JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Van...
A.H.T(1878-1940) Sündinud järva-madise kihelkonnas albu vallas vetepere külas tammsaare-põhja talus,kirjanikunini on päri kodukohast.Põhihariduse omandas Väike- Maarja kihelkonnakoolis.Väike-Maarja oli xix sajandi lõpul arvestatava kultuurieluga maakeskus.Seal on lõpetanud kooli mitmed tähtsad tegelased.koolil oli ka kuulus juhataja.Tartu ülikooli kus ta õppis nim üheks parimaks koolis ple terve-tsaari venemaa.Õppurkond oli väga erinev ja suur.Sealt sai väga hea ning arvestatava hariduse. Tammsaare sai sealt hea hariduse ning teda hakkasid huvitama ühe rohkem:kirjandus ja keeled.Ta oli puhtakujuline külarealist ta kirjutas lühiproosat, mis hakkas ilmuma postimehes alates 1900.aastast.Ta tuli linna elame sest tahtis leida endale teenistust ning kuna tallinn oli juba sel aja suurlinn, siis otsustas ta tulla siia.Ta korraldas teatajas kohaliku elu uudiseid ning teatri-jakontserdiarvustusi.teataja oli kuulus leht mille lugejaskond oli suur ...
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
ARTUR KAPP Koostas: ELULUGU Sündinud 28.veebruar 1878 aastal SuureJaanis Surnud 14.jaanuar 1952 aastal SuureJaanis Oli eest helilooja, dirigent ja pedagoog. Oli oma suguvõsa võimsaim esindaja Oli 20sajandi esmesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurtoeste autor. ELUKÄIK Arutr sündis koolimeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas.
Konrad Wilhelm Mägi 1.november 1878 15. august 1925 Lapsepõlv Sündis Tartumaal, Hellenurma mõisa abivalitseja perekonnas viienda lapsena Harrastas innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala Õppekäik 18881889 Uderna ministeeriumikool 1890 Tartu Pelbergi algkool 1891 Tartu linnakool 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Selts, joonistuskursused; keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele 19031905 Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskool, vabakuulaja 19051906 Jakob Goldblatti ateljee 1906 Helsingi, Soome Kunstiühingu kool 1907 Pariis, Filippo Colarossi vabaakadeemia ja Académie de la Grande Chaumière'i, joonistamine Pärast õpinguid 19081910 Norras. Esimene personaalnäitus ...
Kumu näitused Retsensioon ,,Rauk" (1919) Ants Laikmaa (1866- 1942) Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad. Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele. Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised. Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis. Vanakese käed on vähemalt sama kortsulised kui ta nägu ja neist õhkub tööd, ning tõdemust, et pruunist puidust kepp millele ta toetub on nende käte töö. Pilt sai valitud sest ...
jõudis Jakobson Peterburisse,sooritas ülemkooliõpetaja eksami ning sai suurvürsti ,mis kindlustas küllusliku elu . 1870.aastate algul pöördus Jakobson tagasi Eestisse kindla sooviga hakata põllumeheks. Ta ostis Uue-Vändrasse Kurgja talu ning abiellus. Talutööde kõrval kirjutas Jakobson põllumajandusküsimustest üle paarikümne brosüüri,pöörates tähelepanu piimakarjanduse arendamise küsimustele. Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878.a märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi arvustanud meie ühiskondlikke olusid. Jakobson pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele,uskudes ,et riigivõim tühistab baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused. Vene valitsus tuli vastu hoopiski baltisakslaste arvukatele kaebustele ja sulges mõneks kuuks Jakobsoni ajalehe. Ebaõnnestus ka Jakobsoni katse saada toetust vene
EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris p...
käsitlevaid kõnesid, esitas põllumajanduse edendamise kava. Click to edit Master text styles Ajaleht Second level Third level Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks Fourth levelaastal ilmuma hakanud ajaleht sai 1878. "Sakala" v "Sakala". Fifth level v Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. Ta taotles reformide elluviimiseks poliitilist ja kultuurilist lähenemist Venemaale ja vene rahvale.
Paul Raud Karl Sepp 10kl Haridustee · 9-aastaselt asus õppima Koeravere külakooli · Aasta hiljem läks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilaseks · 1878-1881 õppis Rakvere kreisikoolis ja elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal · 1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. · 1915. aastal täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehniku...
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike- Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus A. H. Tammsaare, foto üliõpilastunnistuselt 1907...
