Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Sügis Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike") --- Eemal meie akna kohal valendab üks söödike, kullalise päikse paistel ise kulla sarnane. ("Sööt") --- Oh kanarbik, oh lilleke,
--- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni iluga.(lk 221)ja (lk 218) Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle
--- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni iluga.(lk 221)ja (lk 218) Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle
Teoses on selleks Mogri Märt, kes kaotab poja ning kogu oma varanduse. Ükski kunstiteos ei ole kirjutatud lihtsalt niisama ajaviiteks, kõik nad sisaldavad arukaid mõtteid ning õpetusi, mida inimesel jälgida tuleks, et enda ja ka teiste elu paremaks muuta. Erinevad tekstid aitavad elu mõista. Inimene ei sünni selgete väärtushinnagute ja arusaamadega, kuid kõik see on tähtis inimese isiksuse kujunemisel.Ma julgen sellest üsna otseselt järeldada, et tark inimene loeb, õpib ning ahmib teiste tarkust ja kogemusi igal võimalikul hetkel ning kujundab siis need enesele sobilikuks. Lolli inimest aga ei liiguta teda ümbritsev ning tema mõttemaailm ei jõua kümnest meetrist end ümbritsevast kaugemale. Isiksuse kujunemisele on tähtis saada esmane inspiratsioonisüst, mis iseeneslikult edasi areneb ja inimest harib. On vaja käivitada see protsess, mis edasi kulgeks. J. W. von Goethe on oma värsstragöödias "Faust" väga hästi välja toonud näite,
valikute puhul. Enesearmastust võib pidada ka kõikide armastusliikide aluseks, sest soovides kellelegi muljet avaldada näitab igaüks meist oma parimaid andeid ning vajaduse korral täiendab ennast. Samas võib liigne enesearmastus tuua kaasa ka probleeme sõprade ja tuttavate hulgas. See võib panna ainult ennast armastama ja unustada lähedased inimesed. Enesearmastaja võtab kõik armastuse endale, jättes teised sellest ilma. Ta on kui tolmuimeja, mis ahmib kõik jäägid endasse. Kui muutume liiga enesekeskseks, siis on hea kui on keegi, kes ütleb meile: ,,Hei, tule anna meile ka midagi vastu." Kuigi armastuse liike on palju ja väga mitmesuguseid, on neid siiski väga raske mõista, sest on erinevaid inimesi, kes teevad seda kõike erinevalt. Seetõttu ongi armastust tasakaalustada väga raske. Õnnelikud on need inimesed, kes oskavad armastada ja seda ise edasi anda. Kasutatud kirjandus: Voltaire. Filosoofiline raamat. 1986
Kui just põuda pole, on kõikjal lopsakad taimed. Tasapisi hakkavad kasvama ja ilmet võtma mitmed marjad ja viljad. Loodus on oma õitsengu tipul. Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! („Lõuna“) Kui vaadata tervikuna Liivi luuletusi, siis pole erandiks ka sügise kohta kirjutatud luuletus - ka see on täis liivilikku nukrust. Sügise algus muudab tihti ka minu meele nukraks. Päevad on hallid, sajab vihma, tuul tugevneb. Linnud alustavad oma rännakut soojale maale ning loodus on kurnatud ning väsinud ja valmistub talveunne jääma. Järele
Nekrutid on hullumas, nad ei osanud midagi nii hullu karta. Nad on hirmul ning kogenematud, ei oska end kaitsta. Nende närvid ütlevad ülesse ja nad jooksevad lihtsalt lahinguväljale. 9. Mida süüakse kaevikus, kui vaenlase turmtule tõttu ei jõua toit eesliinile? Järele jäänud leiba ning vaenlaste kaevikutest pannakse konserve pihta ning muud, mis annab sealt kaasa võtta. 10. Mille põhjal võib väita, et sõdur on saanud gaasimürgituse? Gaasimürgituse saanud sõdur ahmib õhku ja oksendab põletatud kopsud tükkhaaval välja. 11. Miks ei räägi Paul kodus puhkusel käies emale kõigest sellest, mida on pidanud sõjas läbi elema? Paul ei taha sõjast üldse rääkida, sest ta teab, et teda ei mõisteta ning inimesed ei saa aru, mida see sõda õigupoolest tähendab. Kindlasti ei taha ta ka, et ema muretseks, kuna too niigi haige on. Paul ei taha näha ema kannatamas tema murede/elu pärast. 12. Mis juhtub kui Paul satub koos vaenlasega pommilehtrisse?
--- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") ,,Talv"-Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse luuletustesse on põimitud ka luuletaja enese hingeelu seoses rahuliku või tormitseva loodusega
(Keiichi, Matsura & Tyler, 1998) Kalade nahk on vintske ning pealt kaetud kolmekandiliste ogadega. Rahuolekus liibuvad ogad vastu kala nahka, seevastu ohu või ärrituse korral sünnivad kala kehaga ulatuslikud muutused. Kala pumpab tahtlikult, oma lihaste abil kõhunaha all paiknevasse söögitoru kotjasse umbjätkesse ohtralt vett, ta mõõtmed suurenevad kiiresti ja varsti meenutab uimeline pigem suurt kera. Muide – veest välja võetud kerakalalane ahmib endasse hoopis õhku ja paisub samuti nagu täispumbatud pall. Kerastunud olekus tõusevad ka nahka katvad ogad piikidena esile, keha mõõtmed suurenevad ning vaenlased jäävad ründamise asemel kõhklevale seisukohale. Ka alles paisuvat kerakala on ohtlik neelata, sest suutäis võib kiskjale neelu kinni jääda või seedekulgla rebestada. Kerakala ei tapa küll suur kiskjaid nagu haid, kuid võivad tappa inimesi. Õhu ahmimisel on omad miinused. Uuesti vette sattununa ulbib kala mõnda
Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum. Eriti rohkesti on seal taimest hõljumist toitu vaid hiilgevähki ehk krilli. Mõnikord on neid nii palju, et meri värvub punaseks. Sinivaal toitub filtrides. Filtriks on kiusplaadid suured narmasharjad, mis ripuvad hiiglaslike sõeltena vaala suus. Neid on umbes 320 tükki. Iga kuni 100 cm pikkune ja 55 cm laiune plaat lõppeb pikkade kiuste ribadega, tänu millele püütakse kinni isegi kõige pisemad toiduosakesed. Vaal ahmib merevett suhu ja surub selle läbi kiuste välja, püüdes nii kinni suupärased palakesed. Kurguvaod võimaldavad tal ühe ampsuga suhu võtta kuni 60 tonni vett. Kiuste taha jäänud krill neelatakse keele abil alla. Päevas võib ta süüa kuni 6 tonni väikesi vähilisi. Toitumisperiood on 4-5 suvekuud. Selle jooksul kasvab vaala kehakaal kuni peaaegu kahekordseks. Talletatud rasvast jätkub rändeks talvitusalale. Talvel nad peaaegu üldse ei söö. (P
("Päikese tõus")--- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") 2.1.3. Sügis Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. Aga üle oru,
Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! ("Lõuna") Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. Sügisluuletuste teises rühmas annavad
Lapsest üritatakse vormida juba suurt last. Ka keskkond soosib seda. Juba 3-aastased tahavad ennast värvida nii nagu ema. Lapse ebakindlust meie praeguses ühiskonnas võib tekitada ka pidev järelvalve ja kontroll. Laps ei saa ise otsustada ja läbi oma vigade õppida, nii võib laps muutuda ebastabiilseks ja otsustusvõimetuks. Paljudes peredes on tänapäeval lapse seltsiliseks arvuti, televiisor, mängukonsool, nutitelefon, kust laps ahmib õhku infot valimatult. Selge on see, et ajastud on erinevad, meie vanemaid kasvatati teistmoodi, lastel olid peres kohustused vanemate ees, vanemad lapsed hoidsid nooremaid, kõik teadsid vanemate nõudmisi ja vastuhakku oli vähe, sõnakuulmatuse eest olid karistused. Minu vanemad kasvatasid mind ja mu venda-õdesid nii hästi kui halvasti nad seda ise vaid oskasid ja õigeks pidasid. Minuga arvestati, mul oli palju õigusi, vabadusi, aga samas hulganisti kohustusi, mida pidin täitma
