Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Sademed" - 501 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Keskkonnakaitse

alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...

Keskkonnakaitse ja säästev...
388 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Läänemeri

Seega ei pruugi pehme, kuid tuuline jäätalv sugugi olla kerge talv. Tuulisuse tõttu läheb merejää kergemini liikvele ja takistab kuhjudes meresõitu. Näitena võib tuua 2002/2003.a. talve, mil jäätalv oli Läänemeres ja Botnia lahe põhjaosas keskmine, kuid Soome lahes karm, eelkõige just jääpankade kuhjumise tõttu. Tuulisuse ja tormidega kaasneb ka kõrgem lainetus. Niiskus ja sademed suurendavad uduteket ja halvendavad nähtavust merel ning suurendavad aluste konstruktsioonide jäätumise riski. Ühtsete jääväljade vähenemisega kaasneb ka mere- ja rannikualade ilma muutlikkuse suurenemine. Muutuvatel jää- ja talveoludel on lisaks veel mitmeid bioloogilisi ja keskkonnaalaseid mõjusid. Üks tuntumaid on hülgeuurijate poolt esile toodud mure hüljeste elu- ja poegimisalade kahanemisest, sest mere jääkate aheneb ja muutub ebastabiilseks....

Keskkonnaõpetus
144 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peened. Eriti ohtlik on, kui seesugune puistu on tugevalt harvendatud. Kahjustatakse tavaliselt okaspuid (eriti mändi). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel; neil murdub tavaliselt latv. Taimed saavad niiskust peamiselt sademetest. Sademete hulk Eestis on 500...700 mm aastas. Sellest langeb soojal aastaajal 350...500 mm ja külmal aastaajal 150...200 mm. Mitte kõik sademed ei tungi mulda; osa neist aurub tagasi atmosfääri ja osa voolab ära mööda maapinda. Aurunud sademete keskmine aasta summa on meil 300...350 mm. Kõige sademetevaesemad on mai ja juuni, kõige sademeterikkamad juuli ja oktoober. Niiskusega varustatus oleneb ka mulla lõimisest ja struktuurist. Kergetel liivmuldadel ja õhukestel rähkmuldadel kannatavad meil metsad niiskusepuuduse all, rasketel muldadel ja reljeefi madalamatel osadel kannatavad puistud seevastu liigniiskuse all....

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pedosfäär

Mille poolest eristub muld murenemiskoorikust? Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. 8. Kus võib Eestis näha alles tekkivaid muldi? PõhjaEestis. 9. Võrrelge kliima mõju mullatekkele tundras ja stepis. Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. 10. Millised on mullatekke erinevused lehtpuu ja okasmetsas? Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb) Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine) 11. Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele....

Geograafia
338 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Sinakashalli värvusega, tekib siis kui muldo n kõrge põhjavee seisuktõttu suurema osa aastast märg. AT ­ toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O ­ kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T ­ turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont · Läbiuhteline veereziim ­ kui sademed ületavad auramise. · Tasakaalustatud veereziim ­ kui sademed ja auramine on tasakaalus · Auramise ülekaaluga veereziim ­ auramine ületab sademed. Muldade erosioon: selle toimel paugutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelst osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Tuuleerosioon ehk deflatsioon. ­ Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Anorgaanilised ained

Anorgaanilised ained organismides on vesi, soolade ühendid. 2. Orgaanilised ained organismides on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. 3. Makroelemendid on mittemetallid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. Mikroelemendid: raud, tsink, kaltsium, jood, magneesium, fosfor jne. 4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) ­ moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) ­ aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks. Hapniku baasil toodab organism vabu radikaale, mis aitavad tõhustada kaitsesüsteemi tööd. · H (vesinik) ­ vesiniksidemete tekitamine, nt. valkudes ja nukleiinhapetes. Omab ehitusliku funktsiooni. Vee moodustamine. · N (lämmastik) ­ mitmekesistab biomolekulide koostist ja omadusi. Osaleb vesiniksidemete te...

