sõnastas rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, milles nõudis eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi, Balti erikorra ja Balti aadli privileegide kaotamist ning Vene seaduste jõustamist eestis. Erinevad lähtepunktid ja arusaamad rahvusliku liikumise eesmärkidest ja nendeni jõudmise viisidest ning juhtide isiklik rivaalitsemine, paisus rahvuslikes organisatsioonides avalikuks võimuvõitluseks ja viisid 1878 suurlõheni Kõik see nõrgestas rahvuslikku liikumist J.Hurt läks Peterburi kirikuõpetajaks ja 1882 Jakobson suri. Rahvuslikus liikumises algas mõõn , mida süvendas valitsuse tagurlik sisepoliitika Tänan!
, . , . - ; -- «Esprit des lois» «». , , : . : « , , , -- , , , », -- « . . ». -- . , , . , , , . -- , . -- , 1852 -- , 1854 -- 1855 « » « » « 1855 » -- , 1856 -- , 1856 -- , 1857 -- , 1858 -- , 1859 -- , 1863 -- , 1863 -- 4- , 1867--1869 -- , 1872 -- , 1878 , 1882 -- , 1886 -- , 1886 -- , 1889 -- , 1890 -- , 1890 -- , 1890--1893 - -- , 1896 -- , 1899 , ,,", , , , . . , , , . ,," (1854) ,," (1857) , , , . ,," (1853) ,, " (1855), . 1850- 1860- (,, ", ,, ", ,,", ,,", ,, ", ,, ", ,, : "), . , , , . , , , . ,, ", . ,, " 18051814, .
Artur Kapp Fred-Georg & Raigo 2016 Artur Kapp (1878-1952) · Sündis 28.02.1878 Suure-Jaanis · Suri 14.01.1952 Suure-Jaanis · Eesti helilooja, dirigent ja pedagoog Tähtsus Eesti muusikaloos · Ta kirjutas 5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. · Ta lõi oratooriumi "Hiiob" , kooriteoseid ligi 100, oreli- ja kammermuusikat · Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. · Arturi kuulsaim teos on romanss "metsateel" Loomingu tähtsamad zanrid · Orkestrimuusika · Oreliteosed · Koori- ja soololaulud Loomingu mõjutajad · Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid · Ta asus õppima 13 aastaselt Peterburi konservatooriumi. · Esimese...
Kathedrale. Mit dem Abschluss der Reformation in Estland 1561 wurde sie zur lutherischen Domkirche. Geschichte Sie ist eine dänische Gründung und stellt wahrscheinlich die erste christliche Kirche auf dem estnischen Festland überhaupt dar. Der erste Kirchenbau war aus Holz. Mit der Ankunft von Dominikaner -Mönchen aus dem dänischen Kloster Ribe 1229 wurde die Kirche durch einen Steinbau ersetzt. Orgel Die einzigartige Orgel wurde im Jahre 1878 in der renommierten deutschen Orgelbauer Friedrich Ladegast gebaut. Die Bilder Referenzen http://de.wikipedia.org/wiki/Tallinner_Dom https://www.google.ee/search? q=Tallinner+Dom&espv=210&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=fVj 6Uo-AK6Py7AbD- IDYAw&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1366&bih=643#q=tallinna+toomkirik&tbm=is ch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=Qnzlojtu-pZnJM%253A%3BfvvNurZkjdSJ8M %3Bhttp%253A%252F%252Fwww.eelk.ee%252Fimgs%252Fu-toom_kell.jpg %3Bhttp%253A%252F%252Fwww.eelk.ee%252Fu-toom_kell_pilt.html
Edendamise Seltsi koolis. 1862 1874 Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Looming Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Truu valvur". Õli. 1878 "Ärkamine nõidusunest" "Hiiu naised kaevul" ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 "Friedrich Reinhold Kreutzwald" portree "Roomlanna" "Herakles toob Kerberose põrguväravast" "Lorelei needmine munkade poolt" Õli. 1887 Sünnikoht Csise Jaani kiriku "Ketraja" altarimaal "Ema" "Truu valvur" "Eeva granaatõunaga" "Lorelei needmine munkade poolt" "Friedrich Reinhold Kreutzwald"
Vincent Van Gogh Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 1878-1879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886-1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Remlys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise´i, kus kuu aja pärast elust lahkus. Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Van Gogh on tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid k...
