väljendiga `laadi alla'. Alati ei saa sõnu mugavalt eestistada, tõlkides nad lihtsalt ümber. On olemas terminoloogiaid, millel ei ole otsetõlget või siis tähendab otsetõlge hoopis midagi muud. Sõnu lihtsalt muutes eesti keele grammatikareeglitele kohaseks võib ta tunduda kohmakas ja veniv. Nagu on öelnud keeleteadlane Johannes Aavik: `'Kui meil tunnistatakse rahvusliku ja omakeelse kultuuri aadet ja soovi rahvusena püsida, siis on paratamatult vaja keelt arendada, rikastada.''-kutsudes nii üles inimesi uusi sõnu välja mõtlema. Aavik andis enda poolt suure panuse rikastades eesti keelt sõnadega, millest umbes 30 on läinud keele põhisõnavara hulka. Kahjuks ei olnud kõik Aaviku toodud sõnad tema enda poolt välja mõeldud, vaid soome keelest tuletatud. Eesti keele püsimiseks on eelkõige vaja seda pidevalt uuendada ja täiendada, sest
tehtud otsustele ja tegudele. Vabanemaks võõrvõimust pidi meil, kui rahvusel, olema vajalikud eeldused nagu keel, haritlaskond ja ühistegevused, mis õhutasid rahvuslikkusele. Eesti keele kõnelejaid on maailmas väga vähe. Eesti keelt kõneleb umbes 1,1 miljonit inimest, mis on väga väike arv, võrreldes inglise keele kõnelejatege, keda on ligi kolm miljardit. Eesti keeleteadlane Johannes Aavik on öelnud: ,, Kui meil tunnistatakse rahvusliku ja omakeelse kultuuri aadet ja soovi rahvusena püsida, siis on paratamatult vaja keelt arendada, rikastada". Kuna maailma rahavaarv koguaeg suureneb, siis on vaja inimestel kohta, kus elada. Eestis on iive väga väike, aga riigis elamispinda piisavalt. Tõenäoliselt tulevikus suureneb võõrmaalaste sisseränne Eestisse. Sellisel juhul on väga tähtis, et eestlased mitte ainult ei arendaks, rikastaks eesti keelt, vaid ka hoiaksid seda, ega läheks üle võõrkeelsele asjaajamisele või õppele koolides
Seal magnetsilm niisama moodi vilgub ning selle pilgul Maailm neidki jaatab. Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks nad saavad kätte sellesama saatja. Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub, ja tähest langevast öötaeva täherägus. Ning sest, et õnne vales pole leitud, et õnn on tõde otsijate nägu. Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva, hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet. Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab kui meile Lääne propagandasaade. Ma sulen raadio. Nemad teevad ka nii. Suurt vaikust mingi madalrõhkkond rusub. Kuid miskit vaikuses ses usub kogu Maailm, Maailm, kus armunudki üksteist veel ei usu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Arvi_Siig http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/11/25/kultuur.htm
Seal magnetsilm niisama moodi vilgub ning selle pilgul Maailm neidki jaatab. Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks nad saavad kätte sellesama saatja. Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub, ja tähest langevast öötaeva täherägus. Ning sest, et õnne vales pole leitud, et õnn on tõde otsijate nägu. Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva, hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet. Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab kui meile Lääne propagandasaade. Ma sulen raadio. Nemad teevad ka nii. Suurt vaikust mingi madalrõhkkond rusub. Kuid miskit vaikuses ses usub kogu Maailm, Maailm, kus armunudki üksteist veel ei usu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Arvi_Siig http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/11/25/kultuur.htm
välised. Mitte vene keelt kõnelevad õpetajad vallandati. 1893 Tartu ülikool vene keelne ja nimeks Jurjevi ülikool.1893. Eesti Kirjameeste seltsi lõpp. Vene keel oli kasulik, sest võimaldas harida end hiljem Venemaal edasi, teha karjääri väike ametnikuna või ohvitserina sõjaväes. Venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu. Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased, kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees, mis alates 1891 aastast ilmus päevalehena. Venestamise vastasid : Hermann( Postimees, esimene eestikeelne entsüklopeedia), V.Reinman ( karskusliikumise edendamine, harrastus ajaloolane) Uus rahvuslik tõus Eesti keele ja kultuuri taastamine eesmärgiks. Venestamine ei suutnud lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegelesid
kui lagunemisprotsess algas. Vanas Iisraelis jäeti laip suletud koopasse, kuna see ära lagunes. Pärast seda viidi jäänused ära ja pandi surnukirstu, see on lubjakivist kaanega kast, mis on umbes 32 tolli pikk, 12 tolli lai ja 16 tolli kõrge. Praegu mähitakse Iisraelis lahkunu surilinasse või palverätikusse ja maetakse ilma kirstuta (www.iisrael.ee). Kuni püsib juudi õpetus, seadus, traditsioon ja haridus, niikaua püsib ka juudi rahvas. Aga rahvast, kel pole ühist aadet, usku ja soovi oma aadetest pidada, ei suuda koos hoida ka Jumal (Saks, lk 6).
Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti
maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Ekspressionistide vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut kujundas ning mõjutas väga sügavalt Esimene maailmasõda. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest.
Politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele, asjaajamistes vene keel. Maakondades ametisse talurahvaasjade komissarid, põhiül kontrollida valla tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust, tsensuur tugevnes, toetati õigeusukirikut.Haridus: 1887 muudeti vene keel sunduslikuks vallakoolides, 1893 venekeelsele õppele üleminek Tartu ülikoolis.:eestlased said paremini jätkata haridusteed venemaal, karjäär sõjaväes. Pärssis eestlaste kultuurielu. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi K.A. Hermanni Tartu ajaleht Postimees, mis ilmus 1891.a päevalehena. Uus rahvuslik tõus-Veneaeg ei lämmatanud omaalgatuslikku tegevust, enamik seltse tegutses edasi. Uued seltsid:karskusseltsid, kutseühingud, käsitööliste ühendused, tuletõrjeseltsid-rahva edasine organiseerumine.1888a J.Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks-laialdane vastukaja. 1890ndatel 3 laulupidu, 96a laulupeol osavõtjaid üle 5000. isamaalised laulud-lemmikuks Fr
tema suhtes. Romaanis on ka NKVD tegelased, kes esmalt tekitavad lugejasse vastikust ja vihkamist teisalt ka halesust ja kaastunnet nende naiivsuse tõttu. Sündmustik algab Taavi Raudoja tagasitulekust kodukanti koos oma kaaslastega. ,,Raamatus ,,Ristideta hauad" omavad nii heroilisus kui ka rahvuslikkus teistsuguse mõõtkava, kuhu mahuvad siiski ära vabadusvõtleja isiklik heroism, tema tõekspidamised, ja tema vankumatu tahe eelkõige väärtustada vaimu ja aadet kõikide olmeliste ja kehaliste kannatuste kiuste. Kui laenata Jaan Krossilt mõiste "kirjandus kui laiendatud autobiograafia", siis pole kahtlust, et Arved Viirlaiu sulest ilmunud teosed on eesti kirjandusele pärandanud unustamatult värvikalt kirjeldatuna eesti sõduri ja vabadusvõitleja, soomepoisi ja metsavenna kujud." (Kirss, Tiina 1997. Arved Viirlaiu looming rahvuslikus perspektiivis Sirp 02.11) 6
abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. adamism vt akmeism. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ...
ajada ei tasu. Elu on mõistetamatu ja jääb mõistetamatuks, välja arvatud reaalsus, kuhu oleme pandud randu koristama ja rappeid sööma, et hoida hinge sees viimse viivuni, kuni see kehas püsib." Endast lugupidav kajakas ei lasku ealeski vaidlusse PARVEGA, ent Jonathan ei suutnud vaikida. "Vastutustundetus!" karjatas ta. "Vennad, kas merikajakal saab olla rängemat vastutust kui leida ja järgida oma kõrgeima lennu aadet?! Tuhandeid aastaid oleme üksteist tuuseldanud kalapeade pärast, nüüd ometi avardus meie elamise eesmärk ja sisu, - tõeliselt lendama õppides leiame ehk tee vabadusse! Andke mulle vaid võimalus näidata, mida olen avastanud." Ent PARVEL puudus halastus, kõik seisid kurtidena, ühele jalale kivistunult. "Vennaarm on varisenud!" skandeerisid nad kooris ja pöörasid talle üksmeelselt selja.
Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub. Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis. Kui ütleme, et väärtused on teatud määral püsivad, siis tähendab see ühtlasi, et väärtusi ei peeta vaid indiviidide vahetute emotsionaalsete reaktsioonide väljenduseks. Väärtustes väljendub kogu ühiskonna põhjahoovus. Aade. Võime rääkida väärtustest või kasutada sõna aade. Aadet võime defineerida kui mõttesüsteemi, mida peetakse kas osaliselt või tervikuna ideaaliks ja mille sisu püütakse oma käitumisega teostada või levitada. Väärtusvaldkonnad. Kultuuris peegelduva tegelikkuse taga võib näha mitmeid eri tüüpi väärtusi. Sellele viitavad ka terminid väärtusvaldkonnad, väärtuse liigid ja väärtuste sisuvaldkonnad, mida võib pidada sünonüümideks. Peamised väärtuste liigid on järgmised:
Viinapudel saab tühjaks varsti. Ei keegi haista, kuis lõhnavad lehed ja muld. Neil päädes uitab tükike tahmast tuld. Veel enne, kui hinge haarab enesejälestus, käib sealt läbi mõnigi muistne mälestus. Üks neist kunagi laulis ja vahvsti lõõtsa mängis. Pärast kaisutas ilusaid plikasid sängis. Teine võimsalt jooksis ja purustas rekordeid. Tribüünilt kõlasid rahva hurraad ja hei-heid. Kolmas pidas omaks kindlat maailmavaadet ja veel mõnda sehukest peenikest aadet. Aga möödusid kihud ja aated ja ootamata end leidsid nad hallise päevade oravarattas. Ninas lämbusid lõhnad, maitse tumenes suus. Päev-päeval läks päälael hõredamaks juus. Silmis tuhmiks jäid värvid, kasvas ette vats ja rühikast sammust sai tatsadi-tats. Nüüd jäänd neile töö + kodune igavus. Elu on leige supp. Hea on seegi, et täna neil mekib viru valge ja vorstijupp.
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis võtsid rahva esindamise ülesanded enda peale Põhja-Balti sõja-põgenike abiandmise komiteed. Komiteede esimees Jaan Tõnisson oli veebruari-revolutsiooni järel saanud Ajutise Valit...
“Kuningas Oidipus”, Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja Oidipuse müüti, sest tragöödia on ise üks müüdi osa ning teisalt müüt ei esine mingil fikseeritud...
Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub. Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis. Kui ütleme, et väärtused on teatud määral püsivad, siis tähendab see ühtlasi, et väärtusi ei peeta vaid indiviidide vahetute emotsionaalsete reaktsioonide väljenduseks. Väärtustes väljendub kogu ühiskonna põhjahoovus. Aade. Võime rääkida väärtustest või kasutada sõna aade. Aadet võime defineerida kui mõttesüsteemi, mida peetakse kas osaliselt või tervikuna ideaaliks ja mille sisu püütakse oma käitumisega teostada või levitada. 20 Väärtusvaldkonnad. Kultuuris peegelduva tegelikkuse taga võib näha mitmeid eri tüüpi väärtusi. Sellele viitavad ka terminid väärtusvaldkonnad, väärtuse liigid ja väärtuste sisuvaldkonnad, mida võib pidada sünonüümideks
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardaval...
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest
Tuglas("Felix Ormusson"), Anton Hansen Tammsaare("Varjundid"), Villem Ridala , Marie Under (varasem looming) Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal.Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega.Inetuse esteetika,traagiline.Kõik tarapitalased, ajaluule
Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti
Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
