Olenevalt keerukuse astmest on nendega võimalik mõõta ka teisi elektrilisi parameetreid , nagu elektritakistus , mahtuvus ,indiktiivsus jne. Kõige odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 eurot , kallimad võivad aga maksta rohkem kui 3500 eurot. On olemas analoog- ja digitaalsed multimeetrid. Kaasaegse multimeetriga on võimalik mõõta mitmeid erinevaid elektrilisi suuruseid. Kõige levinumad neist on: · Vahelduv- ja alalisvoolu tugevus (A) · Vahelduv- ja alalispinge (V) · Takistus () Lisaks võimaldavad mõned multimeetrid mõõta: · Mahtuvust (F) · Juhtivust (S) · Signaali kadu (dB) · Sagedust (Hz) · Induktiivsust (H) ANALOOGMULTIMEETER: Analoogmultimeeter koosneb pöördpool mõõtemehhanismist, lisatakistite komplektist pinge mõõtmiseks ja suntide komplektist voolu mõõtmiseks. KASUTAMINE : Erinevalt harilikest osutmõõteriistadest on multimeetri kasutamisel
ELEKTROLÜÜS, FARADAY I SEADUS ELEKTROLÜÜSI KOHTA JA ELEKTROLÜÜSI RAKENDUSNÄITED Referaat Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Erich Virk Lähte 2015 SISSEJUHATUS Referaadis on juttu elektrolüüsist, Faraday I seadusest ning elektrolüüsi rakendusnäidetest. Elektrolüüs on levinud meetod nii keemias kui ka tööstuses. Toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Elektrolüüs on oluline samm tööstuse, kuna sellega eraldatakse lihtained looduslikest materjalidest. Faraday I seadus on referaadis välja toodud, lisaks on elektrolüüsi rakendusnäited, mis võivad olla paljudele inimestele suureks abiks. Referaadi lugeja saab palju uusi teadmisi. Saadakse teada, milline on Michael Faraday esimene seadus elektrolüüsi kohta ning kuidas tuleb kasuks elektrolüüs. Kus seda kasutada ja mille jaoks see on vajalik. 1.ELEKTROLÜÜS
1. MIS ON ELEKTRIVOOL? ...on positiivsete või negatiivsete elektrilaenguga laengukandja korrapärane liikumine. 2. ALALISVOOLU JA VAHELDUVVOOLU ERINEVUS JA SARNASUS: Alalisvoolu suund ja tugevus ajas ei muutu, kuid vahelduvvoolul perioodiliselt muutub. --MILLIST VOOLU KUMBKI NEIST ANNAB? Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat (akud, patreid jne). Vahelduvvool annab muutliku vooliu, mis tuleb ainult otse vooluvõrgust. 3. VOOLU TEKKIMISE TINGIMUSED: *elektriväli *vabad laengukandjad 4. VOOLUTUGEVUST MÄÄRAVAD SUURUSED (1.valem S=vSqn(konsedratsioon)) v=laengukandjate suunatud liikumise keskmine kiirus *q=elektrilaeng? *S=ristlõike pindala? *n= laengukandjate konsedratsioon 5. OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA (I=U/R)
*****6 Tallinn 2009 Tehniline ja majanduslik võrdlus MAG-keevitus Elektroodkeevitus Keevitatavad Süsinikteras, Kõik terase liigid, malm, materjalid roostevaba teras, Cu-sulamid, Al- Al-sulamid sulamid(piiratud) Vooluallikad Vastupolaarset Võib kasutada erineva alalisvoolu tekitav poolarsusega alalisvoolu alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, invertoreid, generaatoreid. Keevitusmaterjalide Kaitsegaasiks on Elektroodid, traadid, ja kaitsegaaside CO2, elektroodina vardad, kaitsegaasi ei
staator kui rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad magnetväljad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. Seda saavutatakse pooluste sisse ja välja lülitamise või tugevuste muutmisega. Põhilised mootoritüübid on alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootorid. Kõik mootorid vajavad sünkronisatsiooni magnetvälja ja rootori vahel. Alalisvoolumootor Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu. Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuullaagermootor. Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida. Vahelduvvoolumootor Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu. Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja.