Mihhail Bakunin Mihhail Bakunin Mihhail Aleksandrovits Bakunin sündis 30.mai ja suri 1.juuli 1878 Bernis kus on ka tema haud Ta oli vene anarhist, revolutsionäär ja filosoof Teda peetakse sageli ka anarhismi isaks Tema anarhistliku teooria tuumaks on proletariaadi diktatuur ja riikluse kõikide vormide eitamine Lapsepõlv ja sõjaväeteenistus: Bakunin pärines vene põlisaadlist 14. a saadeti ta Peterburi sõjakooli ning peale seda teenis ta kuni 1835. a ohvitserina Minskis ja Hrondas Alates 1842. a elas Bakunin Berliinis, Pariisis, Brüsselis ja Sveitsis
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võt...
POST- JA NEOIMPRESSIONISMI teke, mõiste ja olemus 1888-1910 – pole stiil, vaid kunstnikud: alustasid impressionismiga, eemaldusid, arendasid– post ja neoimpressionistid. Ekspressionismi eelkäijad. Radikaalne värvikäsitlus ja maalitehnika ning kunsti sisu uuendamine oma tunnete ja ideede väljendamiseks, mitte jäljendamiseks. •Temaatika – mitmekesine: portreed, natüürmordid, maastikud, religioossed ja sümboolsed süźeed. •Stiil ja tehnika –palju uuendusi: vormimoonutused, ebaloomulik koloriit. Vincent van Gogh (1853-1890), hollandlane Postimpressionist Väljendas värvidega, pintsitõmmetega oma tundeid, ideid. Sai ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks Tähisöö” 1889; Päevalilled” 1888 Paul Gauguin (1848-1903), prantslane. Postimpressionist Tasapinnaline siluettkujutis tumedate kontuuridega, varjudeta. (Süntetistlik stiil.) Saavutas värvitoreda üldistuse. “Kollane Kristus” Paul Cézanne (1839-1906), prantslane Postimpressionist Värv...
Fovism- 20.saj Prantsusmaal; Foovidel- hoogsad ja erinevate suurustega laigud, värvis puhtad ja kõlavad; Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, mis on tekkinud mõne motiivi vaatlemisel,värvid vastupidised; Fovism(pr.k fauves- metsloomad)- ekspressionistlikku tüüpi kunst. Ekspressionism- *19. ja 20. sajandite vahetusel, Saksamaal; *Ekspressionistidel- lihtsustatud, nurgelised joonistused, teravad, toored värvikontrastid, ,,porised" värvid, tuhm koloriit; *Eesmärk iseloomustada inimese hingeelu ja ühiskonna seisundit, inimesi ümbritsev loodus on ärev ja pingestatud; *Ekspressionism- kunstivool, mis muudab nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. Saksamaal 2 rühmitust: *Dresdenis 1905-1913 Die Brücke ; *1911-1913 Münchenis tegutsenud Der Blaue Reiter (Sinine Ratsanik) Tuntumad Saksa ekspressionistid: Emil Nolde, Franz Marc, Paul Klee, Erich Heckel, Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Barlach, Käth...
