Spain Katrin Pärtel 10b Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium Basic Information ❖ Capital: Madrid ❖ Population: 47.737.941 ❖ Area: 504.782 sq km ❖ Religion: Roman Catholic ❖ King: Felipe VI ❖ Queen: Letizia Sagrada Familia Large Roman catholic church in Barcelon Designed by Catalan Spanish arhitect Antoni Gaudi (1852-1926) Flag and coat of arms Festivals ❖ Tomato Fight Running of the bulls ❖ World biggest food-figh ❖ Pamplona ❖ 1945 ❖ July, 6-14 ❖ Last wednesday of August ❖ 14th century Food ● currently an internationally known rice dish from spain. ● ingredient:chicken, pork,shellfish,fish,eel,squid,beans,peas, artichokes or peppers Places to go ❖ Royal Palace of Madrid ❖ National Madrid Theatre Facts ❖ Football is most important sport ❖ When meeting someone is customary to give one kiss to each cheek ❖ Spain has over 8000 km of beaches ❖ Sp...
kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969. aasta varakevadest hilissügiseni ja seda mitmes paigas Tallinna vanalinnas, Virtsu rannas, Kuressaare lossis, Muhumaal, Ahja jõe ürgorus Taevaskojas ning Koiva jõe ääres ja Ziles Lätimaal. Rezissöör: Grigori Kromanov. Sündis kaheksandal märtsil 1926. aastal. Lahe külas. Oli Eesti teatri ja filmilavastaja. 1953. aastal lõpetas ta GITISe stuudio. 1956. aastal hakkas tegelema rezisööritööga. Filmi muusika: Filmi muusika taga oli palju katsetusi ja otsinguid. Arhiivi väitel kirjutas muusika Andrei Volkonsi, kuid see ei vastanud Kromanovi ootustele. Uno ja Tõnu Naissool oli uue muusika tegemiseks ja salvestamiseks vaid kaks nädalat. Tõnu märkis ka, et ajanappuse tõttu tegid nad isaga tööjaotuse
järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam endisel kujul. Sellisena, kahekorruselise elumajana, on ta säilinud tänapäevani. Praegu on hoone juba pikemat aega olnud elaniketa ja laguneb. Tapa mõis umbes 1926 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tapa mõis xx saj. algul Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) on vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas ka välismaal. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni ning orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajaks. Alates 2010
Roald Amundsen Margus Laur 8c Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 18. juuni 1928) oli Norra polaaruurija. Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1880. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. *19031906 läbis ta laeval "Gjøa *19031906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades 1 kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. *1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil TeravmäedpõhjapoolusAlaska, mis kestis 2 päeva. *1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsi...
Free jazz Georgod, AnderoUuk, Marten Von Lilleorg 9.c Ajalugu Free jazz tekkis 1960.aastal Texases. Nimetuse sai ta muusiku Ornette Colemani albumi ("Free Jazz: A Collective Improvisation") järgi. Free jazz purustas dzässirütmi kaks tugisammast (taktimõõdu ja biidi). Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega. Free jazz 19. ja 20. sajandil tekitas tihti väärarusaama, ning arvati et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Instrumendid Trompet Klave Tromboon Kitarr Saksofon Viiul Tuuba Kuulsad Free jazzi muusikud Cecil Taylor, elas 89 aastaseks (1956-2018) Ornette Coleman, elas 85 aastaseks (1930-2015) John William Coltrane, päris nimi oli John Coltrane, elas 41 aastaseks (1926-1967) Burton Greene,82 aastane,sündis 1937.aastal Midagi huvitavat Algul võeti free jazzi kui vabanemist kõigist Euroopas kujunenud ...
Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Biograafia,aastaarvulised faktid...............................................................................................3-4 Lapsepõlv ja noorus....................................................................................................................5 Le Havre'i aastad.........................................................................................................................6 Camille Doncieux.......................................................................................................................7 Viimased eluaastad.....................................................................................................................8 Mõningad Monet`i maalid.................................................................................
veebruaril 1919. aastal. 19.juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform. Päev hiljem hakkas kehtima valuuta seadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks kehtivaks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti Panga presidendid läbi aegade: · märts 1919 august 1919 oli panga president Mihkel Pung · oktoober 1920 oktoober 1925 oli panga president Eduard Aule · oktoober 1925 november 1926 oli panga president Artur Uibopuu · november 1926 juuli 1940 oli panga president Jüri Jaakson · juuli 1940 oktoober 1940 oli panga president Juhan Vaabel · 1944 1949 oli panga president Martin Köstner · 21. jaanuar 1968 31. detsember 1980 oli panga president Oskar Kerson · 28. detsember 1989 23. september 1991 oli panga president Rein Otsason · 23.september 1991 27. aprill 1995 oli panga president Siim Kallas · 27. aprill 1995 7
Max Ernst. Celebesi elevant. 1921. Max Ernst. Sõpruskonna kokkutulek. 1922. Max Ernst. Ekvivokaalne naine. 1923. Max Ernst. Millest inimene ei peaks midagi teadma. 1923. Max Ernst. Kuningas Ubu. 1923. Max Ernst. Puur, mets ja must päike. 1927. Max Ernst. Euroopa pärast vihma II. 19401942. Max Ernst. Vaikuse silm. 1943. Veidraidobjekte on tulvil Yves Tanguy (1900-1955) maalid. Yves Tanguy. Tulin, nagu lubasin. Nägemist. 1926. Yves Tanguy. Väljaspool. 1929. Yves Tanguy. Äärmuste riba. 1932. Yves Tanguy. Sinine meri. Yves Tanguy. Piiramatu jagatavus. 1942. Yves Tanguy. Minu elu, must ja valge. 1944. Otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' (1897-1994) teosed. Paul Delvaux. Roosa lehv. 1937. Paul Delvaux. Suplevad nümfid. 1938. Paul Delvaux. Pygmalion. 1939. Paul Delvaux. Metsa ärkamine. 1939. Paul Delvaux. Merineitsite küla. 1942. Paul Delvaux. Uinuv Veenus
1992) ja Ida Urbel (19001983) õppisid moderntantsu Gerd Neggo stuudios. 6 20.sajandi algus Moderntants Võrreldes kunstilise tantsuga on moderntants rühma tants ja selle oluline osa on improvisatsioon ja oma looming Seda esitati peamiselt Estonia teatris RAHEL OLBREI (18981984) oli tantsija Estonias aastast 1920 oli E.Litvinova õpilane 1926 moodustas oma balletigrupi, kellele tantsutunde andis 1939.a. esietendus Vanemuises esimene professionaalne balletietendus (Balletimeistriks oli Ida Urbel) 7 Nõukogude okupatsiooniperiood Moderntants Moderntants ei olnud sel ajal lubatud tantsu zanr (Kuid moderntantsu traditsioon elas varjatud kujul edasi Ida Urbeli, Helmi Tohvelmani, MaiEster Murdmaa (1938) ja Ülo Vilimaa (1941) loomingus.
TEOSED 3 O. Lutsu kõige esimene ja tuntuim raamat oli koolimälestustel põhinev ,,Kevade" (1912) Sellele järgnes terve Tootsi-lugude sari: ,,Suvi"(1918), ,,Tootsi pulm"(1921), ,,Argipäev"(1924) ja ,,Sügis"(1938). 2.1 Teised raamatud ,,Kirjutatud on..." - novell 1914. ,,Kirjad Maariale" - novell 1919. ,,Karava(a)n" - novell 1920. ,,Harald tegutseb" - novell 1921. ,,Andrese elukäik" - jutustus 1923. ,,Liling" - romaan 1924. ,,Ants Lintner" - jutustus 1926. ,,Olga Nukrus" - jutustus 1926. ,,Õpilane Valter" - jutustus 1927. ,,Udu" - jutustus 1928. ,,Pankrot" - jutustus 1929. ,,Avasilmi" (või esimesed sammud) - jutustus 1932. ,,Tagahoovis" - jutustus 1933. ,,Tuulesellid" - novell 1933. ,,Vaikne nurgake" - novell1934. ,,Väino Lehtmetsa noorpõlv" - 1935. ,,Maa ja linn" - kaks muistset lugu 1939. ,,Vanasti" - jutustused 1941. ,,Jüri Pügal" - jutustus 1945. ,,Inderlin" - reisivested 1920. 4 ,,Nukitsamees" - Lastejutt 1920.