voolu korral. Ka kõik vah.voolu mõõteriistad mõõdavad ef.väärtusi. U=Umax/2; I=Imax/2 (U-pinge ef.väärtus; Umax-pinge amplituud; I-v.tug ef.väärtus; Imax-v.tug. amplituud) 7. Standardvoolu saab iseloomustada hetkväärtusega. Standardvooluringis on el.voolu sageduseks 50Hz. Piltlikult tähendab see, et 50 korda sekundis on majapidamisvool +220V, 50x sek -220V ja 50x sek see vool üldse puudub. 8.Aktiivtakistus- selle all mõeldakse samasugust takistust, mis on kehal ka alalisvoolu korral. Tähis: R(oom) I=U/R 9.Mahtuvustakistus- mahtuvus on nt kondensaatoritel. Kui alalisvoolu korral asetada kondensaator vooluringi, siis vool teda ei läbi. Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc 10. Pooli juhtmete takistus ei sõltu voolu liigist, seega peab vah.voolu korral pooli juhtmetega takistusele lisanduma veel üks takistus-ind.tak. Selle tekke põhjuseks on eneseind. Nimelt vah.voolu korral tekib poolis eneseind.vool, mille suund on vastupidine ehk ra takistab põhivoolu liikumist
Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=..
Praegusel ajal on kõige populaarsemad elektrimootorid,kuid on ka teissuguseid mootoreid nt mis kasutavad keemilisi aineid ning suruõhu mootoreid on ka alalisvoolu mootorid: ja enamikud kaasaegsed robotid kasutavad neid ja neid võib olla mitu liiki. On olemas ka Piesomootorid ja sammuvad mootorid nagu nime järgi võib arvata ei liigumootor vabalt nagu Alalisvoolu mootor seda saab juhtida kontrolleri juhtimisel, Piesomootorid on alalisvoolu mootorite kaasaegne alternatiiv,neid tuntakse kui ka ultrahelimootorite all. Nende tööpõhimõte on ainulaadne: Neil on piesoelektrilised jalad mis vibreerivad üle 1000 korra sekundis ning need panevad mootori liikuma. 6 ● Elektrimootorid Elektrimootor on elektromehaaniline seade,mis muundab eektrienergia mehaanliseks tööks.Enamik töötab tänelektromagnetismi nähtusele.
Kasutegur Columb`I seadus, - [c], r[m], Elektrivälja tugevus proovilaengu kaudu , N/c, q- proovilaeng Elektrivälja tugevus välja tekitava laengu kaudu Potensiaal Pinge on potensiaalide vahe [V] Kondensaatori mahutuvus [F] ; Voolutugevs [A] Ohmi seadus vooluringi osa kohta Tarbijate jadaühendus I= Paralleelühendus Ohmi seadus suletud vooluringi kohta Alalisvoolu võimsus P=; P=*R Alalisvoolu töö Q=*Rt Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud B[T] Magnetväljas liikuvas juhis indutseeritud elektromotoorne jõud Endainduktsiooni elektromotoornejõud
kusjuures voolutugevus jääb pingest maha Mahtuvustakistus tekitab ahelas olev kondensaator. Tekib tänu sellele, et kondensaator võib vaadelda kui lisa kondensaatorit, mis voolu kasvamisel laadub, kahanemisel annab energiat ahelasse tagasi. Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahe pii/2. Soojust puhtalt ei eraldu. Pinge jääb voolutugevusest ajaliselt veerand perioodi maha. (Xc 1 jagatud (w . c) Vahelduvvoolu võimsus Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nim. sellist alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus Takistusel eralduvat võimsust nim. aktiivvõimsuseks Transformaator ehk trafo Koosneb kahest poolist, mis on ühisel raudsüdamikul Primaarmähis on mähis, millele rakendatakse pinge Sekundaarmähis on see, millelt võetakse trafolt vabanev pinge Töö põhimõte: Primaarmähises tekitab muutuva elektromotoorjõu sekundaarahelas
Energia - füüsika arvestus • Energia jäävuse seadus : Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. • Alalisvoolu mõiste, vahelduvvoolu mõiste. Nende ajalooline olelusvõitlus majapidamisse – kumb jäi peale ning kes seotud oli? : Alalisvool - käib ühtse ringina ; elektrivool, kus laenguosakestel on kindel liikumissuund, mis ei muutu. Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad (mugav kasutada, kuid raske suurel hulgal salvestada). Olelusvõitlus: Edison (oli alalisvoolu poolt, oli kuulus, hakkas Tesla vastu
