Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898.aastal avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Ta uuris radioaktiivsuse füüsikaliste, keemiliste ja biologiliste omaduste mõju ning sai puhta raadiumi eraldamise ja selle omaduste uurimise eest Nobeli keemiapreemia. Tema loengud radioaktiivsuse kohta olid maailmakuulsad . Veel üks saavutus oli raadiumiinstituudi loomine 1914.aastal, milles oli füüsika ja meditsiiniosakond. Füüsikaosakonna juhatamise võttis Marie Curie enda kanda . Esimese maailmasõja ajal organiseeris ta Punase Risti röntgeniteenistust. Nobeli auhinnad · Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai ta 1903. aastal Nobeli füüsikaauhinna "tunnustuseks erakordsete teenete eest oma ühiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsiooninähtuste alal". · Kaheksa aastat hiljem 1911
(Gymnasium Revaliense 1631-1981, 1981, Lukas, 1980, Verag von Franz Kluge, 1881) Joonis 1. Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasiumi õpilased 1987.aastal (Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum) Saksa keele õpetajad Berg ja Donner ning naissoost õpetaja Agnes Iversen olid ainukesed õpetajad, kes ei kandnud õpetajatele ettenähtud vormirõivaid, vaid kandsid erariideid. 1905.aastal lubati õpilastel väljaspool kooli kanda ka muud riietust, kuid see tühistati kaks aastat hiljem. 1914.aastal evakueeriti kool Venemaale. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981, Lukas, 1980) 3. Päevarežiim Lisaks koolivormi kandmisele kehtestati väga karm päevarežiim. Õpilased pidid tõusma kell kuus ja magama heitma kell 10, siis jäi uneajaks 8 tundi. Kell 8.45 toimusid ülekoolilised hommikupalvused õigeusulistele vene keeles ning luteriusulistele saksa ja eesti keeles. Tuunid algasid kell 9, kestsid 45 minutit ning keset päeva oli pikem vaheaeg söömiseks. Tavaliselt
Kalevipoeg kunstis Kiviõli 1. Keskkool 11.Klass Marilin Väljur Esimesi katsetusi "Kalevipoja" esmatrükk ilmus aastatel 18571861 vihikutena 18401841 valmisid Friedrich Ludwig v Maydellil sulejoonistused Georg Friedrich Schlateri akvarellid Oskar Hoffmanni ,,Kalevipoeg põrgu väravas" Johann Köler Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kreutzwaldi portree, käes raamat ,,Kalevi poeg" 1864. a August Weizenberg "Linda" 1880. a Click to edit Master text styles Second level Third lev...
· Rahapuudus · 1902 õpib Vilno jalaväe junkrukoolis · 1909 Peterburi Sõjaväeakadeemia Teenistus · Teenistus Vene tsaariarmees: 1901 110. Kaama jalaväepolk Kaunases 1903 Allohvitseriks 1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse ihukaitsegrenaderide polk (nooremohvitser) 1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant 1913 Staabikapten 1914 Kapten (Eestis sõjaväe major) 1915 21. diviisi vanemadjutant 1916 alampolkovnik Laidoner Eestis · 1918. 1. jaanuaril saabub Tallinna · 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks · 1. detsembril 1924. aastal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks · 12. märtsil 1934 kolmas kord Kaitsevägede ülemjuhataja · 24. veebruaril 1939 ühendati kindraliks Elu pärast teenistust · 22. juunil 1940 tagandati ametist · 19
Agatha Christie (15.sept.1890 12.jan.1976) Elulugu Agatha Miller sündis Inglismaal Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all Õppis ise 4-aastaselt lugema Võttis klaveritunde ja tantsutunde 1914 abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christiega Elulugu Alustas kirjutamisega 1916. aastal, mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis" 1928. aastal lahutas oma mehest 1930 kohtus naine arheoloogi Max Mallowaniga Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat Kirjutamise algus Kirjutama ajendas Agatha Christie't juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Selle kummutamiseks (mitte trükis avaldamiseks) kirjutas Agatha Christie 1918.a. "Saladuslik juhtum Stylesis" See teos ilmus 1920. aastal Armastusromaan ja tegelaskujud Va...
Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...
Keeleuuenduse lõpmatu kurv 1. Tänu kirjakeele rikastumisele muutus ka kirjandus mitmekesisemaks, eksperimenteerivamaks ja kunstiliselt mõjuvamaks. 2. Keeleuuenduse kõrgaeg oli 1910.-1920. aastatel, just sel perioodil tuli eesti keelde palju uusi sõnu ja sõnavorme olgu siis tegemist sõnatuletisega, laenudega murretest ja teistest keeltest. 3. Keeleuuendusliikumise eesotsas olid kaks üsna eripalgelist keelemeest Johannes Aavik (1880-19739 ja Johannes Voldemar Veski. 4. Johannes Voldemar Veski tegeles eelkõige teaduskeele, erinevate oskuskeelte (loodusteadused, meditsiin, tehnikateadused jm) arendamise ning eesti kirjakeele korrastamine ning ühtlustamisega. 5. Johannes Aavik aga pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust ja kõlavust, mõjutades seeläbi esmajoones ilukirjanduskeele küpsemaks ja väljendusrikkamaks muutumisel. 6. Lisaks emakeelele valdas ta üheksat keelt: Üla...
Pinna sündis 3.oktoobril 1884 linnaametnike perre. Ta õppis Tallinna linnakoolis. Ta oli abielus Netty Pinnaga (18841937), hiljem Milly Altermanniga. Tal olid lapsed mõlemast abielust. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teatritegevus Lavategevust alustas 1898. aastal Estonia Seltsis. Aastal 1914 siirdus ta lahkhelide tõttu Estonia teatrist Venemaale, kus saavutas teatritruppides ka edu. Vabadussõja ajal sidus ta end Draamateatriga, olles nii teatri direktor, näitleja ja näitejuht. Aastal 1923 pani ta aluse Rahvateatrile, kus osalesid asjaarmastajatest näitlejad. Rahvateater polnud eriti populaarne ning 1927. aastal läks see pankrotti. Sõja lõppedes töötas elu lõpuni Estonias. Rolle Oscar Wilde ,,Salome" A. H. Tammsaare ,,Juudit"
Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks Agatha Christie 14.12.12 Elulugu Agatha Mary Clarissa Christie sündis 15.septembril 1890 aastal, Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena Agatha Christie oli Inglise kirjanik, kes sa tuntuks kriminaalromaanidega. Ta omandas hariduse oma ema, isa ja hoidja abil. 1914 aastal abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christi`ga. Aastal 1923 nende kooselu lahutati, 1930 aastal ta kohtas arheoloogi Max Mallowaniga. Nad olid õnnelikult abielus 46 aastat. Max Mallowan suri 12 jaanuaril 1976. 14.12.12 14.12.12 Archibald Christie ja Max Mallowan 14.12.12 Looming Agatha Christie alustas kirjutamist 1916 aastal. Tema esimene kirjutatud teos oli ,, Saladuslik juhtum Stylesis ``
Lisaks veel Peraküla Teater. MTÜ Peraküla Teater on loodud kohalike elanike vaba aja sisustamiseks kultuuriliste ürituste korraldamisega, traditsioonide jätkamiseks ja noorte vaba aja sisustamiseks erinevate tegevustega. Põhilisteks tegevusvaldkondadeks on Peraküla simmani ja „Looduslaste" laagrite korraldamine ning rahvatantsurühma „Nõva Hongad" tegevuse organiseerimine. Perakülast viib randa pikk munakivitee, mis ehitati Tsaari-Venemaa aegadel 1914 – 1915, hõlbustaaks ligipääsu Allikajärve poolsaare salajasele raadiojaamale, mis kuulas merelt sõjalaevadelt kanduvaid morsesignaale. Maaliline Allikajärv on magnet nii kalamehele kui ka matkajale. Allikajärve kutsutakse ka tantsujärveks ja Tuksi järveks. Tantsujärv on haruldane selle poolest, et üle järve viib sillake. Idakalda õõtsikul kasvab atlantilise kliimaperioodi relikt – mõõkrohi. Kalastikus on esikohal koger ja linask, vähem leiduvat ahvenat, särge ja haugi
AJALUGU 1.Ajatelg: ajaloo põhiperioodid, sündmused ja aastad millega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist. ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed l...
märts 1962 lapsepõlv möödus Läänemaal Võnnu külas (hiljemlat Vormsi saarel ning siis Haapsalus) Peterburi konservatoorium Õpingute ajal tutvus Peeter Südamega. Pedagoogitöö 1917/19 Rakvere Õpetajate Seminar 1920/21 Tartu Kõrgeim Muusikakool 1921/32 Läänemaa Õpetajate Seminar (Haapsalus) Huvid Oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija 1911. aasta - kogumisretked 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid Jõudis koguda ligikaudu 1800 viisi Kreegi rahvaviisikogu säilitatakse Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Kreegi looming Cyrillus Kreek oli üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile ja ka palju muusikat puhkpilliansamblitele. Kõige ulatuslikum valdkond oli aga a cappella koorimuusika. Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb
kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks.. tekstuuriga ja 4. Ta mängis trombooni, harmooniumi, klaverit, orelit, Ta mängis k 5. oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Mart Saar oli Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. eriti koorimu 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese Ta oli esimen eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, selle omapär koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas Lisaks sellele umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali
eestvedamisel Euroopa arenenuima sotsiaalseadusandluse 1880'tel: haiguskindlustus, õnnetuskindlustus, vanaduskindlustus, invaliidsuskindlustus. Sotsialistide populaarsus siiski ei kahane, leitakse, et peaks siiski olema lubatud ka ametiühingud jne. Saksamaa liberaalid ja sotsialistid suhtuvad teatud põlgusega Bismarcki. Sotsialismivastased seadused tühistatakse 1890, siis Bismarck ka lastakse Wilhelm II poolt lahti riigikantsleri ametilt. 1914 ongi Sotsiaaldemokraatlik partei suurim partei. Bismarcki sisepoliitika ei anna soovitud tulemust. Bismarcki liidupoliitika 1871-1890 Annab Saksamaale väga hea tulemuse. Eesmärgiks on Prantsusmaa välispoliitiline isoleerimine nii, et ta ei leiaks endale liitlasi. Bismarck saab hakkama ka sellega, et saavutada kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa vahel, tahab seda seepärast et nad ei oleks kuidagi liitlased Prantsusmaaga
aastal . 1885. aastal sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Eesti autoajalugu Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide kreisiametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot. * 1920 oli Eestis 110 sõidu-, 34 veoautot ja 57 mootorratast. * 1921 oli Eestis 156 sõidu-, 84 veoautot ja 95 mootorratast. * 1923 oli Eestis 410 sõidu-, 320 veoautot ja 269 mootorratast. * 1925 oli Eestis 503 sõidu-, 364 veoautot ja 337 mootorratast. * 1927 oli Eestis 1053 sõidu-, 423 veoautot ja 357 mootorratast.
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused
KUBISM Lauri Kasak Risto Kööts Sander Mägi Kubismi mõiste Kubism nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest Üldiseloomustus Kunstivool, mis sai alguse Pariisis 20. sajandi esimese kümnendiku teisel poolel ja kestis kuni teise kümnendiku lõpuni Kubismi alguseks peavad paljud ajaloolased 1907. aastat, kui Pablo Picassol valmis maal "Les Demoiselles d'Avignon", mis oli stiili poolest täiesti revolutsiooniline Sai nime prantsuse kunstikriitikult Louis Vauxcelles'ilt, kes kirjeldas 1908. aastal DanielHenry Kahnweileri galeriis Braque'i tööd "Houses at L'Estaque". Rajajateks olid Hispaaniast pärit Pablo Picasso(18811973) ja prantslane Georges Braque(18821963) Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Erisuunad on tubism ja orfism Kubismi tekkimise põhjused 1907.a. Aafrika neegriplastika näitus Pariisis. Nn. "musta maski" eeskuju kunstnike töö...