Tsehhi helilooja. Looming Tsehhi ja slaavi mõjudega. Eeskujud. Sümfooniad, sümfoonilised poeemid,ooperid. Peamised zanrid. Looming 10 ooperit. Antonin Dvorak - Rusalka - Song To The Moon.mp4 9 sümfooniat. https://www.youtube.com/watch?v=pVOh4r2nOOw Instrumentaalkontserdid. https://www.youtube.com/watch?v=fN4z8HjSCI8 Elukäik Dvoák sai loa minna muusikakooli. Õppis Praha orelikoolis. 1874. aastaks oli loonud 4 sümfooniat ja 2 ooperit. Brahms märkas Dvoák talenti. 1878. aastal kaheksa sümfoonilist "Slaavi tantsu". Elukäik: Inglismaa London ja New York. 1884. aastal dirigeeris mõnd oma teost. Paluti kirjuada uus sümfoonia (seitsmes d-moll). 1887. aastal tulid ettekandele "sümfoonilised variatsioonid" Cambridge'i ülikool. Elukäik: Ameerika 1891. aastal konservatooriumi direktor. Viie kuu pikkused kontserdireisd mitme uue teosega. Õpetamine, dirigeerimine ja komponeerimine. Viiulisonatiion, mis on pühendatud tema lastele.
Anton Hansen Tammsaare Elukäik · H. Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ning peale seda veel Väike-Maarja kihelkonnakoolis (Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. · Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts.
pojana. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis kus ta jäi peale kooli lõpetamise sinna abiõpetajaks. Aastail 1871-1873 töötas ta Peterburis õpetajana ja kavatses ka konservatooriumi astuda, aga vanuse ja vähese ettevalmistuse tõttu pidi ta sellest loobuma. Ta pidi leppima vaid eratundidega ja iseõppimisega. Ta võttis ka Tallinnas eratunde oreli, viiuli ja klaverimängus. 1875. aastal astus Hermann Tartu ülikooli usuteaduskonda, kuid katkestas õpingud 1878. aastal ning läks hoopis Saksamaale Leipzigi ülikooli keeleteadust õppima. Ta lõpetas ülikooli 1880. aastal keeleteaduse doktori kraadiga. Karl August Hermann andis välja 1900. aastal esimese eestikeelse entsüklopeedia, 1885. aastal ajakirja "Laulu ja mängu leht" ja ostis ära 1886. aastal Perno Postimehe. 1891. aastal tegi ta Perno Postimehest Eesti esimese päevalehe. Karl August Hermann kuulus II, IV, V ja VI üldlaulupeo üldjuhtide sekka. Ta lõi umbes 300
L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1878. Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. "Endla" tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. olulisemad lavastused 1878. P. A. J. Steinsberg "Pärmi Jaagu unenägu" 1878. L. Koidula "Saaremaa onupoeg" 1879. C. R. Jakobson "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" 1880. aastad. Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet ("Pestalozzi elulugu", "Kõrvast ja kõrva kuulmisest", "Mis kasu koolis õppimine toob"), siis 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks
ja asus mehega Kroonlinna elama,kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga,vaid ta jätkas oma loomingulist tegevust ning käis tihti Eestis. [3 lk.211] Kroonlinnas oli Koidulal vähe aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, kirjutades artikleid veel ja veel), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Vanim poeg Hans- Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu.[1 2008,06,03] 1882.a. halvenes järsult Koidula tervis,tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega.[3 lk.211] 11.08.1886 Lydia Koidula suri.Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale.Alles 60 aastat hiljem,1946
teravate kirjutistega. Jannsen teadis, et see tegu toob kaasa lugejate arvu languse. Rüütelkonnad pakkusid Jannsenile 2000 rubla aastas kompensatsiooniks. Jannsen ,,asendas" Jakobsoni Hurdaga, kes jäi kahjuks kirjutamisstiililt alla esimesele. Olles pool aastat lisalehte toimetanud, lahkus Hurt toimetusest. ,,Sakala" ja nn suurlõhe ·1878. sai Jakobson lõpuks loa ajalehe ,,Sakala" käimapanekuks. (selle esimene number ilmus 1878. septembris ning selle esiküljel oli teatatud, et tegemist on ,,poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega"). Ilmumahakkamisel oli ajalehel 2300 tellijat, hiljem tõusis trükiarv 6000ni. ,,Sakala" lugejate arv tõusis kiiremini ja kõrgemale kui ,,Eesti Postimehe" oma ning 1880. tabas Jannsenit halvatus, mis ta töövõimetuks muutis. ,,Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak
1866. aasta esimesel poolel andis kodutunde keisri venna tütrele ning töötas koduõpetajana ka välismaise päritoluga kõrge riigiametniku peres.1867. lõpetas koolides töötamise ja ka enamus eratunde jättis ära. Nüüd hakkas ta kirjutama, sest ta lootis raamatutest head sissetulekut. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue- Vändra valla kirjutajana. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ühiskondlik tegevus : Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu Teadus ja Seadus põllul (I osa 1869) ning raamatud
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu. -väljaanded-5 albumit ja ajakirjad. -,,noorte püüded"-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri- rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada. -liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias. Kunstnikud: triik, koor...