Bioloogia
109 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Väljauhtehorisont ­ heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont ­ tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont ­ tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont ­ koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Turvas ­ vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Läbiuhteline veereziim ­ kui sademed ületavad aurumise (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim ­ kui sademed ja auramine on tasakaalus (rohtlates,savannides,metsasteppides) Auramise ülekaaluga veereziim ­ kui aurumine ületab sademed (kõrbetes) Muldade hävimise peamised põhjused: vee-erosioon, tuuleerosioon, keemiline degradeerumine, füüsikaline degradeerumine....

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Nigeeria

b Tallinn 2006 Üldandmed Nigeeria Föderatiivne Vabariik (WAN) Pindala: 923 768 km² Rahvaarv: 126 635 000 (2001) Pealinn: Abuja, elanikke u. 2,5 miljonit Keel: riigikeel inglise keel, räägitakse veel hausa, joruba, ibo, fuli, edo jt. keeli Raha: Nigeeria naira (NGN) Nigeeria asub Aafrika lääneosas, piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. Lõunaosas madalikul on troopiline vihmamets ja soo, põhjaosas on kuiv savann, kus puhub tolmu toov tuul harmattan. Temperatuur püsib peamiselt 20-30ºC vahel ja sademed olenevad kohast ja aastaajast. Peamised loodusvarad on maagaas ja nafta. Arengutase Nigeeria SKT inimese kohta on 319 USD. Sündimus 39,69, suremus 13,91, seega on iive tugevalt positiivne (25.78). Keskmine eluiga nii naistel, kui ka meestel on 51 aasta...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed , niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon. Bioindikaator, atsidofiil, kaltsifiil, oligotroofid, eutroofid, mesotroofid. Eutrofeerumine. 5 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring...

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid kirjanduse eksamiks

Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ­ ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Itaalia - uurimustöö

Epp Tähe 2006 Kose 2 Sisukord Sisukord..................................................................................2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart...

Geograafia
111 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Itaalia uurimustöö 3

Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose 2 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 3 Litosfäär....................................................................................................................... 5 1.Iseloomusta riigi pinnamoodi............................................................................................5 2.Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). 5 3.Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm............................................................................................................................................ 6...

Geograafia
139 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Namibi kõrb

Kõrb tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 m kõrguseni. Kõrb on põhjaosas valdavalt liivakõrb, kuid lõunaosas kaljukõrb. Kliima iseärasused Piki rannikut põhja poole kulgeva külmaBenguela hoovuse tõttuon rannikuala kliima jahe jakuiv. Keskmine t0 jaanuaris17-19 0C , juulis 12-150C. Kalaharis on keskmine t0 suvel 25-30 0C, talvel 15-20 0C. Namibi kõrb paikneb suvise vihma alal, mis tähendab seda, et sademed langevad oktoobri algusest kuni maini. Külma Benguela hoovuse tõttu esineb väga vähe sademeid. Sademeid langeb ebakorrapäraselt - kohati ei saja aastaid järjest, kuid sademete kogus võib olla ka mitmekordne. Aastane sademete hulk on ranniku lähedal umbes 15 mm, kuid idapoolse järsaku aladel 100 mm. Vahel sajab nn. kuiva vihma. See tähendab, et pilvedest langev vesi ei jõuagi maapinnale, sest muutub kõrge temperatuuri ja suure aurumise tõttu õhus uuesti veeauruks...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ­ ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär ­ atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori koh...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mullateaduse III kontrolltöö spikker

Lõ-ja Ka-E reljeef tugevasti liigetsatud Kliima-läänest itta üleminek mereliselt mandrilisele,Atlandi ookeani hoovuste suur mõju.Temp aastakeskm. 4,1...6,0 kraadi,madalaim jaan-veeb.saaremaal -2,5...3,0,narvas -7 kraadi,juuni keskm üle Eesti 16...17 kraadi. Taimekasvuperiood (>+5C) pikkus 170-180 päeva, aktiivne(>10C) 115- 130 päeva. L-Es algus vegetatsiooni algus 1-2 nädalat varem. Sademete keskm 610 mm(313-947) Walteri järgi E kliima advektiivne- sademed ületavad aurumise, kliimagramm-10C vastab 20 mm sademeid kuus.MULLAELUSTIK- Biosfääris on muld olulisemaid komponente,ta on seotud elu arengu ja kasvuga.enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka oluliseks oleluskeskkonnaks kus toimub mineraaltoitumine mikroorganismide(seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum- mullaelustik e edafon. Edafoni võib jagada: 1)mulla makrofauna(hiired,mutid jne) 2)mulla mesofauna(vihmaussid,putukad,vastsed...