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I A - voolutugevus elektriahelas I U V - pinge elektriahela otstel R - elektriahela osa takistus
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4. Elektriajami liikumise põhivõrrand sirgjoonelisel liikumisel Fm Fs = m(dv/dt)+(v2/2)*(dm/ds) Fm liikumapanev (motoorne jõud Fs takistusjõud s läbitud tee 5. Staatiliste momentide ja jõudude taandamine Staatiliste koormuste mõju mootorile avaldub selles, et nende ületmiseks peab mootor arenda...
Vahelduv-alalispinge mootorite erinevus analüüs Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp Alalisvoolumootor Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu. Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuullaagermootor. Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida. Vahelduvvoolumootor Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu. Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest
V: Keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused põhimetalli sulmata osas. 9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: V:kasutada detailide ettekuumutamist. 11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt: V: materjali paksusest. 12) Autokere õhukese pleki (alla 0,8mm) keevitamiseks kasutatakse: V: MAG-keevitust 15) MIG/MAG- keevitusel kasutatakse: V: vastupoolset alalisvoolu. 16) MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitusvoolu: V: traadi etteandekiiruse muutmisega. 17) TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina: V: Volframelektroodi ja ...gaasi(Ar, He) 18) Elekterrbu keevitust kasutatakse: V: Paksust terasest detaili püstõmbluse (vertikaalõmbluse) keevitamiseks. 19) Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina: V: alalisvoolu. 20) Kervituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna:
Kuidas sõltub voolutugevus vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirusest juhis? Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Millise tugevusega elektrivool on inimesele ohutu, milline on ohtlik? Inimesele on ohutu vool tugevusega alla 1mA. Üle 100mA võib olla inimese jaoks surmav Millised vooluallikad tekitavad juhtides alalisvoolu, millised vahelduvvoolu? Alalisvoolu esineb aku või taskulambipatareiga ühendatud juhtides. Juhtides, mis on elektrivõrgu kaudu ühendatud elektrijaamades töötavate vahelduvvoolugeneraatoritega, on vahelduvvool. Mida nimetatakse alalisvooluks? Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Millisel juhul tekib juhis alalisvool? Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli.
Kuidas sõltub voolutugevus vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirusest juhis? Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Millise tugevusega elektrivool on inimesele ohutu, milline on ohtlik? Inimesele on ohutu vool tugevusega alla 1mA. Üle 100mA võib olla inimese jaoks surmav Millised vooluallikad tekitavad juhtides alalisvoolu, millised vahelduvvoolu? Alalisvoolu esineb aku või taskulambipatareiga ühendatud juhtides. Juhtides, mis on elektrivõrgu kaudu ühendatud elektrijaamades töötavate vahelduvvoolugeneraatoritega, on vahelduvvool. Mida nimetatakse alalisvooluks? Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Millisel juhul tekib juhis alalisvool? Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli.
Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja suund-suund, mis näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolust Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutujasuunalineSolenoid-pöörisväli, mis tekib spiraali keritud juhtme ümber alalisvoolu korralDomeen-iseenesliku magneetumise piirkond ferromagneetikusSamasuunaliste voolude korral juhtmed tõmbuvad, erisuunaliste korral tõukuvad.Ampere'i seadus-juhtmele mõjuv jõud sõltub voolutug, juhtme pikk, magvälja tug ja nurgast voolusuuna ning magvälja vahel.F=BILsin a B=maginduktsiooni vektorVasaku käe reegel- kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad el.voolu suunda, maginduktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90C nurga
taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootoriltvahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudesvahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu
elektromag.võnkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi võnkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Teatud pühjustel tuuakse sisse niinimetatud efektiivväärtused. Efektiivväärtuse valem I= Im/2 I- voolut. efektiivväärtus, U=Um/2 U- pinge efektiivväärtus. Teg. Kõik mõõteriistad mõõdavad vahelduvvoolu korral efektiivväärtusi. Tegelikult +/-311 V Mahtuvustakistus- sellisel juhul on voolu võrku pandud nt kondendaator. Alalisvoolu korral vool kond. Ei läbi Vahelduvvoolu korral osutub nagu vahelduvvool läbiks kondendaatorit. PÕHJUS: pidev kond, laadimine ja tühjenemine mille tulemusena vool n.ö säilib. Kuna kond. Laadimiseks ja ümberlaadimiseks kulub teatud energia miis ta nagu avaldab takistavat mõju voolule Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc mõõtüh- kehtib ohmi seadus I=U/X ...
Tähis Φ ja ühikuks 1 Wb (veeber). Elektromotoorjõud - kõrvaliste jõudude töö, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses Nurkkiirus - pöörleva keha pöörlemiskiirust iseloomustav suurus. Ta näitab kui suure nurga võrra radiaanides ajaühiku jooksul keha pöördub. Vooluallika sisetakistus - on elektrienergia allika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus - nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. ................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt ..................... . Pinget mõõdetakse voltmeetriga ............. , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdne voolutugevuse J ruudu, juhitakistuse R ja voolu kestuse t korrutisega. 9. Alalisvoolu töö ja võimsus. Mõõtühik 1kwh. Alalisvoolu töö: A=UIt, A- voolu töö (J) U-pinge (v) I- voolutugevus (A), t-aeg (s) A=N*t A- voolutöö (kwh) N- elektriseadme nimivõimsus (kW) t- seadme töötamise aeg(h) Alalisvooluvõimsus: N=UI, kus N- võimus(w) U-pinge (v) I- voolutugevus (A) 10.Vooluallika emj. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist nim. vooluallika emj-ks. 11
ALALISVOOL Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud, valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter AEG t 1s t=A/N ELEKTRIVOOLU TÖÖ A 1J A=I*U*t=N*t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS N 1W N=A/t=I*U ELEKTRIMOTOORJÕUD 1V =Ak/q Voltmeeter SOOJUSHULK Q 1J Q=I2*u*t ...
Vahelduvvool Referaat Koostas: Juhendaja: Rakvere 2011 Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund jatugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutuselvahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad
Need elektronid kutsuvadki esile virmaliste tekke. Elektronid liiguvad väga suure kiirusega ja vastastikmõjus Maa magnetväljaga ning polaaraladel tungivad sügavale Maa atmosfääri. Elektronid põrkuvad kõrgel atmosfääris lämmastiku ja hapniku aatomite ning molekulidega ning ergastavad neid oma energia arvel. Selle tulemusel hakkavad aatomid ja molekulid kiirgama valgust. Selgita alalisvoolu mootori töö põhimõtet. Nimeta seadmeid ja masinaid, kus kasutatakse elektrimootoreid. Tolmuimeja, mikser, pesumasin, puldiauto, auto käiviti jne Milleks on alalisvoolu mootoris harjad ja poolrõngad? Poolrõngad muudavad elektrimootoris raami mähises voolu suunda. Harjad juhivad mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste elektrivoolu. Mis on rootor ja staator? Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool?
