Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad aurumise (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus (rohtlates,savannides,metsasteppides) Auramise ülekaaluga veereziim kui aurumine ületab sademed (kõrbetes) Muldade hävimise peamised põhjused: vee-erosioon, tuuleerosioon, keemiline degradeerumine, füüsikaline degradeerumine.
Mida väiksem on soolsus, seda väiksem on liikide arvukus. 35-40 promilli 10.Nimetage hoovuste tekkepõhjused. Tooge näide *Triivhoovused - läänetuulte hoovused *Tihedushoovused - Atlandi ookeanist vahemerre *Äravooluhoovus - Mustast merest Vahemerre *(Kompensatsioonihoovus - Vahemerest Atlandi ookeani) 11.Missugune on hoovuste tähtsus? *Soojusvahetus erinevate laiuste vahel *Setete transportijad *Mõju kliimale 12.Missugune on hoovuste mõju kliimale a) soojade hoovuste: niiske ja sademed, soojem kliima b) külmade hoovuste: kuiv, jahe kliima 13.Missugused maailmamere osad on kõige produktiivsemad? Rannikud, kus esineb rohkelt maismaalt jõgede abil sissekantud toitained ja mandrilava servad, kus hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid. 14.Millest sõltuvad rannikute ilmed? 1. Ranniku reljeef (järsk - või laugrannik) 2. Geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) 3. Kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet) 4
Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi · Sademed 250-1700 mm · Suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass · Sademed jaotuvad aastaringselt ebaühtlaselt · Laialehelised metsad (niiskes) ja vahemerelised põõsatud (kuivas)
· Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · VÄIKE VEERINGE Veeaur Sademed
Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4...
Ilm Maailmas Ilm Washingtonis Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 22.10 Washington asub lähistroopiline kliimavöötmes. Õhutemperatuur : 15 kraadi Tuule suund ja tugevus - Lõunast , 8,3 m/s Õhurõhk - 756 mm Hg Pilvisus - olematu Õhuniiskus- 33% Miks valisin just Washingtoni? Valisin selle, kuna peale gümnaasiumit lähen sinna mõneks ajaks elama. Millest sõltub ilm erinevates maailma paikades? Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul ja atmosfäärinähtused (äike, tuisk, udu, jne). Millest sõltub ilm erinevates maailma paikades? Ilma mõjutavad erinevate piirkondade temperatuuri ja niiskuse erinevused. Need erinevused on põhjustatud näiteks sellest, millise nurga all päike paistab (see oleneb laiuskraadist). Kuna planeedi Maa telg on oma orbiidi tasapinna suhtes kaldu, siis langeb päikesevalgust Maa erinevatesse piirkondadesse erineval määral. Mida kaugemal
Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest, lähtekivimitest, huumusest. Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. Kliimamõju mullatekkele tundras, stepis, leht-ja okasmetsas: kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb). Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine). Inimtegevuse mõju muldadele: tallamine vähendab viljakust ja hävitab põllupinda. Samuti ka raskete masinatega maaharimine
A) kaugus ookeanist: mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, sademeid rohkem; mandriline kliima- külm talv, soe suvi, sademeid vähe. B) hoovused: soe hoovus- toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma; külm hoovus- toovad külmemat ja kuivemat ilma. 6) pinnamood- mõjutab õhumasside liikumist (mäestik, tasandik) ASTRONOOMILISED- päikesekiirgus, orbiidi ekstsentrilisus, kosmiline kiirgus Üldine õhuringlus: Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. K K Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab laskuma. kirdepassaadid Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed kagupassaadid K K
tingimuste olemasolul on happelised lisaks vedelatele sademetele (vihm, udu, lumi aastaks 1987. aasta tasemeni. NO2 saastet ei ole suudetud jne) ka õhus olevad gaasilised ja tahked komponendid, mis lõpuks samuti piirata nii edukalt nagu väävlisaastet, vastupidi, see on maapinnale sadestuvad. Kuivad sademed moodustavad umbes 30% happesademete suurenenud. Praegu lähtutakse keskkonna taluvusvõimest ja püütakse saastet koguhulgast. vähendada optimaalse tasemeni. USA-s on loodud sarnaselt Euroopa kasvuhoonesaastekvootidele turule