Mullateadus
222 allalaadimist
thumbnail
2
doc

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

aine vormidest liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm lag.(ülekaalus okasmetsade all,männimetsa all alluvad sügavamale(mullast välja)uhtumisel Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega kõige happelisemadtingimused leeliseses keskk.- peamiselt fulvohapped ja nende soolad muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim- bakteriaalne lag. 6)CaCO 3 sisaldus ­liiga kõrge 3)huumuse sügavamale uhtumine toimub kõigis sademed ületavad aurumise.Sademeid Eestis (paepealsetel muldadel)pärsib läbiuhutavates muldades. Huumuse tähtsus 5,500-6,600 mm e.55-66 cm.arurumine 30 cm mikroorg.tegevust,optimaalne soodustab mullas: 1)värske huumus ja humifitseerumata org aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või 7)füüsikalise savi sisaldus-savimuldades aine on taimede toiteelementide allika mullas. siis auruma.Muldi rühmitatakse...

Mullateadus
223 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine

Nõuded sõnnikuhoidlale: · peab olema betoonpõhi ­ et põhjavette ei satuks käärimisprotsessi vedelikke · hoidla peab kindlasti olema >10 loomaühikuga lautadel · peab mahutama vähemalt 8 kuu veisesõnniku või 10 kuu sea- või linnusõnniku · peab olema kolmest küljest ümbritsetud betoonseintega, vedelikke ei tohiks hoidlast välja ega väljastpoolt sisse voolata · (ideaalne oleks katusega hoidla, kuhu ei pääse sademed ega pinnavesi) 2) Kõige otstarbekam ja odavam on sõnnikut säilitada loomade all. Kõige kvaliteetsem on sügavallapanuga lautade sõnnik, N kadu peaaegu olematu, säilinud on kõik toiteelemendid. Nitraaditundlikud alad ­ alad, millel peavad olema sõnnikuhoidlad juba 5 lü-ga lautadel; nitraaditundlikkus tingitud paepealsetest muldadest ­ pinnakate õhuke, peal huumushorisont ~30 cm ja järgneb paas. Põhja-Eesti, Adavere, Pandivere kõrgustik (Väike-Maarja)....

Taimekasvatus
156 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale : *suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett*metaani hulk atmosfääris kasvab*paljude loomaliikide elukeskkond hävib*mulla struktuur saab kahjustada. Mahepõllumajandus on taime ja loomakasvatus mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud kontsentreeritud või muul mittelooduslikult viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittelooduslikke ühendeid.Happesademed on happelise reaktsiooniga sademed mis tekivad gaasiliste väävel-ja lämmastikdioksiidide lahustumisel veepiiskades. Metsa probleemid : happesademed,lageraie(tagasi istutamine ei päästa eriti kuna tagasti istutatud metsad pole nõda liigirohked),tuli,põllumaade laiendamine.Energiamajandus on majandusharu mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise,hankimise,töötlemise,tootmise,salvestamise,transportimise,kauplemise,turustami se ja müügiga.Energia suurimad tootjad ja tarbijad : USA,Venemaa,Hiina...

Geograafia
219 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvestuse spikker

Selleks et ei hoogsamalt keskpäeva paiku) *rünkpilved (Cumulus Cu), soojenemine ja jahtumine- soojenemine-sulmaine algab toimuks sademe tekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad *rünksajupilved (Cumulonimbus Cb). Taimede kasvu ja suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet pole- sulamine osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed arengu sõltuvus temp- taimede kasv- kasvu määravad mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub langevad mitmel kujul: lumi, jäävihm, lumekruup, ära: 1fotosünteesi protsess- süsiniku sidumine. Päikese sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus jäänõelad, hooglumi, teralumi, vihm, hooglörts, jääkruup, kiirguse mõjul seob CO2te. Produktideks on suhkur, CO2 lume sulaveest minema...

Agrometeroloogia
122 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun