Second level Third level History Fourth level Fifth level The Building The Revaler Handels Bank built our magnificent buliding at Vene Street 9 in 1878. Designed by the architect Peter Schreiberg from St. Petersburg, it was originally a four storey house, the two topmost floors added later. When the Republik of Estonia was established in 1918, the building was used as the post and telegraph center. The building retained this function in Soviet period.I In 2005, the wing of our building which had been destroyed in World War II was rebuilt. Location Click to edit Master text styles Vene Street known as the
Between 1857 and 1861, Friedrich Reinhold Kreutzwald compiled and published the Estonian national epic, Kalevipoeg (Son of Kalev), which was based on various folklore themes. Written in verse, the epic tells the story of Kalevipoeg, the mythical ancient ruler of Estonia. Another achievement of this period was the establishment of Estonia's first regularly published Estonian-language newspaper, Perno Postimees , originally published in Pärnu by Johann Voldemar Jannsen in 1857. In 1878 Carl Robert Jakobson established the newspaper Sakala , which would soon become a major promoter of the cultural renaissance. Jakob Hurt, a schoolteacher and Lutheran minister, organized a collection of folk songs in the 1880s and gave several speeches extolling the value of Estonian culture. Estonia capital of culture is Tallinn
Ordu surus 1345.aastal maha. Saaremaa kaotas oma õigusliku eriseisundi, Taani müüs PõhjaEesti ordule. (TEA Laste ENE nr1 lk 365) Kodanikunimega Eduard Brunberg (18621923) sündis Rakveres, Kullaaru mõisa aidamehe peres, õpingutel jõudis pärast Tallinna kubermangugümnaasiumis küpsuseksamite õiendamist minna 1889.aastal Tartu ülikooli filoloogiat õppima. Esimene raamat ilmus Bornhöhel juba 1878.aastal. Ta elas 61 aastaseks. "Villu võitlused" "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" "Tallinna narrid ja narrikesed" "Kollid" HENDRIK RATASEP Tallinna Nõmme Põhikool 5.A klass
Sein vollständiger Name war "Karl Friedrich Michael Benz,, Er wurde am 25. November 1844 in Mühlberg geboren und starb am 4. April 1929 in Ladenburg. Die Leute kennen ihn als Ingenieur und Erfinder. Im Jahre 1853 ging er zum Karlsruher Lyzeum und Er heiratete Bertha Ringer im Jahre1872. Sie hatten 5 Kinder. Mercedes-Benz ist eine deutsche Marke der Daimler Kompanie Die Marke wurde im Jahr 1926 durch die Fusion der Daimler-Motoren-Gesellschaft von Gottlieb Daimler und Benz & Cie von Carl Benz geschaffen. Im Jahre 1885 machte Karl Benz eine der größten Erfindungen in der Welt, der Benziner Auto Die Benzin-Auto hatte 0,8 PS (Pferdestärke) und die Reifen waren aus Gummi Carl Friedrich Benz (Karl Friedrich Michael Benz) (* 25. November 1844 in Mühlburg (Karlsruhe); 4. April 1929 in Ladenburg) war ein deutscher Ingenieur und Automobilpionier. Sein Ben...
Uulu Põhikool 9.Klass Marten Vainult MARIE UNDERI ELULUGU Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Elukäik...................................................................................................3 Luulekogud............................................................................................4 Pildid..................................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt...
Marie Under Egle Erik 2015 Marie Under 27th march 1883 - 25th september 1980 Leena Under (1854-1934) Friedrich (Priidu) Under (1880-1932?) Evangeline (1880-1932?), Gottfried (1881-1882), Berta(1885-1974), Christfried (1887-1934) Marie Under at the age of 4: learnt how to read at the age of 14: started writing poetry 1887-1892 attended “pre-school” on Väike- Roosikrantsi street 1893-1898 attended Cornelia Niclasen’s private middle school for young girls failed to receive her diploma (due to financial issues) After graduation got her kindergarten teacher’s license worked at Risti estate, where she looked after children wrote poetry in her spare time 1902 married to Carl Eduard Friedrich Hacker(1878-1948) -> moved to Kutšino, Moskva suburb Dagmar (1902-1994) Hedda (1905-1988) Hedda’s godfather- painter Ants Laikmaa 2nd august 1904 - “Postimees” published M. Under’s first poem “How … happened” (pseudonym Mutti) 1906 ->...