kaudu Temperatuurid Jaheda ja niiske kliimaga. Suvel keskmiselt 24°C (kliimavööde suvine ja Suvel keskmine temp 17°C Talvel 16°C talvine temp.) Talvel 6°C Soolsus (põhjused) 35 promilli soolsus, väike 38 promilline soolsus auramine ja palju sademed Suur auramine ja vähesed sademed Hoovused Äravooluhoovused. Väikesed hoovused Inimtegevuse mõju merele Keskkonna probleemid Tihe laevaliiklus ja tugev tööstuste äravoolu tõttu. turism on tekitanud Tugev lapüük ja laevateed saasteid ka mõjutanud
Environmental problems: acid rain Elza Lutt 10.a What is acid rain? • Acid rain is a rain or any other form of precipitation(sademed) that is unusually acidic, meaning that it has elevated levels of hydrogen ions (low pH). What is it caused by? Wet deposition- niisked sademed Consequences of acid rains • forests, freshwaters(mageveekogud) and soils • Kills insect and aquatic life-forms • Paint peels off from buildings etc. • Corrosion(söövitus) of steel structures • human health What can be done to decrease acid rains • curbing the release of the pollutants(saasteained) References • https://en.wikipedia.org/wiki/Acid_rain • https://www.nationalgeographic.com/environment/
3. Kliimanormid > Vali menüüst Kliima > Kliimanormid > täida tabel (selle alusel joonista diagrammid. Diagrammide põhjal koosta analüüsid) o Keskmine õhutemperatuur C 1971-2000 kuude lõikes o Sademete hulk mm 1971-2000 kuude lõikes o Sademetega päevade arv 1971-2000 kuude lõikes o Tuule kiirus m/s kuude lõikes o Pilvisus pallides kuude lõikes Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid Kuu T T Sademed Sademed Sademed Sademed Tuul Tuul Pilvisus Pilvisus Ristna Jõgeva mm mm päevad päevad m/s m/s Pall Pall Ristna Jõgeva Ristna Jõgeva Ristna Jõgeva Ristna Jõgeva J -1,2 -5,4 51 44 12 11 5,1 3,5 6,8 7,1 V -2,3 -5,9 37 33 8 9 4,3 3,2 6,0 6,3
Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed
reidist, kartulit, sibulat. Jahedas parasvöötmes külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes suured kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda oaasides: puuvilla,suhkruroogu, kohvipuud. Lähisekvatoriaalses vöötmes sademed ebaühtlased, kasvatatakse hirssi,
9 10 10 10 10 8 5 6 0 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Temperatuurid Sademed Hiina, Shanghai kliimadiagramm Chart Title 180 170 160 149 140 130 130 120 100 100 90
Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel esineb madalrõhkkond, mis koos pooluste kõrgrõhkkonnaga tekitab 60-ndatel laiuskraadidel läänetuuled. 60-ni. Polaar idatuul: 90-ni. Mussoon: suurte mandrite äärealadel maism ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtum. Rannikupiirkond. Tsüklon- õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala kuhu puhuvad äärealadelt tuuled. T keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved millega kaasnevad sademed. Suvel pilves, sajune, jahe; talvel suht soe, kaunis lumesadu. Antitsük- õhupööris, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. A keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud, laskudes õhk soojeneb, suhteline õhuniiskus langeb, pilved hajuvad, tekib selge, stabiilse tempiga enamasti nõrga tuulega ilm, mis suvel soe, talvek käreda pakasega. Front- erinevaid õhumasse lahutav kitsas piirkond. Külmafront: soojale õhule läheneb külm õhk.
Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk orkaanid ja taifuunid. Need on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Nende läbimõõt on 2-3 korda väiksem kui parasvöötme tsüklonitel(u 1000km). Lisaks tugevale tuulele esinevad tugevad paduvihmad, üleujutused. Tsüklonid tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temp. on on kõrge(üle +26C). Tsüklonil on kindel ehitus. Ta on võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine.