Eduard Tubin 1905 Torila 1982 Stockholm Helen Kapp, MHG 12.b Lapsepõlv Sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Naelvere kool, Torila ministeeriumkool Karjas käies õppis mängima pikoloflööti I MS algusaastal astus 10aastane Eduard Tubin kooli orkestrisse Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit, seejärel läks üle Heino Elleri kompositsiooniklassi Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks. (Juhatas kuni Eestist põgenemiseni 1944.aastal.) 1930 lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli ja asus elama Tartusse. E...
1925- kehtestati üheparteisüsteem 1926- Mussolini saab endale õigusaktide väljaandmise õiguse MIS OLID DIKTATUURI PEAMISED TUNNUSED? 1. Ühe ideoloogia ja erakonna ainuvõim Keelustatakse kõik partied peale fašistliku Fašistlikus õpetuses on tähtsamal kohal rahvus ja riik- kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike riigi huvide teenimisele 2. Suur mõju sala- ja julgeolekuorganitel 1926 aastal asus teisitimõtlejate üle kohut mõistma riigikaitse eritribunal, 1927 loodi inimeste meelsuse jälgimiseks OVRA (salapolitsei) 3. Tsensuur ja laialdane propaganda Ajakirjanduses võisid ilmuda vaid fašismimeelsed kirjutised Laialdane isikukultus Mussolini suhtes 4. Majandus riigi kontrolli all Keelati ametiühingute tegevus ning nende asemel loodi tööliste
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962) · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud: Mana 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (lu...
1. Mandri-Euroopa e. Kontinentaal-Euroopa oigussusteem; 2. Anglo-Ameerika oigussusteem; 3. Islami oigussusteem; 4. Sotsialistlik oigussusteem; 5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem; Eesti aladel kehtinud karistusseadused 1903. a Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929. a Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940. a Vene NFSV 1922. Ja 1926. a Kriminaalkoodeksid 1941-1944. a Saksa Kriminaalseadused 1945-1962. a Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961.a NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992.a Kriminaalkoodeks (muudetudjaparandatud) 2002. a 1. sept. Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a ja Prantsuse Code Penal'e 1994)
HEITI TALVIK Kristiina Niimeister Kristina Koppel ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes „Looming”. ‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast...
Mehhiko maalikunstnik. Sünninimi Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón. Iseloom oli tal sügav, tundeküllane, mässumeelne ühiskonna normide ja tavamoraali vastu, liigutatud kirest ja sensuaalsusest. Ta põdes lapsena lastehalvatust ja pidi palju haiglas viibima, temaga juhtus erinevaid õnnetusi ja põdes paljusid haigusi. Elas üle raske autoavarii, mis lõppes sellega, et ta oli üleni kipsis ja voodisse aheldatud. Kunstnikukarjä är 1926. aastal, maalis ta oma esimese autoportree, esimese suurest maalide seeriast, mis väljendas tema elu sündmusi ja tema isiklikke reaktsioone olukordadele. Paljud tema maalidest valmisid ajal, mil kunstnik oli aheldatud voodisse. Kunstnik sõnas: "Arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid. Maalisin oma tegelikkust." Tema pilt oli prantsuse Vogue’i kaanel. See tegi Frida ülemaailmselt tuntuks. Kõik armastasid teda
CLAUDE MONET Claude Monet, né le 14 novembre 1840 à Paris et mort le 5 décembre 1926 à Giverny. Il est un peintre français, l'un des fondateurs de l'impressionnisme, peintre de paysage et de portrais. À 6 ans, il se déplace à une famille dans le nord de la France Talent artistique manifeste dans le jeune Il étudie à Paris dans l'Académie Suisse En 1862, il est en grande difficulté et tente de se suicider Environ 2.500 peintures au cours de sa durée de vie Décédé d'un cancer du poumon Impressionnisme Ce mouvement pictural est notamment
Patarei Vangla ehk Tallinna Keskvangla Superjuustusai http://f.pmo.ee/f/2011/06/07/618144t81h0439.jpg Asukoht • Tallinna lahe ääres • Algne nimetus Kaitsekasarm • Valmis 1840. a • 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis http://www.taevapiltnik.ee/blog/wp-content/uploads/2014/05/02A7220.jpg Video https://www.youtube.com/watch?v=4lioEFpcBYs Vene okupatsioon • Kaitsekasarm 1920 vanglaks • 1925.–1926. ehitati 5. ja 6. osakond • 1930. aastatel ehitati juurde II ja III korpus • Üle 3 aasta karistatud saadeti NSV Liidu vanglasse http://y.delfi.ee/norm/133035/6692511_UBgJwi.jpeg http://y.delfi.ee/norm/133035/6692519_BDBtX7.jpeg Saksa okupatsioon • 28. september 1941 • 29. juulil 1942 nimetati keskvangla Tallinna Töö- ja Kasvatuslaagriks nr 1 • 1944. aastal keskvanglas nakkusepideemia • 1944. ...