tagajärjel. Piesoelektriline pöördefekt esineb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. (Andurid, kvartskell) 7. Mahtuvus näitab , kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele, tekib kehade vahel ühikuline pinge. C = q/U 1F = 1C/1V 8. Mahtuvus sõltub vaadeldava kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. C = (o**S)/d (ühik F) 9. Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Alalisvoolu ei lase läbi, vahelduvat laseb. Kondensaatorite rööpühendusel on kogu mahtuvus võrdne üksikute mahtuvuste summaga. C = C1 + C2 + C3 ... Jadaühenduse korral on mahtuvuse pöördväärtus võrdeline üksikute mahtuvuste pöördväärtuste summaga. 1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 10. Elektriväljaenergia sõltub välja tugevusest ja potentsiaalist. Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. Elektriväljas sõltub energia nii laengu suurusest kui ka elektrivälja tugevusest.
Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss
Vahelduvvool ja teda kirjeldavad füüsikalised suurused – elektrivool, mille suund ja voolutugevus perioodiliselt muutub Vahelduvvooluvõrk - esineb kolm takistuse tüüpi, lihtne Kolmefaasiline vahelduvvool (mis on, kust tuleb) – nulljuhe, faasijuhe, maandusjuhe, tekib generaatori töö käigus Liinipinge - kahe liinijuhtme vaheline pinge Faasipinge - liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge Efektiivväärtused Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral Voolutugevus I=I(max)/√2 Pinge U=U(max)/√2 Vahelduvvoolu takistused ahelas (nende mõju ja vahendid) Aktiivtakistus - üks kolmest vahelduvvooluahelas esinevast takistuse liigist. Füüsikaliselt sisult on see põhijoontes sama mis tavaline elektritakistus alalisvooluahelas. Aktiivtakistuse tõttu muutub osa
Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud. c. Piirikaparaadid : reaktor lahendid. d. Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid, kontrollerid, reostaadid. e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaadid b. Tööstussageduslik (50Hz) c. Kõrgsageduslik 3. Liigitus tööpõhimõte järgi a. Elektromagneetiline b. Magnetelektriline c. Induktsioon tüüpi d. Termiline 4. Liigitus kommutatsiooni protsessi olemus järgi a. Kontakt aparaadid (automaatsed ja mitte automaatsed) b. Kontakti vabad aparaadid (füüsilised kontaktid puuduvad kontakteerumine toimub pooljuhtide abil) 5
nähtustes soojusliku, keemilise, magnetilise ja mehaanilise toimena. Elektrivoolu suund kokkuleppeline: positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele); tegelik: elektronide liikumise suund vaakumis (miinuselt plussile). Alalisvool elektrivool, mille suund ja voolutugevus ajas ei muutu. I Alalisvoolu graafik t Pulseeriv alalisvool ühesuunaline muutuva voolutugevusega alalisvool. I Pulseeriva alalisvoolu graafik t
d) materjali paksusest 12. Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite b) MIG-keevitust 13. On vaja keevitada 4mm paksusest terasest ehituehituskonstruktsioonid ehitusplatsil, Kasutate järgmist keevitusprotsessi: b) elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust 14. Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite: c) TIG keevitust 15. MIG/MAG keevitusel kasutatakse: b) vastupolaarset alalisvoolu (elektrood +) 16. MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitus voolu ? a) traadi ettekandeandekiiruse muutmise teel 17. TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina ? d) volframelektroodi ja inertgaasi (Ar, He) 18. Elekterräbukeevitust kasutatakse ? c) paksust terasest detailide põrandõmbluste ehk allasendis õmbluste keevitamiseks 19.Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina ? d) alalisvoolu 20
Väiksed mõõtmed, põrutuskindlus, pikk eluiga (tuhat korda pikem kui hõõglampidel), kiire süttimine, vastupidavus sisse-välja lülitamistele. Puudusteks: kõrge hind, ei talu kõrgeid temperatuure. o Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. o Vahelduvvoolu reeglid ja seadused? Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. o Trafo – milleks kasutatakse, tööpõhimõte, arvutusvalem? Trafo on elektriseadis vahelduvpinge muutmiseks ja see töötab elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Kasutatakse vahelduvpinge tõstmiseks kui ka langetamiseks. Generaatoritest tuleva voolu pinge vajaliku tasemeni viimine ülekande jaoks.
· vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. LED (valgusdioodi tingmärk) SILDALALDI · Kuidas muuta nelja dioodiga vahelduvvool alalisvooluks? Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus: Sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Pluss-väljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinus-väljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi pluss- ja teise miinusots. TRANSISTOR: Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks.
Keevitusviis: MIG Keevitamisel sulatatakse traadist elektroodi ots ja liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 5000–7000 °C elektroodil ja kuni 2600–3900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati. Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika + klemmiga. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevituspüstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Parameetrid: Keevitusvooluna kasutatake vastupolaarset alalisvoolu, tugevusega 130 amprit. Traadi paksus on 1,2mm. Kaitsegaasi kulu on 8-10 l/min, traadi ettekandekiirus määratakse nomogrammilt.
Näiteks elektriveduri kasutegur on umbes 0,9. See tähendab, et kasutatud elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 2. VAHELDUVVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Tööstuses ja kodumajapidamises kasutatakse meil vahelduvvoolu sagedusega 50Hz. See tähendab, et voolu suund muutub 50 korda sekundis. Ka vahelduvvoolu võimsust ja tööd saab arutada samade valemite abil mis alalisvoolu korralgi. Ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused Ie ja Ue, mis leitakse valemist ja , Kus Io ja Uo on võnkuva voolutugevuse ja võnkuva pinge maksimaalväärtused (võnkumise amplituudid; neid nimetatakse ka amplituudväärtusteks). Eestis on vahelduvvoolu pinge amplituudväärtuseks Uo=310V. Pinge efektiivväärtuse tuleb sellele vastavalt . Selle pinge väärtusega võime teha kõiki vahelduvvoolu
Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetaksse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Akude tähtsamad tunnussuurused on: pinge,mahutavus ehk nimilaeng ja kasutegur. Vähemtähtsad ei ole akude puhul ka väljaantavate parameetrite stabiilsus, isetühjenemise kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud
Gaaskeevitus(3) TIG-keevitus(141) Eelised Gaaskeevituse eeliseks on TIG-keevitusel saadakse ilma räbu ja võimalus keevitada kõigis oksiidilisanditeta siledapinnaline ruumilistes asenditeserinevaid õmblus. Teraste keevitamisel keevisõmbluse tüüpe, võimalus kasutatakse päripolaarset alalisvoolu, reguleerida keevitusenergiat mis tõstab elektroodide püsivust. sobivate mõõtmetega suudmiku Võimalik keevitada kõiki metalle. Sobib valikuga. Saab keevitada teraste ja kõrglegeerteraste kitsastes tingimustes. Keevitaja keevitamiseks. TIG-keevitus pakub näeb vahetult tekkinud õmblust. puhtaid ja kõrgkvaliteetseid keevitusi.
ELEKTER, MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM 1) Elektrostaatika – laeng on paigal, selle ümber elektriväli, mis ajas ei muutu 2) Alalisvool – kiirus konstantne, alalisvoolu ümber magnetväli, mis ajas ei muutu 3) Elektromagnetism – laengud liiguvad kiirendusega, tekivad ajas muutuvad elektri- ja magnetväli, mis on omavahel seotud Tagasiside – nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust Elektromagnetiline induktsiooninähtus – muutuv elektriväli tekitab muutuva elektrivälja
1.Defineeri alalisvoolu töö valem ühik? Ül Alalisvoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega Ühik J (Dzaul) Valem (pinge*voolutugevus*aeg), , A= l2*R*t 2.Elektrivoolu võimsus valm ühik? Ül Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Ühik 1W (vatt) Valem: N=U*l N=l2*R N=U2/R 3.Hõõglambi töö põhimõte ja ehitus? Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit asub klaaskolvis, milles pole õhku vaid on gaas. Hõõgniit kuumeneb elektrivoolu toimel (kuni 3000 kraadini) ja saavutab valge hõõguse, mis valgustab. 4.Faasijuhe;nulljuhe Elektrivõrgu maandamata juhet nim. faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti 5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine? Kaitsemaandamine...