Kunstnikuks saamine ja olemine Kunstnikuks saadakse, mitte ei õpita. Õpitakse lihtsalt elu jooksul juurde. Mina, kui tavaline lihtinimene ei mõista kunsti, kuid mulle meeldivad maalid ja joonistused. Kui aga ma oleks kunstniku annet, siis see mulle meeldiks, kuna mulle meeldiks oma kätega midagi kaunist joonistada. Kahjuks pole mulle kunstniku annet üldse antud ja hea meelega vaataks ma teiste kunstnikke töid. Mulle meeldivad Konrad Mäe maalid. Juba sellepärast meeldivad, et Konrad on Eestlane. Kuidas Konrad Mägi sai Eestis ja mujal maailmas kuulsaks kunstnikuks? Konrad Mägi sai elementaarset kunsti haridust Tartus, alustades joonistutest. Esimene kaasaegne Eesti looduse maal oli Saaremaa. Oma õpinguid jätkas ta Peterburis(1903-1905). Sügisel 1907 läks ta Pariisi, kus ta õppis vaba akadeemias. Alates 1908-1910 ta elas Norras . In 1912, Mägi returned to Tartu, where he worked as an art teacher. Aastal 1912, Mägi naas...
andis välja eesti postimeest. jakobson nimetas lydiat oma kirjutistes koidulaks. 1869 aastal tartus esimene eesti laulupidu. 1870 aastal tartus eesti esimene teater. jannsen hakkas välja andma perno postimeest, millest sai eesti postimees, temaga tegi koostööd koolmeister jakobson. jakobson ründas ägedalt saklasi ja nende kirikut. see viis ta tülli baltisakslastega, kellega ta lepitust otsis ja seega lahkus ta eesti postimehest. ta tahtis ise hakata tegema ajalehte ja lõpuks 1878 tuli välja sakala esimene nr. seda lugesid paljud, sest seal tauniti sakslasi ja oldi venestamise poolt. jakob hurt oli kooliõpetaja ja vaimulik. ta pööras tähelepanu vaimsetele mitte majanduslikele väärtustele. ta vedas aleksandrikooli liikumist. lõpuks avatigi kool põltsamaal venekeelsena. hurt kogus palju rahvaluulet, uuris ja avaldas seda. 1888 kogus ta kokku kõik rahvuslikud tektsid, laulud jms ja tegi rahvaluule kogumiku.
L. Koidula (100 kr) „Saaremaa onupoeg“, laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ 1865 J. Hurt (10 kr) Eesti Aleksandrikooli Eesti ja eestlaste elu liikumise eesotsas 1872, parandamine ja Eesti Kirjameeste Selts edendamine 1872, rajas Kurgja talu C.R. Jakobson (500 kr) „Sakala“ 1878, Eesti Peterburi eestlane, Vene Kirjameeste Seltsi võimude käest abi president 1881, palumine KIRJANDUS 20.05.14 ROMANTISMILUULE 1. Luuletuse „Tiiger“ põhiidee on see, et maailmas on nii jubedusi kui ka meeldivaid asju, neid on maailmas tasakaalus. 2. Luuletuse „Kinnas“ puänt on see, et rüütel Delorges ei tahtnudki lõpuks
Eduard Vilde Rasmus Liiv 8.p 1.Millal Eduard Vilde elas? V:Eduard elas 4. märts 1865. a 26. detsember 1933. a 2.Pane kirja Vilde haridustee V: Esmalt õppis Vilde mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringis. Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 18751877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet?
Abstraktsionism XA 2011 Vassili Kandinsky ,,Kompositsioon VII'' värvide, joonte, punktide,erinevate pindade, vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva(meeleolu,tunded) kujutamine ei lähtuta reaalsetest objektidest kujundanud impressionism, romantism, ekspressionism Picasso ,,Les Demoiselles d'Avignon'', 1907 Vassili Kandinsky 1866-1944 vene maalikunstnik, graafik, kunstiteoreetik abstraktsionismi rajaja 1886-92 õigusteadus 1896 siirdus Münchenisse (Anton Azbe,Franz von Stuck) 1901 võttis osa Phalanxi ja Der Blaue Reiter asutamises 1910 maalis esimese abstraktsionistliku kunstiteose 1918-21 Bauhausi professor 1933 siirdus Prantsusmaale ,,Kompositsioon X'' Click to edit Master text styles ,,Kompositsioon VI'' Second lev...