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minima...
aprill 1929 Ladenburgis, Saksamaal. Oli saksa leidur,insener, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Mercedes-Benz looja. 125 aastat tagasi, 29. jaanuaril 1886, esitas Saksa leidur Carl Benz patenditaotluse gaasimootoriga sõidukile, mida tänapäeval peetakse esimeseks töökõlbliku konstruktsiooni ja sisepõlemismootoriga autoks. 2.BENZ PATENT MOTORWAGEN Foto 2. (Allikas4.) Benzi patenteeritud mootorsõiduk 31.detsembril 1878 sai Benz patendi kahetaktilisele bensiinimootorile, hiljem patenteeris ta ka ülejäänud tähtsad sõlmed akseleraator, vedeljahutusega jahutussüsteem, akust töötav süüteküünlaga süütesüsteem, siduri, käigukasti ning karburaatori. 1883 aastal asutas Benz & Company Rheinische Gasmotoren-Fabrik või luhemalt Benz & Cie. Firma hakkas tootma ja müüma bensiinimootoreid ning 1885. aastal konstrueeris Benz seal esimese kolmerattalise auto, mis sai nimeks Motorwagen.
Muusikaelu linnades 19.saj II poolel Linnade muusikaelu 19.sajandi II poolel oli elav ja mitmekülgne. Pärnust, Tartust, Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertaf...
Retsensioon 5.oktoobril käisin ma Kuressaare Raegaleriis kunstiklassika näitusel ,,Ruhnu kunstis". See oli minu jaoks päris uus ja huvitav kogemus, sest ma ei ole just sagedane näituste külastaja. Seega pean tunnistama, et olin vaimustatud nähes neid kunstiteoseid. Eriti südamelähedane oli see, et tegemist oli Ruhnu kunstiga, sest kõik merega seonduv tekitab minus väga sooja tunde. Mis mulle kohe silma hakkas, oli Eerik Haameri (1908-1994) maal ,,Väljatõugatu", mis on maalitud Ruhnus 1930. aastal saadud materjalide põhjal 1945. aasta põgenikuna Rootsis. Maal on kurva süzeega ning sellel on kujutatud naisi, kellel on imikud süles ning mõni mees on samuti nendega. Lugedes allikatest selle maali ajalugu, tekitas see minus veelgi rohkem huvi. Nimelt oli veel 20. sajandil Ruhnus tavaks tõugata vallasema saareühiskonnast välja, saates ema koos lapsega aerudeta paadis merele. Seega oli see maal minu vaieldamatu lemm...
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Lydia Koidula Autor: Juhendaja: Tallinn 2010 Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula sünninimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Ta sündis 24.detsembril 1843.aastal Vana-Vändras ning suri 11.augustil 1886.aastal Kroonlinnas. Ta oli üks Eesti kuulsamaid luuletajaid Johann Voldemar Jannseni tütar. Lydia Koidula ema oli Emilie Jannsen, tal oli ka üks õde Eugenie ja neli venda Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula oli oma aja luule suurkuju, teda on nimetatud ka romantiliseks isamaalaulikuks. Kesksel kohal Lydia Koidula loomingus on rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. Ta on kirjutanud ka palju erinevaid lastelaule. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luule...
päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata maalis ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, "Impressioon. Tõusev päike " 1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieuxiga, keda ta kasutas oma modellina nad abiellusid 1870. aastal Neil sündis kaks last: Jean 1867, Michel 1878 1879. aastal Camille sureb tuberkuloosi Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice Hoschedé'sse, hakkas uuesti maalima Monet elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalide sari 1926. aasta detsembris suri Monet 86 aastasena kopsuvähki, jäädes ajalukku impressionismi algatajana, mitmete erakordsete maalide autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana jõudis Monet maalida umbes 2500 maali,
ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930. 1940-avati tema kodu memoriaalmuuseumina. Looming Vene maalikunstnik Kriitilise realismi esindaja-huvitus kaasajast ja lähemast ümbrusest, lihtsatest inimestest ja igapäevaelust. Tõetruu, ilu...