Globaalprobleemid Happevihmad Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on kahjulikud
HAPPEVIHMAD HELEN HÜTT LY RANDOJA PIRET SUSS MONIKA REGINA PAAS · HAPPESADEMED EHK HAPPEVIHMAD ON MISTAHES SADEMED, MILLE PH ON VÕRRELDES LOODUSLIKE SADEMETEGA MADALAM (HAPPELISEM) · KESKMINE HAPPEVIHMADE PH ON 4,0 4,6 · ENAMASTI JÄÄB SADEMETE PH VAHEMIKKU 4,9-6,5 KUIDAS TEKIVAD HAPPEVIHMAD? · VÄÄVLI- JA LÄMMASTIKUOKSIIDID REAGEERIVAD ÕHUS SISALDUVA VEEAURUGA JA TEKIVAD HAPPELISED SADEMED TEKKEPÕHJUSED · INIMTEGEVUS: - KÜTUSTE PÕLETAMINE - SUURTÖÖSTUSED · LOODUS: - ÄIKE - VULKAANID - METSATULEKAHJUD HAPPESADEMETE MÕJU INIMESTELE · HINGAMISTEEDE MURED · KOPSUPÕLETIK · BRONHIIT · NEERU PÕLETIK · ALZHEIMERI TÕBI HAPPESADEMETE MÕJU KESKKONNALE · MULLAD HAPESTUVAD · OKASPUUDE OKASTE KAHJUSTUMINE, METSADE HÄVIMINE · LEHTPUUDE LEHED KUIVAVAD VAREM, PUUDE OKSAD KUIVAVAD
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu.
globaalne õhuringlus, aluspinna omadused (vesi, maismaa, tasandik, mäestik, taimkate) Õhu vertikaalne liikumine Soe õhk tõuseb - tekib madalama õhurõhu ala. Laskumisel õhk kuhjub - tekib kõrgema õhurõhuga ala. Päike soojendab aluspinda, mis omakorda muutub kergemaks ning kerkib üles. Kõrgemal läheb õhk kohe jahedamaks ning muutub raskemaks. Eemal hakkab vajuma jälle järjest madalamale ning muutub soojemaks. Seal, kus õhk tõuseb, tekib madalama õhuga ala ja esinevad sademed. Õhu horisontaalne liikumine ...tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhurõhk erineb, sest: Maa erinevad piirkonnad saavad erineval hulgal päikesekiirgust ja kujunevad erineva temperatuuri ja õhurõhuga alad. Maa jaguneb ookeani- ja maismaa-aladeks, mis soojenevad ja jahtuvad erineva kiirusega Tuul on õhu horisentaalne liikumine tekib õhurõhu erinevuste tõttu
Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus püük: võrts- ja peipsijärv 4. joogivesi 5. teadustöö Põhjavesi ...kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. ...saab täiendust 1) soodest 2) järvedest 3) jõgedest. Vett läbilaskev kiht laseb vett läbi
mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane.
EKSAMITEEMAD JA VASTUSED 2017 Üldine hüdroloogia 1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
Üleujutused Inimohvrid ja majanduslik kahju. Mererannikud- merevee ootamatu tõus,tugevad ühesuunalised tuuled. Rannikupiirkonnas suure veerohke jõe suue, siis üleujutused ka jõe alamjooksul. Brahmaputra Langu vähenemine kesk- ja alamjooksul. Vool aeglustub ja veetase tõuseb. Üleujutusi põhjustab ka linnade kasv. miks? Kaitse üleujutuste vastu Tammid Veehoidlad VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul. Juurdetulek- sademed ja juurdevool. Kulupool- auramine ja äravool. Riikide, asulate ja veekogude kaupa. S(SADEMED) = A(AURUSTUMINE)+Ä(ÄRAVOOL)+I(INFILTRATSIOON) 1.Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tšehhis, kus kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult tõstnud veetaset jõgedes. 2 p Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas. Suured üleujutused Euroopas on tingitud
3) Suured, mere ääres asuvad, tööstuslinnad reostavad järjepidevalt vett. 3. Mis on eutrofeerumine? Veekogu kinnikasvamine, mida põhjustavad N- ja P- ühendid, mis satuvad vette tänu tööstusele, inimtegevusele ja põllumajandusele. Jõed, järved. 1. Mis mõjutab jõgede veehulka? 1) Kliima. a) Sademed. b) Lumi(lumesulamisvesi). 2) Geograafiline asend. a) Põhi/lõuna. 3) Pinnaehitus. a) Kõrgustikud. (Sajab rohkem ja seega satub jõgedesse rohkem vett) b) Lubjakivid soodustavad karstumist ning takistavad vooluveekogude teket. 4) Põhjavesi. 2. Kuidas on tekkinud järvenõod? 1) Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised.