Sagrada Familia church Loviisa Pihlas Basic information Located in Barcelona. Roman catholic church. Designed by Antoni Gaudi. Also called cathedral. Completion expected in 2026. Financed from donations and ticket money. History The builing of the chursh started in 19 March 1882, from a project of architect Francisco de Paula del Villar. In 1883 Antoni Gaudi took over the work. After his death in 1926 diffrent archidects have continued his work. Antoni Gaudi`s design Changed the design drastically. Modernist style. Most of his designs and models where destroyed in 1936 during the civil war. He worked on this project until his death. Only one facade, one tower, the apse and the crypt were finished. The church today Gaudis original ideas. 95m long and 60m wide. The church will be able to accommodate thirteen thousand people.
Emil Kraepelin (15. veb.1856 7. okt.1926) oli saksa pshhiaater. (viksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskiprast copyda) Emil Kraepelini peetakse kaasaegse pshhiaatria ja pshholoogia rajajaks. Tnapevane pshikahirete klassifikatsioon phineb Kraepelini kirjeldatud ssteemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin ti esmakordselt pshhiaatriasse smptomite, sndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnhtude avaldumise erinevate tasanditena. Suurimad teened pshhiaatrias: Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). ...
Heiti Talvik "Palavik" Heiti Talvik (9. november 1904 18. juuli 1947 ) oli eesti luuletaja. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Palavik Luulekogul on selline pealkiri, sest luuletused on kõik väga sünged ja samas ka raskesti arusaadavad. Luuletustes on palju juttu
harmoonia asendati teistsugusega Loodi kogu aeg uusi meloodiaid, et rikastada jazzi Indiaani ja keskaja muusika päritoluga Iseloomustus Aeglane ja harmooniline rütm Lihtsad meloodiad Kasutatakse improvisatsiooni Taustaks mängitakse ühesugust meloodiat, kui samal ajal puhkpillidel mängitakse soolot. Trompet, kontrabass, trummid, klaver ja saksofon Jazzmuusikud Modaalse jazzi tuntuimad artistid läbi aegade: George Russell Bill Evans John Coltrane Miles Davis Miles Davis Sündis 1926 Ameerikas ja suri 1991 USA trompetist, jazzmuusik ja ansamblijuht Tema osalusel tekkis modaalne jazz ja palju teisi jazziliike Andis välja17 albumit ja mängis kokku 4 erinevas koosseisus Parima läbimüügiga jazzmuusika album ,,Kind of Blue" on parim näide modal jazzi võimalustest Miles Davis http://www.youtube.com/watch?v=V1hT2u1jwcs Modaalne jazz Eestis Ansambel ,,Metronoom" tegutses 1950. aastatel Tallinnas Modaalne jazz Eestis Tänapäeval esindab modaalset
Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Võttepaigad Tallinna vanalinnas Taevaskojas Lätis Koiva jõe ääres Kuressaare piiskopilinnuses Niguliste kirikus Tallinna ja Riia filmipaviljonis Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda Rezissööri tutvustus Grigori Kromanov 8. märts 1926 18. juuli 1984 Hüüti Grisaks Eesti teatri- ja filmilavastaja 1956. aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s Tegelased Aleksandr Goloborodko Gabriel Raivo Trass Hans von Risbieter Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter
Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi Selma Lagerlöf Teos on välja antud aastal 1926 Stockholmis, eesti keelde on tõlkinud Vladimir Beekman. Algselt pidi sellest saama Rootsi koolide geograafia õpik. Raamatus on kirjeldatud Rootsi loodust ning kirja on pandud palju legende. Peategelane, Nils Holgersson, on jutu alguses sõnakuulmatu laps, kes soovib palju halba. Tundub, et ta ei hoolinud kellestki. Sellest, et Nils kohtleb teisi elusolendeid negatiivselt, saabki raamatu alguse. Poiss kiusab härjapõlvlast, kes karistab poissi. Nils läheb koos