Ju tulnud, päike, üles ta, Kas nägid tõusjat päikest sa? 4 Käib tuhatkordselt läbi maa: Ja vili lookas palaval Liirila! löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta Lõuna ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind Kuis lõunapäike iluga ja eluks muutub mullapind! pann'd roosilille põlema! SÜGIS Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. Sügise päike Sügise Aga üle oru, Igav liiv ja tühi väli,
--- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! (“Lõuna”) 2.1.3. Sügis Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. Aga üle oru,
kiirelt kätte saada ja sageli lähevad nad mitmekesi kisklusesse toidupärast. Kus on parem liha. 3. oma väikesi, ent tugevaid lõugu kasutades toituvad röövritsikad kilkidest. Suured röövritsikad püüavadmõnikord isegisisalikke ja konni. 4. ninasõõrmetest õhumulle puhudes ümbritseb küürvaal kalaparve õlesskeritavatest mullikestestkoosneva võrguga, seejärel ujub vaal läbi tekkinud mullisamba ülesspoole ja ahmib sisse lõksu jäänud kalu. 5.roninastik kugistab pärani lahti suuga lindu alla.Maod neelavad alati oma saagi alla tervena, mistõttu neil on oma toidu lagundamiseks vaja kanget seedemahla. d)Konkurents Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konkurents piirab organismide arengut ja võib viia isegi ühe osapoole hukkumiseni. Konkurents võib toimuda ka ühesuguste toiduallikatesuhtes või ilmneda isasloomade
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar L...
viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Kui algloomadest või hõljumist toituvad väikesed selgrootud ja neist omakorda elatuvad kalad talletavad vaid osa meres ringlevatest ja looduses mitte lagunevatest mürkidest, siis hüljes, kes neid väiksemaid elukaid isukalt süüa ahmib, kogub oma rasvavarudesse keemiat hulgal, mis võib tervise pöördumatult ära rikkuda. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tõhusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. 80. aastate lõpu epideemia viis kaasa poole Ida-Atlandi randalhüljestest. Õnneks ei ulatunud see haigus Läänemere põhjaossa
tappis ta püha puu jalamil (sükomoor?), lõigates tal pea otsast. Hea näide sellest, missugust kõikehõlmavat tähtsust omas päike egiptlaste usundlikes kujutluses, pakub üks muistne müüt, mis on kirja pandud Vana riigi lõpul "Püramiidide tekstides". Selles müüdis jutustatakse jumalate omavahelisest võitlusest ja sellest, kuidas võitja sõi võidetut: "Tema elab igasuguse jumala olemusest, ta sööb aplalt nende sisikonnad, sest nende sisikonnad on täis lummusid... Ta ahmib jumalate südameid... Ta toitub täissöönud sisikondadest, ta kustutab oma nälga nende eluga, südametega, lummudega". Nagu teada, on paljudel nn. primitiivseil (arhailistel) rahvastel samasugused põhjendused inimsöömiseks. Võitja sööb surmatud vaenlase mitte niivõrd nälja kustutamiseks, kuivõrd selleks, et, süües vaenlase südame või maksa, omandada langenu vaprust ja jõudu, mida see omas elavana. Muistne müüt sellest, kuidas võitja jumal sööb oma löödud vaenlased,