TUNDRAVÖÖND OKASMETS ROHTLA KÕRB-JA POOLKÕRB TROOPIKA 1.Madal temperatuur 1.Jahe niiske kliima 1.Kontinentaalne 1.Aurumist rohkem, kui 1. Kuum niiske 2.Aurumine väike 2.Sademed ületavad kliima sademeid. 2.Sademeid rohkem, kui aurumise 2Aurumine=sademed 2.Temperatuur kõrge aurumist Üles sulavas osas liig- Keerulise ehitusega Soodsad tingimused On kestnud kõige niisketes oludes väga mullad(niiskus). mulla tekkeks. kauem(2mil a).Mullakiht aeglane 6-10m. Aluste ja ränu vaene, Fe ja Al-oksiidide ...
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod,
Õhk on gaaside segu ja selle tähtsus : Lämmastiku teke orgaanilise aine lagunemisel , tähtsus toitaine taimekasvuks. Hapnik teke roheliste taimede fotosünteesil, tähtsus on hingamiseks, põlemiseks. Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks. Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reageerimisel · stratosfäär, 20-50 km kõrgusel · neelab uv-kiirgust · kõigub sesoonselt · osooniaugud- s. t osoonikiht · hõrenemist Freoonid põhjustavad osooniauke. Metaan · CH4 · Kasvuhoonegaas, neelab maa soojuskiirgust · Osakaal suureneb: 1) lagunemisprotsessid märgaladel 2) jäätmete lagunemine prügimägedel
Jää- ja külmakõrb Saara Pors 8a.klass Kliimavööde · Jää- ja külmakõrbed asuvad polaarses kliimavöötmes · Polaarne õhk väga külm, kuiv, tuuline Kliima · Sademed langevad peamiselt lumena · Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete hulk ei ületa siiski 100-200mm · Aasta keskmine temperatuur on negatiivne · Talvises polaaröös on kliima temperatuur kõige madalam (- 50°C) Gröönimaa jääliustikel · Juulikuus põhja-jäämeri · Polaarpäeva ja polaaröö · sajab väga vähe, vaheldumine;
2.1.6.13. Õhk Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul ja atmosfäärinähtused Ilmastik- suhteliselt pika ajavahemiku ilmade reziim Sademed- atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Pilved- kolloidsed süsteemid, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu Tuul- on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk Tuule kiirus- tuule liikumise kiirus, mõõtühikuks on m/s Tuule suund- see horisondi punkt, millest tuul vaatleja suunas puhub
Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) AEG Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat RELJEEF Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur Pruunmuld · Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad; · suur põllustatus.t Troopika punamuld · Troopilised vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla;
Keskkonnaprobleem - Happesademed Martin.Kristerson Happesademeid on väga erinevaid - happelumesajud,-vihmad,-rahed,-udud jne.Mägisematel aladel on ka happekaste. Happesademed on sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega(norm.pH 5,5) madalam ehk siis väiksem kui pH5. Happevihmad on happelise reaktsiooniga sellepärast,et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe tekitabki vette vesinikioone,mis muudavad sademed happelisemaks. Happevihmad tekivad põhiliselt kivisõe,põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel tekkinud väävli-ja
sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Selle liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Väike veeringe – vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna tagasi. Suur veeringe – merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Magevee tarbimine – 90% põllumajandus, 7% tööstusw, 3% inimene igapäevaelus Infiltratsioon – sademed, mis imbuvad läbi pinnase Kaskaad – kui joad laskuvad üksteise järel mitmelt astangult Lämmastiku üleküllus ergutab veetaimede kasvu Intensiivne, tugev sadu läheb ennemini jõgedesse, järvedesse, mistõttu selline sadu põhjavett nii palju juurde ei tekita. Perifeerne äravooluala – jõgede vesi jõuab maailmamerre Siseäravooluala - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, tekivad suudmeta veed.
Saasteainete levik atmosfääris Q 5 korstnast väljuva gaasisegu maht m3/s Ct 130 saasteainete kontsentratsioon korstna suudmes g/m3 A 160 tegur, mis balti riikides on 160 Kf 1 hõljuvosakeste sadestumise kiirust iseloomustav tegur, mis h H 51 korstna kõrgus dT 300 väljapaisatava gaaside segu ja ümbritseva õhu temperatuurid LPK 8 Lubatud Piirkontsentratsioon n 1 on üks... ? m 1,6875918981 gaaside levikut iseloomustav parameeter mis sõltub ilmastiku Vm 2,0064132367 Ohtlik tuule kiirus Wg 4,0128264735 gaaside väljalaske kiirus D 1,2613576796 Korstna diameeter f 0,0026030194 m leidmiseks v...