1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pikal rindejoonel, lootus suurele armeele Inglismaa – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi 3
liitlasi rahaliselt. 6. Sündmus, mis sai I MS puhkemise ajendiks. 28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 7. Sõja algus, kes kellele ja millal sõja kuulutas. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Ameerika astus sõtta alles 1917. aastal. 28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918. 8. Tähtsamad lahingud: Marne’i – Sõjategevus 1914 (5.-6. sept) o Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus o Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku o kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km Ypres’i –Sõjategevus 1915 (22
Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi. * Bulgaaria võõrandus Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. 1) 3. Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Sõja Algus: 28.juuli 1914 Sõja lõpp: 11.november 1918 SÕJAAJEND: * Austria-Ungari troobipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juulil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. PÕHJUSED: * Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel. * Ohu alahindamine- usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne. * Sõja romantiseerimine
. . , « », . II 1907 . , - . . , . . II 1906 . 3 1907 . , . , II , . . . . . . , 1906 ., , . . 9 1906 . . . , . , . . , , . . , : ) , ; ) 16 % , ; ) () . 1911 . . . . . 15--20 I . , , . . 1914 . . . , -, . . . . « ( . . , . . .). . . . , ( 1904 . ). . . , ( 1908 . ). . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . , . . , . . . , . . , . . , . . . 1909 . , (. . , . . , . . , . . , . . , . . , . . ) «. ». , , . . . , . . . . . , , , I . . . («», 1899 .; « », 1903 .; «-», 1904 .). . .
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. August Gailit, poolenisti läti ( või liivi ) päritolu eesit kirjanik, sündis 1891. aastal Sangaste mõisa lähedal. Pärast koolipoisipäevi viis elu Gailit rajale, kuhu ta sel ajal kirjanikud enamasti ikka v...
Rahvusvaheline olukord 1918-1939 · 1914-1918 Esimene maailmasõda · Antante: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Itaalia(1915 vahetas poolt!) · Esimene maailmasõda lõppes 11.nov. 1918 Compegnie vaherahuga · Rahulepingute väljatöötamisega tegeldi Pariisi rahukonverentsil · USA'd esindas president Woodrow Wilson · Prantsusmaad esindas peaminister Georges Clemencau · Suurbritanniat esindas peaminister Lloyd George · Kaotajaid kutsuti lepingutele alla kirjutama · 28.juunil 1919 sõlmiti Saksamaa ja Antante rahu · Saksamaa pidi tasuma reparatsioone (hüvitama sõjakahjud võitjatele) ja loovutama 1/8 oma aladest · Saksamaa relvastuse ja sõjaväe hulk viidi miinimumi · Saksamaal asenuds keisririik vabariigiga · Austria-Ungari keisriiriigi aladel loodi Austria Vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik · Venemaal l...
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk ...
Dadaism Mis on dadaism? · Modernistlik kunsti-ja kirjandusvool · 1916-1922 Kus dadaism alguse sai? · 1916 Zürichi kabarees Voltaire · New York Dadaismi nimi · Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Dadaismi olemus · Dadaismi programmiks oli eitada senist kunsti. Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Dadaistid leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut...