Anton Tsehhov 1860 Taganrog 1904 Saksamaa Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva kari all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing mängis viiulit, laulis kirikukooris. Oli isale poes abiks. Isa ütles, et õppimine pole oluline. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Pärast ülikooli töötabki mõnda aega arstina. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võlgu. Tsehhov jäi Taganrongi ülikooli ja kauplusesse tööle. Teenitud raha saatis ta perele Moskvasse. Kuna sellest rahast...
Temast sai ka Eesti Kirjameeste Seltsi president. Saksa mõisnikud proovisid veel Hurta mürgitada, aga see neil ei õnnestunud. Carl Robert Jakobson Ta sündis 1841. aastal kooliõpetaja perekonnas Tormas. Pärast isa surma asus noor Jakobson Tormas tööle koolmeistrina, sest nii oli isa soov. Tal tekkis seal tüli kohaliku mõisnikuga ja seepärast tuli tal Venemaale töötama minna. Jakobs tahtis teha ajalehe, aga sakslaste mõjutusel lükati palved koguaeg tagasi. 1878. aastal sai Jakobson loa anda välja ajaleht Sakala. Ta kutsus oma ajalehes rahvast üles julgelt astuma mõisnike ülekohtu vastu. Ta asus ka ründama kirikuõpetajaid. Ta suri Kurgjal aastal 1882. Peale seda avati Aleksandrikool hoopis venekeelse koolina.
A. H. TAMMSAARE Elu ja looming Lapsepõlv ja koolitee Tammsaare sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) 1878 Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni (neiupõlvenimega Backhoff) neljas laps. Tal olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem, 1888. aastal asus ta õppima Prümli vallakooli. Aastatel 1892–1894 ja 1896–1897 Väike-Maarja kihelkonna koolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Tammsaare ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat; koolist sai Tammsaare ka algoskuse viiulimängus. Gümnaasiumi – ja ülikooliaastad 1898 – 1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja...
Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele.
Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks
Viimastel aastatel on see tegevus unarusse jäänud, aga mõnikord kui igav hakkab, või kui mõni huvitav idee pähe lõõb, siis võtan pliiatsi kätte ja kannan mõtte paberile. Arvan, et joonistamine on üks huvitav ja hariv tegevus, kus inimene võib enda fantaasiatel vabalt lennata lasta. Minu referaadi eesmärkideks olid: Konrad Mägi eluloo uurimine, loomingu ülevaade, tuntumad teosed 3 1. KONRAD MÄGI ELULUGU Konrad Wilhelm Mägi (1. november 1878 Hellenurme mõis, Tartumaa 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala.
näiteks 10 korda väiksema rõhu all. Nii ei saanud eksida ja ehitist pidi olema võimalik päriselus püstitada. Näiteks Sagrada Familia tornid kujundas ta märja liiva tükkide järgi, mida ta üksteise otsa kukkutas- nii saavutas ta täiesti kindlalt püsiva tulemuse. Tema töid vaadati kui geeniuse või siis täiesti nõdrameelse omi- neid kahte märksõna kasutati tema kirjeldamisel ka edaspidi. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need erinevad mõjud kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Gaudi tööd ei ole ainult paljas arhitektuur (vähemalt mitte selle klassikalises mõttes), vaid see on palju enamat. Tema töid ei saa liigitada ühegi kindla
traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet Prantsuse-Preisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma 5 tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kristjan Raud Referaat Koostaja:Neidy Saar Tartu 2009 Sisukord Sisukord...............................................................................................................2 Sissejuhatus.........................................................................................................3 Elulugu..............................................................................................................4-6 Loomingust........................................................................................................7-8 Lisad.................................................................................................................9-10 Kokkuvõte...........................................................................................................11 Kasutatud k...
tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurdi teaduskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartust. Temast on kirjutatud ka kolm raamatut: Rudolf Põldmäe ,,Noor Jakob Hurt" (1988), Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre ,,Jakob Hurt 1839-1907" (album,1989) ja Mart Laar ,,Raamat Jakob Hurdast" (1995). Jakob Hurt suri aastal 1907 13. jaanuaril Peterburis. 25 krooni-Anton Hansen Tammsaare sündis aastal 1878 30. jaanuaril Albu vallas. Tammsaare alustas õpinguid Sääsküla koolis,ning hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli ei avanenud tal võimalust edasi õppida,tehes aasta tööd kodus sai ta lõpuks isalt loa,et minna õppima Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Juristidiplom aga jäi Hansenil saamata kuna ta haigestus tuberkuloosi. Tammsaare loomingu
Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877. Õnnetu abielu A. I. Miljukovaga põhjustas heliloojal närvivapustuse. Aasta lõpul sõitis ta välismaale - viibis Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jm. Tema kontserdid mitmetes Euroopa linnades olid menukad. Kriisist aitas heliloojal üle sada tegelemine loominguga. 1877 valminud IV sümfoonias peegelduvad helilooja traagilised tunded ja pettumus. Seda muusikat on võrreldud puhastustulega, mis muudab inimesed paremaks. 1878. aasta algul lõpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin". Ta lahkus Moskva Konservatooriumi professori kohalt. Nüüd oli tal rohkem vabadust loominguga tegelemiseks. Ka järgnevatel aastatel viibis Tsaikovski palju välismaal. 1879 kirjutas ta ooperi "Orlèans´i neitsi", Reisides kohtus Tsaikovski ka paljude heliloojatega (näiteks Brahms, Grieg, Massnet). Tsaikovskit toetas majanduslikult rikas raudteemagnaadi lesk , tuntud Moskva muusikasündmuste toetaja, Nadezda von Meck.
mõisa mõju vähenemine seoses vallaseadusega RAHVUSLIK ÄRKAMINE (1) 19. sajandi II pool. Rahvuslikud liikumised samal ajal ka Euroopas – suunatud rahvusliku rõhumise vastu. Eestis rahvuslik ärkamine seotud peamiselt organisatsioonide ja seltside üritustega: laulumänguseltsid, pasunakoorid, põllumajandusseltsid laulupeod: (I 1869 Tartu; II 1879 Trt; III 1880 Tln.; IV 1891 Trt; V 1894 Trt; VI 1896 Tln.) ajakirjandus: 1857 “Perno Postimees”, 1878 “Sakala”; Aleksandrikooli liikumine 1869 – 1888 liidrid: J.W. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson, J. Köhler, M. Veske, H. Treffner jt. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) 1857 „Perno Postimees“ 1864 „Eesti Postimees“ 1865 Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine 1869 I üldlaulupeo korraldamine 1870 Eesti Põllumeeste Selts Jakob Hurt
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
samalaadsetele seltsidele eeskujuks. · Esimest üldlaulupidu sooviti tähistada selle auks, et 50 aastat oli möödas sellest, kui kuulutati eestlaste pärisorjuse vabastamisest. Ametlikku luba oodati 2. aastat. 1869. aastal toimunud I Üldlaulupeole tuli kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest. U 20 000 inimest üle kogu Eesti tulid vaatama ja osa saama sellest. · 1878. aastal asutas Carl Robert Jakobson ajalehe ,,Sakala" 3. Periood: Venestusajal uus rahvuslik tõus. · Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides, mida loodi üle kogu maa. Ärkamisaja vaimu üritati üleval hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega. Koguti rahvaluulet Jakob Hurda eesvedamisel. · Villem Reiman edendas karskusliikumist üle kogu maa.
Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingus klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba käe all. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga, abielu aga ei olnud Tsaikovski jaoks n-ö see õige. Pika lahutusprotsessi jooksul ta tervis halvenes ja arstid soovitasid tal minna välismaale. Seal juures toetas Tsaikovskit rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetustega oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele
Doncieuxiga, keda ta kasutas oma modellina. Kui nad koos elama hakkasid, tekitas see palju pahameelt. · Monet suutis maha müüa vaid üksikuid maale, isegi impressionismile aluse pannud maal "Impressioon. Tõusev päike" ei olnud menukas. · Perekond võitles pidevalt vaesusega. 1868 aastal üritas Monet enesetappu sooritada hüpates Seine'i jõkke. · Aastal 1867 sündis neil esimene poeg Jean. · 1870 aastal Camille ja Claude abiellusid · Teine poeg Michael sündis 1878. · Aastal 1875 jäi Camille haigeks ning 1879 suri ta tuberkuloosi. · Peale seda vajus Monet masendusse ning ei suutnud veidi aega enam maalida. · Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice'isse, hakkas uuesti maalima ning tema maale saatis suur menu. · Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve. · Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud
Vanemuise seltsi tegemistes. 1872. aastast sai temast Otepää kirikuõpetaja. Jakobson sündis Tartus. Isa töötas köstri ja kooliõpetajana. Ta lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana Tormas. Temast sai Peterburi suurvürsti tütre koduõpetaja. Ta hakkas tegema kaastööd Eesti Postimehele. 1868. aastal pidas ta oma esimese isamaakõne Vanemuise seltsis. 1870. aastal tuli tagasi Eestisse, ostis endale Kurgja talu, pühendus täielikut põlluharimisele. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala. Jakobsoni sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine.
kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee, mille tuntumad liikmed olid Kreutzwald, Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler (kool ise avati alles venestusajal ja see oli venekeelne) - 1870.ndate aastate alguses asutati esimesed eesti põllumeeste seltsid - 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimeseks presidendiks sai Hurt põhiül oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige õpikute väljaandmine ja vanavara kogumine. - 1878. hakkas Jakobson välja andma ajalehte Sakala, et oma mõtteid avaldada. Soodsalt mõjus ärkamisajale raudteeliikluse käivitamine. Eestis 1870. esimene raudteeliin oli Paldiski-Tallinn-Narva. 1870.ndate lõpul tekkis rahvuslikus liikumises nn suur lõhe tüli kahe suuna vahel: - alalhoidlikum vaja toetuda baltisakslastele kui kultuurikandjatele, rõhutasid religiooni pos. rolli, Hurt, Jannsen - radikaalsem kirikuõpetajatevaenulik, sakslastevaenulik, toetasid pigem vene
Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sak...
juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele.
Konrad Mägi Konrad Mägi was born at Hellenurme, Tartu on November 1, 1878. He was an Estonian landscape painter and a teacher. He has also participated in the foundation of the art association and school "Pallas". He was one of the most colour-sensitive Estonian painters of the first decades of the 20th century, and Mägi's works on motives of the island of Saaremaa are the first modern Estonian nature paintings. As well as nature paintings, he also painted flowers and portraits. He always used sky in his paintings. His
EKS otsusel mindi 1872. a üle praeguseni kasutusel olevale kirjaviisile. 15) Millisesse kolme ajajärku jaotas C. R. Jakobson 1868. a ,,Vanemuises" eetud isamaakõnes eestlaste ajaloo? · Kadunud kuldse muistse iseseisvuse aeg · Mitmesaja-aastane orjapõli · Koiduaeg-valmistumine uueks tõusuks ja õnneajaks 16) Mis aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala? Millise praeguse maakonna leht see on? 1878. ,Viljandimaa 17) Mida arvas C. R. Jakobson Euroopas jõudu koguvast sotsiaaldemokraatiast? ,,Meie maal on üks sotsiaaaldemokraatiline partei võimata asi, sest et meil linnavurled puuduvad, kes selle seltsi kõige parem materjal on..." 18) Mis tingis Aleksandrikooli peakomitees vastuolu J. Hurda ja J. Köleri pooldajate vahel? Köler soovis kooli rajamiseks kogutud rahast poole laenata väljarännanud eestlaste elujärje parandamiseks
Carl Robert Jakobson 26.07.1841 19.03.1882 Elulugu Isa Adam oli koolmeister, orkestrijuht, õpetas laulmist ja levitas seda vallakoolides Katsetas kirjanduse alal oma võimeid Isa oli rahva seas populaarne lisaks Torma vennastekoguduse juhtiv tegelane, tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja Peres räägiti nii saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga Tormasse, elati kehvapoolselt 9 aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis, jõudis kiiresti edasi, kuigi oli noorim, suur sõber Jakob Pärnaga Sunniti käsitsema muusikainstrumenti, kuid tal puudus selle vastu huvi Hakkas huvi tundma loodusest, puu all lebades katsetas saksa keelsete värsside kirjutamist Saksa õppekeelega Valga koolmeistrite seminar, kursus kestis 3 aastat Pärast isa surma (1859) läks Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks, seal õpetas joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalike...