Realismi mõju Euroopas Kunstiajalugu Autor: Kerly Klemm 11.klass Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Kust sai realism alguse? Sai alguse Pariisist Pariisi maalikunstnikkud hakkasid pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades Side looduse ja talurahva eluviisidega suunas neid looma uut kunsti, mida hakati nimetama hiljem realismiks. Barbizoni koolkond Camille Corot Theodore Rousseau Jules Dupre Charles Francois Daubigny Maalisid loodust (maastikumaale), inimesi Märkamata ei jäänud ka elu varjuküljed Tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine Said inspiratsiioni ja ideid loodusest Tõearmastus väljendas solidaarsust teadusega Kriitilised realistid- need, kes on ühiskonna puuduste suhtes kriitilised Jean Batiste Camille Corot 1796-1857 R...
aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14
, , -- . . 1895 . . 1894- ? -, , , « 30 ... ». « » 30 1864 . . . , , 40- : , 9 . , , . , , ( ) . , 40-, 38-. [18]. 7 III , -, 26 1849 . , , ; , , . , 1860 . , , . 1870 - . , . " ", , . , . - . . . . 1875 . 1877 , , . 1878 . , , 1879 . , . 1883 , , . - , , . . 1890 . 1891 , ; - , 1895 1925 . , . , , , ; " " , , . , - , , - , , . . 1904 " , ". 8 . XX , , . , . , , 1902 . , , ,
selle õiguste kaitsele. 1872 mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eestis käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson Tõusis rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa. Kasvas üles saksa vaimus. 1865 ilmusid esimesed kirjas Eesti Postimehes. Nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusideid. 1868 valguse, pimeduse ja koiduaja kõne. 1870 sai temast põllumees. „Sakala” Pika nõudmise järel sai Jakobson 1878 luba ajalehe asutamiseks. Arvustas meie ühiskondlikke olusid. Mõneks kuus sulges vene valitsus ajalehe. Kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suur Lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Peale seda lahkus Hurt Sakalast. Süvenesid ka pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. Jannsen leidis, et pole
1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. Neli koolitüüpi olid: ülikool, gümnaasium, kreiskool,
1865 alustab suurel lõuendil "Eine rohelises" maalimist 1866 edu Salongis maaliga "Camille rohelises kleidis" Camille rohelises kleidis (1866) 1867 sünnib poeg Jean 1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon. Tõusev päike" Sellega sai alguse ka uus kunstivool impressionism 1874 impressionistide esimene näitus 1878 sünnib poeg Michel 1879 sureb tema naine Camille, Monet maalib teda surivoodil 1880 esimene isiknäitus 1891 näitus "Heinakuhjad" 1892 Seeria Roueni katedraalist 1897 esimesed vesiroosipildid 1899 maalib Londonis 1905 tähtsad näitused USAs ja Euroopas 1907 maalib laguunidelinnast üle 30 vaate 1908 valmib 30 vesiroosimaali Seeriatööd Roueni katedraal Londoni parlamendihoone, päike murrab läbi udu (1904)
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks....