1. Oli Austria keiser ja Ungari kuningas a 1914 Franz Joseph I 2. Foch kirjutas alla sellele rahulepingule Versailles’ leping 3. Mõtles välja Saksamaa sõjaplaani Kindralstaabi ülem von Schileffen 4. Tähtis koosolek, mis toimub Pariisist kümmekond kilomeetrit Monarhiftlme koosolek 5. Seal linnas hukkus Franz Ferdinand (mis riigis see on tänapäeval) Sarajevos, tänapäeval Bosnia ja Hertsegoviinas 6. Leping mis sõlmiti 1904 Inglise-Prantsuse Entente Cordiale ehk Südamlik Leping 7. Kes kellele esimesena sõja kuulutas Austria Serbiale 8. 1959 reisijaga laev, mille põhja laskmine põhjustas USA sõtta astumise 9. Millise riigi territooriumil toimus esimest korda Euroopas gaasilahing Belgias 10. Serbia tudeng kes tappis Austria-Ungari troonipärija Gavrilo Princip 11. Kindlus mis lukustas Pariisi sissepääsu ja kaitsti viimse jõuni Verduni kindlus 12. Selle kriisi lahendusena sai Saksamaa tüki Kongost Marokko kriis 13. Loetle l...
Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajendiks sai Sarajevo mõrva ettevalmistamine. Selles maailmasõjas olid kõikidel suurriikidel oma sõjaplaanid. Sõjaplaaniks oli enamasti sõja abil oma positsioonide kindlustamine ning püüe leida endale kohta nö "päikese alla". Maailmasõda ehk teisisõnu ilmasõda, algas 28.juulil 1914. aastal. Sündmusteks olid: Saksamaa ultimaatum Belgiale, Saksamaa kuulutas Venemaale sõja jne. Sõda toimus Austria- Ungari ja Serbia vahel. Mõned riigid pidid sõdima kahel rindel.Maailmasõja rindeid nimetatakse ida- ja läänerindeks. Miks ? Sellepärast, et idarindes olid ainult idapoolne rahvas , ning lääne rindes oli ainult läänepoolne rahvas. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne.
“Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele.” - Benito Mussolini Sünnikoht ● Mussolini sündis Itaalias Predappio linnas ● 29.juuli 1883 - 28.aprill 1945 ● Vaeses sepa peres Amet ● Itaalia peaminister ja diktaator ● 1922-1943 ● OVRO - salapolitsei ● Õpetaja kirikukoolis ● Ajakirjanik Eraelu ● Armuke Clara Petacci ● Abielus koos Ida Dalseriga 1914 ● Poeg Benito Albino Mussolini ● Teine abielu Rachele Guidi ● 2 tütart ● Kolmas abielu Ravenna Vägiteod ● Aastatel 1943–1945 juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki ● Aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia 1943 kuninga käsul ● Juhtis riiki üle 20 aasta ● Abessiinia vallutamine 1935.- 1936.aastal Edu põhjused ● I maailmasõda raskendas tunduvalt olukorda ● Uue liikumise esiletõus köitis elanikkonda
PAUL BURMAN (28.02.1888 03.06.1934) Elulugu: Paul Wilhelm Burman oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik ja graafik, Karl Burman vanema vend. Burman oli esimene animalist Eesti kunstis. Aastal 1892 kolis pere Tallinnasse. 19121913 elas Pariisis eesti kunstnike koloonias ning suhtles aktiivselt Jaan Koorti, Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Aastal 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Koolid kus Paul W. Burman õppis: · Peetri Reaalkoolis · Ants Laikmaa ateljeekoolis · Peterburi Kunstide Akadeemias · Moskvas Stroganovi kunstikoolis · Riia linna kunstikoolis · Pariisis Académie Russe'is. Looming: Algperioodil maalis ja joonistas peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid.