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
G gleihorisont. Sinakashalli värvusega, tekib siis kui muldo n kõrge põhjavee seisuktõttu suurema osa aastast märg. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont · Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad auramise. · Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus · Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademed. Muldade erosioon: selle toimel paugutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelst osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Tuuleerosioon ehk deflatsioon. Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma
Polaaralade kirde- ja kagutuuled-polaaraladelt eemale liikuv õhk. Mussoonid-tuul,mis tekib maismaa ja ookeani erinevast soojenemisest ja jahtumisest.Tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. 19.Õhu liikumine: Tsüklonis-kujunevad välja ookeanite kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised vaid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga kül õhk lõunasse.Madalrõhkkond, tugevad õhuvoolud. Toovad sooja õhku. Kaasnevad sademed. Antitsüklon-kõrgrõhkkond.Esineb tuult igast ilmakaarest. Tugevad keerised(tornaadod,vesipüksid) Frondid: Kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front-Tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt.Frondi lähenedes tõmbub taevad pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Moodustub lauspilvkate.Hakkab sajama.
Lämmastik orgaailise aine lagunemisel toitaine taimekasvuks Hapnik roheliste taimede hingamiseks, põlemiseks fotosünteesil Süsihappegaas hingamisel, põlemisel, neelab soojuskiirgust, mõju vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, sademed, veeringe, mõjutab hingamisel vulkaanipurskel õhu temp. · Termosfäär 1000km, üle avakosmoseks, virmalised temp. Tõuseb · Mesosfäär ulatus 80km, õhk väga hõre, temp langeb kuni -90kraadi · Stratosfäär ulatus 50km, osoonikiht 20-25km vahel temp tõuseb osoonikiht neelab UV kiirgust · Troposfäär ulatus 12km, temp langeb 6 kraadi ühe km kohta, enamus atmosfääri massist siin kujuneb ilm Troposfäär
taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlustamine ATMOSFÄÄRI EHITUS Mille alusel jagatakse atmosfäär neljaks TERMOSFÄÄR sfääriks? MESOSFÄÄR STRATOSFÄÄR TROPOSFÄÄR TROPOSFÄÄR • Maale lähim kiht. • Ulatub 11 km kõrgusele. • Esinevad kõik meteoroloogilised nähtused: • tekivad pilved ja sademed • õhuringlus • kujuneb ilm ja kliima
9.kuidas sõltub liikide mitmekesisus vee soolsusest? Too näiteid! Mida suurem soolsus, seda suurem liikide mitmekesisus. N: läänemeri liigivaene, põhja ja lõuna ameerika läänerannik liigirikas. 10.kuidas mõjutab lainetus järk- ja kulutusrannikuid ning laugrannikuid? Järsk lained kulutavad ja tekitavad kulutusrandu. Kulutus rannajoon muutub sirgemaks ehk õgveneb, kulutav tegevus Laug lained kuhjavad kraami 11.nimeta jõgede toiteallikad Lumesulavesi, põhjavesi, sademed 12.kuidas muutub jõgedes vee äravool aasta jooksul. Igal aastal esineb suurvee periood ja madalvee periood, esineb ka kõrvalekaldeid Suurvesi ja madalvee periood erineb maakera eri piirkondades. 13.millistel põhjustel tekivad jõgede üleujutused? Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.- 14.kuidas saab kaitsta jõgede üleujutuse eest. Tuleb tamm ehitada, või veehoidla., 15.mida tuleb silmas pidada veehoidlate rajamisel?