Artur Kapp 1878 - 1952. Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob" , Sümfooniline poeem " Fartum", orkestrisüiidid 2, 3 . Ühiskondlikult h...
Temaväärilist vallalist Eesti meest, kellega Koidula võinuks abielluda, lihtsalt ei olnud. 21.novembril 1871. aastal tehti avalikkusele teatavaks Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873. aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna, kuhu Michelson sai sõjaväearsti koha. 1874. aastal sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kelle nimeks pandi Hedvig. 1878. aastal tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Oma viimastel eluaastatel põdes Koidula vähki. Ta suri 42-aastaselt, suvel 1886 ja maeti Kroonlinna. 1946. aastal toodi tema põrm kodumaale.
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen luuletaja, jutu ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju sündis 24. detsembril 1843 Vändras (J. V. Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), ...
Carl Robert Jakobson Kert Tikko Elulugu · Sündis 1841.a Tartus · Elas noorpõlves Tormas · Alghariduse sai isalt, Adam Jakobsonilt, kes pidas koolmeistri ametit kohalikus kihelkonnakoolis. · Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. · Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai 1878. aastal ilmuma hakanud ajaleht "Sakala". · Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi · Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talu- pidamisjuhendeid. · Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul,,
Edasi otsustas ta rännata Itaaliasse Rooma. August Weizenberg töötas ja elas Roomas kokku 17 aastat. Kuigi teenistus oli hea tahtis Weizenberg oma töökoda luua. See tal ka õnnestus. Ta sa toetuseks raha, kuid see kulus paari kuuga ning ta oli võlgades. Kuid peagi hakkas ta saama tellimusi, väikeseid, kuid selliseid, mis parandasid ta majandusliku olukorda. Olles kolm aastat Roomas olnud tegi ta reisi Peterburi. Reis oli edukas, sest ta suutis sealgi müüa mõned marmorkujud. 1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna. 1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal. Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise. Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi. Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal. 1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt ning Weizenbergile muretseti töökoht
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, ...
Anton Pavlovits Tsehhov'i elulugu . Anton Pavlovits Tsehhov , sündis 29. jaanuar 1860 Taganronis ning suri 15. juuli 1904 Badenweileris , Saksamaal . Ta oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta Moskva ülikoolis arstiteadust. Sel ajal alustas ta Antosa Tsehhonte varjunime all kaastööd huumoriajakirjadele. Ta külastas 1890. aastal Sahhalini saare sünnitöölaagrit, tutvus vangide elutingimustega ning kirjutas sellest raamatu ,,Sahhalini saar" (1893-94). Kirjanduslukku on Tsehhov läinud eelkõige oma novellidega, mida ta kirjutas Moskva lähedal Melihhivos. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Ta suri Saksamaal sanatooriumis. Ta abiellus 1901. aastal Moskva Kunstiteatri näitlejanna Olga Knipperiga Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. Tema teo...
I 1801-1825 Click iconClick icon to add to add picture picture I 1825-1855 Click iconClick to add picture icon to add picture . . 1919 Click iconClick to add picture icon to add picture 1870 Click iconClick icon to add to add picture picture 1878 Click iconClick icon to add to add picture picture 1894 Click iconClick icon to add to add picture picture 1906 Click iconClick iconpicture to add to add picture 1988-1991 Click icon to add Click iconpicture to add picture 1991-1999 Click iconClick icon
aastal loenguid Eesti seltsis Tartu ajalehe ,,Eesti ajaloost ja ,,Vanemuine", Postimees" . rahvaluulest. Hurt samuti oli Jakobson Jannsen lõi koos töötas ,,Eesti Pärnu ning Viljandi perega 1865. aastal Postimehe" lisalehe põllumeesteseltside laulu- ja toimetajana ja president. 1878. mänguseltsi hiljem Otepää aastal asutas oma ,,Vanemuine". kiriku pastorina. ajalehe ,,Sakala" Jannsen oli esimese Hurt oli Eesti üldlaulupeo Aleksandrikooli peakorraldaja. komitee president. Samuti oli Jakob Hurt Eesti
Knut Hamsun (1859-1952) Kodanikunimi Knud Pedresen Sündis vaeses rätsepa ja põllumehe perekonnas Lõuna-Norras 1862 kolis pere Põhja-Norra Hakkas noorelt põllutööd tegema, kooliharidust sai vähe. Pidas ka väga erinevaid ameteid, nagu poesell, postiametnik, harjus. 18-aastasena alustas kirjandusliku tegevusega. 1878 esimene teos, talupojanovell. 1879 asus elama Taani, üritades seal kirjanikuna läbi lüüa. 1882 reisis Ameerikasse, pidades seal erinevaid ameteid. 1909 abiellus näitlejanna Marie Anderseniga ja asus elama Lõuna-Norrasse Norholmi. Elas üsna eraklikku elu. Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 N...