Läti muusika Üldine Muusikaelu keskuses Riias asuvad Läti Ooperi- ja Balletiteater, ooperiteater (asut.1945), konservatoorium (1919) ja filharmoonia (1941). Tuntumad muusikakollektiivid on riiklik sümfooniaorkester (asut.1926), riiklik akadeemiline koor "Latvija"(1942), kammerkoor "Ave Sol" (1969), ning televisiooni ja raadio segakoor (1940) ja ka estraadiorkester (1966) Ajalugu Kunstmuusikat hakati looma 1860. aastal. Oluline osa muusikakultuuri arengus kuulub laulukooridele. Laulupidusid korraldatakse 1870.a.-ist, esimene üldlaulupidu peeti 1873 Riias. Tolle aja tähtsad muusikategelased olid J.Cimze, K. Baumanu ja E.Vigners Esimene läti ooperiteater asutati 1913, Rahvuslik Ooperiteater aga 1919 Riias. Tuntumad dirigendid T.Reiters (1884-1956) L.Vigners A.Jansons E.Tons (1917-67) Läti rahvamuusika Rahvalaulud on põhiliselt ühehäälsed (on ka ...
Tizian Koostaja: Meeri Kuustemäe Elulugu 1477 või 1488 Veneetsias Dolomiidi mägedes Gregoorio Vecellio (isa) 10 aastaselt onu juurde Gentili ja Giovanni Bellini/ Veneetsia tuhatkülgne ja -värviline elu Tiziani ja Giorgio Fondaco dei Tedeschit Judith Tagasi Veneetsias Taevalik ja maine armastus Doozide saali kaunistamine? Tunnustus ja maalritöö Senjoora kannatus katkes 20 aastat 1800 tukatit Kesrinna Isabella ,,Maarja templisse minek" Veenus Peegliga Perekond 1523/ 1524 abiellus Tütar Lavinia ja 2 poega Lavinia Väljakutse Märtsi Peetruse Vendluse kiriku altaripilt Palma Vecchio ja Pordenone vs Tizian Kes võitis? Pietro Aretino Kuulujuttude levitaja Miks oli Tiziani sõber? Kartus või peegeplilt? Tizian ja Karl V 1532 I korda maalis Karl V 1533. 10. mai Ti...
........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928...............................11 Los Angelese olümpia 30. juuli 1932...................................................................13 Eesti jõuab jalgpalli MM-võistlustele juuni 1933...................................................14 Toimuvad I Eesti mängud juuni 1934...................................................................14 Eesti laskemeeskonna edu september 1935....
MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU AUTODE ARENDAMINE 1862 - Etienne Lenoir I sisepõlemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis 1885 - C.Benz kolmerattaline auto 1886 - G.Daimler neljarattaline auto 1888 - prantslane Emile Roger ostab I auto (Daimlerilt) 1898 - Louis Renault I kinnise kerega auto (kabiiniga) 1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto 1926 - Citröen I teraskerega auto 1934 - esiveoga auto Citröen 1955 - I plastkerega auto Fiat 1980 - neljarattaveoga Audi AUTOOSADE TÄIUSTUMINE 1795 - J.Bramah hüdroajamid (pidurid) 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool 1841 - J.Whitworth ühtne keermestussüsteem 1859 - G.R.Plante pliiaku 1866 - W.Simens dünamo 1876 - G.Daimler karburaator 1881 - W.Simens sidur 1895 - Michelini ja Dunlopi kummid (õhkrehvid) 1902 - R.Bosch magnetsüüde
Memoriaalmuuseumi kohta oma uurimistöö teha. Dr. Fr. R. Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina. Lauluisa suri Tartus 25. augustil 1882. Ta maeti Raadi kalmistule. Muuseumi asutamise idee tuli Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestusseltsil aastal 1923. Selts tegi muuseumi jaoks Kreutzwaldi asjade korjanduse. 1926. aastal püstitas Mälestusselts monumendi Kreutzwaldi mälestuseks. Monument asub Võrus, Tamula järve ääres. Muuseum asutati 10. veebruaril 1941. aastal. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asub praegu kohas, kus Kreutzwald elas 44 aastat. Muuseum koosneb viiest hoonest - elumajast, kõrvalhoonest, aidast, tallist ja saunast. Krundi suurus on 5066 m². Muuseumis on säilitatud võimalikult palju Kreutzwaldi ajast. Alati on külastajatel võimalus istuda ning lugeda mõnda Kreutzwaldi teost.