MAALIKUNST Konrad Vilhelm Mägi Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Naise portree (Madonna). 19231924. ARHITEKTUUR Vaade aastal 1860.
. « », , , . , . 1862 . , « ?». . . . 1860--1870- . 18611864 . « ». . 1866 . . . II . « » . . . . 1860--1870- . , , , . : 1) . . , , , ; 2) . . . , , ; 3) . . . , , . , , , - , . 1874 . , , . « ». 1876 . , , 1860- « ». . 1878 . . ( ), 1879 . . , . 1879 . « » « », ( . . . ), « », ( . . , . . , . . .). II, . , . . - . . 1 1881 . , . II - . , . . , . . , . . , . . , . . . , III, 1881 ., . . . , . . , . . . , , . 1880 1890 . « », . , , . . 1870--1890- . : « », « », « - ». 1885
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks.
1. ELUKÄIK Konrad Mägi sündis Hellenurme mõisa abivalitseja perekonnas 1. novembril 1878 Tartumaal. Ta oli eesti tuntud maalikunstnik ning pedagoog. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. Mägi alustas õpinguid Uderna ministeeriumikoolis, seejärel suundus Tartu Pelbergi algkooli ja 1891. aastal juba linnakooli. Oma silmapaistvad kunstialased algteadmised omandas ta 1899–1902 aastatel Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel
suuremal või vähemal määral ka Darwini uurimused, mis käsitlevad korallrahude ehitust ja levikut (1842), vääneljalalisi vähke (1851-54), orhideede kohastumist (1862), inimese ja loomade emotsioonide avaldumist (1872), putuktoidulisi taimi (1875), taimede võõrtolmlemise tähtsust (1876), õite morfoloogiat (1877), vihmausside tähtsust aneringes (1881) jm. Darwin võeti 1839 Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks (tunnustuseks reisidel koostatud kollektsioonide eest) ja 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Darwin suri Kentis 19. aprillil 1882. Talle korraldati riiklikud matused ning ta maeti Westminster Abbeysse Isaac Newtoni lähedale. Aastal 2000 paigutati Charles Dickensi pildi asemel Suurbritannia 20-naelastele rahatähtedele. Öeldavasti oli üheks põhjuseks tema muljetavaldav habe.
A.H.Tammsaare Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas ja suri 1. märts 1940 Tallinnas Ta oli eesti kirjanik. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis VäikeMaarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida
Ferenc Molnar Romaanis maalib Ungari kirjandusklassik Ferenc Molnar (1878 1953) unustamatu pildi Józsefvarosi noorukite elust. Tegevus toimub aastal 1889. Koolipingist vabanedes tormavad poisid iga päev kõlavate hüüete saatel krundile, et siin lärmakate tänavate vahele surutud kitsal väljakul teoks teha oma igatsust seikluste järele. Sellel raasukesel haljal maal, lahingutes puupinude vahel valmistuvad nad seda ise teadmata suuremateks võitlusteks, tulevaseks eluks. Romaani lehekülgedelt kerkivad lugeja ette poiste unistused, nende vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari. Ungari ei olnud teose toimumise ajal vaba, vaid Austria võimu all. Oli tekkinud Austria-Ungari kuningriik. Austria keiser oli samal ajal Ungari kuningaks. Krunt tähendas poistele Ungari kuningriiki. Poisid võitlesid kaudses tähenduses oma kodumaa vabaduse eest. Kui lõpuks hakatakse krundile ehitama, siis see tähendab, et Un...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
VICTOR MARIE HUGO 18021885 MariLiis Oberg Polina Piskoppel 10. A ELULUGU ² Sündis 26. veebruar 1802 Besançon, Prantsusmaal. ² Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Click to edit Master text styles ² Prantsuse kirjanik, poeet ja näitekirjanik. Second level ² Isa Joseph Léopold Sigisbert Hugo ja ema Sophie Third level Trébuchet ja tal oli kaks venda. Fourth level ² Kirjanduslikuks noorusiidoliks oli Rene de Fifth leve Cheteaubriand. ² 1819 asutas koos vendadega ajakirja Kirjanduslik K...