• I abielu luuletaja Nikolai Gumiljoviga (1910), poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" • 1958, 1961 - "Luuletused" • 1965 - "Aja jooks" • 1967 - "Reekviem" – Stalini vastu • 1976 - "Luuletused ja proosa" • 1976) - "Luuletused ja poeemid" • Ahmatova luuletusi võrreldakse Marie Underi omadega • Sügavatundeline, külm, vaoshoitud luulekeel, luules esineb
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri aseme...
positsioonid. Serblased lükkasid selle ultimaatumi tagasi. Austerlased katkestasid Serbiaga diplomaatilised suhted ning alustasid Belgradi tulistamist. Peterburist saadeti Viini protestinoot, milles nõuti, et Serbia rahule jäetaks. Venemaal algas osaline mobilatsioon. Saksamaa ähvardas mobilisatsiooni mitte katkestamise juhul Venemaad sõjaga. Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Augusti algul 1914 astus Venemaa sõtta nii Saksamaa ( 1.august) kui Austria-Ungariga (5.august). Prantsusmaa, keda sidus Venemaaga liiduleping, kuulutas samuti välja üldmobilisatsiooni. 3.augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Päev varem nõudis Saksa valitsus Belgialt, et too lubaks väed läbi oma territooriumi Belgia- Prantsuse piirile. Belgia keeldus, ja sakslased tungisid Belgiasse. 3.augustil nõudis Inglismaa, et Belgiat ei puututaks. Saksamaa jättis noodile vastamata
Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. · 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. · 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre.1 · 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. · 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. · 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. · 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana.
· 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna · 1935 Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass · 1936 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige · 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu auliige · 1937 Rae valla aukodanik · 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Valgetähe teenetemärgi I klass · 1939 Rannu valla aukodanik · 22. veebruar 1939 Riigivapi teenetemärgi I klass Teosed · 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu) · 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu) · 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu) · 1918 Õiguslik riik (Tartu) Arreteerimine ja surm 6 Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingisepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal. Kaarel Eenpalu on maetud Äksi surnuaeda. Isiklikku
Imperial contributions had strengthened the British war effort, and victory brought to country mandates over new territories, such as Palestine, Iraq, and some territories in Africa. World War I, known also as the First World War, Great War and War to End All Wars was a global military conflict. Over 15 million people were killed. It was one of the deadliest conflicts in human history. The proximate cause was the 28 June 1914 assassination of Franz Ferdinand of Austria by some Bosnian-Serb nationalist. The war soon spread worldwide. As the result, it was the end of four major imperial powers. The Treaty of Versailles which was signed at the end of WWI and it is often said that it eventually lead to the beginning of World War II in 1939. World War II In late 1938, Britain tried to avoid another world war by signing the Munich Pact. The pact
1905 . aasta lõpul sai temast Eesti Rahvameelse Edukonna rajajaid ja vaimseid juhte. Sel ajal sõnastas Villem Reiman avalikult nõude asendada baltisaksa härrakirik vaba rahvakirikuga koguduseliikmete omavalitsuste alusel. Kolga-Jaani kirikuõpetajana 1905 alustas Villem Reiman koos J. Tõnissoniga eeltöid Eesti Kirjanduse Seltsi asutamiseks , mis saigi teoks sügisel 1907. Seda seltsi juhtis Villem Reiman ülima kohusetundega 1914 . aastani , oli ka seltsi ajalootoimkonna juhataja. Villem Reiman osales Eesti Rahva Muuseumi asutamisel, asutas 1908 Viljandi Eesti Haridusseltsi ( oli selle esimees 1913 . aastani ) , mis samal aastal pani käima tütarlaste progümanaasiumi kursusega erakooli . 1914 halvenes Villem Reimani tervis järsult. Ta suri 56- aastaselt ja on maetud Kolga-Jaani surnuaiale. V.Reiman tütrega vanaduspõlves
Siuru Maria Nappa, Meelika Lukner, Triin Kaarde, Jann-Hendrik Hinrichs Liikmed · Friedebert Tuglas, Artur Adson, Peet Aren, Otto Krusten, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Asutamine · Kirjanike koondumine suuremaks organisatsiooniks esialgu ei õnnestunud · 6 kirjanikku asutavad Siuru 1917.a juulis · Tuglasest saab rühmituse juhtkuju · Neid sidus uus-romantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine · Siuru õhtud kirjanduslikud ettekanded, loterii, ball · Siuru õhtuid peetakse ka Tartus ja Viljandis, mis ärgitavad huvi loomingu vastu, soodustavad teoste läbimüüki · Publikule jääb mulje, et siurulased on boheemlaslikud ja hoolimatud · "Meil on tähtis oma loova vaimu avaldamise võimalus, ja kõik muu on kõrvalise tähtsusega...Meie ei nõua publiku tähelepanu nagu miskit tänu, sest meie oleme loond kõigepealt iseenese jaoks, ilma kellegi muu p...