? 7. Mille poolest eristub muld murenemiskoorikust? Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. 8. Kus võib Eestis näha alles tekkivaid muldi? PõhjaEestis. 9. Võrrelge kliima mõju mullatekkele tundras ja stepis. Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. 10. Millised on mullatekke erinevused lehtpuu ja okasmetsas? Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb) Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine) 11. Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele.
maapinnal olev vesi. filtratsioon- millegi eraldamine või liikumine mingis keskkonnas.Vedeliku või gaasi liikumine looduslikus poorses keskkonnas, nt pinnases. mineraalvesi- vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. arteesia vesi surneline põhjavesi (Nõiakaev) soolsus Maailmamere kesk. soolsus on 35 promilli ( ! sademed, aurumine, ühendus ookeaniga, sissevoolavad jõed!! ) termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus.
leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *mandrilised alad-külm üsna hästi haritavad, põldhein talv *kaug-ida mussoonvaldkond- kohati vajavad suve lõpul, sügisel rohked sademed kuivendamist Soe 6 kuud või enamgi Vähene sademete hulk Üsna viljakad ja Riis, soja, mais, päevalill, parasvööde püsivad mullad viinamari. Lambad, kitsed Lähistroopilin Vegetatsiooniperiood Mandrilises valdkonnas on suur Viljakad Talinisu, mais, viinamari, e i lühendab kuiv niiskuse puudus
Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S Lähispolaarne A Parasvööde U Lähistroopiline L Troopiline V Lähisekvatoriaalne V Ekvatoriaalne I ÕHURINGLUS Ekvatoriaalne Päike kõrgel, 2X seniidis Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad VIHMAMETSAD
mineraalelementidega varustada.*ootamatu geoloogiline teg. Võib olemasoleva muldkatte aga hävitada, nagu juhtus nt põhja-poolkeral mandrijää pealetungi tõttu.kliima-mõj oluliselt murenemisprotsesse,parasvöötmes mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on sekundaarsed alumosilikaatsed savimineraalid.Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine.*Ilmastik, eelkõige sademed ja temp mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust.*soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aeglaselt. Organismid-mullatekketeguritest on taimkate üks olulisematest, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toitelemente ning vett*mullaelustik kujundab aktiivselt mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda
(ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all 30°C, ülal 0°C tropo- 0-8 km(poolus) Õhk, O2 sfäär 0-11km (Eesti) veepiisad, pilved, sademed, tolm, udu, suits, sudu 0-18 km (ekv.) linnade kohal saasteained kuni 3 km kõrguseni; Maapind ja mäed, veekogud ja liustikud; helikopterid ja lennukid; Vaheldub ja vahetub soe ja külm õhk (looduvööndid ja kliima) Linnud ja loomad, putukad, pisikud ja bakterid
5060 miljonit turisti. Temperatuur · Keskmised temperatuurid pealinna Madridi piirkonnas on juulis ja augustis 30°C-32°C. Küllalt sagedasti ületab temperatuur 35°C. · Kõige külmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 9°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Sademed · Aastane sademete hulk on vahemikus 600700 mm. Kõige vähem sajab juulis (20 mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90 mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (4060 mm). Vaatamisväärsused · Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. · La Boqueria, Camp Nou staadion ja muuseum, Barcelona katedraal, Barcelona nüüdiskunsti muuseum (MACBA), Picasso muuseum, Güelli park. Miks mulle meeldib Hispaania? · Hispaanias saab odavalt ja mugavalt puhata lõunarannikul, käia Kataloonia ajaloolisi linnu vaatamas või külastada pealinna, Madridi
seniidis; jaanalind; baobab; elevant; pudelpuu; lõvi; rohttaimed ja üksikud puud; vööloomad; lamba-ja kitsekasvatus. Vahemereline taimkate: päike pole kunagi seniidis; piiniad ja küpressid; õlipuu; tsitruse kasvatus; alaline kuurordipiirkond; pikaaegne inimtegevus; suvi kuiv,talv vihmane; viinamarjaistandused; puhke-ja turismimajandus; lamba-ja kitsekasvatus. Niiske lähistroopiline mets: tsüklonid,orkaanid; suhkruroog; krokodill; päike pole kunagi seniidis; sademed suvel ja sügisel; mussoonkliima. Lähisekvatoriaalne mets: ljaanod; suhkruroog; krokodill; sademed suvel ja sügisel; troopiline mussoonkliima; mussoonkliima; vahel on päike seniidis; elevant; koolibri; taapir. Ekatoriaalne mets: laisik; gibon; suhkruroog; krokodill; anakonda; alati niiske ja palav; vahel on päike seniidis; ferralliitmullad; epifüüdid; orhideed; koolibri; ljaanid; taapir.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