Antsla Gümnaasium William Faulkner ,,Hälin ja Raev" Referaat 12.b Lauri Kannimäe Juhendas: Iri Reile Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 W. Faulkneri elulugu............................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Romaanid .............................................................................................................................................6 Novellid................................................................................................................................................7 Luule .....................
Muuseumid 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik. Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda m...
George Gershwin Hindrek Post 11.klass Mustve Gümnaasium 10.12.12 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 10.12.12 Elulugu Muusikat õppis omal käel ja võttis ka eratunde. Teda köitis kergem rahvuslik muusika ning peagi hakkas ta ka ise komponeerima. Tänu tellimusele populaarselt orkestrijuhilt Paul Whitemanilt, sai valmis 1924.a "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorketrile. "Rhapsody in Blue" tõi talle maailmakuulsuse. 10.12.12 Elulugu Sündis 26. september 1898 New Yorkis. Suri 11. juuli 1937 Hollywoodis(Californias). USA heliloo...
Kosmonaudid, nende treening, ettevalmistus eri riikides, koostöö riikide vahel Gertrud Kinna 12c · Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine
Kahe maailmasõja vaheline kirjandus Franz Kafka Jaana, Reelia, Lota XIa klass Franz Kafka • Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linnaosa) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke. • Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Elukäik • Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. • 1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi. • Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. • Ta töötas aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali • Franz Kafka oli kolm k...
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallin) Faktid luuletaja eluloo kohta Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres, • 1905–1910 Pärnu gümnaasium • 1910–1914 õpingud Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal • 1915–1916 Riia Polütehniline Instituut arhitektuuri alal • 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “Andre Gide stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V k...
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide d...
bebop'ist U.S.A'st See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Muusikaajaloo esimesed Cool Jazz'i soolod on Miles Davise omad 1947. aastast. Heli See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE MODERN JAZZ QUARTET ,,All The Things You Are" Stan Getz Stanley Gayetzky (2.veebruaril 1927 6.juunil 1991) Oli USA tenorsaksofonist
põlevkivikaevanduses. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi kirjutama, ning sellest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik", kogu trükiti 600 eksemplari. 1934. aastal saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik
Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised vaatenurgad. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus ja kasutasid ära kaunist päikesevalgust Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpr...
("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Heiti käis Tartu Treffneri gümnaasiumis, kus ta aga õpingud katkestas 1921. aastal ja asus tööle Kohtla põlevkivikaevanduses lihttöölisena proovides iseseisvalt toime tulla. Pärnu isakodusse naasnud, jätkas ta sealses õhtugümnaasiumis, mille lõpetas 1926. aastal. Samal aastal immatrikuleeriti Talvik Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda. 1934. a. Sooritas ta üldise kirjanduse keskastme eksami Gustav Suitsule, ent seejärel loobus diplomit taotlemast ja eksmatrikuleerus. Ülikoolil, kaaslastel ning ülikooliõpilasseltsil Veljesto oli tema haritlas- ja kirjanikuelus tähtis osa. Olulist osa etendas ka Talvik ise kui arbujate sõpruskonna peamine vaimne koondaja. 1930