1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. 3. 1880. aastate algus. 1880 - Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks; 1880 - J. V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks; 1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III; 1882 - C. R. Jakobsoni surm. 2. Nende perioodide sarnased ja erinevad jooned 2
lubada mingisugustki rahvuslikku liikumist. Sammuti oli baltisakslastel plaani siinseid eestlasi germaniseerida. Ka kõiki suuri eestlaste ärkamisaja plaane ei suudetud realiseerida. Üheks suurimaks ebaõnnestumiseks võib lugeda Aleksandri kooli mitteavamine. Raha küll jõuti kokku koguda ja isegi tulevane koolihoone osteti, kuid kooli eestikeelsena avada ei suudetud. Ka haritlaste vahelisi tülisid ei suudetud lahendada. 1878 aastal tekkinud lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel süvendasid ka pingeid Jakobsoni ja Janseni vahel. Neid tülisid kasutasid aga ära Rahvusliku liikumise vastased. Vaatamata ärkamisaja ebaõnnestumistele andis see periood suure panuse tulevikku. Eestlased said kogemusi koostöö vallas, suuresti tänu üldlaulupeo korraldamisele. Ärkamisajal said eestlased tunde et nad ei ole kehvemad kui teised rahvad ning suudavad iseenda eest vastutada ja enda elu organiseerida
G. Lurich- esimene hõbemedal maadluses V. Reiman- Esti Üliõpilas Seltsi asutajaliige J.V.Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, kirjutas hümni sõnad, ,,Perno Postimees" P.Speek- asutas ajalehe ,,Uudised" J. Köler- maalikunstnik, kes sai kuulsaks ka väljaspool Eestit M. Härma- esimene kutseline naishelilooja J. Adamson- Eesti Aleksandri kooli rajaja 18. esimese Eesti erakonna asutamine- 1905 Ajaleht ,,Sakala" asutamine- 1878 I üldlaulupidu- 1869 ,,Postimehe" asutamine- 1864 Sinimustvalge lipu õnnistamine- 1884 Tallinna volikogu läks eestalste kätte- 1917 12 K. Päts J. Tõnisson Ajaleht, mida toimetas ,,Teataja" ,,Postimees" Millele keskendus võitluses Taotles poliitilisi õiguseid Võitles venestamise ja tsaarivõimu vastu Kes moodustasid toetajaskonna põhjaeestlased lõunaeestlased Tähelepanuväärseim saavutus Saadi demokraatlikud vabadused Kutsuti kokku rahvaesindus ehk riigiduuma
See on tehnika, mille puhul viimistletud pastelli joonistus kastetakse üle vee-või piimaga. 11-aastaselt hakkas Degas õppima Louis XIV lütseumis, mille lõpetas bakalaurusekraadiga kirjanduses. Edasi läks ta õppima Pariisi Ülikooli, kuid ei õppinud seal kuigi kaua. 18-aastaselt muutis ta oma toa ateljeeks ja 1853 registreeris ta Louvre'is kopistina. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisi oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1878. aastal müüs Degas õlimaali ''Puuvilla tööstuse kontor New Orlandis'', mis oli tema ainus maal mille Degas oma elu jooksul muuseumile müüs. Degas pettus salongis ja selle asemel liitus impressionistidega. Ometi ei saanud ta teiste impressionistidega hästi läbi. Alates 1870. aastal maalis ta enamjaolt baleriine, mis ongi saanud Degase niinimetatud visiitkaardiks. Degas' loomingus oli seda, mis jäi samaks kogu tema elu jooksul. Ta maalis üksnes siseruumides, eelistades ateljeed
Enamasti lisas ta sinna mõne ilusa tütarlapse või noore naise figuuri. TÜTARLAPS ALLIKAL 1858. aastal sõitis J. Köler Rooma, kus ta maalis rohkesti itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid itaalia rahvatüüpidest. Senine range klassitsistlik vormikäsitlus asendus vabama, maalilisema romantilise käsitluslaadiga. Sellest ajast on tema üheks silmapaistvamaiks teoseks „Tütarlaps allikal.“ TRUU VALVUR Johann Köler maalis „Truu valvuri“ olles 52-aastane, 1878. aastal. Teoses on põimunud akademism, romantism ja sümbolism (väga suur koer-kaitsja). Lisaks on maalil palju abstrakste kunsti detaile, millest saab paremini aru teost mitmekordselt suurendades ja kontekstist välja võttes. EMA PORTREE JA ISA PORTREE Tema looming oli naturalistlik, ta ei ilustanud asju vaid maalis neid nagu nad päriselt olid. Eesti kunsti kullafondi kuuluvad tema isa ja ema portreed on esimesed realistlikud talupoja portreed eesti kunstis
BALLETT 19. SAJANDIL Carolin Stalmeister 11. klass • Ballett on Itaaliast pärit Euroopa klassikalise tantsu vorm. • Kasvas koreograafia, muusika ja lavalise tegevuse ühtsus. • Aluseks on libreto, mille järgi kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. • Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid • Tekkis klassikalise balleti reeglistik. • Iseloomulik: varvastants, balletikingad ja kahar PJOTR ILJITŠ TŠAIKOVSKI • 1840-1893 • Vene romantistlik helilooja. • Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. • Vene rahvusliku balleti rajaja. • Kirjutas kokku 10 ooperit, 6 sümfooniat, 3 balletti, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose ning ühe viiulikontserdi. • Muusikas kasutas erksaid rütme ja meeldejäävaid meloodiaid. ELUKÄIK • Sündis metallurgiatööstuslinnas Vo...
Eesti Kirjameeste Selts seisis selle eest, et anda välja uusi kooliraamatuid, mis iseenesest tingis haridustaseme tõusu. Esmakordselt kerkisid esile haritud rahvusliku liikumise juhid: Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakobson oli sündinud Tartus, lõpetanud kooliõpetajate seminari asus tööle õpetajana, kuid sealt sunniti ta lahkuma, hiljem rajas ta näidis talu Kurgjale, tegi kaasa Eesti Postimehes, pidas esimes isamaalise kõne Vanemuise seltsis, asutas 1878. aastal ajalehe Sakala. Jakobsoni sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Jakob Hurt oli saanud kodust kaasa tugeva usulise õpetuse ning asus õppima edasipidi ka Tartu Ülikooli usuteaduskonda, samuti lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes ja temast sai tuntud kõnemees. Jakob Hurt tundis olulist huvi eesti rahvaluule kogumise vastu, see leidis oluliselt vastukaja 1888. aastal.
Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanemate...
3. Silmapaistvaim romaanikirjanik. 4. Silmapaistvaim maadleja. 5. Üks ,,Noor-Eesti" juhtidest. 6. Ringid kehakultuuri valdkonnas, mis tekkisid sajandivahetusel. 7. Milline selt tekkis XX saj. alguses kunstiellu? 8. Teater Viljandis. 9. Suure tuntuse omanud luuletaja. 10. Mis rahvusest olid enamik rahvusvahelise mainega teadlasi? 11. Millist laadi romaanidega asendusid jutustused? 12. Esimene kirjanduslik rühmitus 13. Mees, kes 1878. a. Asus juhtima ,,Vanemuiset" 14. Teater Pärnus. 15. Millise hariduse omandamist üha rohkem eestlasi püüdis jätkata? 16. Teater Tallinnas. 17. Kes asutas 1900. a. Tartus esimese sümf. orkestri? 18. Mis oli luule poolt tgaplaanile surutud? 19. Naine, kes komponeeris, esitas muusikat ning oli koorijuht. 20. Mis ametit pidas Johannes Pääsuke? 21. Mis oskus oli Eestimaa rahval kõrgem võrreldes teiste Vene kubermangu rahvastega? 22
Iseseisev töö 12.klass Eesti muusika 1. Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu ja mänguselts ,,Vanemuine´´ 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel.Edendada eesti elu ja kultuuri. 5. Mitmendal üldlaulupeol kõlas esmakordselt F. Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"?