Kazimir Malevitch,Piet Mondrian VASSILI KANDINSKY 1866-1944 iga lõuend on "värviteater"; leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad; millega asendada kadunud objekt? Pilt: Kompositsioon musta kaarega, vihmavari. PIET MONDRIAN 1872 ise nimetab töid "neoplastitsismiks"; püüdlemine Absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis; horisontaalid -põllud ja luited; vertikaalid -puud, kellatornid KAZIMIR MALEVITCH 1878 -1935 nimetas oma töid "suprematismiks"; võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalsetr ruumi; suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud punktiga, kus värv, vorm ja ruum ühinevad. Pilt: kompositsioon, must ruut valgel pinnal, valge ruut valgel TEKKIMISE PÕHJUSED kunstis hakkas nähtava otsene ja täpne kujutamine tagaplaanile jääma; otsiti uusi kujutamisvõtteid; läbi kunstnike isiklike filosoofiliste otsingute; kunstnike reisimine; uued poliitilised suundumused ühiskonnas
Abstraktsionismi teke ja levik Ajalooline ülevaade Tekkis 20. sajandi algusaastatel Arenes 1920-1930 aastatel Üle Euroopa levis 1930-1945 aastatel Levis USAsse 1940 aastail Abstraktsionismi suunad Ekspressiivne abstraktsionism: Vassili Kandinsky lüürilised abstraktsioonid, Paul Klee Konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism: Piet Mondrian neoplastitsism, Kazimir Malevits supermatism Vassili Kandinsky(1866-1944) Sügis Baieris 1908 Vassili Kandinsky http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/k/kandinsky/pildileht/2_sygisbaieris.html Paul Klee(1879-1940) Paul Klee Ad parnassum 1932 http://www.wikipaintings.org/en/paul-klee/to-the-parnassus-1932 Piet Mondrian (1872-1944) Piet Mondrian Broadway boogie-woogie 1942-1943 http://schools-wikipedia.org/2006/wp/p/Piet_Mondrian.htm Kazimir M...
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Perekond Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. aastal Tartus. Isa Adam Jakobson Ema Elise Jegorov Lapsed Carl Robert (1841), Natalie Auguste (1843), Friedrich Cornelius (1845), Eduard Magnus (1847), Rosalie Friedrike (1848), Ida Alvine (1855) Õpingud ja töö 9-aastaselt asus õppima Torma kihelkonnakoolis 1856-1859 Valga Cimze seminar 1859. aastal töötas kolm aastat Torma koolmeistri kohal 1862 asus õpetajaks Jamburgi 1864. kooli- ja koduõpetaja Peterburis 1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna. Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobso...
Ajalugu Pärast 1. Maailmasõda (1914-1918) tuli Euroopasse majanduskriis. Demokraatia tekkis paljudesse riikidesse ning loodeti, et see riigikord lahendab riigi ja inimeste probleemid. Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930...
korda soomes, J.V. Jannsen-1857 Perno postimees, pani ajakirjanduse alguse, esimest korda pöörduti lõplikult eesti rahva poole, K.R. Jakobson- andis välja ajalehe “sakala” 3) Iseloomusta Jakobson (82,83) -Koolmeister, tema hoogsad ja teravad kirjutised äratasid kresti tähelepanu, oli vastuolus baltisaksa ringkondadega, kellega ta otsis pigem lepitust, seetõttu ei saanud ta enam eesti postimehes kirjatöid avaldada, 1860 ebaõnnestus enda ajalehe asustamine, 1878 sai anda välja Sakala esimese numbri. 4) Janseni elu ja põhimõtted (82-84) - Oli Eesti kirjamees, loos 1857. aastal ,,Perno Postimees’’ 5) Hurt, tema tähtsus (82,83) - Kirikuõpetaja, kodus eesti luulet 1870.aastatel hakkas Hurt jõuliselt vedama Aleksandrikooli liikumist, mille eesmärgiks oli rajada Aleksander I-le pühendatud eestikeelne kõrgeim rahvakool. 6) Märgukiri tsaarile (86) - Kirjas nõuti reforme ja saksa mõju vähendamist Eesti ühiskonnas.
eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 C.R.Jakobsoni surm. 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele.
• Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”. • 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni „Sakala”. Luuletajad • Suur mõju oli 19-.sajandi lõpus ajakirjadel ja ajalehtedel • Enamik lugejaskonda oli talurahvas • Toimetajad olid enamasti poolharitlased • Väga arvukalt ilmus uudiskirjandust just ajalehtede loomenurkades. • Luule tase oli pigem madal, sest puudus vastav haridus. • Tekkis mõiste Epigoon ehk hulk inimesi, kes soovisid jäljendada Lydia Koidula luulet. Luuletajad
Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Teistel andmetel sündis ta siiski 1878. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALINi vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin kolaitsioonivalitsuses Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogus Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka riigikontrolli rahvakomissariks. 1918
Nurmetalo 10B Rudolf Tobias Rudolf Tobias elas aastatel 1873-1918. Orelit õppis mängima 6-aastaselt ning komponeeris 9-aastaselt. Tartusse kolis Tobias 1904 aastal ning töötas seal pedagoogi, pianisti, organisti, helilooja ja dirigendina. Samuti oli ta kriitik ja muusikaelu orgniseerija. Organiseeris kontsertelu A. Lättega. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumist, osales rahvaüritustel ja kirjutas muusikast artikleid. Tobiase loomingus on uued ja julged helikeeled, dramaatiline ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendumine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad. Oratoorium „Joonase lähetamine“ põhineb piibli alusel, aluseks prohvet Joonase teekond. Teos sai Berliinis valmis 1909.aastal. Esiettekanne kukkus läbi, sest selle esitlemiseks oli vähe raha, koosseis oli väike, tagasihoidlikele esitajatele oli keerul...
Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe kohtu eestistujana Jõhvis, elukohaga Narvas. Siirdus 1919 Tallinna, kus töötas kuni surmani 17. nov 1923 rahukohtunikuna. Bornhöhe põrm maeti Tallinna Kopli surnuaiale, 1951 toimus ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Bornhöhe esimene jutt ilmus 1878, kui kirjanik oli 16-aastane. Kõige enam tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus “Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti kirjanduse ajaloolise romaani. Rahvuslikku võitlusvaimu õhutavad ka “Villu võitlused” (1890) ning “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1892). Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab
CV Nimi: Carl Robert Jakobson Sünniaeg, koht: 26.07.1841, Tartu Vanemad ja nende tegevusalad: Isa- Adam Jakobson oli kohalikus kihelkonnakoolis koolmeister. Ema- Elisa Jakobson Õed, ja vennad: üks õde ja üks vend. Õde- Natalie Auguste Johanson-Pärna, vend- Eduard Magnus Jakobson Haridustee: algharidus- Torma kihelkonna koolja isa 1856-1859. a.- Valgas Cimze seminaris 1865- omandas saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse Karjääriastmed: 18591862- isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja 1862-1864- Jamburgis õpetaja 1864- 1865- kooli-ja koduõpetaja Peterburis 1865- hakkas saatma kaastööd Eesti Postimehele 1870- raamat, kus oli 3 isamaakõnet 18721874- töötas Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana 1874- Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president 1878 toimetas Viljandis ajalehte Sakala 1869- avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe-...
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspression...
PAUL RAUD 10.KL PAUL RAUD • SÜNNINIMI PAULUS RAUD • 1865 -1930 • PAUL RAUDA ISELOOMUSTASID EELKÕIGE LEEBUS, PEENETUNDELISUS JA SELTSKONDLIKKUS HARIDUSTEE • 9 AASTASELT ASUS TA ÕPPIMA KOERAVERE KÜLAKOOLI • AASTA HILJEM LÄKS TA VIRU-JAAGUPISSE KÖSTER KOCHI ÕPILASEKS • 1878-1881 ÕPPIS RAKVERE KREISIKOOLIS JA ELAS KALMISTU LÄHEDAL KONDIVALU KANDIS ODAVAL KOSTIL • 1879. AASTAL TABAS PEREKONDA RASKE KAOTUS: ISA HAIGESTUS JA SURI. POISI EDASINE ELU KULGES EMA JA EMAPOLSE ONU MAGNUS TREUBLUTI HOOLDAMISEL • EDASI ASTUS PAUL RAUD TARTU REAALKOOLI • PAUL RAUD LÕPETAS REAALKOOLI 1886. AASTAL • 1888. AASTA JAANUARIKUUS SÕITIS PAUL RAUD SAKSAMAALE DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIASSE MAALIKUNSTI ÕPPIMA • PAUL LÕPETAS DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIA TÄIELIKU KURSUSE 1894. AASTAL • 1911. AASTA APRILLIS SÕITIS RAUD PETERBURI, ET OMANDADA JOONISTUSÕPETAJA KVALIFIKATSIOON • 1915. AASTAL TÄIENDAS END PET...