Sissejuhatus Antud referaadi eesmärgiks on selgitada inverterkeevituse tööpõhimõtet, eeliseid ning puuduseid võrreldes teiste tänapäeval levinud keevitustehnoloogiatega. Inverterkeevitusi tuntake enamasti elektroodkeevituse nime all kuna elektrood- keevitusseadmed põhinevad alalisvoolu (DC) invertertehnoloogial. Elektroodkeevituse nimi tuleb inglise keelsest väljendist ,,manual metal arc welding" ehk käsikaarkeevitus. Tihtipeale kasutatakse ka inglise keelsest väljendist tulenevat lühendit MMA. Elektroodid valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Seetõttu on äärmiselt oluline valida alati sobiv elektrood, sest vastasel korral võib lõpptulemus jääda küll visuaalselt ilus, kuid keevitus äärmiselt nõrk
Metallid on peenekristallilise ehitusega, mille kristallvõre sõlmpunktides võnguvad positiivsed ja metalli ioonid ja nendevahelises ruumis vabad elektronid . ( väliskihi elektronid). Vabade elektronide liikumine neutraalses metallis on kaootiline. Voolutekkimiseks on vaja: · Juhtivus elektrone ( vabad elektronid) · Liikuma panevat jõudu Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatut korrapärast liikumist elektrivälja mõjul. Elektrivälja tekitab vooluallikas on patarei ( alalisvoolu korral ) Vooluallika ehk klemmide vahel säilitatakse alati potentsiaalides vahe ehk pinge. Pinge ongi see mille tõttu laengud liiguvad. Voolutugevust määratakse suurusteks: · Juhtivus · Elektronide liikumis kiirus · Juhi ristmike pindala Alalisvooluks nim elektrivoolu , mille suund ja tugevus ajas ei muutu Voolutugevus iseloomustab juhi ristlõiget läbiva laengu liikumis kiirust.
1.milleks on vaja alajaamu? Vähendab pinget, reguleerivad pinget ja jaotavad elektrit 2. millisel põhimõttel põhineb elektrienergia transportimine? võimalikult kõrge pingega võetakse, et võimalikult vähe läheks kaotsi, põhineb pingel 3. elektrienergia transportimine eestis Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga -- kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini -- Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera. 4. mis ül. on transformaatoritel? Kuidas töötab? transformaator võimaldab muuta alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi
* Ringsagedus ? nitab ajahikus lbitavat faasinurka radiaanides. VAHELDUVVOOLU TEKKIMINE. GENERAATOR * Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvlja energiaks. * Mehaaniline generaator sisaldab magnetvlja tekitajat (psi- vi elektromagnetit) ja selle suhtes prlevat juhtmemhist. TAKISTUSED VAHELDUVVOOLU AHELAS * Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks * Induktiivtakistust X = ?L avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ? vahelduvvoolu ringsagedus * Mahtuvustakistust Avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C * Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistusel jb voolutugevus faasis maha pingest, mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha jb energiat mrav suurus VAHELDUVVOOLU VIMSUS
Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus w- näitab ajaühikus faasinurga muutust radiaanides. Takistused vahelduvvoolu allikas: Aktiivtakistus- R- sama takistus mis on olemas alalisvoolu korral. Iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus faasis e nad saavutavad üheaegselt maksimaal- kui ka minimaalväärtuse. Elektrivoolu säilitamiseks peab elektriväli tegema tööd pidurdavate jõudude vastu, eraldub elektrivälja energia soojusena. R=U/I. Induktiivtakistus- XL- on tingitud endainduktsiooni nähtusest. Voolutugevuse muutumisel poolis muutub ka magnetvoog pooli keerdudes
on vastavalt ja , siis nende väljade kogupotentsiaal Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et Pinget tähistatakse U tähega. Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu suurusega saame potentsiaalide vahe. 2. Alalisvool. Ohmi seadus ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine. Alalisvoolu SUUND positiivsete laengute liikumise suund. Alalisvoolu TUGEVUS ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U pinge juhi otstel I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA
Kondensaator Kondensaator ● Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent ● Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, ehk võime salvestada elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. ● Mahtuvus on seda suurem, mida suurem on kummagi plaadi pindala (A) ja mida väiksem on plaatide vahekaugus (d). ● Kondensaator ei juhi alalisvoolu, kuid laseb läbi vahelduvvoolu. Ehitus ● Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. ● Plaatideks on õhukestest metalllehtedest (fooliumist) ribad või metallitamise teel dielektrikule kantud juhtivad pinnad. ● Elektroodide küljest lähtuvad kaks ühendusviiku või kontaktpinda. Liigitus
Kondensaatorid Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev elektroonikakomponent. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus 1745. aastal valmistasid E.J. von Kleist ja P. van Musschenbroek esimese kondensaatori, mida tuntakse kui leideni purki või kleisti pudelit. Kondensaatorite eesmärk on elektronide säilitamine ja/või juhtida vahelduvvoolu. Samas takistades alalisvoolu (DC) läbipääsu. Kondensaatorite mahtuvust tähistatakse mitmel eri viisil. Kõigepealt tuleks selgeks teha ühikud ja nende teisendused Kondensaatorite tunnussuurused Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab Mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist
R pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 8. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus? sõltub juhtme materjalist, pikkusest ja läbimõõdust ehk ristlõikepindalast. Mida pikem ja peenem on juhe ning, mida suurem on selle materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 9. Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit? Amper tuleb ühendada vooluringi jadamisi. Alalisvoolu korral tuleb jälgida, et ampermeetri „+“klemm oleks ühendatud vooluallika positiivse pooluse poole.Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust. Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse rööbiti selle seadmega, mille pinget tahetakse mõõta. Alalisvoolu korral tuleb jälle jälgida, et voltmeetri „+“klemm oleks ühendatud vooluallika positiivse pooluse poole. 10. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus?
joonkiirust. Selle pōhjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal. Töövahendid Elektrofereesi kiirust mõõdetakse joonisel 1 kujutatud seadmes. See koosneb U-kujulisest torust (1), gradueeritud skaalast piirpinna edasiliikumise ulatuse määramiseks (2), kraani abil U-toruga ühendatud külgtorust (3), agar-agariga ja KCl-ga täidetud soolasillast (4), CuSO 4 vahelahusest (5), Cu-elektroodidest (6) ja alalisvoolu toiteallikast. Teoreetilise alused Tahke ja vedela faasi liikumisel teineteise suhtes ei toimu libisemine vahetult tahke aine pinnal, vaid kaugemal. Adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioone jäävad paigale, ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga. Elektrokineetiline potentsiaal on potentsiaal sellisel kaugusel piirpinnast, kus vedel faas hakkab liikuma tahke faasi suhtes. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka
Referaat Aku laadimine Juhendaja Koostaja Grupp Kool 2010-2011 Õ.A. Juttu tuleb järgnevas referaadis aku laadimisest. Akust saab vooluallikas alles pärast selle laadimist (toimuvad keemilised reaktsioonid, milles teise vooluallika elektrivälja energia muundub aku siseenergiaks), laadimiseks kasutatakse teist alalisvoolu allikat. Pooluste ühendamisel juhiga hakkavad akus toimuma keemilised reaktsioonid, milles akusse talletunud siseenergia muundub uuesti elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim. aku mahutavuseks ja mõõdetakse ampertundides (1A*h, suuruselt võrdne elektrilaenguga, mis tunni jooksul läbib juhi ristlõiget). Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