suhtelisest territooriumil kõrgest suremusest. (v.a. Paljud Valgamaa, kolmeteistkümneni, püsides muu- haritlased Petserimaa jajaNarva-tagused poliitikud hoiatasid alad) 20. tumatuna kuni 1926. aastani. korduvalt eesti rahva sajandi alguses 366. 1920. aastalväljasuremis- ohu Linnade kõrvale tekkis veel üks eest moodustatining Viru autoritaarsel maakonnavalitsuse perioodil linnalise asula tüüp - alev. Selle käivitati riigivanem otsusega Narva jõe taga kolm uut Pätsi algatusel staatuse pälvisid tavapärastest küladest koguni kampaania
hoovab mullalõhna. Äkki ilm läks sulale, tilgub räästakallak. Raban rõivad, kindad maast, jooksen trepist alla. Uku Masing (1909-1985) (1937.aastani Hugo Albert) Sündis Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas 1921-1926 Tallinna II reaalkool 1926 astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda Õppis klassikalisi keeli, teoloogiat, semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust, assürioloogiat Kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste seltsi Juba koolipõlves avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseesid ning mitu teaduslikku tööd. Tema töid on ka auhinnatud 1932-1933 täiendas end Saksamaal 1933 õpetas Tartus semiidi keelt ja Vana Testamenti. Suri Tartus Proloog
-Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 viljakat perioodi: I "Siuru"-aastad Novellikogud "Saatana karussell" 1917 "Rändavad rüütlid" 1919 Jutustus "August Gailiti surm" 1919 II 1920. aastatel "Idioot" 1924 "Vastu hommikut" 1926 "Ristisõitjad" 1927 Gailiti lühiproosa sarnaneb Tuglase loominguga. Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad. Tegelased on iseäralikud, ebamaised. Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile. Ülevaate Gailitist novellistina annab "Kogutud novellid" I III ( 1940 1942) Följetonilooming: 2 kogumikku: "Klounid ja faunid" 1919 "Aja grimassid" 1926
Linnusest on säilinud kõrge muldkeha. Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli. 1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa
juhimise Caponele. Johnny oli jõugus edasi, kui pärast ebaõnnestunud atendaati "North Side" gangi poolt läks ta vangi ning peale seda pensionile. Capone valitses suurt osa allilmast, ta sissetulek aastas oli ligikaudu 100 miljonit dollarit. Seda raha sai ta kontrollides baare, kasiinosi, bordelle, hobuse- ja võidusõiduradasid, ööklubisid, viinavabrikuid ning õlletehaseid.. Al Capone Atendaat 20. Septembril aastal 1926, kui Capone sõi Hawtone hotelli restoranis. Kümnest autost koosnev kolonn, Thomson täisautomaat relvadega ja pumppüssidega varustatud gängsterid hävitasid peaegu täielikult esimese korruse restorani ja hotelli avades tule selle pihta. Capone ihukaitsja Frankie Rio, tõmbas Al-i põrandale pärast esimese lasu kuulmist. Paar kõrvalseisjat said vigastada, kuid keegi surma ei saanud. Capone turvalisus Ta ei liikunud kunagi üksi ringi.
meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid NSVL meistrivõistlustel, sealhulgas ka vasaraheites ja kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22. detsember 1995 New York ● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja, ● 1926 hõbemedali võitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1927 pronksmedalivõitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1929-1931 kuldmedalivõitja ● Medaleid on ta võitnud maadluses nii kergekaalus, vabamaadluses kui ka Kreeka-Rooma maadluses Viljar Loor ● 1. oktoober 1953 Tartu - 22. märts 2011 Tallinn ● Võrkpallur ● 1980 võitis kulla olümpiamängudel ● 1978, 1982 Maailmameister ● 1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983 Euroopa meister
Eugen Berthold Friedrich Brecht 1898 1956 MONIKA SEPP 12A Elukäik Sündis 10. veebruaril 1898. aastal Augsburgis. Brechti isa oli usutunnistuselt katoliiklane, ema protestant. Lõpetas Augsburgi reaalgümnaasiumi. 16aastaselt kirjutas ta ka oma esimese näidendi. Meeldis tegeleda kahe asjaga: kirjutada ja teatrit teha. Ja kirg naiste järele. I MS lõpuaastail käis meditsiiniõpinguil. Alustas kirjanduslikku tegevust. Sündis poeg Frank 1929 abiellus ta näitleja Helene Weigeliga. Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Brecht oli kogu elu võimeline hommikul vara tõusma ja silmapilk kirjutama hakkama. Ta suri 1956. aastal südamerabandusse. Brecht oma venna ja emaga Teosed DRAAMA "Baal" (1918) "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) "Kolmekrossiooper" (1928) "Tapamajade püha Johanna" (1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