New York Asukoht ● Pindala: 1214 km² ● Asub New Yorgi osariigis vapp lipp ● elanike arv: 8 405 837 Rassiline jagunemine: ● asiaadid- 12,7% ● mustanahalised või aafriklased- 25,5% ● hispaanlased või latiinod- 28,6% ● valged- 44,0% ● mitte hispaanlased- 33,3% Ajalugu ● 1624. aastal Hollandi kolonist asutas kauplemiskoha. ● 1664. aastal oli Inglismaa kontrolli all, kingitus Yorki hertsogile. ● 1785-1790.aastadel oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. ● Ameerika iseseisvussõja suurim lahing peeti Brooklyni linnaosas 1776. aastal. Linnaosad Manhattan Bronx Brooklyn Queens Staten Island Vabadussammas ● Asub Liberty Islandil ● Kõrgus 46,05 m ● Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbol. ● Kujutab naist tõrvikuga Central Park ● ehitati 1853. –1878. aastal ● Paju atraktsioone ● Pindala 3,4 km² ● Külastavaim park USA-s Time Square ● Asub ristteel Broadway ja seitsmenda Avenue- ...
Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov (18.03.1844- 21.06.1908) Tarmo Trummal Kaspar Muuli 10.05.2012 Vene helilooja ja muusikaõpetaja Kuulus ,,Võimsasse rühma" Puudus ametlik muusikaharidus Kodunt sai hea hariduse Vanemad olid aristokraadid Õppinud mereväeohvitseriks Ei unistanud saada muusikuks Häbelik Sündis Tihvinis Enamus tema perekonna mehi oli mere-ja sõjaväeteenistuses Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale 1871 sai temast õppejõud Peterburi Konservatooriumis orkestratsiooni- ja kompositsiooni erialadel Suri 1908.aastal Ljubenski mõisas Maetud Tihvini surnuaeda Perekond 1868.aasta kevadel kohtus ta oma tulevase naise Nadezda Nikolajevna Purgol'iga Palub naise käe 1871.aasta detsembris Abiellub 1872.aasta juulis 7 last: Mihhail (sünd. 18...
n H a ns en Ta mms aa r e ( 18 7 8 19 4 0 ) Triinu Eilo 9B Sisukord Elulugu Elulugu (2) Loomingu algusaeg Loomingu kõrgaeg Tuntumad teosed A.H.Tammsaare muuseumid Kasutatud teosed Elulugu Sündis Järvamaal Albu vallas 30. jaanuaril 1878 Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis Hiljem VäikeMaarja kihelkonnakoolis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja
Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik ...