Näidend Don Juanist. Tirso oli esimene, kes lõi Don Juani kuju. Tema oli selle süsee Euroopa kirjandusse tooja. Kõik järgnevad on variatsioonid Tirso Juanist. Tirso Juani põhiomadus on ülim EGOISM! Tirso Juan on absoluutne tarbija, tema elu on ääretult mehhaaniline. Hakkab midagi soovima, ihaldama, mõtleb plaani välja ja saab soovitu kätte, samal hetkel kaotab huvi selle asja vastu ning ei tea, mida sellega peale hakata. Ahmib kogu aeg tühjust. Sirutab käe asjade järgi, millele ei oska anda mõtet. Don Juani kujus on rikkunud fundamentaalset renessansi reeglit, mis puudutab näidendi kangelast kangelane võis olla petis, kelm, saada oma noosi pettuse teel, sealjuures pidi ta alati olema noor, sümpaatne ja veetlev, pidi publikule meeldima. Tirso Don Juan on noor, võib olla ka ilus, aga temas pole tilkagi veetlust, ta on täiesti ebasümpaatne, reptiilne on libe, külm ja ebameeldiv
ju hea partii, eks? (Tuleb Semjon, käes kandik sampanjaklaasidega, ja Miss Chamberlain pudeliga. Taamalt on kosta hääli: "Tatjana! Mihhail! Ja kus Varenka on?") MIHHAIL: Aitäh sulle, Semjon. Jäta meid üksi. (Semjon lahkub aupaklikult. Miss Chamberlain teeb naiivselt ülevoolava lähenemiskatse.) MISS C: So you are Michael. MIHHAIL: Go away please. (Miss Chamberlain ahmib õhku. Tüdrukud on ühtaegu rabatud ja samas täis imetlust. Miss Chamberlain jookseb minema. Taamalt hüütakse: "Varenka!" Varenka jookseb minema.) MIHHAIL: Mina räägin armastusest ja sina räägid 8 kosjasobitusest. Tata, Tata, kas sa siis ei tea? Koit on puhkenud! Saksamaal on päike juba kõrges taevas
pikast kaelast kinni haaranud. ,,Koerapoeg niisugune!" möirgas Slopasev. ,,Tema oma õpetajale palliga vastu jalgu! Tema koputama, kui õpetaja vestab oma parima sõbraga vaiksel tunnil juttu!" Aga see, kelle ta teiselt korralt maha kiskus, oli Sikk ja see magas tõepoolest, sest tema ei võtnud teiste hullanguist peaaegu kunagi osa. Ja kuna ta unise peaga kuidagi ei taipa, mis temaga sünnib, arvab ta, et temaga jändavad teised poisid. Sellepärast ahmib ta südametäiega enda ees seisjal ümbert kinni. Algab rüselemine. Slopasevil on pikk ja lai öökuub seljas, Sikk palja särgiga, mis ulatub vaevalt põlvini, sest tema arvab, et ei saa kellestki õiget rammumeest, kes magab aluspükstes. Rüselejad takerdusid jalgega millessegi pehmesse ja komistasid vastu Slopasevi toa irvakil ust, mis raksatas kinni. Valitses äkki pilkane pimedus ja tõusis põrgukisa, sest kõik karjusid läbisegi midagi. ,,Roosi, sikuta!" hüüdsid eestlased omakeeli
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Lähemat teavet teile ei anta. Sündmuskohal, ühes väikeses esimese korruse korteris, avab ukse keskealine meesterahvas. Ta olevat patsiendi vend. Patsiendil tuleb trahhea kanüülist verd. Rohkemat ei oska patsiendi vend öelda. Ta teab ainult, et patsiendil on neeluvähk ning et patsient ei saa rääkida. Patsient lebab voodis, horisontaalses asendis kanüülist jookseb verd. Patsient on suhteliselt tugeva kehaehitusega, silmad hirmust pärani, ta köhib kõvasti ja ahmib õhku. Kuidas käituksite taolise patsiendiga? Teie esmase hinnangu kohaselt on tegemist tugeva kehaehitusega hirmul patsiendiga. Verejooksu ja sissehingamise teel kopsu sattunud ning kopsude tööd takistava vere tõttu on patsiendi elu ohus. Võtate ühendust häirekeskusega ja saate teada, et ka arstibrigaad on teel. Esiteks tuleb teil alustada vabade hingamisteede tagamise võtetega. Kuna patsiendil on varemgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