staabikapteniks ning 21. märtsil arvati kindralstaabi kutseliiki. Aastatel 19121913 teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, 19131914 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemana. 1914. aastal teenis J. Laidoner Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis ning Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. 17. (vkj 4.) 07.1915 autasustati teda Püha Georgi mõõgaga 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. 1915. aasta märtsis määrati J. Laidoner 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. 1915. aasta novembris määrati J. Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks ja 1916. aasta 15. augustil ülendati J. Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917. aasta 11. märtsil määrati ta Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi staabiülemaks.
generating capacity, generating 94.7 TWh in 2008 and 91.6 TWh in 2009, while the annual generating capacity of the Three Gorges Dam was 80.8 TWh in 2008 and 79.4 TWh in 2009. It is a binational undertaking run by Brazil and Paraguay at the Paraná River on the border section between the two countries, 15 km (9.3 mi) north of the Friendship Bridge. Panama Canal Date started:January 1, 1880 Date finished:January 7, 1914 Location:Isthmus of Panama The Panama Canal is a 77 km ship canal in Panama that joins the Atlantic Ocean and the Pacific Ocean and is a key conduit for international maritime trade. Built from 1904 to 1914, annual traffic has risen from about 1,000 ships in the canal's early days to 14,702 vessels in 2008, measuring a total 309.6 million Panama Canal/Universal Measurement System (PC/UMS) tons. In total over 815,000 vessels have passed through the canal
10 sündmust, mis mõjutasid maailmakultuuri xx sajandil 1. Esimene maailmasõda Eesimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanudsõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sellekäigus purunes neli impeeriumi(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingus. Võeti esimest korda kasutusele keemiarelvad, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt, ning toimusid esimesed 20.sajandi tsiviilisikute massimõrvad. 1918 aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, Pihvka ja osa Valgevenest. 3
Futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fašismi omadega (futurismi ja fašismi manifest ilmus aastal 1924). Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja t...
Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Esimene maailmasõda Hitler astus esimese maailasõja ajal (1914) vabatahtlikult Baieri sõjaväkke. Hitler oli koguaja läänerindel, ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees, see oli väga ohtlik amet.. Sidemehena sai hitler paarkorda ka haavata ning paistis silma sidemehena ja teenis 1914 I Klassi Raudristi.Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi rääkida. Ta läks tagasi oma rügemend kasarmusse Münchenis ning taotles et teda demobiliseeritakse. Ta laskis end mitu korda valida üheks oma rügemendi usaldusisikutest ning oli omamoodi sidemees Baieri sotsalistliku peaministri Kurt Ei sneri revolutsioonilise nõukogude valitsusega. Pärast Eisneri mõrvamist tekkinud
LÄHIAJALUGU KT 1. Lähiajaloo piirid I MS 1914-1918 Kokkuleppeliselt algab lähiajalugu 1900 a. (transpordi areng, sidevahendite areng, filmikunsti areng, telegraaf). Eesti lähiajaloo algus 1918 (Eesti Vabadussõja algus, EV väljakuulutamine, I MS lõpp). Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis e) 1933-1939 - Diktatuuride ja totalitaarsete võimude aeg f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda) h) 1956-1985 - külma sõja II periood, võidurelvastumine, kolmas maailm i) 1985-2000 - Sotsialismileeri kokkuvarisemine, perestroika, glasnost, majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide ...