Juhan liivi nim. Alatskivi Keskkool ABSTRAKTSIONISM VENEMAAL (REFERAAT) KOOSTAJA : SVETA KOSTINA KLASS: 12 ÕPPEAINE : KUNSTIAJALUGU JUHENDAJA : URVE KOOLMAN 2008 ABSTRAKTSEST KUNSTIST VENEMAAL Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt ...
talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud”. 1866.aasta lõpul panid erinevad maailmavaated “Eesti Postimees” omanikuga Jannseniga Jakobsoni mõtlema oma ajalehe väljaandmisele. Ta tahtis saada luba ajalehele “Valgus”, mis oleks ilmuma hakanud Peterburis, aga ta ei saanud selle jaoks luba. 1871.aastal ootas ta ajalehele “Edasi” luba väljaandmiseks, aga seda luba ei tulnud ega tulnud.1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks.11. märtsil 1878. ilmus “Sakala” esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi. POLIITIKA 1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868-1870 pidas ta “Vanemuise“ seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli “Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg” 1868. aastal
Lydia lõpetas Pärnu tütarlastekooli ning pärast seda oli oma isal, Jannsenil, abis ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa ärkamisaja sündmustest ning kajastas seda ka oma loomingus. Lydia lisanime ''Koidula'' andis C.R.Jakobson talle, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi. 1873 ta abiellus Eduard Michelsoniga ning nad asusid elama Kroonlinna. 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sündis Lydial Tallinnas tütar, kelle nimeks sai Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale ka teine tütar Anna. Koidula suri 1866. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna, aastal 1946 toodi tema põrn Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Koidula pani oma näidenditega aluse Eesti teatrile. Carl Robert Jakobson(Linnutaja)1841(Tartu)-1882(Kurgja) Jakobson oli eesti ühiskonna tegelane ärkamisajal, publitsist, kirjanik ja pedagoog.Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson.1859-1862. aastal õpetas ta oma isa järglasena Torma
aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule.
Lydia Koidula Sven Seinpere Kevin Oper Ralf Pagil Kris Kuusmaa Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula isa oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. J.V. Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepräast oli Lydia Koidula koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis ta ladusalt õppima...
Ado Grenzstein [Piirikivi] "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi." 1849: Sündis 5. veebruar. Kõksi küla, Tarvastu kihelkond. Rentniku poeg. Sai hariduse kohalikust kihelkonnakoolis. 187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerim...
Filmi ajalugu Esimene liikuva pildiga film loodi Eadweard Muybridge poolt 1878. aastal, kui ta filmis liikuvat hobust. Filmimiseks kasutas ta stereoskoopilist kaamerat. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga, mis pääsesid liikuma koos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa, et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. 1893. aastal tutvustas Thomas Edison rahvale kinetograafi ja kinetoskoopi. 1895
rahvusliku liikumise juht Kirjanduse Seltsi esimees (alates 1881) Elulugu Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikuskihelkonnakoolis Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja 1864. töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis 1865. hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest 1881. valiti Jakobson Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Ta tabas raske külm, ja ta oli kadunud juba 7-l märtsil juba Ta suri täies jõus elades ära ainult 40 aastat. See oli rahvusliku liikumise liider, ja kõik on öeldud sellega
suuna juhiks J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mitme rühmituse liige · 1882 aastal, peale J.Hurda surma sai temast rahvusliku liikumise juht Looming I · Autoportree. Õli. 1859 · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" Looming II · Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Looming III · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr
Australian symbols National symbols of Australia are the symbols that are used to represent what is unique about the nation, reflecting different aspects of its cultural life and history. FLAG- It was first flown in Melbourne on 3 September 1901. This date has been proclaimed as Australian National Flag Day. COAT OF ARMS- The Coat of Arms is the formal symbol of Australia and its ownership and authority. ANTHEM- Created by the Scottish-born composer Peter Dodds McCormick, the song was first performed in 1878, and was sung in Australia as a patriotic song. It did not gain its status as the official anthem until 1984, following a plebiscite to choose the national anthem in 1977. COLOURS- They were formally proclaimed by the Governor-General of Australia, Sir Ninian Stephen, on the 19th of April, 1984; on advice from the then Prime Minister Bob Hawke. FLORAL EMBLEM- It have been the informal floral emblem of Australia for many year...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