Luuletaja Jutu- ja näitekirjanik Ajakirjanik Eesti teatri rajaja Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Lydia Koidula perekond Isa - Jaan Jensen ( kirjanikunimega Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry ja Eugen Perekond 21. novembril kihlus Lydia Eduard Michelsoniga 1874 sündis neil poeg Hans Voldemar 1876 sündis teine laps - tütar Hedving 1878 tuli ilmale teine tütar Anna Haridus Alghariduse sai ta isalt 1854 1861 Pärnu Linna Tütarlastekool Kodukooliõpetaja eksamid Tartu Ülikoolis Kirjanikuelu Rajas Pärnus enda raamatukogu Aitas kaasa Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe toimetamisel Lydia Koidulal ilmus hulgaliselt erinevaid raamatuid Luulataja Koidula põhiliseks luulezanriks oli isamaaluule Kirjutas ka looduslüürikat ja armastusluulet Peale luule on ilmunud ka
,,Tsitsernak", ,,Armeenia vein", ,,Armeenia neiud" ja ,,Tõstkem klaase, sõbrad", mis said hiljem üldrahvalikuks. Õpingud lõpetanud üliõpilased siirdusid koju tagasi ning tollane kaasmaalaskond lagunes. Hatshatur Abovjan Armeenlaste järgmine Eestisse saabumine 1870. aastatel oli taas seotud rahvusvaheliste suhete teravnemisega. Vene-Türgi sõja järel toimus nn Türgi-Armeenia uus jagamine, mis sai kinnituse Berliini kongressil 1. juunil 1878. Armneenia delegatsiooni kongressile ei lastud. Türgis algasid sultan Abdülhamiti käsul armeenlastevastased pogrommid, Vene riigile kuuluvail aladel aga hoogne venestamine. Selles olukorras propageerisid Tartu ülikooli lõpetanud vennad Kherovbe ja Raphajel Patkajan, Levon Tigranjan, Mikhajel mirimanjan, Samson Majsurjan ja teised haritlased seisukohta, et Armeeniaga seotud küsimused tuleb lahendada Armeenias. 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul kasvas Tartus õppivate armeenlaste arv
Ärkamisaeg Aastal 2008 möödus 20 aastat öölaulupidudest. Mujal on ikka imestatud, et kuidas me seda siin teeme. Et võtame kätte ja kätest kinni ning laulamegi "pilvest päikse välja"! Just seetõttu toimus 19. augusti õhtul Tallinna Lauluväljakul lauluöö pealkirjaga "Märkamisaeg". Selle sündmuse sisuks oli meie rahvast läbi aegade toetanud, trööstinud ja innustanud muusika ning vorm vormiks seda muusikat endas kandnud, loonud ja laulnud rahva lugu elavas muusikalises ettekandes toetatuna sõnast ja pildist. Sündmuse kandis üle ja säilitas aegade otsani Rahvusringhääling. "Märkamisaeg" on üks EV 90 juubeliaasta suursündmusi. Laulud mis lauldi(autor ja pealkirjad) Autor Pealkirjad M.Lüdig Koit E. Võrk Eesti lipp K.A.Hermann Oh laula ja hõiska M.Hä...
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas, 12-ne lapselises peres, millest ellu jäi 10 last. Tema isa oli hariduse toetaja ning neil oli kodus kaks tähtsat raamatut : ,,Piibel" ja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees." Tammsaare läheb Sääsküla vallakooli, peale seda Prümli vallakooli, siis Väike-Maarja kihelkonnakooli, kus tema õpetaja oli ka luuletaja-sai innustust õpinguteks. Ta on vaimustuses Juhan Liivi raamatust ,,Vari." Edasi läheb Hugo Treffneri gümnaasiumisse, tutvus seal Darwini õpetusega ja lõpetab selle kooli. Omandas Dostojevskit, mis oli talle väga oluline, tõlkis ära ,,Kuritöö ja karistuse." ,,Inimene on saladus" Dostojevski aforismid , see on ta loomingu põhiteema. Tammsaare töötab ajakirjanikuna, on reporter. Kirjutab pidevalt artikleid. Rahvas sai temast innustust ja ainet. Tammsaare sai nii suureks, sest tal oli ,,aega oma mõte ära ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