Vabariiklik Partei Hispaaniaga. poolest. Ettevõtete 2. Demokraatlik Partei Välispoliitika koondised trustid. Neist põhisuunad: suuremad: William McKinley 1. Hiina ja Ida-Aasia 1.Morgani Grupp Theodore Roosevelt 2. Ladina-Ameerika 2.Rockefelleri Grupp William Howard Taft Woodrow Wilson 1914. a Panama kanali Liberaalne majandus avamine. ,,Avatud uksed ja võrsed Probleemiks on trustide võimalused" omavoli, loodusressursside raiskamine Saksa- Esimene tööstusmaa Keisririik Ulatuslikud maa Euroopas. Tööstus Kantsleriks Bernhard koloniaalvallutused
surivoodil 1880 esimene isiknäitus 1891 näitus "Heinakuhjad" 1892 Seeria Roueni katedraalist 1897 esimesed vesiroosipildid 1899 maalib Londonis 1905 tähtsad näitused USAs ja Euroopas 1907 maalib laguunidelinnast üle 30 vaate 1908 valmib 30 vesiroosimaali Seeriatööd Roueni katedraal Londoni parlamendihoone, päike murrab läbi udu (1904) Waterloo sild, udu (1901-1903) 1911 Monet hingeline kriis 1914 sureb tema vanim poeg, alustab ülisuurte vesiroosipiltide maalimist 1918 valmib kaheksa vesiroosimaali 1926 Monet sureb, olles 86aastane Vesiroositiik (1899) Vesiroosid. Hommik (1916-1926)
Immigrant välismaalt teise riiki elama asunud inimene Migratsiooniamet - avalik asutus, mis otsustab, kellel on õigus jääda riiki. Migratsiooniamet uurib ja kontrollib nende inimeste avaldusi, kes soovivad resideeruda riiki, tulevad külla, otsivad kaitset tagakiusamise eest või omavad kodakondsust. Kuhu ja miks on eestlased rännanud ? 1) 1920. 2. veeb Tartu rahulepingu alusel 2) 1939. a - 1940. a Balti sakslased 13000 inimest 3) Suurküüditamised Siberisse : 14. Juuni 1914.a 10000 inimest : 25. - 29. Märts 1949 20000 inimest 4) 1944. a sügis- Läände koos taanduva Saksa sõjaväega u. 90000 inimest. Saksamaale ja Rootsi , sealt edasi USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. 5) Praegu: Soome , Iirimaale, USA-sse, Austraaliasse, Suurbritanniasse töö- ja elukoha vahetamise pärast Igasugune ränne jaguneb : a) vabatahtlik b) sunniviisiline
ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas Peterburis ning Tartus, kus arendas kunstielu(aitas korraldada kunstinäitust ning kogus Eesti Rahva Muuseumile esemeid). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. 1913. aastal siirdus Eestisse. Siin töötas õpetajana Tallinnas Eesti kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. 1916. aastast oli Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. 1921. aastal läks tartusse ja asus tööle kunstikoolis ''pallas''. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde ning suri 12
ELUST sündis 22. augustil 1862 Pariisis Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest Lapsena saadeti Claude tihti tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki Ta suri Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Looming Debussy tegi lõpu Sakslaste monopolile, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia...
NoorEesti JanRoss Liiver Triin Narva Rasmus Suik Peeter Roop 11A Tegutsemisaastad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige 19051915 [1] Teine tase Kolmas tase Neljas tase Eesmärk avardada eesti Viies tase vaimset vaatepiiri euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/sirvi.php? id=1522 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Infot Teine tase Kolmas tase Neljas tase NoorEesti ideoloog ja ...
Venemaa laevastikule Port Arturis • Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu Valitsusaeg • Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut • 1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused • Venemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust • Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme Nikolai II arest ja tapmine • arreteeriti Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel 7. märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga • 17. juulil 1918 hukati Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last- Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arst Seosed Eestiga • Nikolai II oli viimane Eestimaa ja Liivimaa hertsog • 23.–26
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