• Heliloojana oli Mahler sillaks 19. sajandi Austria ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Nüüdseks on temast saanud üks kõigi aegade sagedamini esitatavaid ja salvestatavaid heliloojaid. • 1878 Lõpetas Muusikasõprade Seltsi Konsvervatooriumi. • 1897 aastal sai Viini Õukonnaooperi muusikadirektoriks • Kolm loomeperioodi • Esimese perioodi tähtsamad teosed on neli esimest sümfooniat, laulutsükkel "Rändselli laulud" ja mitu laulukogumikku, millest tähtsaim on "Poisi võlusarv". • Keskmise perioodi tähtsamad teosed on kolm instrumentaalset sümfooniat (viies, kuues ja
Artur Kapp & Heino Eller Gerda Jaanus 12.klass Häädemeeste keskkool 2008a. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (18331894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega.
See tegi temast vihatuima mehe baltisakslaste jaoks. 1870 pöördus Jakobson tagasi Eestisse, et hakata põllumeheks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra vallakirjutajana. 1874. aastal abiellus ta Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Samal aastal ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Leht oli populaarne. See kajastas võitlust aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. Kõigele lisaks ilmus ka "Sakalas" meelelahutus lehekülgi, milles võtsid sõna Nalja Mart ja Kalja Pärt, kes leidis pilkeainet kohalikest oludest ja päevaprobleemidest. Ajalehes ilmunud artiklid tõid aga ka kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega, ka Hurdaga
5. Katse tulemused 5.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht Mass [g] Tihedus [kg/m3] mõõtme [cm3] Prk nr. d [mm] a b h Üksik Keskmine 248 119,5 87,5 1878 1 248,5 118,5 87,5 2580 4809,8 1864 248 118,5 87,5 250,5 119 88 2 251 118,5 87 2598 4879,6 1878 250,5 118,5 87 248 118 87 3 249 119 88 2585 4801,4 1857 248,5 119 88
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia 1. Kaasaegse poliitilise geograafia kujunemine ja areng. Friedrich Ratzel Poliitiline geograafia tekkis koos esimeste riikide kujunemisega. Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geogra...
tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. Ühiskondlik tegevus : Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses.Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte SakalaJakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid.Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872).Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust.Kõik
1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik
Eesti kunst 20. sajandi alguses 19. sajandi lõpp · Johann Köler · akademistlik maalikunst · silmapaistev joonistaja · peamiselt maastikud ja portreed · ''Tatarlanna Msatka mõisa aias'' (müüdi oksjonil maha 2,7 milj eest) · ''Aleksander II'' 4 portreed, ''Aleksander III'' · eesti motiivid: ''Isa ja ema portree'' · A. Weizenberg · rahvusliku skulptuuri rajaja akadeemiline klassitsistlik skulptuur · esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904
2. Venemaa 3. 4. 5. 6. 7. Võrdle pärisorjuse kaotamist Eestis ja Venemaal. (Tabelit pole vaja teha!) 8. Lõpeta koolisüsteemi skeem. Märgi ka õppekeel. vallakool (eesti keeles) __1__ __2__ __3__ __4__. 9. Kirjelda Johann Voldemar Jannseni seisukohti ja ettevõtmisi. 10. Mis toimus nendel aastatel: a) 1865? b) 1866? c) 1870? d) 1878? 11. Mis oli Jaan Tõnissoni ja ajaleht Postimehe põhinõue? 12. Mida lubati 1905. aasta tsaari manifestis? 13. Kelleks rahvaasemikud jagunesid ja mida nad nõudsid? 14. Kes avastas aatomi ehituse ja mis oli selle tähtsus? 15. Võrdle impressionismi ja postimpressionismi.
V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, poliitika,hariduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades ja leidis ka simse seminarilt andeka poisi: Aleksander Saebelman-Kunileiu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-
Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Tsaikovski sündis metallurgiatööstuslinnas Votkinskis tehnilise haritlase perekonnas. Kultuurihuvilises kodus musitseeriti palju. 1850-1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. Töötades mõnda aega riigiametnikuna, võttis ta vastavatud Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865. a lõpetas ta Peterburi konservatooriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservatooriumis ning koostas ka mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868. aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga. Sel perioodil hakkas Tsaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18. sajandi muusika, eriti Mozarti loomingu vastu. 1877. aasta tõi kaasa kriisi isiklikus elus. Tsaikovski oli homos...
Lydia sünis 24.detsembril 1843 Vana-Vädnras.Lydia oli eesti kirjaniku J.V.Jannseni tütar.Lydia sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen.Lisanime ,,Koidula" andis ärkamisajategelane C.R Jakobson,kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.19.novembri 1873 abiellus Lydia läti rahvusest üliõpilasega Eduard Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Katkendeid Luuletustest . Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
