 12 vara või liiga hilja õtsema puhkedes kannab ainult lüürika ebemelisi õisi". Kuigi Kangro teosed alati kalduvad ühe või teise põhiliigi suunas, võib märgata kõrgemal astmel, et: ,,Lüroeepiline põhitoon on Kangro mänguriista päris osa. Nood ainult eesti kõrvale tajutavad ülemtoonid on omased ka Betti Alveri hilisluulele" Nii Kangro lüürika kui ka süzeelisema luule taga seisab enamasti soneti struktuur, mis tähendab esialgse välise kirjelduse murdmist psüühiliseks peegelduseks. Enamasti ilmneb see tema loomingus klassikalisel kujul, näiteks kas või tsüklis ,,Pikk teekond", kus graafilise pildiga, trükitehniliselt, eraldatakse sonetile omased kirjelduse ja lüürilise järelduse osad, kuigi tegemist on ehtkangroliku vabavärsiga. Selline käsitlus ilmnes juba pärast ,,Sonette"
Ilmusid populaarsed Hugo Raudsepa rahvalikud kom??diad(n? iteks ,,Mikum?rdi'' , ,,Vedelvorst'').Alguses , 1920.aastatel, m?jutas luulekunsti Siuru r? hmitus, kuid hiljem astusid esile nooremad luuletajad, keda tuntakse nime Arbujad all. Arbujad on luuletajate s?pruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti l??rikat" j?rgi.See luuletajatest s?pruskond kogunes ?li?pilasseltsi Veljesto ?mber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad p??dlesid varasema eesti luulega v?rreldes s?gavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad k?sitlesid kunsti k?lbeliste v??rtuste kandjana ning inimest s?ltumatu isiksusena. Eesti kultuurielu iseloomustas 1920. aastatel loometegevuse ?ldine professionaliseerumine. Selle ?heks ilminguks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kesk
siis tuleb anda selle täpne veebiaadress ning kuupäev, millal antud materjal on internetist võetud. 3.2.2. Numbrilise loetelu bibliokirjed Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastaja, linn, trükiaasta. 1. Lusztig, G. Introduction to Quantum Groups. Birkhauser, Boston, 1993. Artiklid ajakirjast: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri lühendatult. Aasta. Köite number, ajakirja number, leheküljenumbrid. 2. Milnor, J. On the Betti numbers of real algebraic varieties. Proc. Am. Math. Soc., 1964, 15, 275-281. Artiklid kogumikes: Artilkli autor(id). Artikli pealkiri. In Kogumiku pealkiri (toimetaja(d), ed või eds). Kirjastaja, linn, aasta, lehekülje numbrid. 3. Ugi, I., Lohrberger, S. & Karl, R. The Passerini and Ugi reactions. In Comprehensive Organic Chemistry: Selectivity for Synthesis Efficiency (Trost, B. M. & Heathcock, C. H., eds). Pergamon, Oxford, 1991, 1083-1109.
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
Töövihik 1. Leia väite tõestuseks iga valdkonna kohta 1 näide. Väide: Senisest talurahvakultuurist kasvas maailmasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Valdkond: Näide: Rahvaharidus 6 klassiline haridus (kohustuslik) Kõrgharidus Tallina Tehnika Ülikool Teadus Teaduste Akadeemia, Tartu Ü. Kirjandus ’’Mikumardi’’;’’Valevorst’’ Rahvaluule Heiti Talvik, Betti Alver (Arbujad) Klassikaline Ooper ’’Vikerlased’’ muusika Kergemuusika Tantsuorkester Kuldne Eesti Kunst Pallase Kunstikool Teater Rahvusooper Estonia Sport Eesti Spordi Keskliit 11.Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel Õpik 1. Millised olid sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVL-i eesmärgid 1930. Aastate lõpul?
Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Kirjandus. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917. aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate" rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. Kujutav kunst. Selles loomevallas valitses 1920. aastatel väga kirev pilt. Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks olid Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduseväljaku äärde kerkinud Kunstihoone. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid viljakat loometegevust Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud.
mis on üldinimlikud (öine merereis kui minek alateadvuse sügavikku, redeli ühendav funktsioon erinevate maailmade vahel, sõrmede kommunikatiivne funktsioon) või tekivad teatava sotsiaalse koosluse liikmetel (Viktor Kingissepaga seonduvad assotsiatsioonid, Kadrioru roll Tallinlaste jaoks). See omakorda eeldab kollektiivse alateadvuse olemasolu, mis on primaarne individuaalse alateadvuse ees. Samas ei alaväärtusta Unt ka individuaalset teadvust (kolm sekundit, mil kirjanik kohtus Betti Alveriga - individuaalne subjektiivne ajataju). Kui Barthes räägib müüdi väljastajast, "autorist", mis on kaasaegsetes oludes enamasti kodanlik ühiskond, siis Unt käsitleb müüti kui antut. Kuna ta ei esita konkreetset teooriat, siis võib vaid teha oletusi. Tundub, et Undi arusaam müüdist vastab eelkõige tema iidoli - Carl Gustav Jungi - seisukohale teatavate kollektiivsete aprioorsete tõdede olemasolusse
esinemises oli tähtis koht improvisatsioonil. Aphrodite kreeka armastus- ja ilujumalanna. Aphrodite oli inimeste ja jumalate kaval võrgutaja. Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (1913 1986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arenguromaan romaan, mis põhineb kangelase arengulool
Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
